- Ghúmartanushy ghalym, ghylym kandidaty ekeninizden habardarmyz. Jurnalistikadan ghylymgha bet búruynyzgha ne týrtki boldy?

- Ghúmartanushy ghalym, ghylym kandidaty ekeninizden habardarmyz. Jurnalistikadan ghylymgha bet búruynyzgha ne týrtki boldy?

-Júrt meni ghalym dep esepteydi. Negizi men jurnalistpin. 5-shi synyptan jurnalist boludy armandap, «Qazaqstan pioneri» gazetine maqala jazdym. Eng alghashqy maqalam «Bir top kilt» degen shaghyn zametka týrinde jaryq kórdi. Maqala jazuyma basymnan keshken oqigha týrtki boldy. Esik aldynan bir top kilt tauyp alyp, iyesin izdedim. Ol ózimizding kórshi bolyp shyqty. Joghynyng tabylghanyna quanghan kórshi rahmetin jaudyryp, mereyimdi ósirdi. Oqighadan keyin jazylghan alghashqy maqalama Ghasyr, Balabek degen balalardy keyipker qyldym. Balabek tauyp alghan kiltti «qaltamyzgha salyp qoyayyq, keyin kerek bolady» dese, Ghasyr «joq, iyesin tauyp alyp, qaytaryp bereyik» deydi. Sol kezdegi Sovet ýkimetining gumanistik adamshylyq iydeologiyasynyng lebimen jazylghan shaghyn zametkadan keyin jengelerim meni «bir top kilt» dep atap ketti. Áli kýnge deyin «bir top kilt qayda?», «bir top kilt kele jatyr» dep әzildeydi. Al, ghylymgha jurnalistika fakulitetin tәmamdaghannan keyin keldim. Revolusiyagha deyin Oral ónirinde tóte jazumen «Qazaqstan» degen gazet jaryq kórgen. Ústazym Mamytbek Qaldybaev atalmysh gazetti diplomdyq júmysym retinde bekitti. Arhiv aqtaruym osydan bastaldy. Gazetting 16 nomerin tauyp alyp, onyng basy-qasynda Alash qayratkeri, aghartushy-aqyn Ghúmar Qarash degen azamattyng bolghanyn anyqtadym. Diplomdyq júmysymdy sәtti qorghaghannan keyin, Ghúmar Qarashty ary qaray zerttey bastadym. 1994 jyly «Ghúmar Qarashtyng әdeby múrasy» degen taqyrypta kandidattyq dissertasiya qorghap, filologiya ghylymdarynyng kandidaty atandym. Qazir osy taqyrypty ary qaray terendetip, doktorlyq dissertasiya jazyp jatyrmyn.
Mening jurnalist boluym, ghalym retinde qalyptasuymdy kóp jenildetti. Sol siyaqty ghalym retinde qalyptasuym, jurnalist retinde ósuime negiz boldy. Jurnalist-ghalym retinde ýstirt oilargha barmaudy, qay taqyrypty bolmasyn keninen tolghap jazudy ýirendim. Keyde mening maqalalarym jurnalistik túrghydan qaraghanda auyrlau bolyp jatady. Degenmen, «Ar», «Úyat» Kodeksi jaghynan kelgende osy dúrys dep oilaymyn.

- Respublikalyq «Ana tili» gazetining bas redaktory qyzmetin atqarghan kezinizde gazetti totyday týrlendirdiniz. Az ter tókken joq shygharsyz?

- Súraghynyz maqtaugha qúrylghan eken. Men múny «avanspen» aitylghan dýnie dep qabyldaymyn. «Ana tilinin» basshysy bolyp eki jarym jyl júmys istedim. Shyny kerek, az ter tógilgen joq. Jalpy, «Ana tili» gazetining tarihy 3 kezennen túrady. Birinshi kezeng 1990-1996 jyldar aralyghynda Jarylqap Beysenbay basqarghan uaqyt. Búl gazetting qalyptasu, halyqqa tanylu kezeni. Múny «Ana tili» gazetindegi «Aqparattyng aqmyltyghy» degen maqalasynda Bauyrjan Omarúly degen inimiz әdemi aitty. Men Jaqannyng qaramaghynda alghashqy lekpen birge júmys istep, «eltanu» degen bólimdi mengerdim. Qarap otyrsam, «Ana tilinde» 1990 jyldan bastap qyzmet etippin.

