Quandyq ShAMAHAYÚLY: «JAGhYMPAZDYQ JASAMPAZDYQQA JETELEMEYDI»
QR mәdeniyet qayratkeri, filologiya ghylymynyng kandidaty, dosent, jurnalistika salasynyng bilikti zertteushisi, úlaghatty ústaz, Madridtegi halyqaralyq jurnalister úiymynyng 1993 jyldan bergi mýshesi, BÚÚ men YuNESKO moyyndaghan halyqaralyq jurnalist, satirik Quandyq Shamahayúlyn kóziqaraqty oqyrman qauymgha tanystyryp jatudyng ózi artyq.
Sebebi, ol jýzdegen maqalalarymen, әzil-syqaq әngimelerimen, әdebiy-kórkem audarmalarymen jәne onshaqty oqulyq, oqu qúraldarymen, monografiyasymen oqyrman qauymgha etene tanys qalamger. Belgili ghalym aghamyzben jýzdesip, kókeydegi kóp saualdyng keybirine jauap izdegen edik.
- Tarih ýshin bir jyl degenimiz tozannyng týiirindey ghana bolsa da, qazirgi qazaq halqy ýshin orny airyqsha ekeni belgili. Ótken 2011 jyl sizding esinizge nelerimen qaldy?
- «Súm jalghan bәige atynday shauyp óter, baylardan ólem degen qauip keter» - dep bastalatyn úly әkem Dóntay Qojambetúlynyng óleng joldary bar edi.Tarih ýshin qas-qaghym sәt bolghanymen atqan oqtay zulap ótip jatqan әr jyldyng el ómirinde ózindik eleuli orny bar. Ótken jyl tәuelsizdik alghanymyzdyng 20 jyldyq mereyli merekesin júrttyng asygha kýtken, mejeli kýnge jetkende úlan-asyr toylap ótkizgen quanyshty kezeni retinde este qaluy kerek edi ghoy.
QR mәdeniyet qayratkeri, filologiya ghylymynyng kandidaty, dosent, jurnalistika salasynyng bilikti zertteushisi, úlaghatty ústaz, Madridtegi halyqaralyq jurnalister úiymynyng 1993 jyldan bergi mýshesi, BÚÚ men YuNESKO moyyndaghan halyqaralyq jurnalist, satirik Quandyq Shamahayúlyn kóziqaraqty oqyrman qauymgha tanystyryp jatudyng ózi artyq.
Sebebi, ol jýzdegen maqalalarymen, әzil-syqaq әngimelerimen, әdebiy-kórkem audarmalarymen jәne onshaqty oqulyq, oqu qúraldarymen, monografiyasymen oqyrman qauymgha etene tanys qalamger. Belgili ghalym aghamyzben jýzdesip, kókeydegi kóp saualdyng keybirine jauap izdegen edik.
- Tarih ýshin bir jyl degenimiz tozannyng týiirindey ghana bolsa da, qazirgi qazaq halqy ýshin orny airyqsha ekeni belgili. Ótken 2011 jyl sizding esinizge nelerimen qaldy?
- «Súm jalghan bәige atynday shauyp óter, baylardan ólem degen qauip keter» - dep bastalatyn úly әkem Dóntay Qojambetúlynyng óleng joldary bar edi.Tarih ýshin qas-qaghym sәt bolghanymen atqan oqtay zulap ótip jatqan әr jyldyng el ómirinde ózindik eleuli orny bar. Ótken jyl tәuelsizdik alghanymyzdyng 20 jyldyq mereyli merekesin júrttyng asygha kýtken, mejeli kýnge jetkende úlan-asyr toylap ótkizgen quanyshty kezeni retinde este qaluy kerek edi ghoy.
