Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 4030 0 pikir 7 Nauryz, 2012 saghat 05:52

Noyabri Kenjegharaev. Ádebiyet pen әdebiyettanu qayda barady?!

Qazirgi qazaq әdebiyettanu ghylymynyng jay-kýii qanday? Ádebiyet teoriyasy men әdebiyettanu metodologiyasy qanshalyqty dengeyde kreativti, moderndi? Zamanu qalypta damyp, betbúrysty irgeli zertteuler jasalyp jatyr ma? Qanday innovasiyalyq zertteu әdisteri engizilip, zertteuler jýrgizilude? Ayta bersek, tolghandyratyn saualdar tizimi óte kóp.  2011 jyldan bastap el arasynda «eski jýie» dep atanyp ketken, kandidattyq jәne doktorlyq dissertasiyalar qorghaular toqtatylyp, jana ýlgige (Bolon sharty) kóshkennen keyingi 1 jyl tarih ýshin qas qaghym sәt bolsa da, Qazaqstan ghylymynyng toqyrau men tejeliste, jolayryqta  túrghandyghyn bayqatady. Ghylym-bilim salasyn dendegen sybaylas jemqorlyq әlemning birqatar elderi myzghymastan paydalanyp otyrghan «eski jýienin» týbine jetti. San jyldarghy tarihy bar, Qazaqstan elin órkeniyettik dengeyge jetkizgen ghylymymyzgha «qúlqynqúmarlyq sana» aralasyp, kórge jyghuyna osy ýderisting ishinde búrqyrap qaynap jýrgen ghalymdarymyzdyng ózderi kinәli! Al songhy bir jylda Qazaqstan ghylymy  «jana modelige» ótip alyp, «e» anda joq, «e» múnda joq bolyp jýrgen ólara kezendi bastan keshude.  Magistr men filosofiya doktoryn dayyndau sharttary men olardyng ghylymy dissertasiyalarynan qoyylatyn talaptar qanshalyqty dengeyde ghylymdy irgeli damyta alady? Teoriyalyq jәne qoldanbaly ghylymdarda qanday teoriyalyq janalyqtar men әdister úsynugha mýmkindik beredi?

Qazirgi qazaq әdebiyettanu ghylymynyng jay-kýii qanday? Ádebiyet teoriyasy men әdebiyettanu metodologiyasy qanshalyqty dengeyde kreativti, moderndi? Zamanu qalypta damyp, betbúrysty irgeli zertteuler jasalyp jatyr ma? Qanday innovasiyalyq zertteu әdisteri engizilip, zertteuler jýrgizilude? Ayta bersek, tolghandyratyn saualdar tizimi óte kóp.  2011 jyldan bastap el arasynda «eski jýie» dep atanyp ketken, kandidattyq jәne doktorlyq dissertasiyalar qorghaular toqtatylyp, jana ýlgige (Bolon sharty) kóshkennen keyingi 1 jyl tarih ýshin qas qaghym sәt bolsa da, Qazaqstan ghylymynyng toqyrau men tejeliste, jolayryqta  túrghandyghyn bayqatady. Ghylym-bilim salasyn dendegen sybaylas jemqorlyq әlemning birqatar elderi myzghymastan paydalanyp otyrghan «eski jýienin» týbine jetti. San jyldarghy tarihy bar, Qazaqstan elin órkeniyettik dengeyge jetkizgen ghylymymyzgha «qúlqynqúmarlyq sana» aralasyp, kórge jyghuyna osy ýderisting ishinde búrqyrap qaynap jýrgen ghalymdarymyzdyng ózderi kinәli! Al songhy bir jylda Qazaqstan ghylymy  «jana modelige» ótip alyp, «e» anda joq, «e» múnda joq bolyp jýrgen ólara kezendi bastan keshude.  Magistr men filosofiya doktoryn dayyndau sharttary men olardyng ghylymy dissertasiyalarynan qoyylatyn talaptar qanshalyqty dengeyde ghylymdy irgeli damyta alady? Teoriyalyq jәne qoldanbaly ghylymdarda qanday teoriyalyq janalyqtar men әdister úsynugha mýmkindik beredi? Magistr men filosofiya doktoryn dayyndau sharttary men olardyng ghylymy dissertasiyalaryna qoyylatyn talaptar «eski jýiedegi» kandidattyq jәne doktorlyq dissertasiyalardyng teoriyalyq, әdisnamalyq dengeyine jete alady ma? Eki jýieni salystyrushylar, teoriyalyq-ghylymy zertteuge kelgende, «eski jýienin» oq boyy ozyq ekendigin aityp baghuda. Al «jana jýienin» jetistigi qoghamdyq salalardaghy zertteulerding keshendi, pәnaralyq dengeyde órbiytindiginde. Bir nazar audararlyghy, filologiya salasyndaghy filosofiya doktoryna qoyylatyn talap, «eski jýiedegi» filologiya ghylym doktoryna qoyylatyn talaptardyng súlbasynan alyna salghan. Olardyng arasynda mazmúndyq erekshelikter eskerilmegen. Aty PhD filosofiya doktory bolyp ózgertilgenmen, mazmúny ózgertilmegen. Olay bolsa, búl reforma kim ýshin jәne ne ýshin jasalyp otyr?  PhD filosofiya doktory dәrejesi ýshin jazylghan júmys mazmúny men metodologiyasy, ghylymy teoriyasy túrghysynan «eski jýiedegi» filologiya ghylymy doktory dәrejesin alu ýshin jazylghan zertteulerden  ózgeshe bolu kerek emes pe?  PhD filosofiya doktory dәrejesi ýshin jazylghan júmys atyna say pәnaralyq zertteu, pәnaralyq zertteu metodologiyasyn qoldanghan, keshendi, sintetikalyq zertteuge arqau boluy kerek. Ádebiyettanulyq zertteu bolsa, әdebiyetting óner retindegi basqa da óner tuyndylarynyng ortaq zandylyqtaryna, ortaq tabighatyna negizdele otyryp, tek salalyq túrghydan tereng ýnilip, dendep enip ketpey, analizdik, deduktivtik, jalpylauysh metodtardy negizge alu kerek syndy kórinedi.  PhD filosofiya doktory  dәrejesi ýshin jazylghan júmys qoghamdyq salagha tәn bolghandyqtan, sol zertteuden filosofiyalyq ortaq tújyrym, nәtiyje jasalyp jәne onyng qazirgi zamangha, ómirge ne bere alady, qazirgi zamanda ne ýshin qoldanyla alamyz degen syndy pragmatikalyq, kreativtik jaqtaryn úsynumen qúndy bolady.