Mening jurnalistikadaghy ústazdarymnyng biri Mereke Qúlkenov aghamyz «Ana tili» gazetin tabany kýrektey 10 jyl basqardy. Keyin «Qazaq gazetteri» JShS-ne diyrektor bolyp qyzmet auystyrghan kezde maghan ýlken senim artyp, meni óz ornyna taghayyndady. Eki jarym jyl artylghan senim ýdesinen kórindim dep oilaymyn. Áriyne, onay bolghan joq. Sebebi, Jaqang qalyptastyryp, Mekeng týrlendirgen gazetti odan әri qaray jaqsartu mәselesi men ýshin ýlken syn boldy. Jaqannyng kezinde jariyalanghan tanymdyq, últtyq materialdar qazaqtyng qanyn qyzdyryp, ruhyn asqaqtatty. Gazetting taralymy bir jyldyng ishinde 100 mynnan asty. Búl qazaqtyng arqalanyp, aruaqtanyp túrghan kezi edi. Al, Mekeng gazetti naryqtyq kezende basqardy. Sol sebepti «Ana tili» últtyq-patriottyq gazetke ainaldy. Men gazetti qolgha alghanda naryq qyspaghy kelmeske ketse de, aldymyzda býgingini taldap, bolashaqty josparlau mәselesi túrdy. Soghan baylanysty men jurnalistik zertteulerge, әleumettik problemalargha, reporterlyq maqalalargha basymdyq berdim. Áu basta kadr mәselesi kóp qiyndyq tughyzdy. Óitkeni, men gazetke kelgen kezeng jurnalisterding 3-4-shi úrpaghy auysqan uaqyt edi. Ózinizde bilesiz, qazirgi jas jurnalisterding jurnalistika turaly týsinigi bizding týsinigimizben toghyspaydy. Olardyng deni ghalamtorgha iyek artyp alghan. «Nashar jurnalist internet jaghalaydy, jaqsy jurnalist el aralaydy» degen sóz kýn ótken sayyn ózekti bolyp barady. Qazir jurnalisterding el aralap maqala jazuy joqtyng qasyna para-par. Telefondyq jurnalistika, press-relizdik jurnalistika beleng alyp ketti. Men «Ana tiline» kelgen kezde osy mәseleni qolgha aldym. Alghashqyda qaramaghymdaghy jurnalisterge maqalagha aidar, taqyryp qoidan bastap, maqalanyng ishinde ne aitatyny, ne jazatyny turaly tәptishtep týsindirip jýrdim. Jazghan maqalalary sapaly bolsyn dep qosymsha materialdar tauyp bergen kezderim de boldy. Osylay әreket ete jýrip, Mereke aghamyzdyng kezindegi gazet tirajyn ústap qaldyq.

