Seysenbi, 18 Qantar 2022
Alashorda 11341 1 pikir 29 Jeltoqsan, 2020 saghat 11:27

«Aq jol» gazeti últtyq iydeyanyng úiytqysy edi

Osydan jýz jyl búryn 7 jeltoqsan 1920 jyly Tashkent qalasynda «Aq jol» gazetining alghashqy sany jaryq kórdi. «Qazaq» gazetining dәstýrin jalghastyrghan «Aq jol» gazeti jana jaghdayda últtyq sayasy oidy sapalyq jana dengeyge kótere aldy. «Qazaq» gazetinde kóterilgen iydeyalar «Aq joldyn» qyzmetinde bolisheviktik biylik ornyqqan kenestik qoghamnyng naqty ómir shyndyghymen betpe-bet kelip, is jýzinde synnan ótip jatty. 

Osy kezge deyin «Qazaqstan», «Qazaq» gazetterinin, «Sholpan» jurnalynyng materialdary jeke jinaq bolyp basylyp shyqty. Endigi kezekte «Aq jol» gazeti ózining izashary siyaqty ghylymy tanymgha úsynylyp otyr. Múnday kenjelikting syry, әste de gazetting elimizding mәdeny tarihyndaghy rólinin, atqarghan qyzmetining tómendiginen emes. Keybir zertteushilerding zertteu taqyrybyna say basylym betterinen naqty derekter tauyp, oghan derektik taldau jasaghan ghylymy izdenisteri bar. Biraq, ol әreketter osynday auqymdy múrany iygeru ýshin tym jetkiliksiz bolyp kelgen edi. Biylghy jyly «Aq jol» gazetining materialdary qazaqtyng birtuar, ózet qyzy, aqyn, Halyqaralyq Alash syilyghynyng laureaty Hanbiybi Esengharaqyzynyng qúrastyruymen transkripsiyalanyp, «Alashorda» qoghamdyq qorynyng tarapynan ýsh myng dana taralymmen jiyrma bes tom bolyp jaryq kórui «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy ayasynda atqarylghan asa manyzdy enbekke ainaldy.

«Aq jol» «Qazaq» gazetining baghytyndaghy demokratiyalyq mazmúnda jaryq kórgen sanauly últtyq basylymdardyng biri. Gazet Týrkistan ólkesindegi óoghamdyq-sayasy prosesterdi jiti qadaghalap, iske asyrylyp jatqan reformalyq ózgeristerdi halyqqa keninen nasihattap otyrdy. Sonymen birge, gazette kóterilgen últtyq iydeyalar biylikting nazaryna úsynyldy. Gazetke avtor bolyp qatysqan últtyq sayasy jәne shygharmashylyq elita ókilderining jazbalary qoghamdyq pikir qalyptastyryp, búqara halyqtyng qoldauyna ie boldy.

Týrkistandaghy últtyq elitanyng bastamashylyghymen 1920-25 jj. TKP OK jәne Týrkatkomnyng baspasóz organy retinde jaryq kórgen «Aq jol» gazetine S.Qojanov, S.Ospanov, N.Tóreqúlov, S.Asfendiyarov, M.Dulatov, IY.Toqtybaev, Q.Kýletov, M.Qayypnazarúly, S.Sәduaqasov, J.Arystanov, Ó.Túrmanjanov siyaqty azamattar biri basshy, biri qosshy bolyp, basshylyq jasady. Búl atalghan azamattardyng bәri derlik alashtyq iydeyanyng tuyn kótergen últtyq elitanyng kórnekti ókilderi bolatyn. Olar ózderining ýlttyq tútastyqty úlyqtaghan sayasy kózqarastary, dәstýrli mәdeniy-ruhany qúndylyqtardan bastau alghan qazirgi zamanghy ilgerishil dýniyetanymy boyynsha kenestik biylik jasaqtaghan partiyalyq-memlekettik nomenklaturanyng ólshemine syimaytyn edi. Olardyng qazaqy ruhty boyyna sinirip, jana qoghamda últtyq qúndylyqtardy taptyq kúndylyqtardan jogharghy qoyghan baghytbaghdary gazetting sayasi-iydeyalyq mazmúnyn aiqyndady. Al, Ahmet Baytúrsynov, Nәzir Tóreqúlov, Ghazymbek Birimjanov, Halel Dosmúhamedov, Jýsipbek Aymauytov, Maghjan Júmabaev, Qoshke Kemengerúly, Múhtar Áuezov, Qaljan jәne Áuelbek Qonyratbaevtar, Beysenbay Kenjebaev, Teljan Shonanúly, Áljan Bayghúriyn, Abdolla Baytasov, Qajym Basymov, Shamghaly Sarybaev, Bilәl Sýleev, Esim Bayghasqiyn, Sәduaqas Baymahanov, Mәshhýr Jýsipting balasy Ámin Jýsipov, Jýsipbek Arystanov siyaqty kóptegen últjandy qalamgerlerding túraqty avtor bolyp qatysuy da gazetting últtyq ózegin nyghayta týsken edi. Gazet shyn mәninde Týrkistandaghy alashtyq ýlgidegi últtyq elitany toptastyrushy iydeyalyq ortalyqqa ainaldy. Osy gazet arqyly kórnekti qayratkerlerding kótergen últtyq iydeyalary Týrkistandaghy qalyng qazaq búqarasyna jol tartyp, qoldau tauyp jatty.