Bolon sharty jýiesi qazaq ghylymyna qazirgi әlemning ozyq elderi qoldanyp otyrghan modernistik teoriyalardy alyp kelui qajet. Al dәl qazirgi filologiya ghylymy, onyng ishinde әdebiyettanu ghylymy, kenestik-klassikalyq zertteu ýlgisinen shygha almay otyr. Kenestik-klassikalyq zertteu ýlgisinen Resey әdebiyettanushylary әldeqayda qol ýzip, jana innovasiyalyq, keshendik zertteu metodologiyasyna kóshude. Sonda deymiz-au, qazaq әdebiyettanuy búl ózgeristi qalay jәne qashan basynan ótkerip bolar eken?

Qazirgi ghalymdarymyzdyng statistikasyna ýnilsek, әdebiyettanu ghylymy boyynsha ghylym doktorlarynyng orta jasy - 60  jas. Talay jyldar dissertasiyalyq kenesterding mýshesi bolyp, asaryn asap, jasaryn jasap alghan agha buyn ókilderi, qazirgi әleumettik-ekonomikalyq jaghdaydaghy bilim beru men ghylymiy-zertteu mekemelerining qarjylyq, oqytu jýiesinde janyn qinap, auqymdy, irgeli júmys jasaydy, enbek beredi, ghylymdy damytady degenge senu qiyn. Týptep kelgende búl azamattardyng jazuy әbden qajet jәne mindetti, sebebi keyingi buyngha qaraghanda agha buynnyng әleumettik jaghdayy ornyqty. Ghylymgha degen shyn adaldyqtary men sýiispenshilikteri bolsa, onda el ghylymy ýshin, sýiikti әdebiyet pen әdebiyettanu ýshin atqarar isteri әli mol. Ghylym men bilim salalaryndaghy reformalarynyng bel ortasynda 45-50 myng ailyqpen kýn kórip jýrgen ghylym kandidaty, orta buyn ókili men bir-eki jylda ghylymy zertteu uniyversiytetterine ainalatyn, oqytushylyq jyldyq jýktemeleri biz tamsanyp ýlgi alghysh, eliktegish  «evropalyq modelidegi» batys uniyversiytetteri oqytushylary jýktemelerimen 3-4 ese kóp ekendigin eskeretin bolsaq, uniyversiytette dәris beretin oqytushydan tereng de sapaly, teoriyalyq túrghydan enseli zertteu júmysyn kýtu orynsyz bolar. Zertteu uniyversiytetterine ainalghan uniyversiytetterding jyldyq jýktemeleri «batystyq, evropalyq standartqa» say bolyp, ailyq jalaqysy batysqa say bolmasa da, eselep ósse jәne zertteu uniyversiytetteri qúramynda ghylymiy-zertteu mekemeleri shoghyrlanyp, keshendi zertteuler jýrgizse, ghylymnyng toqyrauda qalmaytyndyghy anyq. Al qazirgi realdy jaghday, naghyz ólara shaq bolyp túrghanday. Qazaqstan boyynsha әdebiyet pen ónerdi zertteytin jalghyz ghylym oshaghy - Múhtar Omarhanúly Áuezov atyndaghy Ádebiyet pen óner instituty ekendigi barshagha ayan. Zertteushi retinde Ýkimetting ghylymgha, әsirese  Ádebiyet pen óner institutyna degen kózqarasy kónildi kónshitpeydi. «Argumenty y fakty Kazahstan» gazetining №8 sanynda (22-28 aqpan 2012 jyl) jariyalanghan belgili ghalym Aygýl Isimaqovanyng súhbatyn oqyp, ghylymgha qiyanat jasalghaly otyrghanyn úqtyq. Ádebiyet pen óner institutynyng Ádebiyet teoriyasy men әdebiyettanu metodologiyasy bólimin basqaryp otyrghan ghalymnyng aituynsha, bólim úsynyp otyrghan irgeli zertteu jobalaryn Ýkimet janynan qúrylghan Últtyq ghylymy Kenes bekitpegendikten, tiyisinshe memlekettik grant berilmegen. Memlkettik grantty útyp almaghandyqtan, grantsyz bólimdi ústap otyrugha Institut basshylyghynyng mýmkindigi men yqylasy joq. Sondyqtan