Men basqa bas redaktorlar siyaqty nauqanshyldyqqa úrynghan joqpyn. Kerek deseniz, eshkimge hatta jazghan joqpyn, әkimderge de barghan joqpyn. Tek gazetting mazmúnyn kýsheyte berdim. Menimshe gazet tirajyn jasandy týrde kóbeytken dúrys emes. Gazet basshysy auysyp, qyzmetke jana adam kelse, ol baspasózge jazyludy iske asyra almasa, jazylym sany oisyrap, qoghamda keri pikir tuady. Tirajdyng tabighy týrde jasalghany jón. Naghyz oqyrman ghana shynda da, synda da gazetpen birge bolady. Gazetti satpaytyn da, atpaytyn da solar. Osynday oqyrman qazaq baspasózine auaday qajet. Meyli ol az bolsyn, kóp bolsyn, eng bastysy ózinning oqyrmanyng bolsyn. Ol oqyrman jýz oqyrmangha tatidy, ol oqyrmannyng jazghan bir haty myng sózden artyq. «Ana tilimen» oqyrman arasyndaghy baylanys ýzilmesin dep 2 aida bir ret oqyrman hattarynyng negizinde arnauly nomer shygharyp túrdyq. «Ana tili» halyqtan hat keletin sanauly gazetterding biri. Onyng oqyrmany auylda. Biz sol oqyrmannan kóz jazyp qalmaugha tyrystyq. Ýnemi «Jazylghan jaydyng jalghasy», «Biz kýtken hat» degen aidarmen nomer aralatyp hattar toptamasyn berip otyrdyq. Ókinishtisi, qazirgi gazetterde oqyrmanmen keri baylanys joq. Kóp gazetter tek qana óz kýshterimen shyghady. Búl basqa halyqtargha tәn dýnie boluy mýmkin, biraq bizge jat nәrse.

- Qazir komandamen júmys isteu ýrdisi beleng alyp barady. Almatydan ózinizben erip kelgen qyzmetkerler bar ma? «Astana» jurnalynyng búrynghy jurnalisterining basyna búlt ýiirilgen joq pa?

- Búryn «komandamen júmys isteu» degendi moyyndamaytynmyn. Bastyqpen birge birneshe adamnyng qyzmetimen qosh aitysatyny nesi?- dep oilaytynmyn. Bayqasam, búl sózding jany bar eken. Kez kelgen újymda bir iydeyanyng qaynap, bir mýddening iske asuy ýshin múrattastar men pikirlesterding tize qosuy zandylyq. Alayda, búrynghy qyzmetkerlerding barlyghyna shýiligip, óz adamdaryndy alyp kelu kerek dep topshylaytyndarmen kelispeymin. Kez kelgen úiymnan ózinmen pikirles adam tabugha bolady. Olargha basshy tarapynan jyly sóz, qamqor kóz kerek. Osynda kelgeli bireuge qyryn qabaq kórsetip, tizemdi batyrghan emespin. Maghan deyin jurnalda resmy tildegi maqalalar basym bolypty. Osy mәseleni kóterip, aldaghy uaqytta jurnalda memlekettik tildegi maqalalargha mәrtebe beriletindigin jetkizgenimde orystildi 3-4 jurnalist óz erikterimen júmystan ketti.

Menimen 1-aq adam erip keldi. Ol «Ana tilinde» tәrbiyelegen shәkirtim, jauapty hatshy - Ádilbek Japaq degen jigit. Osy jigitke ýlken senim artamyn. Qalamynyng qarymy bar, talantty jurnalist.

- «Astana plus» degen jurnal jaryq kóredi degen әngimeni qúlaghymyz shaldy...

- Taldau jasap kórsem, kóp adam «Astana» jurnalyn oqymaydy eken. Resmy basylym dep oilaytyndyqtan jarnama berushilerde bizben baylanys jasaugha qúshtar emes kórinedi. Osy olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatynda «Astana plus» degen qosymshamyzdy shygharugha bel budyq. Búiyrtsa 1-shilde kýni qúryltayshymyz Almaty әkimdigi, Ishki sayasat basqarmasynyng bastyghy Aida Balaevanyng qoldauymen Tәuelsizdik Sarayynda jana jurnaldyng tanystyrylymy ótedi.

Uaqyt óte kele «Astana» jurnalyn qazaq-aghylshyn tilderinde, «Astana plus» jurnalyn orys tilinde shygharsaq degen oiymyz bar. Biraq, qosymshanyng tili oryssha bolghanymen, ruhy qazaqsha bolady. Maqsatymyz - qazaqsha bilmeytin sheneunikter men marginal túlghalargha qazaqtyng janyn úqtyru. Osy túrghydan alghanda jurnal ózin-ózi aqtaydy dep oilaymyn.