Týrkistanda «Aq jol» gazetining halyqqa keninen tanymal boluy onyng «Qazaq» gazetining ýlttyq baghyttaghy iydeyalyq dәstýrin jalghastyruyna baylanysty dep bilemiz. M. Áuezov 1923 jyly 4 aqpanda «Aq jol» gazetinde «Qazaqtyng enkeygen kәri, enbektegen jasyna týgelimen oy týsirip, ólim ýiqysynan oyatyp, jansyz denesine qan jýgirtip, kýzgi tannyng salqyn jelindey shiryqtyrghan, etek-jenin jighyzghan «Qazaq» gazeti bolatyn» (Áuezov, 1923) dep bergen baghasyn osy izgi dәstýrlerdi kenestik biylik jaghdayynda jalghastyrghan «Aq jol» gazetine de qatysty aitugha bolar edi. Tórt jyldan astam shyghyp týrghan gazet taralymynyng joghary boluy onyng tilining jatyqtyghymen ghana emes, gazet betinde kótergen mәselelerining ýlttyq mýddeni úlyqtaghan ótkirliginen, halyqtyng kónilindegini aituynan edi.

 Kenes qoghamyndaghy partiyalyq әdebiyette memlekettik biylikting joghary eshelonyndaghy ýlttyq basqaru elitasynyng qyzmetine synarjaq baghalar berilgen. Áytse de, ol baghalardyng arasynda aqiqatqa sәule týsirstin týjyrymdar da kezdesedi. Partiyalyq biylik «Hodjanovtar negizinen «Aq jol» gazetining tóniregine toptasyp, onda ózderining últshyl-uklonistik kózqarastaryn jarnamalady» dep topshyldyqqa últshyldyq iydeyalardyng negiz bolghanyna nazar audarady. «Aq jol» gazetine qatysty Stalinning belgili hatynyng yqpalymen jasalghan búl partiyalyq tújyrym últtyq elitanyng qyzmetine berilgen sayasy baghanyng ózegine ainaldy. Osylaysha «Aq jol» gazetine kenestik qogham tarihshylary birjaqty bagha berip, biylikting iydeologiyasy úzaq jyldar boyy jabyq taqyrypqa ainaldyrdy.

«Aq jol» gazetining últshyldyq baghytyn aiyptap, ózining sayasy kýresining dәleli retinde paydalanugha Áliby Jangeldin jol salyp berdi. Ol 1921 j. V.IY.Leninge jazghan hatynda kenestik Týrkistannyng basshylary T.Tóreqúlov pen S.Qojanovtyng bolisheviktik emes basylymdardyng qyzmetine aralasuy olardyng revolusiyagha qarsy әreketterining dәleli retinde kórsetedi. 

Osylaysha Alash qozghalysynyng kenestik tarihnamasynda «Aq jol» gazeti kenestik biylikke tartylghan últ ziyalylaryn alashtyq qayratkerlermen baylanystyra otyryp, últshyldyqqa aiyptaudyng basty dәlelderining birine ainaldy. IY.Stalinning «Aq jol» gazeti turaly» haty alashordashylardyng qyzmetine bagha berude totalitarlyq biylikting sayasy ústanymdaryn ornyqtyrdy. Hatta negizdelgen ústanymdar Alash qozghalysy tarihnamasynyng teoriyalyq-әdisnamalyq negizin salyp berdi.

