Býginderi jiyn-toydyng kórkine ainalghan «Qara jorgha» әni men bii tónireginde týrli әngime tuuda. Búl әnning qazaqqa qatysy joq degen pikir de birli-jarym basylym betinde jariya boldy. Tipti qazaqqa tanymal sazger Úlyqpan Joldasov teledidar arqyly «Qara jorgha» biyin elge kelgen indetke balady.
Osy orayda biz Qytay Memlekettik syilyghynyng iyegeri, jazushy, zertteushi-ghalym Zeynolla Sәnikting «Qara jorgha» biyining tarihy turaly jazghan zertteu maqalasyn oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrmyz. Eger osy jariyalanymgha qatysty pikirler redaksiyagha joldana jatsa, olargha da gazet betinen oryn beruge dayynbyz.
Songhy jyldary «Qara jorgha» bii men «Kenes kýii» dýniyejýzilik Ginness rekordtar kitabyna enip, býkil dýnie jýzine tarala bastaghandyghy júrtqa mәlim. Qazaqstan halqy da ózining ejelgi ónerimen qayta qauyshyp, «Qara jorghanyn» el ishindegi nasihaty tabighy sipat aluda. Mәselen, osydan birer jyl búryn Atyrau qalasynda búl biydi bir sәtte 15 myng adam biylegen-di.

Býginderi jiyn-toydyng kórkine ainalghan «Qara jorgha» әni men bii tónireginde týrli әngime tuuda. Búl әnning qazaqqa qatysy joq degen pikir de birli-jarym basylym betinde jariya boldy. Tipti qazaqqa tanymal sazger Úlyqpan Joldasov teledidar arqyly «Qara jorgha» biyin elge kelgen indetke balady.
Osy orayda biz Qytay Memlekettik syilyghynyng iyegeri, jazushy, zertteushi-ghalym Zeynolla Sәnikting «Qara jorgha» biyining tarihy turaly jazghan zertteu maqalasyn oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrmyz. Eger osy jariyalanymgha qatysty pikirler redaksiyagha joldana jatsa, olargha da gazet betinen oryn beruge dayynbyz.
Songhy jyldary «Qara jorgha» bii men «Kenes kýii» dýniyejýzilik Ginness rekordtar kitabyna enip, býkil dýnie jýzine tarala bastaghandyghy júrtqa mәlim. Qazaqstan halqy da ózining ejelgi ónerimen qayta qauyshyp, «Qara jorghanyn» el ishindegi nasihaty tabighy sipat aluda. Mәselen, osydan birer jyl búryn Atyrau qalasynda búl biydi bir sәtte 15 myng adam biylegen-di.
Bir qyzyghy - búl biyding adam densaulyghyna paydasy jóninde medisina mamandary da atsalysyp, tamasha pikirler aityp jýr. By mamandary orys bii ayaqpen, ózbek, úighyr biyleri qol-moyyn әreketimen, monghol bii jauyrynmen, al qazaq biyleri - adamnyng tútas buyndar jýiesimen oryndalady dep qaraydy. Osylaysha búl by birtindep oqushylar gimnastikasyna ainalyp, «Saryarqa» bizding kýiimiz, Qara jorgha biyimiz» deytindey, ýlken últtyq dәstýrge ainalyp keledi.
Osy biyding tegin zerttey kelgende, eng aldymen «qara» sózining arghy astarynda ýlken mәn-maghyna jatqandyghyn bayqaugha bolady. Búl «qara» - «búqara» degen maghyna berse kerek. Qazaq halqynyng negizgi - «qara orman» tirkesimen tenesetin úghym. Sol siyaqty «qara sóz», «qara shanyraq» degen úghymdargha úqsas qoldanysqa iye. «Qara ólen» - qazaq ólen-jyrynyng úshqan úya, altyn besigi.
«Qara jorgha» - qazaqtyng halyq biyi, qazaq biyining tóresi, atasy. Olay bolsa, biz halqymyzdyng qasiyetti bii «Qarajorghany» da qasterlep, ony qazaq biylerining atasy, eskiden kele jatqan ejelgi múramyz dep bilgenimiz abzal. Halyqtyng Jorghaday taypalghan, dumangha toly dәstýrli bii degendi bildiredi.