- Elbasy N.Nazarbaevtan súhbat alghan BAQ basshylarynyng qatarynan kórinip, Memleket basshysyna ýshtúghyrly til, әlipbi, nauryz saltanaty jóninde saualdar qoydynyz. Meninshe, sol kezde sizdi tap osy súraqtar tolghandyrdy. Qazir qanday eldik mәselelerge oy jýgirtip jýrsiz?

- 2008 jyl men ýshin mereyli jyl boldy. Ýsh memleketting Preziydentimen kezdesip, súhbattasu qúrmetine ie boldym. Birinshisi, «BTA» bank qúrghan «Mústafa Shoqay jolymen» jobasy ayasynda Gruziya preziydenti M.Saakashviliyding qabyldauynda boldyq. Tbilisiyde Gruziyanyng eks-preziydenti E.Shevernadzamen әngimelestik. Ekinshisi, «Evraziya, Da!» jurnalynyng úiymdastyruymen Týrkiya preziydenti A.Gýl myrzamen didarlastyq. Sonday-aq, byltyr Elbasymyz N.Nazarbaevtan súhbat alugha barghan qazaqtildi 5 jurnalisting qúramyna endim. Elbasygha 2-3 súraq qoydym. Sonyng ishinde әlipbiyge qatysty saualyma Memleket basshysy jan-jaqty jauap berip, latyn әlipbiyine kóshuge әli erte degen toqtamdy sózin aitty. Sol kezde «Ana tili» gazeti osy ústanymdy ústanghan. Talay ret halyqtyng pikirin jariyalaghan. Preziydentimizding sol pikirlermen sanasuy ýlken kóregendilik boldy. N.Nazarbaev ýshtúghyrly til turaly saualyma da naqty jauap berip, «qazaq pen qazaq qazaqsha sóilessin, biraq orys tili men aghylshyn tilin bilsin» degen oy aitty. Nauryz merekesin toylaugha bir apta súraghan bolatynbyz. Elbasy 3 kýn berdi. Búrynghymen salystyrghanda búl ýlken jetistik dep oilaymyn.

Qazir meni qazaq tarihyna balamaly kózqaraspen qarau mәselesi tolghandyryp jýr. Biz tarihty kenes kezindegidey sayasattandyryp, iydeologiyalandyryp aldyq. Áriyne, tәuelsizdikting alghashqy jyldary búl kerek dýnie boldy. Qazir irgemiz bekidi. Endi, bizge shyn tarihty zertteu kerek. Mәselen, Alash kezenine 90 jyl ghana boldy. Al býgingi mektep oqushysy osydan 90 jyl búrynghy tariyhqa kelgende kibirtiktep qalady. Esesine, saq, ghún, kóne týrki dәuirindegi oqighalardy kózben kórip, qolmen ústaghanday etip aitady. Nege? Bizding tarihymyzda, ony tanyp-biluimizde ýlken-ýlken ýzikter bar. Qazir mektep oqushylarynyng Alash arystary jónindegi bar bilimi Ahmet, Maghjan, Mirjaqyp, Shәkәrim bastaghan at tóbelindey ghana túlghalarmen shekteledi? Al, biz Alash arystarynyng 700-ge juyghy intellegensiya ókili bolghan dep jýrmiz. Qazaqta «Qoyda aqsaghymen myng bolady» degen sóz bar. Nege biz belgili túlghalardy ghana shiyrlay beremiz? Qatardaghy qaharmandar nege úmyt qalady? Mine, osy mәsele mening janymdy jegidey jep jýr.

- «Arna media», «Núr media» degen holdingter BAQ ataulynyng denin bauyrlaryna basyp aldy. Qalay oilaysyz, osydan keyin «aytqanyma kónesin, aidaghanyma jýresin» degenning keri bolmay ma?

-Holdingting basynda kreativti basshy otyrsa, marketing, menedjment mәselesi qalypqa keledi. Aty atalghan holdingter barlyq BAQ-ty uysynda ústap otyr dep dabyl qaghudyng qajeti joq. Búl «júmylsaq júdyryq, ashylsaq alaqan bolayyq» degen oidyng jemisi ghana.