Osyghan baylanysty 1937-1938 jj. ýlken terrorgha deyingi kezendegi Alash qozghalysy tarihnamasynda últ ziyalylary M.Ataniyazov, Á.Baydildiyn, O.Isaev, I.Qabylov, Gh.Toghjaiov, Sh.Toqjigitov, Á.Jankeldiyn, S.Seyfulliyn,  T.Rysqúlov, H.Gabilulliyn, A.Kenjin jәne t.b. enbekteri mep merzimdik basylymdarda jariyalanghan maqalalarynyng bәri birdey stalindik tәrtipting sayasy qysymynan yaky arnayy tapsyryspen jazyldy dep ýzildi-kesildi tújyrym jasau asyghystyq bolar edi. Atalghan avtorlardyng kópshiligi qazaq qoghamynyng bolashaghyn kommunistik múrattarmen baylanystyrghan, taptyq-partiyalyq senimdegi ziyalylardyng ókilderi edi. Olardyng arasynda taptyq kózqaraspen jazylghan, teoriyalyq dayyndyghy joghary enbektermen birge, osy kýresti jeleu etip mansapqýmarlyq maqsatpen nemese jeke azamattyq qatynastary boyynsha ese qaytarudy kózdegen enbekter de bar ekendigi belgili. Demek, tarihnamalyq, derektanulyq taldaudy qajet etetin búl derekter Alash qozghalysynyng shynayy bolmysyn qalpyna keltiruge septigi tiyedi. Al IY.Goloshekin bastaghan A.K.Bogachev, S.Brayniyn, O.Isaev, IY.Timofeev, S.Mesheryakov, Gh.Toghjanov jәne t.b. partiyalyq nomenklatura ókilderining maqalalary men enbekteri tarihy tanymda IY.Stalin hatynan keyingi Alash qozghalysy turaly ústanymdy ornyqtyrugha jәne onan әri nasihattaugha qyzmet etti. Osy túrghydan alyp qaraghanda, Stalinning haty «Ýlken terror» kezinde qazaq ziyalylaryn últshyldyqqa aiyptaudyng basty qújatyna ainalghanday edi.

«Aq joldyn» qazaq qoghamyndaghy atqarghan qyzmeti men alar ornyna alghashqylardyng biri bolyp nazar audarghan akademik S.Qasqabasov bylay deydi: «tarihymyzdyng osynau qaraly betterinde I. Stalinning «Aq jol» gazeti turaly hatynyng el ishinde zobalang tughyzghan sýrensiz róli әli de naqty ghylymy bagha beru tarihshylarymyzdyng ýlesi». Ghalymnyng úsynysyn quattay otyryp, mәselege barynsha aiqyndyq beru ýshin IY.Stalin hatynyng saldaryn emes, eng aldymen onyng jazylu sebebin anyqtaudyng ghylymy manyzdylyghyn aita ketkenimiz oryndy bolar.

«Qazaq» gazeti 1918 jyldyng 16 qyrkýieginde eng songhy 265 sanynan song óz shyghuyn toqtatty. Onyng kóp sebepterining eng bastysy kenestik biylikting qysymy bolghandyghy belgili. Al aragha eki jarym jyl salyp jaryq kórgen «Aq jol» gazeti «Qazaq» kótergen alashtyq iydeyanyng jyghylghan tuyn ilip әketkendey edi. 

Týrkistan Kommunistik partiyasy Ortalyq Komiytetining jauapty hatshysy N.Tóreqúlovtyng tóraghalyghymen ótken 1920 j. 14 qazandaghy mәjilisinde «Qyrghyz gazeti turaly» mәsele qarap, TKP OK men Týrkatkomnyng baspasóz organy retinde aptasyna eki ret jaryq kóretin «Aq-jol» (Svetlyy puti) gazeti 12 myng dana taralymmen bir baspa tabaq kóleminde jaryqqa shygharu, gazetting jauapty redaktorlyghyna S.Qojanovty, jauapty hatshylyqqa Mirjaqyp Dulatovty taghayyndau jәne gazet qarjysynyng esebinen qazaqtar arasynan 10 naborshik dayyndaytyn kurs ashu turaly sheshim qabyldanghan.

