«Memleket qauipsizdigining manyzyn bazar basshylyghy týsinbey me?»
«Qoljetimdi baspana-2020» baghdarlamasynyng jeke túrghyn ýy qúrylysy baghytynda jyl sayyn 3 million sharshy metrden astam ýy salu josparlanghan. «Qoljetimdi baspana-2020» baghdarlamasynyng birinshi baghyty boyynsha 2014 jyldan bastap jyl sayyn 35 milliard tengeden qarjy bólu qarastyrylghan. Baghdarlamanyng birinshi baghytynda jergilikti atqarushy organdar túrghyn ýy salyp, ony Túrghynýiqúrylysjinaqbanki arqyly satady. Búl tetik 2011 jyldan beri iske asyryluda. Onda jergilikti atqarushy organ respublikalyq budjetting nesiyeleri arqyly túrghyn ýy qúrylysyn úiymdastyrady. Búdan keyin Túrghynýiqúrylysjinaqbanki el ishinen salymshylar tizimin qalyptastyryp, әkimdik salghan ýilerdi alugha niyet bildirgen salymshylardy nesiyelendirse, bank salymshylary jergilikti atqarushy organmen alyp-satu turaly kelisimdi bekitedi. Búl mәsele Keshe Premier-Ministr Kәrim Mәsimovting qatysuymen ótken Ýkimet otyrysynda kóterilip, «Egemen Qazaqstan» basylymynyng býgingi sanynda «Baghdarlama baghyty tanystyryldy» atty taqyryppen jaryq kórdi.
«Qoljetimdi baspana-2020» baghdarlamasynyng jeke túrghyn ýy qúrylysy baghytynda jyl sayyn 3 million sharshy metrden astam ýy salu josparlanghan. «Qoljetimdi baspana-2020» baghdarlamasynyng birinshi baghyty boyynsha 2014 jyldan bastap jyl sayyn 35 milliard tengeden qarjy bólu qarastyrylghan. Baghdarlamanyng birinshi baghytynda jergilikti atqarushy organdar túrghyn ýy salyp, ony Túrghynýiqúrylysjinaqbanki arqyly satady. Búl tetik 2011 jyldan beri iske asyryluda. Onda jergilikti atqarushy organ respublikalyq budjetting nesiyeleri arqyly túrghyn ýy qúrylysyn úiymdastyrady. Búdan keyin Túrghynýiqúrylysjinaqbanki el ishinen salymshylar tizimin qalyptastyryp, әkimdik salghan ýilerdi alugha niyet bildirgen salymshylardy nesiyelendirse, bank salymshylary jergilikti atqarushy organmen alyp-satu turaly kelisimdi bekitedi. Búl mәsele Keshe Premier-Ministr Kәrim Mәsimovting qatysuymen ótken Ýkimet otyrysynda kóterilip, «Egemen Qazaqstan» basylymynyng býgingi sanynda «Baghdarlama baghyty tanystyryldy» atty taqyryppen jaryq kórdi.
Sonday-aq osy basylym betinde «Manyzdy mәseleler qaraldy» atty maqala jariyalandy. Atalmysh maqalagha keshe Aqordada Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng tóraghalyghymen ótken qauipsizdik Kenesining aghymdaghy jyldaghy birinshi otyrysynda kóterilgen mәseleler arqau bolghan. Basylymnyng jazuynsha, qazir әlemde auyz su problemasy energetikalyq resurstar mәselesimen bir qatargha qoyylghan. Býginde 80-ge juyq el auyz sudyng jetispeushiligin sezinude, әlemdegi su qory әr jyl sayyn azaya týsude. Qazaqstanda jer betindegi jәne jerasty su resurstary qysqaruda. Sondyqtan auyz sudy oryndy paydalanu, ózimizde bar baylyqqa úqypty qarau manyzdy ekonomikalyq jәne sayasy mindetke ainaldy. Qauipsizdik Kenesining otyrysynda kóterilgen osy jәne ózge de mәselelerdi «Egemen Qazaqstan» basylymynyng býgingi sanynan oqisyzdar.
***
«Ayqyn» basylymy býgingi sanynda «Kóbeyip kelemiz» atty maqala jariyalap, aqjoltay janalyqty jetkizdi. Basylymnyng jazuynsha, Úlu jylynyng alghashqy aiynda elimizding demografiyalyq ósiminde jaqsy janalyq oryn aldy. Statistika agenttgining mәlimetterinshe, 2012 jyldyng 1 aqpanyndaghy kórsetkishter boyynsha, Qazaqstan azamattarynyng sany 24 myngha kóbeygen. Endi elimizde 16 million 698 azamat bar.