- Holdingterding qamqorlyghynan bas tartqan BAQ-tar jóninde ne aitasyz?

- Bizde demokratiya. Árkimning óz erki, óz tandauy bar. Desek te, qazir kóptegen gazet-jurnaldar jabylyp jatyr. Al, holdingkke kiru jan saqtaudyng bir amaly. Óz basym holdingterge kiruden bas tartqan BAQ basshylarynyng ústanymy dúrys emes dep oilaymyn.

- Astanada Namazaly Omashev aghamyzdyng bastamasymen jurnalistikanyng ghylymiy-zertteu instituty qúryluda. Óziniz biletindey, kýni býginge deyin jurnalistika ghylym dep sanalmaydy. Ghylymiy-zertteu instituty osy olqylyqtyng ornyn toltyrady desek te, qolymyzdy mezgilinen kesh sermep otyrghan joqpyz ba?

- Men jurnalistikany mamandyq degennen góri, kәsip dep týsinem. Sebebi, oqymay-aq tamasha jurnalist bolyp jýrgender kóp. Biraq, qalay bolghanda da jurnalistika degen ózinshe ghylym. Ony zertteu kerek. Nәkeng qúryp otyrghan ghylymiy-zertteu institutyn qos qoldap túryp qoldaymyn. Degenmen, atalmysh instituttyng kesh qúrylyp otyrghanyn moyyndaymyn. Onyng ýstine baspasóz turaly zang da qabyldanyp ketti.
-Ghylymiy-zertteu instituty qarqyndy júmys jasap, bolashaqta filologiyadan bólek jurnalistika ghylymynan kandidattar men doktorlar shyghuy mýmkin be?

- Negizi filologiyagha jurnalistikany әkelip qosaqtau dúrys emes. Filologiya degen sóz - әdebiyet degen maghynany beredi. Ol әdebiyetting teoriyasyn, synyn, әdisnamasy men әdistemesin zertteydi. Osylardyng arasynda jurnalistikanyng teoriyasy, syny, әdisnamasy men әdistemesi bar dep aita almaymyn. Jurnalistikany ghylymgha ainaldyratyn bolsaq, jogharydaghy filologiyanyng 3 obiektisi sekildi jurnalistikanyng parametrleri men standarttaryn jasau kerek. Olay etpeyinshe jurnalistikadan ghylymy ataghy bar ghalym әzirleu neghaybyl is.

-Qazir aimaqtardaghy sany bar, sapasy joq jurnalistika kafedralaryn jauyp, bolashaq jurnalisterdi Almatydaghy әl-Faraby atyndaghy Qazaq memlekettik jәne Astanadaghy L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde ghana dayarlau mәselesi kóterilip jatyr? Osyny qúptaysyz ba?

- Dúrys bastama. Sebebi, jurnalistikanyng has sheberleri negizinen Astana men Almatygha shoghyrlanghan. Osydan keyin basqa dýniyeni sóz etip, shalabyn shayqamay-aq qoyayyq.

- Áriptesteriniz «Ontýstik Astana», «Soltýstik Astana», "Qazaqstandyq últ" degen tirkester tudyryp aldy. Búghan ne deysiz?

