Parlament Mәjilisining deputaty Múrat Ábenov myrzamen súhbatymyz aqparattyng ashyq әri kópshilikke úghynyqty boluy jóninde órbidi. «Memlekettik organdar halyqqa asa qajetti mәlimetterdi jariya etpey otyrady. Júrttan jasyrady. Mine, búl - naghyz jemqorlyq», - deydi deputat.

-Elbasynyng biylghy dәstýrli  Joldauynda elimizge qatysty mәselening bәri tereng әri jan-jaqty aityldy. Mening súraghym, memleket sybaylas jemqorlyqty joya ala ma?

Parlament Mәjilisining deputaty Múrat Ábenov myrzamen súhbatymyz aqparattyng ashyq әri kópshilikke úghynyqty boluy jóninde órbidi. «Memlekettik organdar halyqqa asa qajetti mәlimetterdi jariya etpey otyrady. Júrttan jasyrady. Mine, búl - naghyz jemqorlyq», - deydi deputat.

-Elbasynyng biylghy dәstýrli  Joldauynda elimizge qatysty mәselening bәri tereng әri jan-jaqty aityldy. Mening súraghym, memleket sybaylas jemqorlyqty joya ala ma?

-Sybaylas jemqorlyqqa qatysty mәseleni ýnemi kóterip shtyruymyz qajet. Tek qana memlekettik organdardyng qyzmetkerleri qúqyqtyq jaghynan baqylap, qylmys jasaghandardy jauapqa tartyp qana qoymay, sonymen qatar janasha tehnologiyalardy endiru kerek. Qoghamdy osyghan tartu ýshin, halyqtyng belsendiligin arttyru kezek kýttirmeytin mәsele. Áriyne, búnday әreketting  qajettilikten tuyndap otyrghanyn eskertip ótkenim dúrys shyghar .  «Núr Otan» sayasy partiyasynyng saylaualdy nauqanynda halyqpen kezdesude úqqanym, bizding elimiz sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres kóbine memleketting sharuasy dep qaraydy eken. Memleket andu kerek, memleket ústau kerek, memleket qamau kerek, memleket zang shygharu kerek deytinder jetedi. Aqiqatyn aitsaq, qazirgi zamanda memleket barlyq mýmkindigin qansha sarp etse de sybaylas jemqorlyqty jene almaydy. Óitkeni sybaylas jemqorlyqpen qogham bolyp kýresetin kez әldeqashan jetti. Jana aqparattyq tehnologiyalar, jana әdisterdi qoldanyp, ony barynsha erterek qolgha alghan dúrys dep oilaymyn.

- Yaghni, jana aqparattyq tehnologiya arqyly halyqty júmyldyru kerek deysiz ghoy.

- Jana tehnologiyalar, jana әdister, aqparattyng ashyqtyghy, onyng jariyalyghy.. Bir sózben aitqanda, aqparattyq tehnologiyany damytu kerek. Sol kezde sybaylas jemqorlyqty azaytugha mýmkindik bar. Mysaly, memlekettik organdardyng qyzmetteri jayly aqparat óte az. Keybir memlekettik organdar aqparatty әdeyi qasaqana az taratady. Naqty qanday kezde? Mәselen memlekettik organdargha pәter bóledi. Jenildikter jasaydy. Jer beredi. Nesie beredi. Áleumettik kómek kórsetedi. Oghan el budjetinen arnayy qarjy bólinip otyrady. Tapsyrmalar beriledi.  Soghan qaramastan, keybir organdar aqparatty az taratady.

- Sebebi nede?

- Óitkeni, az taratsa, súraushylar da az bolady. Súraushylar az bolsa, ózine jaqyndau,ózining yqpalynda jýrgen, ózine qajet adamgha kóbirek kónil audarady. Al bóten adamdargha moynyn búrmaydy. Búl baryp túrghan sybaylas jemqorlyqtyng ózi. Sebebi memleketting tapsyrghan tapsyrmasy boyynsha atqarylghan shara turaly aqparatty jasyryp qalu, sybaylas jemqorlyq bolyp sanalady.