Ókinishke qaray olay bolmady. Jyl bastalysymen-aq, jaghympazdyq pen jaramsaqtyqqa bәige jariyalanghanday kýide boldyq. Aldymen, Elbasymyzdyng ókilettiligin 2020 jylgha deyin referendum arqyly sozu nauqany jer-jerde qyzu qarqyn aldy. Men ótken jyly Astanada janadan qúrylghan Qazaq últtyq óner uniyversiytetinde magistranttar men studentterge dәris bergen edim. Ózimshe, óner ordasy, shygharmashylyq ortasy dep pana tútyp barghan týrim ghoy. Shәkirtterime, jalpy újymgha esh min taqpaymyn. Jastardyng bәri talantty, bilimge qúshtar tamasha órender. Ondaghy ghalymdar, oqytushy mamandar da óz isterining has sheberleri, ishinara apparatty jaghalap, rektoratty saghalap ósek aityp jýretin birli-jarym ghana bilimsiz nadandardyng kezdesetini bolmasa.
Al, ony basqaryp otyrghan at tóbelindey azghana basshy-qosshylardan sol jastargha layyq biyik órelikti kóre almadym. Jogharyda aityp ótken tәuelsiz elimizding negizgi zany - Konstitusiyagha qayshy referendum nauqanyna qatysty bir jiyngha újymnyng mýshesi retinde men de qatystym. Ózgeden kýtsem de dәl múnday soraqy әri shekten shyqqan jaghympazdyq pen jәdigóilikti shygharmashylyq ortadan kezdestiremin dep oilamappyn. Sausaqpen sanarlyqtay-aq azghana sholaq belsendi jaghympazdyqtyng klassikalyq ýlgisin kórsetip, tipti týbin týsirdi. Qazir barlyq jerde solay ghoy, ekijýzdilikke, jalghan jadaghay maqtanshaqtyqqa tipti etimiz ýirenip ketken. Dese de, basqaniki basqa dәl óner újymdary әsire qyzyl sayasattan boylaryn aulaq sala túrugha bolatyn edi ghoy. Olay emes eken, qatty kónil qaldy.
Sóitip jýrgende Elbasy sol referendumnyng zansyz ekenin ózi jariyalaghanda kýlkiden jaryla jazdap jýrdim. Ana joly jalyndap sóilep lepirgender, jalbandap jarghaq qúlaqtary jastyqqa tiymey jaramsaqtanghandar endi úyattan betteri qyzaryp jýr me eken dep kóz salsam, joq! Endi olar anada ólip-tirilip jaqtaghan referendumdaryn endi jatyp kelip mansúqtap, saylaudy jaqtaghan jiyn ótkizip jatyr. Búl endi jalghyz sonda ghana emes, býkil elimiz boyynsha órbigen bir ssenariyding jelisi ghoy.
Men basynda oilaghanmyn, әlgi referendumshylargha shara qoldanylar dep, biraq olay bolmady. Tipti birazy әjeptәuir syi-siyapatqa, mәrtebege bólenip shygha keldi.
...Batysta múnayshylardyng alandaghy narazylyq aksiyalary ghana beybit týrde jalghasyp jatty, ol bәrimizge belgili.
Qys jaqyndaghanda ayaq astynan Parlamentimizding tómengi palatasy ózderining pәrmensizdigin bile qalyp, (búryn nege sezbey keldi eken-ә?!) tarap ketti de taghy da saylaudyng әuresine týsti. 20 jyldyq toyymyzdyng ózi topalangha ainalyp, aqyry beyuaz halyqtyng qany tógildi. Jazyqsyz jandardyng jany qiyldy. Múny jeke túlgha ghana emes, tarih eshqashan úmytpaydy.
Jyl jayynda jaghymdy birdemelerdi eske týsireyin desem boldy, osynday kórinister ghana kóz aldymda kólbendey beredi, amalym qansha?!
- Sol qayghyly jaghdaydan keyin biylik tәubege kelip, qara halyqqa moyyn búrdy dep oilaysyz ba? Jalpy elding biylikke degen senimin qay dengeyde dep baghalaysyz?