- Búl - sauatsyzdyq. Bekitilgen zang boyynsha astana -Astana, Almaty - bas qala. Qalghandary oblys ortalyqtary. «Bәlenshe astana, týgenshe astana» degenning bәri obraz, beyne. Búl tirkesterdi qoldanghan kezde óte saq bolu kerek. Mәtinde toftologiya bolghan jaghdayda ghana sózdi qúbyltugha, oinatugha bolady. Al, «qazaqstandyq últ» degen tirkes tiyanaghyn tappaghan dýniye. Óz basym osy tirkeske qarsymyn. Mysaly dýniyejýzinde monoúlttyq memleketter bar. Olar tek qana bir ghana últtan túrady. Sonday-aq, multietnikalyq memleketter bar. Búghan Amerika qúrama shtattaryn jatqyzamyz. Sol siyaqty birneshe últty erkinen tys basqa últqa ainaldyrghan Týrkiya siyaqty memleketter bar. Ondaghy 18 últtyng barlyghy týrik dep atalady, týrik dep jazylady. Múny Atatýrik qalyptastyrghan. «Qazaqstandyq últ» degen kezde mening kóz aldyma Atatýrikting modeli elesteydi. Bizde de osy jaghday qaytalana qalsa, uaqyt óte kele biz qazirgi Týrkiyanyng kebin kiyemiz. Namysymyzdy joghaltyp, qanymyzdy súiyltamyz. Últ azyp, dәstýr joyylady. Qazaqstanda bir ghana tituldyq últ bar. Ol - qazaq halqy. Qalghandarynyng barlyghy diasporalar.

- Oppozisiyalyq basylym dese biylikting at-tonyn ala qashatyny nesi?

- Óte oryndy súraq. Oppozisiya әr kezde, әr elde boluy kerek. Oppozisiya degen bar nәrse jәne boluy zandy da. Men óz újymymda mening pikirimmen kelispeytin adam bolsa, onyng betinen qaqpaymyn. Kerisinshe, ony yjdahattylyqpen tyndaymyn. Sodan keyin qorytyndy shygharam. Keyde osynday oqighalardan keyin qatelikterimdi bayqaymyn. Tipti, aqylyma aqyl qosyp, kemshiligimdi tap basqan adamgha moralidyq, materialdyq yntalandyru jasaugha tyrysamyn. Al, qazirgi basshylardyng kóbi qyzmetkerlerding barlyghy birkelki qyrqylghan, týshkirseng «jәrәkimalla!» dep túratyn, «lәppay, taqsyr!» boluy kerek dep oilaydy. Múnday nәrsening bolashaghy bolmaydy. Negizinde, biylik oppozisiyalyq basylymdardan qoryqpauy tiyis. Kerisinshe, olarmen qoyan-qoltyq júmys isteui kerek. Tipti, Ýkimetten aqsha alyp otyrghan memlekettik basylymnyng ózinde oppozisiyalyq oi, syndarly syn bolghany abzal. Memlekettik basylymdar maqtau men madaqtaudan arylmasa, halyq әriyne, oppozisiyanyng «shәuildekteri» men «tapbasarlaryn» izdep jýrip oqidy. Qazirgi biylik óz qaramaghyndaghy basylymdardyng bedelin kóterem dese, gazet betinde konstruktivti synnyng oryn aluyna mýddeli boluy kerek.

- Bolashaq jurnalisterding deni qolynan kelsin, kelmesin telearnagha úmtylady. Sonda baspasózge kim barady?
- Gazet pen jurnaldyng kóriginen ótpegen jurnalist telearnalar men radiolardy qaryq qylady degenge óz basym senbeymin. Eki sózding basyn qúrap maqala jaza almaytyn adamdy efirge shygharu, kórermen men tyndarmandy syilamau degen sóz. Tele-radiojurnalistikanyng basyndaghy aghayyndar osy mәselege atýsti qaraudy qoyyp, júmysqa baspasózden ysylyp kelgen adamdardy ghana qabyldauy tiyis. Gazet-jurnaldardyng mektebinen ótpeuine baylanysty qazir telearnalarda sauatsyzdar órip jýr. Búl jurnalistikadaghy jýiening dúrys emes ekendigin, mamandardyng salagha bólinbeytindigin kórsetedi. Problema - búrynghy standarttardy qalpyna keltirip, jurnalisterdi teleradio, baspasóz jәne baspa isi baghyttary boyynsha 3-ke bólip oqytqan kezde ghana sheshimin tabady.

- Qarakózder men qara domalaqtar PR jurnalistikany nege iygere almaydy?