Kóshpendi qazaqta er qanaty sanalghan at turaly sonshama kýy shygharghan halyqta birde-bir by bolmady deu aqylgha syimaydy. Qazaq últtyq ensiklopediyasynda «Qara jorgha - qazaqtyng halyq biyi...» ekendigi turaly týsinik berilip, onyng 1934 jyly «Ayman-Sholpan» qoyylymynda Qazaqstan sahnasynda da biylengeni turaly jazylghan (QÚE, 5-tom, 571-bet).
«Qara» sózining ózi de osy biyding tarihynyng óte aryda jatqandyghyn anghartady. Óitkeni, «han», «qarasha» sózderi sonau saq, ghún, ýisin zamanyndaghy jazba derekterde de kezdesedi. Jazushy Súltan Janbolatovtyng «Ýisinnama» atty kitabynda mynaday derekter keltiriledi: «Liu Yunnyng syqyldy ghalymdar aitqanday, úly dalada (әsirese, ýisinder ómir keshken aumaqtar) eng alghashqy by búdan 2500 jyl búrynghy jynys aghzalaryna tabynu bii bolghan. Ol kezde óndirgish kýsh óte tómen-di. Tirshilik ýshin adamdar tobynyng qara kýshine sýienip, úly tabighatpen kýresui qajet bolatyn. Sondyqtan alghashqy túrghyndar etnosynyng kórkengin, halyq sanynyng artuyn tilep, er-әiel ara baylanysty dәripteytin jәne oghan tәu etetin.
Úly dalanyng talay túsynda (kóbinese kósh joldarynda) múnday biyler jartastargha da tórkindelgen. Kezinde júrt sol petroglifterge baryp tabynatyn da bolghan.
Múnday petroglifterding eng aiqyn bir toby Barlyq tauyndaghy (Shaghantoghayda) Barqúl (bizding zamanymyzdan búrynghy V ghasyrdiki) men Qútyby audanyndaghy Qyzylqiyada túr. Búl tanbaly tastargha er-әielding jeke, toptyq biyleri tórkindelgen. Biyshiler tyrjalanashtanyp óz symbattaryn әigilegen. Ár aluan mýshelik qimyldary arqyly ózge jynystaghylardyng sezimin qozdyrugha bauraghany bayqalady».
Soghan qaraghanda, qazaqtyng «Aygólek», «Qara jorgha» syqyldy biylerining tórkini aryda jatyr. Jariyalanyp otyrghan aishyqty foto 1998 jyly Shanshy ólkesining Fuchyng qalasynan tabylghan «Shanshidyng Fuchyng ýngirinde saqtalghan Yuan patshalyghy dәuirindegi tam qabyrghalaryna týsirilgen suretter» degen kitaptaghy ertedegi qabyrgha suretten alynypty.
Suretke «adamdar biylep, eng artqy adam qobyz tartyp túr» dep jazylghan eken. Dombyra shertken shoshaq bóriktining aldyndaghy ekeuining qimyly eriksiz qazaqtyng «Qara jorgha» biyin esinizge salady. Jazba derekterge qaraghanda, Yuan patshalyghy, yaghny Shynghyshan dәuirinde ortalyq Júngho, yaghny Hybi, Hynan, Shanchy ónirine Kýshlik han әuletteri biylik jýrgizgendigi aitylady. Olardyng qúlpytastary da osy ónirde.
Búl kýnderi әlem halyqtarynyng últtyq qýndylyqtar men bekzattyq múraghattardy týgendeu, ony menshiktenu nauqany kezinde mәdeniyeti men әdebiyeti tamyrlas halyqtar arasynda bәseke, talas tuyp jatqany jasyryn emes. Búl salagha búrynyraq mәn bermegendigimizden qazaq ózining tarihy jyry - «Alpamys» jyrynan túlpar baptau, tóbet tazy baptau ónerinen jәne keybir qolóner mәdeniyetinen aiyrylyp, ony basqa halyqtar iyemdenip, olar dýniyejýzilik patent qúqyghyn alyp ýlgergendigi bizdi qatty ókindirdi. Shyghystaghy ishinara elder últtyq qúndylyqtar men bekzattyq múraghattaryn memlekettik, ólkelik, audandyq týrlerge bólip, qorghaugha alyp, olardyng arghy tegin zertteuge, joghalghanyn týgendep, búzylghandaryn jóndeuge kirisip ketti.