- Negizi, qay kezde de memlekettik biylik ýshin halyq mýddesinen biyik dýnie boluy mýmkin emes. Eger biylik pen halyqtyng arasy alshaqtap ketse, onda búl eng aldymen ýkimettik lauazymdylar ýshin zor qauip. Qazaqta «betege ketip bel qalady, bekter ketip el qalady» degen sóz bar. Biylik eshkimge mәngi emes, býgin mening qolymda bolsa, erteng sening qolyna kóshetin auyspaly dýniye. Ózendegi bolghan qayghyly oqigha bizding atqarushy biylikting enjarlyghyn, jalpy halyqtyng mún-múqtajdyghymen sanaspaytyndyghyn kórsetti.
Múnayshylar sayasy talap qoyghan joq. Sheteldik investorlardyng ozbyrlyghyna, enbekaqynyng dúrys ótelmeuine narazylyq bildirip, júmys oryndaryn saqtap qalu ýshin ghana kýresti. Ony jeti ay emes, jeti kýnde-aq sheshuge bolushy edi ghoy. Sonda, jergilikti ýkimet osynshama uaqyt ay qarap otyrghan ba? Qarauyndaghy sheneunikter men kәsiporyn basshylary jemqorlyqpen sybaylasyp jatqanda odan nege oblys әkimi beyhabar otyrady? Áleuemettik salagha jauap beretin qúzyrly ministrlik nege der kezinde olardyng mәselesimen ainalyspaghan? Mindetti týrde myltyq atylyp, qan tógilgen song ghana qimyldau kerek pe edi.
Saual kóp, jauap joq. Áriyne, múnday atqarushy biylikke halyq qalay senedi?
- Elimizding jer-jerinde beleng alghan terrorizm men qantógisterdin, ýreyli atys-shabystardyng arghy astarynda kimder túr dep oilaysyz?
- Sony tekseretin, anyq-qanyghyna halyqtyng kózin jetkizetin qúzyrly organdar mardymdy jauap bermegen song júrt san-saqqa jýgirtui mýmkin ghoy. Dәl kim túrghanyn, oqighanyng sebep-saldaryn solar aitulary kerek. Eger júrt nazaryn ózge jaqqa audarghysy kelgen sayasy kýshterding las oiyny bolsa, ony da әshkerelep, kópting aldynda aiyptaugha tiyis.
- Biylikting iyegi astynda maltaytyn telearnalar men gazet-jurnaldar aityp jýrgen sol diny úiymdar men sektalar, shyntuaytynda, naqtyly әreket jasap otyr ma, әlde, oidan shygharylghan «sahnalyq qoyylym» ba?
- Bizdegi telearnalar men baspasózding halyqtyng senimdi serigi boluyn shyn niyetimmen qalaymyn. Batystyng órkeniyetti әleminde óz kórermenin, oqyrman qauymyn sendire almaghan, olardy sonynan erte almaghan aqparat qúralynyng bir kýndik te ghúmyry joq bolyp esepteledi.
Men osydan on jyl búryn AQSh-tyng Vashington, Niu-York, Arlington, Reston, Atlanta, Niu-Orlean, Missuriy-Kolumbiya sekildi qalalarynda bolyp, әlemge әigili telearnalary (Si-En-En, Niu-York-1) men gazetterinde («Vashington post», «Niuzdey») taghylymdamadan óttim, jurnalistika instituttarynyng ghylymiy-zertteulerimen tanystym, bes uniyversiytetting jurnalistika fakulitetterinde leksiya oqydym. Dýniyejýzilik baspasóz bostandyghy komiytetinde, Fridom Forumda bolyp, olardan alghan taghylym men tanym jayynda «Men kórgen Amerika» jәne «HH ghasyrdaghy әlem jurnalistikasy» atty kitaptarymdy jazdym. Ony jurnalist shәkirtterim men janashyldyqqa beyim әriptesterim jaqsy biledi.
Sonda týigenim, BAQ ataulynyng barlyq týrin ýkimettik budjetten qarjylandyrudy toqtatu kerek. Telearna, gazet-jurnal atauly ýkimetten derbes túryp, memlekettik organdarmen әriptes retinde teng dәrejede qatynaspasa, eshqashan «tórtinshi biylik» bola almaydy. Budjetke telmirgen, ýkimetting yghyna jyghylyp, oghan jaghympazdanghan baspasózdi halyq syilamaydy. Bireuding qúlaqty kesti qúlyna ainalghan baspasózden qanday shyndyqty kýtuge bolady?
