Dýisenbi, 1 Nauryz 2021
Túlgha 2553 5 pikir 26 Qantar, 2021 saghat 13:54

Mәshhýr Jýsip muzeyi qalay ashyldy?

Qadirli, Sәrsenbi agha, Sizding Babamyz Mәshhýr Jýsipting enbekterin sonau kommunistik qoghamnyng qylyshynan qan tamyp túrghan kezinde alghashqy eki tomdyq shygharmalaryn sosyn «Qazaq shejiresi» kitapshasyn alghash jaryqqa shygharghanynyzdy biz esh úmytpaq emespiz.

Áli esimde, sonau 80-shi jyldary Ahmetov Naghy atamen bizding Bayanauyl eline kelip, әkem Tóleubaydan, basqa da Mәshhýr Babamyzdy kórgen eski kóz qariyalardan enbekterin jinastyryp baspagha әzirlep jýrgeninizding kuәsi bop edik. 

Qazirgi kezde bizding qazaq elimiz egemendigin alghannan keyin Babamyz Mәshhýr Jýsip enbekterin zerttep jaryqqa shygharushylar qatary kóbende.

Biraq ta Sizding esiminiz olardyng arasynda enbeginiz úshan-teniz bolsa da kóp atala bermeydi.

Sol sebepti Mәshhýr Babamyzdyng enbekterin kitap etip shygharyp oqyrman qauymgha eng alghash tanystyrghan Sizding enbeginizdi sosyn Babamyzdyng muzeyin eng birinshi óz qarajatyna ashqyzghan Naghy Ahmetov ataygha Mәshhýr úrpaqtary atynan razylyghymdy bildire otyra juyrda shyqqan «Aqiqat» kitabymnan sizderding enbekterinizding birazynan  tarihy faktilermen ýzindiler berudi jón kórdim.

Qúrmetpen Mәshhýr Jýsipting shóberesi Abay Tóleubayúly. 


Halyqtyng marjan sózin qadirlegen

1984 jyldyng bir jeksenbisi bolatyn, tanerteng esik qaghyldy. Egdeleu bir qariya ózin: «Úly Otan soghysynyng ardagerimin, atym Naghi, familiyam Ahmetov, Bayanauyldanmyn, Məshhýr Jýsip Kópeyúlynyng jerlesimin», – dep tanystyrdy. Səl entigin basqan son, jaqynda Pavlodargha jýretinin, «mýmkindiging bolsa sen de jýr» degen sózdi qúlaqqaghys etti.

Arada biraz kýn ótken son, Nahang ekeumiz Pavlodargha jýrip kettik. Búl kisini óz el-júrty jaqsy biledi eken, əsirese, Bayanauyl qatty syilap tik túryp qarsy aldy.

Aldymen Búqar jyraudyn, odan Jayau Músanyn, Súltanmahmúttyn, əyteuir ózimiz biletin úlylardyng bərining basyna baryp, bilgen ayatymyzdy oqydyq. Ol kezde Məshekenning jatqan mýrdesi Bayanauyldyng «Jana jol» atty sovhozynda, sonda muzeyi de bar eken. Ne kerek, bərin kórip shyqtyq.

Saparymyz oidaghyday boldy, «Egindibúlaq» sovhozynda Saqypjamal atty əjening kózining qarashyghynday saqtap jýrgen sandyghy bar eken, sonyng ishinde Məshhýr Jýsipting qoljazbasy tipti mol bolyp shyqty. Əsirese, «Kempirbay men Əsetting qoshtasuy», taghy basqa da asyl dýniyeler jeterlik edi...

Naghang ekeumizge asa qajet Məshhýr Jýsipting «Taraqtyda tary bar, dýniyening bəri bar» atty qoljazbasy tabylmady, biledi-au degenderding bərine bardyq, eshqaysysy bilmedi, «kórgen edik», «estip edik» degennen basqa jauap bolmady. Sol tústaghy Məshhýr Jýsip muzeyining mengerushisi: «qoljazba mende bar, biraq eshkimge bermeymin» dep ýzildi-kesildi jauap berdi.

Naghang qatty buyrqanyp túr, biraq syr bergen joq, Almatygha attanyp kettik, «qorjynymyz» toq, kónilimiz kóterinki keldi, óitkeni qyruar material alyp qayttyq. Ol dýniyening kóbin Məshekenning nemeresi Tóleubaydan aldyq.

Aqyry izdegen qoljazbamyzdy aqynnyng shóberesi professor Quandyq Məshhýr Jýsipov tauyp berdi, osy qoljazbany «Jalyn» baspasynyng diyrektory Beksúltan Núrjekeúlynyng tapsyruymen Maqsút Shafighy ekeumiz úzaq uaqyt otyryp, arabtyng qadym jazuynan kirillisagha týsirdik.