Gazetting 1920 j. 7 jeltoqsanynda jaryq kórgen alghashqy sanynda TurSIK janyndaghy qazaq-qyrghyz bólimining basshysy NәzirTóreqúlov, bólimning mýsheleri Georgiy Safarov, Súltanbek Qojanov, Sanjar Aspandiyarovtar basylymnyng iydeyalyq baghyt-baghdaryn aiqyndaytyn maqala jariyalaydy («Enbekshil qazaq-qyrghyz júrtyna!»). Osy sanda basqarma atynan jariyalanghan maqalada «Gazet turaly ótken kemshiligimizdi eske týsirip, keleshek isimiz jemisti boluyna iman keltirip, mynau «Aq joldy» aldaryna tartyp otyrmyz. Kózdegen maqsatqa adastyrmay tura bastaytyn «Aq jol» bolghay edi» (Oqushylargha. (1920) dep oqyrmangha tilekterin arnaydy.

S.Qojanov osy kezde Týrkistan Respublikasy Aghartu halkomy bolyp qyzmet istegendikten ol respublika kólemindegi qoghamdyq-sayasy prosesterge belsene aralasa jýrip gazet redaktorlyghyn qosalqy qyzmet retinde atqardy. Qayratkerding 1917-1918 jj. Tashkentte qazaq ziyalylarynyng astyrtyn ýiirmesinin, keyinnen Týrkistan Múhtariyatynyng resmy baspasóz organy bolghan «Birlik tuy» gazetine redaktorlyq jasaghan tәjiriybesi «Aq joldyn» júmysyn jolgha qonda kóp septigin tiygizdi. Orynborda 1913-1918 jyldary «Qazaq» gazetin órge sýiregen M.Dulatovtyng jauapty hatshy bolyp taghayyndaluy da gazetting últtyq baghyt-baghdaryn aiqyndady. Demek, Ólkedegi sayasi-iydeologiyalyq basshylyqtyng tizginin ústaghan Nәzir Tóreqúlovtyng gazet basshylaryna jasaghan tandauy últqa qyzmet etudegi eng bir dúrys sheshim boldy.

Ayta ketetin bir mәsele - «Aq jol» gazeti joqtan bar bolghan basylym emes edi. Onyng izashary retinde 1920 j. sәuirinde Tashkentte TýrkOAK pen Týrkistan maydany sayasy bólimining atynan aptasyna eki ret shygharylatyn «Jana óris» gazeti jaryq kóre bastaghan. 1920 j. 27 shildege deyin 14 sany jaryq kórgen «Jana óris» negizinde jana sapadaghy gazet shygharu qajettiginen tughan. Soghan baylanysty TKP OK hatshysy N. Tóreqúlov mәselege basa mәn beredi.

«Aq joldyn» jaryq kóruine tikeley bastamashyl bolghan Nәzir Toreqúlov TKP OK jauapty hatshysy retinde uaqyt talabyna say batyl әreket jasaghan. Týrkistan kópúltty respublika bolyp qalyptasty. Sodan da onyng qúramyndaghy Jetisu, Syrdariya oblystary, respublikanyng ózge aimaqtaryndaghy qazaqtar ýshin de qazaq tilinde respublikalyq biylik organdarynyng resmy gazetin shygharu ýlken qajettilikke ainalghan bolatyn.

Osyghan baylanysty N.Tóreqúlovtyng gazetti shygharugha tikeley bastamashyl bolghandyghyn aighaqtaytyn mynaday derekke nazar audarugha bolady. S.Seyfullin 1937 j. respublika partiya úiymynyng basshysy L.Mirzoyangha RKFSR Kenesterining VIII sezi kezinde Moskvada Á.Jangeldiyn, T.Rysqúlov, N.Tóreqúlovtarmen kezdesuinde «Tashkentte «Aq jol» gazetin shygharghandyghyn aitqan Nәzirge «gazetinning aty da akgvardiyashyl, «bedeldi jazushyng da aqgvardiyashyl» dep aityp tastaghandyghyn jazghan eken. 

M.Dulatovtyng Tashkenttegi qyzmeti tikeley «Aq jol» gazetimen baylanystyrylady. Onyng Tashkentke qyzmetke shaqyryluyna baylanysty boljamgha naqtylyq beruge tura keledi. Súltanbek Qojanov 1937 jyldyng 11 qyrkýiegindegi tergeu hattamasynda N.Tóreqúlovtyng 1920 jyldyng kýzinde Orynbordan alashordashylar Halel Dosmúhamedov, Jansha Dosmúhamedov, Mirjaqyp Dulatov jәne t.b. shaqyryp aldyrtqandyghyn, Tóreqúlovpen aqyldasyp, olardyng barlyghyn júmysqa ornalastyrghandyghyn kórsetedi. Osy derek Tashkentke alashtyq qayratkerlerding toptasuyna tikeley Nәzir Tóreqúlovtyng bastamashyl bolghandyghyn aighaqtaydy. Alash kóshbasshysy Álihan Bókeyhannyng tikeley ónegesimen ósken jәne onyng qaramaghynda qyzmet istegen Nәzir Qazaqstanda sayasy qyzmetten shettetilgen Alash qayratkerlerin Tashkentke shaqyruynyng osynday sebepteri boldy. 