Sondyqtan, sening jogharyda aityp otyrghan «diny úiymdar men sektalar, shyntuaytynda, naqtyly әreket jasap otyr ma, әlde, oidan shygharylghan «sahnalyq qoyylym» ba?» degen súraghyna jauapty BAQ beruge tiyis. Qalay? Áriyne, ol ýshin redaksiya arnayy jurnalistik zertteu jýrgizip, onyng nәtiyjesin auditoriyagha tiyimdi tәsilmen úsynugha tiyis. Al, jurnalistik zertteu jýrgizu ýshin BAQ-qa aqparat alu jәne ony taratu bostandyghyn qamtamasyz etetin zandyq-qúqtyq kepildik pen qarjy-ekonomikalyq derbestik kerek.
- Londongha deyin shapqylap baryp, Oralmandardy qaralugha kirisken bizding shendilerding kóksegeni ne? Búryn shetelden kóship kelgen qandastar retinde qaralsa, endi qúrbandyq esebinde túratyn halge jetken joq pa?
- Shendiler degende ol Ertisbaevtyng jasap jýrgen әreketi ghoy. Onysy, «sasqan ýirek artymen sýngiydinin» keri. Bolghan oqigha ýshin әiteuir bireudi kinәli etip shygharudyng amalyn jasaghan týrleri sol bolsa, onyng qyryq ótirigine esi dúrys, deni sau adam ilana ma? Tipti, soghan onyng ózi sene me eken. Orys tildi orta ýshin oralmandar búrynnan jat boldy. Sebebi, jergilikti halyqtyng jappay qazaq tiline kóship, memlekettik til mәrtebesining kóterilui mәngýrttengen toptargha tiyimdi emes.
Zandar qazaqsha qabyldanyp, últtyq qúndylyqtar keng óris alsa, ózderining biletin jalghyz ghana orys tilimen alysqa barmasyn, býgingi oryntaghynan yghystyrylatynyn sezedi. Al, olarmen salystyrghanda orys, nemis ózge últ diasporasy ókilderining qúlshynystaryna riza bolasyn. Mening birneshe orys kórshilerim bar. Olar balalaryn ana jyly qazaq balabaqshalaryna bergen. Ótken kýzde bәri qazaq mektebindegi birinshi synypqa bardy. Qazaqshagha suday. Balalarynyng oquyn qadaghalau ýshin ózderi de til syndyryp, býgingi kýni qazaqsha tildesetin jaghdaygha jetti. Bolashaghyn kýni búryn oilaytyn azamattar solay isteydi.
Al, biyliktegi «syrmaq shetinde» ghana otyrghan bәzbireuler sandyraqtap, jala japqanymen oghan bola oralmandar qúrbandyqqa shalynbaydy. Onday әreket jasalghan kýnning ózinde el bar, júrt bar eshkim qarap qalmas. Arashalap alar aghayynnyng tabylatyndyghyna esh shýbә keltirmeymin.
Rasynda, tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda týrli úiym, mekemelerdi basqarghan azamattar oralmandargha ong kózben qaraytyn edi. Qazaqy minezdi, bauyrmal basshylar kóp bolatyn. Qazir azayghany ras. Oralmandy «úrmaytyndar», «98 payyz sauatsyz» dep sayraytyndar, «Qazaqstanda tumaghandar qyzmetke kelmesin» dep astamshyldyq tanytatyndar, mamandardyng biliktiligi men qabiletine qaraudyng ornyna bas-kóz joq «on je oralman» dep júmystan shyghara salatyndar payda boldy.
Ondaylardy der kezinde әshkerelep, halyq aldynda ashyq aiyptap otyrmasa keyin olar el arasyna jik salady, halyqtyng birligine núqsan keltiredi. Sondyqtan, «birindi qazaq biring dos kórmeseng isting bәri bos» dep úly Abay aitqanday, biz birtútas últ ekenimizdi sezip, úiysa týsuimiz kerek.