Búl qoljazbada halqymyzdyng asyl sózderi, dúghalar, islam dinining qaghidalary mol qamtylghan. «Kitaptyn» osylay «Taraqtyda tary bar, dýniyening bəri bar» dep ataluynyng jóni bar eken. Búl dýniyede adamzat balasynyng qajetine jaraytyn úsaq zattan (yrym-jyrymnan) bastap, iri dýniyening bəri qamtylghan. Qúrban ait, Oraza aittyng qadir-qasiyeti, payghambarlardyng ústanghan joly, namaz, orazanyng ózindik ereksheligi, bəri-bəri jan-jaqty taldanyp aitylyp, adam balasy ýshin eng kerekti asyl «búiym» – ghylym degendi basa aitady.

Osy atalghan qoljazbada qazaq júrty óz bilimimen «qalja» dep bir qoy soyady, besikke saldyryp bir qoy soyady. Bilimi jetpegennen osy eki qoy dalagha ketip jatyr... Eger bilim jetse, osy eki soyylghan qoydy «Alla jolyna» dep atap, kitap aitqan shart-sharighattaryn ornyna keltirse, qylghan enbek dalagha ketpey, sol balanyng aman-salamat boluyna sebep bolady. Pende qylghan isin shyn yqylaspen ornyna keltirip qylsa, tipti dalagha ketpeydi».

Jogharyda atalghan enbekte naqyl sózder de jetkilikti:

«Tirlikting búl kýni jalyqtyrghysh,
Erteni qalay bolary belgisiz,
Ótkeni ókinish!
Ghylymsyz birlik bolmas,
Qashyp jatyp ghylym bolmas.
Ýide ósken búzau ógiz bolmas,
Qimyldaghan qyr asar.
Arzan ba, ghalat bolmaydy,
Qymbat pa, hikmet bolmaydy.
Ghaqylsyz bas-ayaqtyng alany!
Bitisi jaman qamysty,
Su ishinde órt alar,
Jetesi jaman jigitti,
Ajaldan búryn dert alar.
Esek túsausyz bolmaydy,
Er dúshpansyz bolmaydy».

Ýy berekesi – dastarqan jayly da osy qoljazbada əjeptəuir aitylghan: «Bergen ýide bereke bar, «berekem» degen perishtening aty.

Bermegen ýide bite bar, «bite» degen shaytannyng aty. Bermegen ýiding asyn «bite» shaytan jeydi.

Adam balasynyng yntymaghy turaly, bereke-birligi jayly da jan-jaqty aitylghan: «Orazdynyng balasy óz ýiinde ózi qúl, shiyrlynyng balasy óz ýiinde ózi syi».

Qúlboldy babamyz aitqan eken: «Mening qútym qalyng ortamda qalady. Shetke shyqqan ýrim-bútaghym onsha myqty bolmasa kerek. Ənsheyin mening atymdy satyp tamaq asyrap, as alyp isherlik bolsa kerek, baq ta bolsa, qút ta bolsa óz ortasynda nyq túrghanyna qonsa kerek», – degen eken.

Jýrip kele jatyp sharshaghan otyrsa tynyghady, otyryp sharshaghannan qúday saqtasyn degen eken».

Halyq ishindegi kesim – qún jayly da aitylypty: «qara qún 100 jylqy, on eki jaqsy; sýiek qún 50 jylqy, alty jaqsy; óner qúny – toqal, qún bolady da toghyz jaqsy; jaqsy degenning basy jetim, qaly kilem, qara nar, myltyq, sondaymen toghyz bolady.

Úrghashynyng qúny – erkekting bir kózining qúny; elu jylqy, alty jaqsy».

Úrpaq, bala turaly da osy qoljazbada qyzyq pikirler aitylypty:

Mandayymda shyraghym,
Kózimdi qaytip teseyin.
Qolyma bitken sausaghym,
Qolymdy qaytyp keseyin.
Esik aldy nar qamys,
Bilte qoysa ot janar.
Atanyng jaman úlyn,
Týie ýstinde it qabar.

Aqqu azsa qanatyn sugha búlar,
Qúlan azsa túyaghyn qúmgha búlar,
Úlyq azsa súmdyghy júrtqa tiyer,
Artynan kóp keshikpey júrtty búlar.
Qarshygha qyran bolsa, aidyn kólden ýirek iler,
Bozbaladan by qoysa júrtty búlar.
Ortadaghy auyl keng bolmay, shetki auyl el bolmaydy.

Məshekenning osy atalghan enbeginde el-júrttyng auzyndaghy baghaly sózder, maqal-mətel molynan berilgen. Búl asa bagha jetkisiz qymbat dýniye, óitkeni ghasyrlar boyy halqymyzdyng jadynda saqtalyp, ólmey, óshpey birden-birge jetken asyl jauharymyz.