- Qazirgi zamanda modulidik jarnama degennen qashu kerek. Onyng eshkimge qajeti joq. Esesine PR jurnalistikanyng dóngelegin dóngeletken jón. Piar degen qalay jep qoyghanyndy bilmey qalatyn syrty әdemi kәmpit sekildi. Orayyn tapsang qyruar qarjygha keneltedi. Degenmen, piar jurnalistika bireudi maqtau arqyly aqsha tabu degendi bildirmeydi. Piar maqalalargha da talap-tilek qoyylady. Piar maqalalardyng tanymdyq, aqparattyq jaghy tórt ayaghyn teng basyp túruy tiyis.

Qazaq jurnalisterining arasynda piar jurnalistikanyng jolgha qoyylmauyna taghy da jýie kinәli. Aytalyq, 80 myng ailyq alyp otyrghan jurnalist ýlken bir firmagha piar jasap, redaksiyagha 4 myng dollar týsiredi. Biraq, onysyna eshqanday payyz, ýsteme aqy almaydy. Qolgha tiyetini sol bayaghy 80 myn. Al, bas redaktor saran. Sarang bolghanda da tas saran. Enbekti baghalamaydy. Qyzmetkerine materialdyq kómek kórsetu onyng oiyna kirip te shyqpaydy. Mine, osynday jaghdaylardan keyin bizding piar jurnalistika kenjeley beredi. Al, sheteldegi piar jurnalister eshqanday jerde júmys istemeydi. Ayyna bir material jazady. Redaksiyagha 10 myng dollar týsiredi de, payyzyn alady. Piar jurnalistikany redaktordyng jomarttyghy jýieleydi. Bizde piar jurnalistika joq emes, bar. Biraq, dengeyi tómen. Portrettik maqtaudan asa almaydy.
- Bizdegi jurnalister ekonomikany da, sayasatty da, medisinany da betinen qalqyp jaza beredi. Maqalanyng shiyki bolatyny da sondyqtan. Salalyq jurnalistikany damytsaq, osy kemshilikten aryla alamyz ba?

- Anatoliy Agranovskiy degen jurnalist bolghan. «Liyteraturnaya gazetanyn» shtatynda túrady, ailyq alady, biraq 5-6 ay maqala jazbaydy. El kezip jýredi. Sol kisining «pustyri» degen maqalasy bar. Bir ýiding janynda dalanghy jer qorshalyp túrady. Biraq ol jerge ne salynatynyn, qashan salynatynyn eshkim bilmeydi. Sovet ýkimeti kezinde jariyalyq degen joq edi ghoy. Mine, osydan janaghy jurnalist jariyalyq degen ýlken problema shygharyp, maqala jazdy. Vasiliy Peskov әli kýnge deyin tek qana tabighatty suretteydi. Inna Mudenko, Evgeniy Bogot degen jurnalister morali taqyrybyna ghana qalam silteytin. Didahmet Áshimhanov «Qazaq әdebiyetinde» әleumettik mәselelerdi qalay kóterdi? «Altynsarin kóshesi. 100 qadam» degen maqala jazyp, búrynghy Pravda kóshesine Y.Altynsarin kóshesining atyn bergizdi. Mine, salalyq jurnalistika degen osy. Salalyq jurnalister ómir boyy bir taqyrypty ghana qauzaydy. Al, júrt olardyng maqalalaryn izdep jýrip oqidy. Salalyq jurnalistika kóp kemshilikterden aryltady. Oghan bet búrsaq útylghanymyzdan útqanymyz mol bolady.

- Jurnalistikany birneshe jyldyq emes, kurstyq oqugha ainaldyrugha qalay qaraysyz?

- Jurnalistikany kurstyq oqugha ainaldyrghan dúrys. Biraq, beriletin kuәlikting dәrejesin diplommen tenestirip, onyng barlyq jerde iske jaramdy boluyna jaghday jasau kerek. Múny Bilim jәne ghylym ministrligi ghana sheshe alady.

- Uaqyt óte kele internet gazetter men blogtar gazet pen jurnaldy qayranda qaldyrady degen sóz qanshalyqty aqiqat?