- Negizgi memlekettik qyzmet oryndarynda jaghympaz bolmasang erkin júmys isteu, túraqtap otyru mýmkin bolmaytynday halge jetkenimiz jasyryn emes. Búnyng qaynar kózi qaydan shyqty dep oilaysyz?
- Onyng ras. Bizding qoghamdaghy eng qauipti әri jiyirkenishti indet osy jaghympazdyq bolyp túr. Jaghympazdyq jaylaghan jerde jasampazdyq is jasalmaydy. Birde Vashingtondaghy Joan Shorenstayn atyndaghy Baspasóz, sayasat jәne memlekettik qyzmet isterin zertteu ortalyghynyng atqarushy diyrektory, professor Marvin Kalb әngime arasynda kenes odaghynyng qúlauynyng basty sebebi bastyqtyng sany tym kóbeyip, júmysty qolma qol atqaratyndardyn kýrt azany bolsa, ekinshi faktor - jaghympazdyq pen qúr maqtanshaqtyqtyn, jalghan aqparmen halyq pen biylik birin biri aldaushylyqtyng saldary bolghanyn aitqany eske oralady. Ózge de kóptegen sebep-saldarlar bar shyghar. Degenmen, amerikandyq әriptesting sózi kónilge qonady.
Qazir shynymen de jaghympazdardyng ailary onynan tuyp túr. Júmys istemeydi, isteyin dese de qoldarynan eshnәrse kelmeydi. Bar bilgenderi, jaghympazdanyp, basshygha jol tabu. Reti kelse, újymdaghy eng bilikti әri júmysqa qabiletti jandardy kýndep, syrttay bastyqqa jamandap baryp, bәrin tyndyryp jýrgen ózi bolyp kórinu ýshin tyrashtanatyndardyng tirligi bir qaraghanda kýlkili әri ayanyshty. Onday soraqylyqqa jol berip otyratyn basshylardyng kezdesetini ókinishti. Bir әriptesim qaljyndaushy edi, bizde kim búryn birinshi basshygha kirip, ózin maqtap, ózgeni jamandasa sol jenedi dep. Osynday jolmen tirlik jasap jýrgender barlyq úiym, mekemelerde kezdesedi. Onyng ózi songhy kezde tym ushyghyp, keninen qanat jayyp bara jatqan sekildi.
Al, sol jaghympazdyqtyng qaynar kózi qaydan shyghady degenge kelsek, sebep-saldarlary jetkilikti. Eng aldymen, qúldyq sanadan tuatyndyghynda dau joq. Ózi ózine senbeytin, bilimsizdigi men dәrmensizdigin bile túra kótere almaytyn shoqpardy beline baylaugha tyrashtanatyn darynsyzdan tuatyn eng bir súrqiya minez osy jaghympazdyq dep bilemin. Kóshpendiler memleketining úly kóshbasshysy Shynghys han Temýjin jaghympazdar men satqyndardyng eshbir datyn tyndamay bastaryn alyp otyrghan. Kerisinshe, erjýrek batyl, shyndyqtyng betine tura qaray alatyn jandy kәdirlegen, olardy ózining senimdi nókerleri dep bilgen.
Jalpy kóshpendilerde, sonyng ishinde qazaqy dilimizde jaghympazdyq minez bolmaghan. «Bas kespek bolsa da til kespek joq» dep aqiqatty hannyng aldynda da aqtaryp salatyn, «jalghannyng balyn jalap ómir sýrgenshe, shyndyqtyng uyn iship ólgendi artyq» sanaytyn halyqta qanday jaghympazdyq boluy mýmkin. Olay bolsa, jaghympazdyq - arghysy patshalyq Resey otarshylarynan, bergisi kenestik qyzyl imperiyadan júqqan indet bolsa kerek.