Tipti tarihy múraghattar, tabighy qoryqtar sol elge mol kiris kirgizetin tamasha sayahat oryndaryna ainalyp, sol elding arghy-bergi tarihynan mol syr shertetin shejirening kózi, ata tarihtyng ózi bolyp otyr.
Biraq, ókinishke qaray, keybir qandastarymyz ata múranyng bir qydyru salasyn úmytqan synay anghartady. «Qara jorgha» biyining qaydan kelgendigin úmytu sonyng keri.
Bizde arghy zamandardan kele jatqan ata múramyzdy baghalay alatyn Álkey Marghúlan siyaqty ghúlama ghalymdarymyzdyng joqtyghy qatty seziledi. Mynau jahandanu zamanynda kóptegen últtyng súnghyla ghalymdary últtyq qúndylyqtaryn, bekzattyq múraghattaryn týgendep jәne ony ghylymy jýiege keltirip, jahandanudyng songhy kómbesine sol qúldylyqtarymen birge barudyng qamyn jasap jatyr.
Qytay Kýnzyny zertteu ortalyghyn әlemning 120-dan astam elinde ashyp, últtyq qúndylyqtary jýiege týsirildi, olardyng arasynda júnghosha emdeu, júnghosha shóp dәrigerligi, iynemen emdeu tәsili, t.b. múralary әlem mәdeniyetining jauhary qataryna kóterilip, adamzattyng ortaq baylyghy ekenin moyyndatyp otyr.
Tipti búl kýnderi dýnie ghalymdary adamzat mәdeniyetining arghy tegin ejelgi dala mәdeniyeti, atap aitqanda, ejelgi kóshpendilerdin, bizding ata-babalarymyz - týrki halyqtarynyng mәdeniyetinen izdep, tarihtyng tegin sonan tauyp jatqandyghy mәlim bola bastady.
Hanzu ghalymdarymen iyq tirese alatyn bir ghalym mongholdardan shyqty. Búl kýnderi Ýrimjide túratyn, jasy 80-nen asqan monghol ghalymy Mynchynbyl «Adamzat tarihy - dala mәdeniyeti» degen ýsh tomdyq kitap jazyp shyqty. Hanzu tilinde jazylghan búl kitap hanzu ghalymdarynyn, solar arqyly dýnie ghalymdarynyng nazaryn audaryp әketti. Onda ol býkil adamzat mәdeniyetining arghy tegi dala mәdeniyetinen bastau alatyndyghyn daleldep, adamzat mәdeniyetining alghashqy tarihyn ejelgi kóshpendiler jaratqan degen tújyrymgha kelgen.
Sonyng bir dәlelin keltire ketelik: tayau jyldary AQSh jihankezderi Altaydyng jartas suretterinen adamzattyng ejelgi shanghy mәdeniyetining izderin tauyp, sonyng ghylymy jýiesin jasap shyqqan. Búl, әriyne, bizding ata-babalarymyzdyn, ejelgi kóshpendilerding mәdeniyet izi ekendigi ózdiginen týsinikti. Osyghan oray, tayau jyldary Qytay ýkimeti әr jyly qysta shanghy merekesin úiymdastyryp, ony әr jyly sol shanghy mәdeniyetining bastalghan jerinde ótkizudi dәstýrge ainaldyryp keledi. Shinjiandaghy ejelgi Saq ana, Boghdahan mekendegen Boghda kóli, turister baratyn joldyng kire berisindegi Sangýng qazaq auylynan «Boghda kóli han sarayy jәne qazaq etnografiyalyq tarihy múrajayynyn» ashylyp, әlem halyqtarynyng kórip, biluine mýmkindik tughyzu da sonyng bir dәleli.
Mine, osynday tarihy qúndylyqtargha den qoyghan AQSh-taghy Kaliforniya uniyversiytetining professory Shefy degen ghalym týrki halyqtary men ejelgi Júngho arasyndaghy mәdeny qarym-qatynasqa úzaq jyldar boyy zertteu jýrgizip, «Samarqannyng altyn shabdaly» atty kitap jazyp shyghypty. Osy bir kólemdi zertteudi hanzular óz tiline «Tang patshalyghy dәuirindegi shetten kelgen mәdeniyet» degen atpen audaryp bastyrghan.