- «Mәskeu kóz jasyna senbeydi» degen kinony kórgen shygharsyz. Sonda Rudolif degen keyipker «televiydenie ghana qalady, kitap bolmaydy» degen pikir bildiredi. 20 jyl ótkennen keyin de osy oiyn qaytalaydy. Alayda, adam adam bolyp túrghanda gazet te, jurnalda, kitapta bolady. Biraq, internet pen blogtardyng róli kýsheyedi. Búlargha bәsekeles retinde gazet-jurnaldardyng veb-núsqasy jaryq kóredi. Olardyng ishinde beynematerialdargha deyin bolady.

- Qazaqstandaghy telearnalardan qanday kemshilik bayqap jýrsiz?

- Jýgirtpe joldardaghy qaptaghan qateler men tok-shoulardaghy úrys-keristerden ayaq alyp jýru mýmkin emes. Saliqalylyq, sarabdaldyq jetispeydi. Telearnadaghylar «onaydan tapqan onghaq, qiynnan tapqan qymbat» degen sózge sýienip alghan. «Auyrdyng ýstimen, jenilding astymen» jýredi. Radiolardyng barlyghy viktorinalargha әues. Radionovellar, radiospektaklider mýldem joq.

- Jurnalisting manday terimen taban aqysynyng óteui qalamaqy mәselesine salghyrt-salaq qaraytyn redaksiyalar kóbeydi. Osyghan alyp-qosarynyz bar ma?

- Jurnalistke qalamaqy tólemeu zang búzushylyq bolyp sanalady. Men jurnaldaghy qyzmetkerlerime qalamaqy tólemeymin. Biraq, ailyqtaryn qalamaqy alyp jýrgen kezdegi kórsetkishke jetkizemin. Sebebi, jurnalda avtorlyq maqala joq. Eshkim hat qorytpaydy. Al, qalamaqy qorynyng aqshasyn shtattan tys avtorlargha bólip beremin. Stambulda bolghanymda «Zaman-Qazaqstan» gazetining jýiesimen tanystym. Olar qalamaqyny tapsyryspen jazylghan maqalalargha ghana beredi eken. Mende osy tәsildi qoldanyp, shtattan tys avtorlardyng әr maqalasyna 40 myng tenge kóleminde qalamaqy qoymaqshymyn. Búl jurnalgha qatysty dýniye. Endi gazetke toqtalayyq. Gazet tilshisine qalamaqy bermeu enbegin jeu degen sóz. Óitkeni, gazet jurnaliysi ózi jazady, kelip týsken hattardy qorytady, avtor tartady, nómirge kezekshi redaktor bolady, basqa da úsaq-týiek sharualardy sharualaydy. Osynyng bәrine bir ailyq alsa, obal ghoy.

- Qazir oqu bitirgen jurnalisterding jartysy júmyssyz. Alayda, oqu orny ministrlikke esep beru ýshin «bәlenshe redaksiyagha, bәlenshe telearnagha júmysqa qabyldandy degen tildey qaghaz alyp kelmesen, diplom almaysyng dep qorqytady». Student tanys-tamyrlaryn salyp, janaghy tildey qaghazdy alyp keledi. Nәtiyjesinde, bitirushilerding 99 payyzy júmyspen qamtylghan bolyp shyghady. Osyghan ne deysiz?

- Múnyng bәri esep ýshin úiymdastyrylatyn formalinyi, fiktivnyy nәrse. Jalghan ekenin eki jaqta biledi. Múnda ambisiya joghary túr. Búl qúbylys aksioma sekildi. Ózgermeydi, ózgerte almaymyz. «Tesik monshaq jerde qalmas» degen sóz bar. Egerde oqu bitirgen jurnalist shyn mәninde myqty bolatyn bolsa, oghan júmys tabylady.

-Ángimenizge rahmet. Kele jatqan kәsiby merekeniz qútty bolsyn!

Qanat MAHAMBET

«El» últtyq qoghamdyq-sayasi, ekonomikalyq aptalyghy