«Aq jol» - kenes ókimetining ezilgen últtargha tendik pen bostandyq beruge uәde etken sayasy mәlimdemesinen búryn jana qoghamdyq tәrtipte últ mýddesin qorghaghan últtyq elitanyng sayasy erkining jemisi bolatyn. Osy túrghyda qarastyrghanda últtyq-demokratiyalyq jәne taptyq-partiyalyq sayasy qúndylyqtardy úlyqtauy boyynsha jikke bólingen eki jaqtyng mýddesi toqaylasqanday bolghanymen, olardyng qarym-qatynasynda jaqyndasudan búryn keyin ayausyz sayasy tartysqa úlasqan jatyrqaushylyq әreketter basym týsken edi.

Gazet betinde Ahmet Baytúrsynov turaly kózi tirisinde madaq sózderding alghash aitylghandyghyn aitugha bolady. «Aqang últ matbúghatynyng kózin ashpaghanda, eski eldigimizden erinip, qonsy kent «aghayyndardyn» birine tabynyp, tabighy tanbadan atanyp ketetin edik. Qazaqtyng dybysyna, sózine arnap, әlippe shygharyp, til hәm oqu qúraldaryn shygharyp, qazaqtyng jalpaq tilin qalamgha ýiretken Aqang edi. Últ isi degendi eskergen adam bolmay, qazaq qiynshylyqqa kez bolghanda, bostandyqqa jol kórsetken Aqang edi» Aqannyng yubeleyi turaly «Aqjol» 1923 jyl 4 fevrali) degen redaksiyalyq maqaladaghy sózder Orynbor qalasynda elu jyldyng mereytoyy ótpey qalghan últ kósemine Týrkistandaghy qazaq júrtshylyghynyng alghausyz kónilin bildiretin edi.

Gazet jaghdayynyng kýrdeliligi Týrkistandaghy qalyptasqan sayasy ahualdyng qarama-qayshylyqty sipatynan tuyndady. Ólkede óz sayasy qarsylastaryn týrli joldarmen yghystyrghan bolishevikter jeke dara biylikke qol jetkizdi. Últtyq elitanyng sayasy kýresinde basymdyqqa ie bolghan týrkilik, músylmandyq, týrkistandyq birlik iydeyalary bózdey setinep, etnosayasy mýddege qaray oiysa berdi. Kenestik biylikpen kelisimge kele almaghan últtyq kýshterding basym bóligi basmashylyq qozghalysqa bet búrsa, Týrkistan últtyq elitasynyng Mústafa Shoqay bastaghan ýrkerdey toby sayasy múghajyrlyq jaghdayda kommunistik biylikke qarsy bitispes kýres bastady. Al janadan qalyptasyp kele jatqan partiyalyq nomenklaturanyng últtyq kadrlary sayasy әrekette taptyq, internasionaldyq talaptardy batyl qoya bastady da, otarlyqqa qarsy birlikti taptyq tózimsizdikpen almastyrdy. Mine, osy sayasy prosesterding bәrine de «Aq jol» gazeti ýn qosyp, solardyng arasynan últtyq maqsat pen múratty qalyng búqaragha jetkizip otyrdy. Osynday kýrdeli sayasy ahualda qiynnan jol tauyp, halyqtyng ýlken súranysyna ie bolghan «Aq jol» gazeti ólkedegi alashtyq elitanyng qoldauyna sýienip, keng taraugha mýmkindik aldy. Áytse de, gazet ýshin búnday qolayly jaghday tym úzaqqa sozylghan joq.