janarghan, janarudy negizgi strategiya dep qabyldap otyrghan Qazaqstan Respublikasyndaghy әdebiyet teoriyasy men әdebiyettanu metodologiyasyn zerttep otyrghan jalghyz bólimning jabyluy aldynda túruy óreskel qatelikti is. Býginde elimizding birde-bir joghary oqu oryndarynda әdebiyet teoriyasy kafedrasy joq, tiyisinshe ghylymiy-zertteu instituttarynda da búrynnan bolmaghan. Al kez-kelgen ghylymnyng damuynyn, ósuinin, algha jetiluinin, terendeuining birden-bir faktory, ghylymynyng flagmany, lokomotiyvi - ol әrqashan da teoriya bolyp sanalyp kelgen. Onyng ýstine qoghamdyq damudyng jana satysyna ayaq basyp otyrghan uaqytta, elimizding ghylymy algha qadamdy nyq basuy ýshin, mindetti týrde әdebiyet teoriyasy bólimi júmys isteui kerek. Qazaq eli ýshin «әdebiyet pen әdebiyettanu ghylymy» jay nәrse emes, tarihiy-taghdyrly mәni bar, memleket ruhynyng aighaghy, kepili retindegi simvoldyq maghynasy bar kiyeli dýniye. Orys halqynda keremet sóz bar: «Poet v Rossii, bolishe chem poet», -degen. Sol siyaqty Ýkimetimizding «әdebiyet pen әdebiyettanugha» qatysty strategiyasy óte joghary boluy qajet. Ádebiyet qazirding ózinde oidan shygharylghan kórkem dýnie dengeyinen ózgerdi, әdebiyet qazirgi tanda  ómir shyndyghyn baghalap, tújyrymdaudan tuyndaytyn, adam ómiri men jaratylysynyng syryn anyqtap, qúpiyasyn úghynugha, mәnin baghamdaugha negizdelgen, әleumettik qiyn qaltarystargha ruhani-adamgershilik túrghydan qarau, payymdau, qogham jaghdayyndaghy adamtanumen qatar, ruh kemeldigin nasihattaytyn birden-bir qúral. Osynday qogham men adamnyng týrli qasiyetterining qosyndysynan tuyndap otyrghan әdebiyetti, kýrdelengen, zamaniulanghan simbioz әdebiyetti zertteu ýshin de әdebiyet teoriyasy ghylymy men әdebiyettanu metodologiyasy janalyqqa qúlaghy týrik bolyp, adam men qoghamnyng damu zandylyqtaryn meylinshe tereng zerttep, qúpiya qaltarysyn ashyp otyruy abzal. Ol ýshin әdebiyet teoriyasy janaru, innovasiyalyq, modernistik, kreativtik әdisnamalardy iygeru, qoldanu qajet. Keshendi zertteu әdisi, pәnaralyq zertteu әdisi arqyly ghana qazirgi әdeby shygharmada surettelgen beyne, harakter men jaghdaydy týsindire alamyz. Ol degen sóz әdebiyet psihologiya, filosofiya, dintanu, etika, estetika, tariyh, mәdeniyettanu, logika, әleumettanu, lingvistika, semiotika, óner, pedagogika t.b. salalarmen sabaqtasa otyryp damuy qajettigin bildiredi. Al búl ghylymdardyng ortaq zandylyqtaryn ghylym teoriyasy arqyly úshtastyryp, baylanystyra alamyz. Qazirgi tanda Batys Evropa elderinde әdebiyettanu ghylymy jalpylama, filosofiya ghylymdary sipatyn alghan, modernistik, postmodernistik, strukturalistik, poststrukturalistik, t.b. әdistermen damyp, týrli keshendi tәsilderdi damytuda. Orys jәne Batys ghylymy diskurstyq poetika, teoretikalyq poetika, lirika teoriyasy, dialogtyq poetika, әleumettik poetika, mentaldy poetika syndy sintetikalyq әdisnamalardy qoldana otyryp, ghylym men shygharmashylyqtyng tabighatyn dendep zerttep, onyng ómirge qoldanbaly tústaryn aiqyndap, adamzat aqyl-oyynyng damuynyng jana satylaryna qadamdar basuda.