Biz qazirgi tanda elekrondy poshta, sayt ashyp, onymen júmys jasaudy bastap kettik. Biraq sol saytty ashyp kórseniz, býgingi memlekettik satyp alu turaly habarlamalar kóptegen mekemelerde tek orys tilinde jariyalanghan. Qazaq tilinde eshqanday aqparat joq. Óz kezeginde búl da sybaylas jemqorlyq. Sol arqyly olar tenderge qazaq tildi azamattardy qospay, qatysushylardyng sanyn azaytyp otyr. Jәne qújattardy da, habarlamany da, osyghan qatysty júmysty da tek orys tilinde jýrgizedi. Biz búghan key jaghdayda ishki kemshilik, bәri kele-kele retteledi, ornyna keledi dep kózdi júmyp, júmsaqtyq tanytamyz. Alayda, is búlay jalghaspau kerek. Óitkeni, búl da sybaylas jemqorlyqtyng bir kórinisi. Múnday jaghdayda azamattar óz qúqyghyn paydalana almaydy, dittegenine jete almaydy. Jalpaq tilmen aitqanda, biznes sol tenderden maqúrym qalady. Múny dәl osylay týsingen jón. Ekinshiden, pәter beruge kelsek, nege ony da ashyq jariyalap, mәselening mәnisin týsindirmeske? Aymaqtaghy ónirlerge barghanda, aldymnan shyghatyn eng kóp saualdar kezekke qalay túru kerektigi jóninde. Ol auruhanagha bolsyn, túrghyn ýige qatysty bolsyn, balabaqsha kezegi bolsyn, bәri bar. «Nege meni ol tizimge kirgizdi?», «Qazir ne ýshin  shygharyp tastady?» «Nege menen keyin tirkelgen adam pәter aldy?» , «Kezek qalay jyljidy?»  degen siyaqty taghy basqa saualdar kóp halyqta.

- Búl jerde mәsele taghy da aqparattyng jetispeushiligi ekeni belgili.  Astana qalasynyng әkimi Imanghaly Tasmaghambetov ózinin  halyqqa esep beru jiynynda osyghan qatysty «Eger mening ýzengiles әriptesterim adammen adamsha sóilese bilse, jaghday ushyqpas edi» dep edi..

- Ras, halyqqa aqparat jetispeydi. Jauapty adamdar dúrystap týsindiruge tyryspaydy. Dәl sol siyaqty Qazaqstanda jer telimine qatysty aqparat  joqtyng qasy. Onday aqparat alu mýmkin emes. Jergilikti әkimshilikter men jer qatynastaryn rettep otyrghan agenttikterde osy uaqytqa deyin kompiuterlik jýie jasaqtalmaghan. Qay jerde qanday jer telimi bar? Qay jer bos túr? Ol nege bos túr? Myna jerdi kim aldy? Qalay satyp aldy?  Eshqanday aqparat joq.

- Áytse de,  birqatar salalarda múnday jýie bar. Mýmkin jerge qatysty mәlimetterdi  tehnologiyagha engizu qiyn shyghar?

- Bilim, mәdeniyet, salyq taghy basqa salalar, aityp ketken jón, ras jýielengen. Al endi nege jer salasy joq? Óziniz aitqanday talay salany tehnologiyagha endirsek, búl salany da kartagha týsirip, ony jasau qiyn ba? Men búny  da sybaylas jemqorlyq dep bilemin. Agenttik óz aqparattaryn jasyryp, osylaysha azamattardyng qúqyn shektep otyr. Biz sony dúrys týsinuimiz kerek. Mysaly, qazir Aqmola oblysy әkimining saytyn qarap otyrmyn. Qarasanyz, әkimdermen qay kezde kezdesuge bolady, qanday shara ótedi, Preziydent qanday tapsyrma berdi, ol turaly ne júmys isteuge bolady degen aqparttardyng orys tilinde núsqasy bar, qazaq tilinde joq.  Búl jerde әkimmen qalay kezdesu kerek, súraghyn qalay qoy kerek ekenin bilmey jýrgen qazaq tildi azamattardyng qúqy taghy da shektelude.

-Osy rette aitsam deymin, jaqynda ózim Astana qalasy Ádilet departamentining saytyna kirip, ne sebepti blankilerding qazaq tilindegi núsqasy joq dep, departament basshysyna qysqasha saual joldadym. Bir qyzyghy, eki kýnnen keyin Karlyghash Jýnisbekova esimdi azamattan jauap kelip túr.  Jauap hatynda ol  ózining búl mekemede osydan ýsh jyl búryn júmys istegenin, súraq qong bólimindegi meken-jay sol uaqyttan beri әli ózgertilmegenin aitty...

- Mine, kórdiniz be, birinshi kezekte memlekettik organdardy halyqqa aqparat jetkizude mәjbýrleuimiz kerek. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresti osydan bastauymyz kerek. Sebebi aqparat bar jerde, úrlyq ta azayady.  Sondyqtan memlekettik qúpiya sanalmaytyn aqparattyng bәri ashyq, әri halyqqa qoljetimdi bolghan dúrys.

