Juyqta biz eldegi estrada men shou-biznesting jaghdayy jóninde әngimeleseyik dep, belgili әnshi, QR Mәdeniyet qayratkeri Meruert Týsipbaevagha habarlasqan edik. Bir oiymyz - el ishindegi talanttardy ónerding jana zaman qalyptastyrghan talabyna tartu mәselesi bolatyn. Sonda Meruert әnshi osy ónerding ishindegi bir «órnekten» bylaysha syr aqtardy.

Byltyrghy «Euraziya júldyzy» bayqauy bolardan 10 kýn búryn úiymdastyrushylar tarapynan maghan qazylyq etuge úsynys jasaldy. Men búl úsynysqa kelistim. Sebebi elimizde jas ónerpazdardy qoldaytyn mesenattardyng joqtyng qasy ekeni belgili. Al sayysqa týrikter qomaqty qarjy salypty. Búl joba - týrki tildes halyqtardyng «Evroviydeniyesi» kórinedi, әn bayqauy 180 memleketke tikeley efirde taraydy eken.
Týrik aghayyndardyng arqasynda memleketimizde taghy bir jýzden jýirik, mynnan túlpar jana júldyz payda bolatynyna quandym. Biraz jyldar boyy shygharmashylyghymmen qatar shәkirt tәrbiyeleumen ainalysyp jýrgen óner adamy retinde әdil qazy bolugha barymdy salghym keldi. Moynyma zor jauapkershilik týskenin sezindim.
Bayqau ótkizuge top bastap, Almatygha týrikting tanymal júldyzy Burak bey bastaghan biraz azamattary kelipti. Burak bey - qazylar tóraghasy. Al bizding elimizden qazylyq etetinderding qatarynda elimizding birtuar kәsiby әnshisi, biraz uaqyttan beri shәkirt tәrbiyelep jýrgen ústaz Ramazan Stamghaziyev taghayyndalghan edi.

Juyqta biz eldegi estrada men shou-biznesting jaghdayy jóninde әngimeleseyik dep, belgili әnshi, QR Mәdeniyet qayratkeri Meruert Týsipbaevagha habarlasqan edik. Bir oiymyz - el ishindegi talanttardy ónerding jana zaman qalyptastyrghan talabyna tartu mәselesi bolatyn. Sonda Meruert әnshi osy ónerding ishindegi bir «órnekten» bylaysha syr aqtardy.

Byltyrghy «Euraziya júldyzy» bayqauy bolardan 10 kýn búryn úiymdastyrushylar tarapynan maghan qazylyq etuge úsynys jasaldy. Men búl úsynysqa kelistim. Sebebi elimizde jas ónerpazdardy qoldaytyn mesenattardyng joqtyng qasy ekeni belgili. Al sayysqa týrikter qomaqty qarjy salypty. Búl joba - týrki tildes halyqtardyng «Evroviydeniyesi» kórinedi, әn bayqauy 180 memleketke tikeley efirde taraydy eken.
Týrik aghayyndardyng arqasynda memleketimizde taghy bir jýzden jýirik, mynnan túlpar jana júldyz payda bolatynyna quandym. Biraz jyldar boyy shygharmashylyghymmen qatar shәkirt tәrbiyeleumen ainalysyp jýrgen óner adamy retinde әdil qazy bolugha barymdy salghym keldi. Moynyma zor jauapkershilik týskenin sezindim.
Bayqau ótkizuge top bastap, Almatygha týrikting tanymal júldyzy Burak bey bastaghan biraz azamattary kelipti. Burak bey - qazylar tóraghasy. Al bizding elimizden qazylyq etetinderding qatarynda elimizding birtuar kәsiby әnshisi, biraz uaqyttan beri shәkirt tәrbiyelep jýrgen ústaz Ramazan Stamghaziyev taghayyndalghan edi.
Biraq dәl bayqau bolatyn kýni Ramazan Stamghaziyevting әldebir sebeptermen kele almaytyny belgili boldy. Ornyna ayaq astynan Núrlan Alban payda boldy. Áriyne, onyng kәsiby dengeyin Stamghaziyevpen salystyrugha kelmeydi ghoy. Núrlan ózi Óner akademiyasyn tәmamdaghannan keyin 5-6 jyl týrikterding kompaniyasynda anau-mynau satumen ainalysqan bolatyn.