- Qazir bizde «jalghan ghylym» degen termin qalyptasyp ýlgerdi. Halyqaralyq ólshemde Qorghanys, Bilim jәne ghylym, Densaulyq - osy ýsh sala bir memleketting tiregi retinde esepteledi eken. Bizding elde búl salalardyng júmysy qalay dep oilaysyz?
-. Elimizde әr salanyng bilikti ghalymdary kóp, eger olardyng әleuetin dúrys paydalana bilse, әriyne. Qazir ókinishke qaray bizding elde ghylym salasy tereng daghdarysqa úshyrap otyrghany bәrimizge ayan. Shyn ghalymgha oryn joq, al, halturshikterge barlyq jaghday jasalghan. Ýkimetten jariyalanghan tenderding de, úsynylghan granttyng da qomaqtysyn shyn ghalymdardan góri pysyqay zalymdar kóp qarpidy.
Dissertasiyasyn bireuge jazdyryp, ghylymy dәreje alugha ólerdey ónmendeytin ozbyr sheneunikterding kóbeygeni sonshalyq, osy ghylym salasynyng «otymen kirip, suymen shyghyp» jýrgen bizge doktorlyq qorghauymyzgha kezek tiymey qoydy. Memlekettik qyzmette әkim-qara, ózge de lauazymdy mindetterdi atqaryp jýrip olardyng ghylymiy-zertteuler jýrgizetinderine kim senedi? Onyng endi nesin aitamyz, bolary bolyp, boyauy sindi. «Qayyrly bolsyn sizderge, bizden bir qalghan» doktorlyq deymiz de!
Qorghanys salasyn ózim zerttep kórmegendikten ol turaly subiektivti pikir aitudan aulaqpyn. Al, bilim men ghylym salasy jayynda jazghan synaghan, pikir úsynghan, janashyrlyq tanytqan maqalalarym búdan búryn da kóp jaryq kórgen. Kóziqaraqty oqyrman biler, qajet dese Internet portaldardan tauyp ta alar. Joghary bilim salasynda jiyrma jylgha juyq enbek ótili bar maman retinde aitarym, salany kózboyaushylyq pen aldap-arbaudan, qaghazbastylyq pen burokrattyqtan tezarada arylpasa, qúrydymgha ketemiz. Professor-oqytushylar qúramyn konkurs arqyly jasaqtaymyz, JOO ataulynyng bәrin attestatiyadan, akkredisiyadan ótkizip jatyrmyz dep rektorler men ministr sóz jýzinde qúrghaq esep beruge sheber. Al, is jýzinde kóp is aqsap jatyr. Jasalyp jatqan isting deninde shalajansarlyq pen dýmbilezdik basym. Dәl osy salany jappay demokratiyalandyryp, shynayy týrde týbegeyli reformalap uniyversiytetterge derbestik beru auaday qajet-aq. Órkeniyetti elderding eshbirinde atqarushy biylikting qolbalasyna ainalghan JOO atymen joq.
Al, densaulyq salasyna aitarym joq, tek Alla taghala denimizge saulyq pen quat bersin, dәrigerding aldyna apara kórmesin degennen basqa.
- Ángime auanyn әdebiyet salasyna búrsaq. Osy әdeby buyn demekshi, óz qatarlastarynyzdyng jazbalarynan aldynghy nemese songhy buyngha úqsay bermeytin ózgeshelikti bayqaysyz ba? Sizderding buynnyng negizgi kótergen jýgi ne boldy, әdebiyet jәne el aldyndaghy óz missiyalarynyzdy qalay oryndap jatyrsyzdar?
- Jalpy әdeby ýrdiste ne bolyp jatqanyn aighaqtaytyn zat - jaryqqa shyqqan tuyndynyng ózi ghana bolmaq. Sonymen ghana onyng sapasy ólshenedi. Ol qay buynnnyng ókili, kim ekendigine qaramastan solay bolugha tiyis. Ol tuyndynyng shynymen qanshalyqty manyzdy bolghanyn nemese bolmaghanyn jappay oqyp alyp, artyqshylyghyn maqtau kerek, osal túsyn synau qajet. Ádebiyet sonda ghana qaryshtap damidy.