- Qoljetimdi bolu kerek deysiz, biraq aqparat alu qiyn ghoy. Qarapayym adam týgili, keyde biz de qajetti aqparatqa qol jetkize almaymyz...

- Elbasynyng Joldauynda, eng birinshi aqparat mýmkinshilikterin paydalanu kerek degen joq pa? Ony keybir basshylar dúrys týsinbeydi. Qanday mekeme bolmasyn, túrghyndargha qajet degen habarlar olardyng saytynda  ashyq  túru kerek. Ózim Jol polisiyasyna qarapayym azamat retinde shaghymdandym. Bir jarym jyl ótti. Áli jauap joq. Sondaghy jazghanym - ózim kuә bolghan sybaylas jemqorlyqqa qatysty habarlama edi.

Bayqap  otyrsam, sol sayttyng júmysy jýieli týrde  úiymdastyrylmaghan. Aryz-shaghym bóliminde on jyl búryn shyqqan búiryqty engize salghan. Aryz qalay jazylady, kimge jazylady,  onyng tәrtibi qanday, erejesi qanday, yaghny búlargha qatysty eshtene taba almaysyn.

- Esesine aiyppúldy qansha tóleu kerek ekendigi bar desenizshi...

-Aryz-shaghym bólimin retteuge olarda mýmkindik bar. Tek ózderi mýddeli bolmay otyr. Óziniz aitqanday aiyppúldy qalay tóleu kerek ekenin jazady, әrbir erejening baghasyn kórsetedi, qauipsizdik belbeuin qalay taghu kerek ekenin týsindiredi, onyng bәrin jariyalaudy biledi. Biraq elding aryzyn tyndaugha, olardyng shaghymyna jauap beruge qúlyqsyzdyq tanytatyny qynjyltady. Sondyqtan jýieni aqparat jýiesin jetildiruden bastaghan jón.  Aqparat mýmkinshiligin paydalanu kerek dep, Elbasy osyny aitqan dep oilaymyn.

-Ángime barysynda qúqyq jýiesine qatysty jana qúqyqtyq mehanizmder turaly aityp óttiniz. Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin tarqatyp aitsanyz...

- Jaqynda «Batys Europa- Batys Qytay» avtodәlizi boyynsha tuyndaghan enbek dauyna  qatysty issapargha baryp keldim. Onda azamattar júmysqa shyqpaymyz dep otyr. Mәsele neden bastalghan? Júmys ornyna janadan basshy kelip, ol búrynnan istep kele jatqan júmysshylardyng qúramyna, júmys tәrtibine ózgerister engizedi. Sonymen qatar júmysshylargha jazdan beri tólenip kele jatqan 165 litr janarmay baghasyn, ýnemdeu maqsatynda qystygýni 115-ke bir-aq týsirip tastaydy. Shegine jetti. Bir-eki kólik janarmay tapshylyghynan jeter jerine jete almady. Júmys toqtady. Múnyng basynda  memlekettik qyzmetshi túr. Yaghni, ol -enbek inspektorlary. Olar enbek dauyna qatysty júmysshylardyng qúqyn qorghau kerek emes pe? Ókinishke qaray, olar mýddeli bolmay túr. Nege deseniz, olardyng júmysyna bagha bizde basqasha beriledi. Mysaly, qansha aiyppúl saldyn? Qansha akt toltyrdyn? Qansha hat jiberdin? Boldy. Bitti. Qúqyqtyq mehanizmder joq.

Sondyqtan,  enbek inspektorlarynan «Qansha dau- damaydyng aldyn aldyn?»,  «Qanshasyn toqtattyn?»,  «Bastalghan mәseleni ushyghyp ketpeui ýshin qanday shara jasadyn?» ,-  degen talaptar qonyluy kerek.   Ókinishke qaray, búl jayynda eshkim eshtene bilmeydi.