Sondyqtan da týrik tilin mengergen. Kele sala kópten tanityn adamdarynday úiymdastyrushy týriktermen bite qaynasa bastady. Kelesi kýni Núrlan maghan: «Myna nómirdegi talapker mening jobam, osyghan kóz qyryndy salarsyn», - dedi. Men qayda oqyghanyn súradym. Ol: «Mening produserlik ortalyghymda júmys jasaytyn kýishi», - dedi. Men oghan «kórermiz» dedim. Sol jerde mening otyrghanymdy kózge de ilmey, Núrlan Burak beyge: «Ong qolymdy kótersem - ýmitker ótedi, sol qolymdy kótersem - ótpeydi», - dep ashyq týrde aitty. Men múny týrikshe aitylsa da týsindim.
Áriyne, qazylar qúramy ýsh adamnan qúralghandyqtan, eki adam qoldasa, bir adamnyng pikiri eskerusiz qalady ghoy. Sol jerde-aq ózimdi kereksiz adamday sezindim. Sayystyng ekinshi kýni jәi-japsardy týsinip, bilegin sybana kelgen Núrlannyng oiyn týsine qaldym. Áriyne, qay órkeniyetti memlekette qazylar alqasynda produseri otyryp, onyng iyeligindegi joba sayysqa týsushi edi?! Búl Dima Bilannyng «Evroviydeniyege» shyghyp, әn aitqanynda, produseri Yana Rudkovskayanyng әdilqazy boluymen teng siyaqty jaghday emes pe?
Aqyry ne kerek, 30-dan astam ýmitker daralandy. Úiymdastyrushylar olargha bir apta boyy «Qazaqstan-1» telearnasynan olardyng әn oryndaghan ýzindileri kórsetiletinin jәne de finalgha kim ótetini «sms»-pen dauys beru arqyly anyqtalatynyn habarlady. Maghan tórelik etuge úsynys jasaghan qyz bir aptadan keyin kezdesetinimizdi (úmytpasam, qazannyng otyzy) jәne superfinal ótetin uaqytty anyqtap aitty. Sonymen bir aptagha qoshtastyq.
Mening aldyn ala Qyzylordagha kelisip qoyghan saparym bolatyn. Bastaghan isti ayaghyna deyin jetkizetin әdetime salyp, sapardan bas tarttym. Sonshama synnan sýrinbey ótken dara әnshini anyqtaugha tamshyday bolsa da ýles qosqym keldi.
Biraq qazannyng jiyrma toghyzy kýni keshke qaray maghan bireu habarlasyp, әi-shәy joq: «Euraziya júldyzy» bayqauyna kelmey-aq qoyynyz, sizdi tóreshilikten alyp tastady!» - dedi de, tútqany tastay saldy. Áriyne, men búl habardan «shok» boldym. Birinshiden, habarlasqan adamnyng mәdeniyetsizdigine tang qaldym. Ekinshiden, dәl superfinalgha kelgende, meni kerek qylmay, laqtyryp tastaghandaryna nalydym. Men auyldan jana kelgen student pe edim? Árkimning óz dәrejesi bar, men óz baghamdy jaqsy bilemin. Nesin jasyrayyn, qaydaghy bireulerding meni kerek kezinde paydalanyp, kóniline jaqpay qalsam, syzyp tastaghanyna qatty kýizeldim. «Qazaqstan» telearnasyndaghylar alyp tastady» degendi estip, ondaghylargha habarlassam, «Qazaqstan» arnasynyng jobagha esh qatysy joq, tek qana teleuaqyt bólip bergen eken.