«Qazaq әdebiyeti» gazetin Jýsipbek Qorghasbek basqaryp túrghan kezde basylym ózining әdeby missiyasyn jaqsy oryndap kelgen edi. Al, qazir osy gazetting betin ashyp qarasan, oblys, audan әkimderin maqtaghan kóldey-kóldey maqalalar men interviulerdi kóresin. Búl ne, sonda?! «Egemen Qazaqstan» gazetining «ogorodyna» týsu me?
Ádeby ýrdisting barlyq aqparattaryn bizge osy әdebiyet gazeti beruge tiyis qoy. Býgingi kýni biz júrtty әdeby tuyndylardy oqymady dep sógip jatamyz. Shyndyghyna kelgende dәl býgin oqyrmandar túrmaq jazushylardyng ózderi birin biri oqyp jýr me?!
Janadan shyqqan kitaptardyng taralymdary tym az. Avtorlary әkelip saghan syigha tartpasa, izdep taba da almaysyn. Negizinen «Júldyz» jurnaly men «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jaryq kórgen tuyndylar arqyly ghana әdeby ahualdy bajaylap jýrmiz ghoy. Al, әr buyndy salystyryp, ózgeshelikti aiqyndau ýshin arnayy zertteu jýrgizu qajet. Zerttep-zerdelemey túryp birdeme degenim aghattyq bolar.
- Bizding qazirgi klassikalyq jazushylarymyz shetel tiline nege audarylmaydy? Qazaq әdebiyetin ózge tilge tәrjimalau ýshin negizgi tetik qalay boluy kerek? Búl ýshin jeke qalamger ózi әreket etkeni dúrys pa, әlde, memleket ara kelisimder jasalghany dúrys pa?
- Shet tiline audarylmay jatyr dep týbegeyli kesip aitugha bolmaytyn shyghar. Negizi, jekelegen audarmashylardyng bastamasymen jasalyp jatqan dýniyeler bar. Bir ghana mysal aitayyn, aqyn Jýkel Hamayúly qazaq klassikterinen Abaydan bastap Múqaghaligha deyingi birshama dýniyelerdi mongholshagha tәrjimalap, jaryqqa shyghardy. Múnday bastamalar Qytayda, Týrkiyada jәne ózge elderde qolgha alynyp jatuy mýmkin. Osynday qadamdardyng bәrin jýielep, arnayy baghyt-baghdar belgileu ýshin derbes qúrylymdar boy kóterip qolgha alyp jatsa qúba-qúp. Aytalyq, JShS pe, aksionerlik qogham ba belgili bir mekeme qúryp, sol jerde әlem tilderining qay birin jetik biletin jazushylardyng basyn qosugha bolady. Sosyn, әr jyl sayyn bir jazushynyng belgili bir shygharmasyn audartyp otyrsa. Ony qay elding tiline audarylady, sol elding baspa úiymdarymen kelisip jaryqqa shygharudy, oqyrmandargha nasihattaudy qolgha alsa.
Búl isti dóngeletip әketu ýshin mindetti týrde ýkimetke jaltaqtaudyng qajeti joq. Isker bastamashy toptar qolgha alyp útymdy úiymdastyrsa, kәsipkerler men iri óndiristerden, halyqaralyq mәdeny úiymdardan qoldau tapsa jasaugha bolatyn sharua.
- Songhy uaqyttary úzan-sonar dýniyeni eshkim oqymaydy, roman jazudyng qajeti joq degen sóz beleng alyp barady. Búl turaly ne aitasyz?
- Búrynghyday qalyndyghy kirpishtey romandar qazir oqylmaydy. Biraq, búl roman jazylmasyn degen sóz emes. Mәsele romannyng kóleminde emes, mazmúndyq sapasynda bolsa kerek. Janrgha tirelip túrghan ne bar, eng bastysy, belgili bir shygharmanyng qúndylyghy manyzdy emes pe?! Al, ol qúndylyqtyng ólshemi - jazushynyng daryn-qabileti osy shygharmagha әbden sindi me, tynnan týren salyp, eleng etkizer birdeme aita aldy ma, jalpy búl ózi shyn әdebiyet pe, әlde, haltura ma degenmen aiqyndalsa kerek.