Osy basylym betinde Qazaqstan Respublikasynyng Zang shygharu institutynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri, tarih ghylymynyng kandidaty, dosent Jamaleden Ibragimovpen súhbat jariyalandy. Onda ghalym elimizdegi qúqyqtyq sayasat jónindegi ózining oilarymen bólisedi. Ghalymnyng pikirinshe, salt-dәstýr әdettik-qúqyqtyq jýiening jariyalylyq qaghidattaryna negizdelgen qazaqtyng dәstýrli qúqyghy ózining retteushilik mәnin bizding ómir sýrip otyrghan zamanymyzdyng basyna deyin joghaltpay keldi. Dәstýrli qazaq qúqyghy halyqtyng tynys-tirshiligining ózegimen qisyndas, halyqtyng janynan jaqyn, tәndes, jalpy adam balasynyng ruhany bitim-bolmysyna, talabyna sәikes bolatyn. Dәstýrli qazaq qúqyghy - qazaq halqynyng jәne barlyq kóshpeli órkeniyetting qúndy múralarynyng biri. Súhbat «Ayqyn» basylymynyng býgingi sanynda «Joldauda qúqyqtyq jýiening tarihy sabaqtastyghy angharylady» atty taqyryppen berilgen.
***
«Alash ainasy» basylymynyng jazuynsha, qazir bazargha bara qalsan, elding jensik sanalatyn, jýzim, órik, shiye, almúrt, alma, shabdaly sekildi jemis ónimderining baghasynan bas ainalady. Tipti olardyng keybiri sóreden mýldem kezdespeydi. Qystyng kózi qyrauda jýzimning bir kelisine qaltannan 800-1000 tenge shyghyn etuge tura keledi. Qalghany da asau attay jalyna qol tiygizbey túrghany anyq. Alypsatar qaltasynyng qalyng bolghanyna mәz. Esesine qarapayym halyq odan ziyan shegip otyr. Shyndyghyn aitqanda, ekining birining jemis-jiydekti kýndelikti tútynugha shamasy kele bermeydi. Tipti olardy aiyna tútyna almaytyn júrttyng qarasy biraz. Jer kólemi jóninen әlemde toghyzynshy orynda túraq tapqan Qazaqstan ýshin búl ónimderdi syrttan tasymaldauy qalay bolady? Búl saualdyng jauabyn «Alash ainasy» basylymynyng býgingi sanyndaghy «Jemis-jiydekti nege syrttan tasymaldaymyz?» atty maqaladan izdeniz.
Sonday-aq osy basylym «Din turaly» zangha sәikes, Qazaqstan aumaghynda saraptamadan ótpegen, Din isteri basqarmasynyng rúqsaty berilmegen diny materialdardy satugha tyiym salynghandyghy turaly jzady. Alayda elimizding qay aimaghynda da qara bazarlarda rúqsat etilmegen diny materialdardyng erkin satylyp jýrgeni әmbege ayan. Qazirshe olargha «әy deytin әje, qoy deytin qoja» bolmay túr. Al satushylar bolsa, biri «rúqsat elu kerek ekenin bilgen joqpyn» dep aqtalsa, ekinshisi «býgin, erteng rúqsat almaqshy bolyp otyr edim» dep jaltarma jauaptan әrige barmaydy. En, ókinishtisi, olardy bazardaghy zandy baqylauy tiyis bazar әkimshiligi men kýzetshiler qorghashtap jýr. Búl mәsele jóninde «Alash ainasy» basylymynyng býgingi sanyndaghy «Memleket qauipsizdigining manyzyn bazar basshylyghy týsinbey me?» atty maqaladan oqynyzdar.
***
«1999 jyldan beri biylghy jyldyng aqpan aiyndaghyday tómengi inflyasiya elimizde bolghan emes. Últtyq bank tóraghasy Grigoriy Marchenko jurnalistermen bolghan baspasóz mәslihatyn osynday mәlimdememen bastady»,-dep jazady «Kazahstanskaya pravda» basylymy. Últtyq bank tóraghasynyng elimizding Statistika agentigining resmy derekterine sýiene otyryp keltirgen mәlimetterine
qaraghanda, ótken aida inflyasiya dengeyi 0,4 payyzdy, al jyldyq mólsherlememen alghanda, 4,7 payyzdy qúrap otyr. Salystyrmaly týrde alghanda 2011 jyly jyldyq inflyasiyanyng kólemi 7,4 payyzdy qúraghan. Aqpan aiynda inflyasiyanyng tómendeuin G.Marchenko azyq-týlikke degen baghanyng tómendeuimen týsindirdi. Búl mәsele jóninde tolyghyryq bilginiz kelse «Kazahstanskaya pravda» basylymynyng býgingi sanyndaghy «V upravlyaemom rusle. Inflyasiya y revalivasiya tenge, - tendensiy minuvshego fevralya» atty maqalany qaranyz.
kaz.gazeta.kz