Men belgisiz sebeptermen әdil qazylar qatarynan quylsam da, «Euraziya júldyzy» kim atanatynyn aldyn ala bildim. Áriyne, ol - Ardaq Baltaev. Produseri - Núrlan Alban! Ol estrada vokalyna qatysy joq kýishi! Al kýishining әn sayysynda nesi bar? Sol jobada janyp túrghan qanshama tas jaratyn talantty jastar túryp, solardyng saghyn syndyryp, kýishining ozghany qalay? Ol jetistik tek qana Núrlan Albannyng týrik tilin bilip, týriktermen auyz jalasuynyng arqasynda, әriyne! Mening búl sheshimge eshqashan kelispeytinimdi sezip, syrtymnan ton piship, meni syzyp otyrghan da sol bolyp shyqty! Sonda produser qazylyqta otyryp, óz jobasyna bagha bergeni әdildik pe?!
Al mening ornyma jayghasqan Lәilә Súltanqyzy - belgili telejýrgizushi, tanymal telejurnalist. Lәilәni qúrmet tútam. Biraq onyng muzykalyq sauaty joq, kәsiby muzykalyq synshy da emes! Bizdi tipti kәsiby túrghydan salystyru mýmkin emes!
Sayystyng taghy bir qiytúrqysy bar. «Ayqyn» gazetinde jazylghanday, maghan da talay ýmitker osy súraqty qoydy. Otyz eki ýmitkerding ata-analary, tughan-tuystary, dos-jarandary úl-qyzdarynyng jartylay finalgha ótkenine quanyp, olargha ýzdiksiz «sms» dauys bergen. Al sol qarjy kimning qorjynyn toltyrdy? Ol aqshanyng esebin kim aldy?
Juyqta Stambulda ótken aqtyq sayysqa memleketimizding atynan barghan kýishi jigit Ardaq Baltaevtyng ónerine kónili tolmaghan júrtshylyq maghan: «Meruert, sen qazylyqta otyryp edin, sondaghy tandaghandaryng osy ma? Qazaqstannyng namysyn qorghaytyn basqa әnshi bolmady ma? Bas jýldege talasa alatyn talantty qazaq tabylmady ma?» - dep, namystanghan el-júrt súraqtaryn tópeletti.
Meninshe, pysyqay produseri Núrlan Alban bolmasa, Ardaq Baltaev ekinshi oryngha da ie bolmaytyn edi! Ústaz retinde angharghanym, qolyna aspap ústap, óner kórsetetin qaybir ónerpaz sahnagha aspapsyz shyqqanda, eki qolyn qayda qoyaryn bilmey qysylady. Búl Ardaqta da boldy. Sonday-aq onyng akterlik sheberligi de tómen. Áu demeytin qazaq joq qoy, baryldaghan qarapayym ghana dauysy bar. Men әu bastan barsha ýmitkerding symbatyna, sahnada óz-ózin erkin ústauyna, yaghny akterlik sheberligine, dauysyna, diksiyasyna, qimyl-qozghalysyna da qatang talap qoydym. Óitkeni memleketimizding atynan baratyn adam barlyq jaghynan jarqyrap túrugha tiyis-ti. «Mine, qazaqtyng úly, qazaqtyng qyzy!» degen atqa layyq bolghany jón emes pe? Áriyne, maghan da jan-jaqtan «mening әpkem edi», «mening jiyenim edi», «kóz qyryndy salarsyn» degen adamdar boldy. Al mening olay isteuge ar-úyatym jibermedi. Sayystyng nәtiyjesine kónili tolmaghan adamdardyng habarlasqanyna qaraghanda, talghamy biyik kórermenning de menimen tolyq kelisetinin anghardym.
Ónerde jýrgen sandaghan jyldarymda syrtymnan ton piship, jolymdy kes-kestegen adamdar bolghan shyghar, biraq kózimdi baqyraytyp qoyyp, osynsha әdiletsizdik jasaghan Núrlannyng qylyghy jýregimdi qatty jaralady.