Osynau dәu enbekti kórip otyryp, adamnyng qayran qalatyny - әn-kýi, bi, anshylyq mәdeniyeti, egin, mal sharuashylyq mәdeniyetining bir qydyru salalary, jylqy ósiru, azyq-týlik, ong-órnek, qúrylys, qús ósiru, emshilik, dәrigerlik, budda mәdeniyeti, tәuipshilik mәdeniyeti jәne onyng san aluan jabdyqtary, t.b. mәdeniyetting kóptegen ýlgileri Tang patshalyghyna týrki halyqtarynan singendigi tarihy faktilermen dәleldengen.
Taghy bir mysal, biz búryn Nauryz merekesin parsylarmen baylanystyryp kelgen edik qoy. Is jýzinde, búl mereke ejelgi saq, ghún dәuirinen beri toylanyp kele jatqandyghy tarihy jazbalargha týsken. «Ghún bayany» degen estelikte: «Ghúnnyng barlyq aghaman-aqsaqaldary jana jyldyng (nauryzdyn) alghashqy kýnderi tәnirqúlttyng ordasynda shaghyn mәjilis ashyp, qúrbandiq shalady. Mamyrda Úlubalyqta bas qosyp, ata-analarynyng aruaghyna, jer-kókke, iye-kiyelerge arnap ýlken shek berdi... Tәnirqút әr tanda ordasynan shyghyp, kóterilip kele jatqan kýnge, týnde aigha tәu etedi» - dep jazylghan («Júngho tarihnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekter». 1-tom, 80-81-better).
Dәl sol siyaqty taghy bir tarihy jazbada: «Ejelgi kóshpendilerding patshalary nauryzdyng alghashqy kýni tang bozynan túryp, janadan kóterilip kele jatqan kýnge tәu etedi. Sonan song kóshpendilerding tәnirmen tildesetin әulie abyzy ortagha shyghyp, qobyzben 9 kýy oryndaydy. Sol sәtte qyzyldy-jasyldy kiyingen 360 azamat maydangha shyghyp, biyge basady. Onyng artynan 360 kýy tartylyp, onyng sony jalpy halyqtyq merekege ainalady...» («Qazaq kýilerining tarihy». 25-bet).
Mine, aghayyn, osynday úmytqan dýniyemiz az emes. Ókinerligi - tayauda Qazaqstandaghy keybir ghalymdar qazaqtyng ejelden bergi «syn tas», «tanbaly tas», «balbal tas» dep jýrgen tarihy ataularyna qate týsinik bergendigi janymyzdy kýidirdi. Búl arada halqymyzdyng sonau týrki zamanynan beri adamnyng tasqa oiylghan mýsin, beynelerin «syn tas» dep kelgendigin, yaghny syn tas degenimiz - mýsin tas, beyneli tas ekendigin bilgenimiz jón. Abaydyng attyng syny degeni onyng túlghasyna, symbatyna qaratylghandyghy júrttyng bәrine mәlim ghoy.
Sol siyaqty tastyng betine týsirilgen suretter men jazu-syzulary bar tastar «tanbaly tas» dep, al jer belgisi, shekarasy retinde qoyylghan dingek tastardy «balbal tastar» dep ataghan. Shynjanda osynday «syn tas», «tanbaly tas», «balbal tas» atalatyn oryndar edәuir barshylyq. Hanzular syn tas bar jerlerdi óz tiline audaryp «Tas-adam sayy» dep atap jýr. Demek, olar «syn tas» degen sózding mәn-maghynasyn әbden týsinip baryp audarghan. Osyghan qaraghanda, ata múrany artqy úrpaqqa týsindiretin agha-buyndarymyzdyng ózi arghy tek-tamyrymyzdy úmytpaghanymyz jón edi.
Al «Qara jorgha» bii de bizding ata-babamyzdan múra bolghan by dәstýri. Sondyqtan óz qúndylyghymyzdy kórsoqyrlyqpen qor qylmayyq.

«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 08 (136) 15 aqpan 2012 jyl.