Qazir dýniyejýzinde konfliktologiya degen úghym bar. Ol býtin ghylymnyng bir baghyty. Naryq ekonomikasy bolghandyqtan jeke adam biznespen qarym-qatynasta bolmay túrmaydy. Sondyqtan arada kelispeushilik, pikir qayshylyqtary bolatyny zandylyq. Osynday qayshylyqtardyng aldyn alu ýshin, bolghan kýnde de dúrys sheshimin aitu ýshin konfliktologiya әdisterin biz de biluimiz kerek, qoldanuymyz kerek. Qarapayym jol polisiyasynyng qyzmetkerin alayyq. Ol kóbine jayau jýrginshiler ótetin joldan keyin tyghylyp túrady.  Jolaushy jol erejesin búzsa eken deydi. Búl jәne aghyp kele jatqan mashina adamdardy qaqsa eken degen sóz ghoy. Nege jol polisiyasy kórinip túrmaydy? Ony bayqaghan jýgensiz jýrgizushi jәimen ótuge tyrysady.  Óz tәjiriybemnen bilemin, shetelde qyzmetkerler әrbir jayau jýrginshi jolynyng aldyna shyghyp túrady. Sondyqtan qúqyq búzushylyq az, tipti kezespeydi. Bizde toqtamay ótkennen keyin, aldynan atyp shyghady, әkimshilik hattama toltyrady. Ereje búzghansha  kórinbey túratynyn elding bәri biledi.  Sebebi bizde kózqaras basqa. Taghy bir mysal aitayyn. Bireuding tauyq úrlaghaly jatqany turaly habar týsse, tiyisti organ  ýndemeydi. Úrlaghanyn kýtedi. Ony ýiine aparghanyn andidy. Sosyn tauyqtyng piskenin saryla tosyp otyrady . Úrlyqshy tauyqtyng  bir sanyn auzyna endi apara bergende tóbeden týskendey tarpa bas salady. Búl qúqyqtyq eski mehanizm. Nege úrlyqtyng aldyn almasqa? Áy, saghan, sol turaly aqparat týsti ghoy.  «Qoy, tynysh, abayla»  dep eskertse, ol adam da ayaghyn tartar edi. Osynday kóre túra kórmestik bar. Búl adamgershilikke de jat is. Bile bilsek, qylmystyng aldyn alu degen elimizding eng basty qújaty Konstitusiyada aitylghan. Sonymen qúqyqtyq eski mehanizmderdi ózgertu kerek. Búl bizding memleketting qajettiligine mýldem jatpaydy. Yaghny sol mehanizmderdi kerisinshe qoldanysqa engizgen jón. Qansha qylmysty boldyrmadyn? Qansha qylmystyng aldyng aldyn? Qalay sheshtin? Qalay toqtattyn? Der kezinde qalay ýlgerdin? Sol әdisterdi tek bilip qana qoymay zang jýzinde sony tapsyruyng kerek. Zang talaptary ózgerip, bәrin aldyn alugha júsaudyng uaqyty jetti.

- Sizge shaghym aityp kelushiler kóp ekenin bilemiz. Sonda jergilikti jerdegi biylik azamattardyng ýnine qúlaq aspay ma?

- Ras, maghan azamattardan aryz kóp keledi. «Óz qúqyndy talap etip aryz jazdyng ba?» dep súraymyn bәrinen. Eshkim jazbaghan. Biz eshkimnen súramauymyz, jalynbauymyz kerek. Mәjbýrli týrde talap etuimiz kerek. Qazaqshylyqqa salynyp, aryz jazudy úyat sanamaghan jón.  Aryz jazu -aryzqoy atanu emes, óz qúqyghyndy talap etu degen sóz. Eger úyalyp aryz jazbasan, ózgening qúqyghyn shekteuing mýmkin. Alysqa barmay-aq qoyayyq, sening sauatsyzdyghynnan janyndaghy jaqyndaryng ziyan shegedi. Adamda azamattyq  sauattylyq bolu kerek.  Ayt. Talap et. Jaz. Eger sen talap etpesen, ózine tiyisti nәrseni ala almasan, sening balang baratyn baqshagha zansyz jolmen basqanyng balasy baruy mýmkin, otbasyng jemegen taghamdy, basqanyng otbasy jeydi, sen túrmaghan pәterge sybaylas jemqorlyqpen bireuding tanysy túruy mýmkin... Biz halyqqa osylay týsindiruimiz kerek. Elbasy aitqan Joldaudan әrkim sabaq alsa deymin. «Men qalay jәne qanday jolmen ózgeruim kerek?» degen súraqty әrkim ózine qoysa deymin. Balasaghún aitqanday, «Mening paydam qalay bolady dep súrama, elding paydasy qalay bolady dep súra, óz paydang sonyng ishinde». Memleket sybaylas jemqorlyqqa  qarsy kýresse, tys qalugha bolmaydy. Zang men qúqyq qorghau organdary arqyly jemqorlyqty jenbeymiz, tek qana qogham bolyp jenemiz. Bastyqpyn dep júrtty basyp tastamay, kishireyip elge qyzmet etetin basqarushy bolsyn, atqaurshy bolsyn qarapayym azamattardyng belesendiligin arttyryp, qoghamgha  azamattyq sauattylyqty dәriptegen abzal.

- Ángimenizge rahmet!

Gýlmira Aymaghanbet, «Abay-aqparat