Qazaq әdebiyettanu ghylymynyng jolbasshy, kóshbasshy serkesi bolarlyq jalghyz әdebiyet teoriyasy men әdebiyettanu metodologiyasy bólimi jabylatyn bolsa, ghylymda irgeli teoriyalyq zertteulerge tejegish qoyylyp, toqyrau men qúldyraugha bet búryp, sapasyz, ghylymy terendigi sayaz, innovasiyasy joq, әlemdik damu ýrdisinen jyraq qalghan, realdy ómirge jaqyndamaghan, qúrghaq didaktikadan basqa esh bereri joq arzanqol, bәsekege qabiletsiz enbekter ghana jazylady degen sóz. Elbasynyng jýrgizip otyrghan memlekettik strategiyasy bәsekege qabiletti últ, bәsekege qabiletti maman dayyndau bolsa,  qazaq ghylymy әlemdik ýderistermen sәikes bolghanda ghana damy alady. Álemdik ýderister men innovasiyagha әlemdik damu ýrdisterin mengergende ghana qol jetkizemiz. Álemdik ortaq zandylyqtar men ýderister teoriya ghylymy shenberinde jasalady. Ádebiyet teoriyasy bólimi jabylsa,   әdebiyettanu ghylymynda degradasiyadan basqa eshnәrse bolmaydy.  Qazaq kórkem óneri men әdebiyettanu ghylymynyng tamyryna balta shauyp, bolashaq úrpaqtyng saghyn syndyrghymyz kelmese, әdebiyet syndy memlekettik manyzdy strategiyalargha janasha kózqaraspen qarau kerek. Ádebiyet teoriyasy men әdebiyettanu metodologiyasy bólimin qayta ýlkeytip, keneytuimiz kerek. Poeziya, lirika teoriyasyn zertteytin bólim ashylyp, ata ónerding tabighatyn zertteu qolgha alynuy abzal.

Jana zamandaghy jana adamdy ruhany dýniyege, onyng ishinde kórkem shygharmagha jaqyn etu ýshin ne isteu kerek? Dәstýrli formadaghy shygharmalar qazir qanshalyqty oqylady? Álemdik qanday janalyqtar men tәjiriybeler bar? Tәn qúmarlyghy men materialdyq baylyqqa ghana eliktep, degumanizasiyagha úshyrap bara jatqan adamzat qoghamyn, qanday jetilgen jana formalar arqyly ruhaniyat әlemi men adamgershilik qasiyetterge tarta alamyz? Ádebiyet, kórkem shygharma tek adamgershilik tәrbie qúraly retinde ghana qyzmet isteui kerek pe?Deviantty minez-qúlyqty jastargha, adamdargha qúrghaq aqyl retinde kórinui mýmkin shygharmalardyng bayandau týrin, mazmúnyn, tәsilin ózgertu qajet pe?

Álemdik qarjylyq daghdarys pen kataklizmder uaqytynda, jahandyq ruhsyzdanu kezeninde, dinaralyq qaqtyghystar men diny ekstremizm órshigen, qauipti ómir túsynda adamzat qalay baqytty, bayandy ómir sýre alady? Baqytty, bayandy ómir sýru mindetti me? Mýmkin be? Zamana, sharua, minez kýnde ózgeretindigin bilgendikten, úrpaqtardyng ýzilmes jalghastyghy siklinde, Adamgha ómirding mәni jay ghana sýie bilu men meyirimdilikten túratyndyghyn týsindirip, moyyndata bilu qazir eng manyzdy, kókeytesti mәsele bolyp túrghanday. Al ony sintetikalyq óner týri  - әdebiyet arqyly  jetkizip bere alamyz. Ómir shyndyghy men mәnin kórkem shygharma arqyly jetkizu joldaryn әdebiyet teoriyasy men metodologiyasy ghana aiqyndap beredi.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322