«Aq jol» gazetining taraluy negizinen Týrkistan respublikasynyng aumaghyn qamtyghanymen, ol Qazaq avtonomiyalyq respublikasyna da taralghan. Tipti, astyrtyn joldarmen shet elge de taralghandyghyn M.Shoqaydyng enbekteri arqyly bilemiz. Respublikalyq basshylyq bekitken 12 myng dana gazet tirajy sol kezeng ýshin az emes edi. Degenmen, súranysqa say gazetting tirajy ýnemi ósip otyrghan. Aytalyq, «Aq joldyn» 1923 j 15 jeltoqsan kýngi sany 21690 danamen tarady. Qarjylyq, tehnikalyq, úiymdyq sebepterge baylanysty gazetting tirajy qýldyraghan kezder de bolghan. 1925 j. kýzinde «Aq jol» gazetining tirajy 3 myng danagha deyin tómendegen. 

Ádette, «Aq jol» gazetining jabylu tarihyn IY.Stalinning 1925 j. 19 mamyrynda Qyrghyz Ólkelik Komiytetining buro mýshelerine «Aq jol» gazetin qayta qúru turaly hatynan bastaymyz. Shyndyghynda, ol hat tútas sayasy prosesting ortasy ghana. Kez kelgen sayasy prosesti iske asyru týpki oidan, niyetten, iydeyadan bastalady desek, «Aq jol» gazetining jabyluy da osynday tútas sayasy prosesti qúraydy. Al ony iske asyrudyng sayasi, iydeyalyq túrghyrnamasy T.Rysqúlovtyng tikeley aralasuymen jasalghandyghyna Stalinge jazghan hattary aighaq bolady. Stalin Ólkekom buro mýshelerine «Men osyghan baylanysty belgisiz emes Shoqaevtyng aqgvardiyashyl baspasózdegi keybir maqalalaryn eske týsirdim jәne ózimdi shoshytqan osy maqalalar men «Aq jol» jurnalynyng ruhany «yntymaghy» deuge bolatyn keybir janalyqty ashtym. Aqylgha syimasa da búl fakt. «Aq jol» әriyne, ózi de angharmastan Shoqaevqa kólemdi material berdi» dep jazady.

Odan әri Stalin «Men partiyada joq intelliygentterding qyrghyz jastaryna sayasy jәne iydeologiyalyq tәrbie berumen ainalysularyna qarsymyn. Biz ókimetti jastar tәrbiyesin partiyada joq burjuziyalyq intelliygentterge tapsyru ýshin alghanymyz joq. Búl maydan týgelimen kommunisterge qaldyryluy kerek» dep búiryq rayda naqty kesimdi sózin aitady. Osylaysha Stalinning hatyna baylanysty qabyldanghan partiyalyq sheshim últtyq elitanyng sayasy qyzmetine berilgen teris baghany qoylata týsti. Kýsheyip kele jatqan iydeologiyalyq qyspaq basylymnyng últtyq mәseledegi erkin oilylyghyn tejey berdi.

«Aq jol» gazetining taghdyryn sheshken IY.Stalinning haty ekendigi dausyz. Degenmen, osy ratihy proseste basqa da sebepter boldy. Eng bastysy, últtyq-aumaqtyq mejeleuden keyin gazet ózining TKP OK men Týrkatkomnyng resmy baspasóz organy mәrtebesinen airyldy. Últtyq, memlekettigining tútastyghy qalyptasqan Qazaqstannyng ortalyq basylymy qatarynan oryn alugha Stalinning әigili haty aldan shyghyp túrdy. Qazaqstangha ótken Syrdariya guberniyalyq biyligining baspasóz organyna ainala almady. Osylaysha alty jyl boyy últtyq iydeyanyng úiytqysy bolghan, IY.Stalinning «týn ýiqysyn» búzghan basylym búrynghy ataq-danqynan aiyrylyp, jabylyp qaldy.

Gazet tóniregine toptasqan últtyq elita ókilderining sol kezdegi ózekti mәselelerdi qozghap, qoghamdyq-sayasy ómirding tәjiriybelerine bagha berip, elding damu baghyttaryna qatysty batyl úsynystar jasauy barysynda últtyq memlekettik qúrugha qatysty iydeyalar qalyptasyp, qoghamdyq pikirge ornyqty. «Aq jol» gazeti Týrkistan ólkesindegi qoghamdyq-sayasy ómirding shyn mәnindegi jalaugerine ainaldy. Al býgingi kýnde atalghan basylym Otan tarihynyng tútas kezeninin, tútastay aimaqtyng tarihynyng qúndy derekkózine ainalyp otyr.

Hazretәli Túrsyn,

tarih ghylymdarynyng doktory, Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy Halyqaralyq, qazaq-týrik uniyversiytetining professory

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5810
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 6885