Qazir әlemde «miniy-roman» degen janr payda bolghan. Kólemi әdettegi bir povestey ghana boluy mýmkin. Biraq, mazmúny romannyng jýgin kótere alady. Búl da qazirgi zamannyng qajettiliginen tuyndap otyr. Kitapty júrt qazir kóbinese poezben sapargha shyqqanda oqidy. Bir stansiyadan kelesige jetkenshe oqyp bitiretindey etip, myna qarbalas tirlikting talabyna iykemdegen týrleri shyghar. Formasyn ózgertsin, tipti sayttargha, shaghyn blogtargha, qalta telefondargha sms formasynda joldap túratynday etsin meyli, qalayda oqylymdy dýnie jazylyp, oqyrman jýreginen jol tapsa bolghany da.
Al, formasy qanday bolsa da, roman jazu qashan da kerek.
- Bassyzdyqtyng qalay bolaryn sezingen últ bizdey-aq bolar. El bastar, sóz bastar, top bastar serkelerden ajyrap bara jatqan joqpyz ba osy?
- Sonday el bastaytyn túlghalar bar ma, bolsa kimder degendi mening de súraghym keledi. Eger bolsa, qalyng qazaqqa ózderin moyyndatsa, men oghan jaqyndaugha, sonynan eruge dayynmyn.
- Qazaq eli әrtýrli diny aghymdardyn, týrli mәdeny oshaqtardyn, tildik әrtektilik pen týrli aluandyqtyng әserine úshyrap otyrghany jasyryn emes. Biz Batys ta, Shyghys ta emes, ortada túrghan siyaqtymyz. Bizding mәdeny ýrdisimizde endi qay baghyttyng orny ýstem bolmaq?
- Ónerdi ýiren de jiyren deydi ghoy. Jalpy, mәdeniyettin, tilding jamany bolmaydy. Batystyng da, Shyghystyng da ozyghyn alayyq, tozyghyn tastayyq. Sol arqyly tól mәdeniyetimizdi tolyqtyryp damytyp gýldendire týseyik, jetildirip jemisin kóreyik. Al, onyng nesi jaman. Desek te, qazaq ýshin eng negizi dini - islam, eng basty ruhany baylyghy - últtyq qúndylyqtary. Dýniyeni sharlap, jeti júrttyng tilin bilseng de, ónerding bar jauharyn qolyna shyraq alyp, sharq úryp izdeseng de «at ainalyp qazyghyn tabady» demekshi, ainalyp kelip bәrin óz qazaghynnan ghana tabasyn.
- Aqparat әlemine qosylghaly endi ghana jyldan asqan «jap-jas» basylym - «Tórtinshi biylik» gazeti turaly jәne gazet újymyna qanday iygi tilek aitar ediniz?
«Tórtinshi biylik» gazetin byltyrdan beri qolgha týskende oqyp jýrmin.
Songhy kezderi gazet dýngirshekterinen kórinbey ketti. Jalpy bizde BAQ jaghdayynan habar beretin basylym biraz gazetpen shektelmey jurnaldar da shygharylsa azdyq etpes edi. Áyteuir, últ múratyn jalau etken osynday gazetterding kóbeye bastaghanyna da shýkir!
Gazet jaryq kórgeli bir jyldan endi assa da qanaty qatayyp kele jatqany angharylyp keledi. Búl jurnalisterge ghana emes, qalyng oqyrman ýshin kerek gazet. Gazettegi әriptesterge aitarym, qalamdarynyz úshtala bersin, taralym ósip, milliondap sanalatyn bolsyn! Últ taghdyry men tarihyn zerdeleytin oily da ótkir maqalalarynyz kóp bolsyn!
- Ángimenizge rahmet!
Ángimelesken:
Úlarbek DÁLEYÚLY,
«Abay-aqparat»