Biraq Núrlannyng qylyghynan zardap sheguim birinshi ret emes edi. T.Jýrgenov akademiyasynda Núrlan Alban menen eki-ýsh kurs tómen oqydy. 1998 jyl. Jana әnderim shyghyp, dýrkirep túrghan kezim. Osy kezderi búryn-sondy jaqyn aralaspaghan Núrlan Alban bir kýni kýieuim ekeuimizge ózi tuyp-ósken Narynqol, Kegen audandarynda mektep oqushylaryna konsert qoyayyq dep úsynys jasady. Áriyne, ol uaqytta materialdyq jaghdayymyz onsha mәz emes edi: ýiimiz nesiyege alynghan, tughan-tuysqa, shygharmashylyghymdy damytugha da qarjy kerek. Quana kelistik. Sonymen ne kerek, kýieuimdi jýrgizushi etip, «Jiguliymen» jolgha shyqtyq. Úmytpasam, qarasha aiy. Kýn suyq. Jol alys. Núrlan mektep diyrektorlarymen, audan basshylarymen kelisip qoyypty. Kýnine ýsh-tórt konsert berdik. Biylet baghasy 150-200 tenge boldy. Áriyne, auyldyng jaghdayy belgili ghoy, әbden qinaldyq. Áyteuir saparymyzdy ayaqtap, besinshi kýni sharshap-shaldyghyp, tang ata Almatygha jettik. Áli esimde, Núrlan Jandosov pen Bayzakov kóshelerining qiylysyna kelgende: «Erteng habarlasamyn» dep, asyghys dombyrasyn aldy da, tipti bagajnikte jatqan konserttik kostumin de úmytyp, tayyp túrdy. Osydan keyin Núrlandy da, aqshany da kórgen emespin. Adal enbegimiz ýshin tiyesili qarjymyzdy ala almaghan kýieuim ekeumiz biraz uaqyt Núrlandy izdedik. Qanshama kýn kóligimen bizge jýrgizushi bolghan kýieuim: «Júmysymnan qaldym, әrtister de osynday bola ma eken?» - dep renjidi. Ózimning de Núrlannyng qylyghyna kýizelip, jýikemning tozuynan, bir jaghynan balasha aldanyp, jem bolghanyma namystanghanymnan, auylda ótken gastrolidik saparymnyng qiyndyghynan suyq tiyip auyrghanymnan - qysqasy osynyng bәri boyyma bitken balamnan aiyryluyma sebep boldy. Búl kýieuime auyr tiydi. Nәtiyjesinde ol qolyn bir sermedi de, Shymkentke ketip qaldy. Aramyzdaghy kiykiljing jarty jylgha sozylghan edi. Sózsiz әiel retinde de, ana retinde de japa shekkenime Núrlannyng kesiri tiydi.
Keyin estidim, Núrlan Týrkiyagha tayyp túrypty. Atyn atamay-aq qoyayyn, keyinnen talay jyldar JenPU-de sabaq bergen saliqaly ústaz qysyla-qinala (ózin kinәli adamday sezinip) Núrlan Albannyng «әninizdi jaryqqa shygharamyn» dep, fonogramma jazdyrugha aqsha alyp, izin suytqanyn aitty. Sonda: «E-e, men ghana aldanbaghan ekenmin ghoy, osynday payghambar jasyndaghy ústaz san soghyp qalghanda, meniki ne?» dep, óz-ózimdi júbattym. Áriyne, kim turaly aityp otyrghanymdy Núrlan biledi. Osy gazetti paydalana otyryp aitatynym: «Núrlan, qazir ol apay auruhanada jatyr, aqshasyn qaytarghanyng jón bolar jәne de sol úmyt bolghan konserttik kostuming de mende saqtauly, alyp ket!».
Qayran qalatynym - Núrlan ózin auzynan «inshallahty» tastamaytyn, namaz oqityn adam etip kórsetedi. Sonda osy qylyqtary imandylyqqa say ma? Songhy kýn ómir sýrip jatqanday jantalasyp, basqadan aila asyryp, bireuding aqysyn jeu músylman balasyna layyq pa?
Osy ashy shyndyqtyng aityluyna týrtki bolghan «Euraziya júldyzy» sayysy bolsyn, basqa da bir óner dodasy bolsyn, bolashaqta әlemdi ónerimizben tamsandyratyn el bolamyz desek, jeke janymyzdy kýittemey, ortaq mәdeniyetimizding órkendeuine adal qyzmet eteyik!
Jazyp alghan
Ámiynә BURABAEVA
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 08 (136) 15 aqpan 2012 jyl