Ataqty foliklorshynyng dəl osy sekildi otyzgha tarta qoljazbasy arhivter men kitaphanalarda saqtauly. Kezinde búl ghajayyp dýniyelerding qadir-qúnyn Múhtar Əuezov, Ghabit Mýsirepov, Əbdilda Təjibaev, Dihan Əbilov, Ysqaq Dýisenbaev, Beysenbay Kenjebaev, Serik Qirabaevtar joghary baghalaghan, al Səbit Múqanov: XVIII ghasyrda jasaghan aqyndardyng ishinen jyry mol saqtalghany – Búqar jyrau. Búqardyng jyrlaryn saqtap, tarih aldynda erekshe enbek sinirgen adam – Məshhýr Jýsip Kópeyúly. Búqardyng jyrlaryn jazyp alghan Məshhýr Jýsip: «Búqarekeng sóilegen uaqytynda sózi múnday jýz ese, myng ese shyghar. Bizge kelip jetken tamyry ghana», – deydi. «Mes» jinaghyna qarasang kóniling toyattaydy, oqysang kózing quanady. Siyasy əsem kóshirilgen qoljazba Məshhýr mahabbatyna lyq toly. Ol kóne qoljazbanyng ərbir sózine deyin jetkizuge, qazaq tilining altyn qoryn shashpay-tókpey saqtaugha tyrysqan», – dep Səbeng óte oryndy bagha bergen.

Bizding búl aitqanymyz aqynnyng jinaushylyq qyzmeti ghana, al onyng óz tvorchestvosy asa kýrdeli. Ataqty Məshekenning kózi tirisinde Qazan qalasynan bir jylda, 1907 jyly ýsh birdey kitaby jaryq kórgen, olar: «Hal-ahual», «Tirlikte kóp jasaghandyqtan kórgen bir tamashamyz», «Saryarqanyng kimdiki ekendigi».

Aqynnyng búdan basqa da «Múhammedting (Gh.S.) Miyghrajgha shyqqany», «Shaytannyng saudasy», «Gýlshat-Sherizat», «Jarty nan hikayasy», «Bes paryz», «Aghayyn», taghy da birneshe poema-dastandary bar. Búl tuyndylardyng jas úrpaqty adamgershilikke, kishilikke, kisilikke tərbiyeleude qyzmeti orasan.

Məshhýr Jýsip 1858 jyly ózining aituynsha (qazaqsha qoy jyly, arabsha erejep aiynda, júma kýni, besin kezinde) Qyzyltauda, Nayzatas degen jerde dýniyege keledi. Nəreste tughan song ata-baba saltymen azan shaqyryp, atyn Jýsip bolsyn dep qoyady. Búl jóninde aqyn keyinnen «Ómirbayan» atty óleninde:

Jasymda qoyylghan at adam Jýsip,
Júrt ketken sýigeninen Məshhýr desip.
Qolyma qaghaz, qalam alghan shaqta,
Ketemin qara sózge jeldey esip, – dep bayandaghan. Al onyng Məshhýr Jýsip deytin atqa ie boluy jayynda da qyzyq məlimet bar. Aqyn jogharyda atalghan jyrynda taghy da bylay deydi:

Bes jasta «bismillə» aityp jazdym hatty,
Búl dýnie jastay maghan tiydi qatty.
Segizden toghyzgha ayaq basqan kýnde
Músa edi qosaqtaghan «Məshhýr» atty.

Sóitip, ol ózi aitqanynday, toghyzgha endi tolghan shaghynda qalyng toptyng aldynda birde-bir mýdirmesten maqamyna keltire otyryp, «Tórt jigitting óleni», «Er Targhyn», «Qozy Kórpesh-Bayan súlu» liro-epos dastandaryn jatqa tolghaydy. Jiylghan qauym dən riza bolyp, «Balanyng aty – Məshhýr bolsyn, til-kózden aulaq boluy ýshin basyna ýki taghyp qoyyndar», – deydi.

Aqyn bar-joghy segiz-aq jasynda qauymdy tamsandyryp, «Məshhýr» degen óte qúrmetti atqa ie bolsa, qalghan ghúmyryn halqy ýshin enbek etumen ótkizgen. Ol el tarihyn, shejiresin, júrt auzyndaghy marjan sózin meruerttey tizip, hattap, ony «qara meske» salyp sary mayday saqtaghan. Osynday qyruar enbegining arqasynda auyz ədebiyeti men ózining jeke tvorchestvosynyng qoljazbasy tútas jetken jalghyz aqyn – ol Məshhýr Jýsip Kópeyúly ekenin aita alamyz.

Halqymyz «əke – balagha synshy» degen emes pe, aqynnyng ýsh úly bolghan, olar turaly aita kelip: «Bir úlym bar ózimnen óte tughan (Əmen), bir úlym bar ózime jete tughan (Sharapiy), bir úlym bar kótinen keyin kete tughan (Fazyl)» dep əzil-qaljynyn aralastyra aitady eken.

Məshhýr Jýsip Kópeyúly – kóp qyrly talant. Ol eng əueli el múnyn tolghap-jyrlaghan aqyn, etnograf, auyz ədebiyetin mol jinaghan foliklorshy, shejireshi, tarihshy ghúlama. Onyng qay qyryn sóz etseniz de tauysyp aitu, tútas qamtu mýmkin emes. Osynday qadirli de qasiyetti isining arqasynda kózining tirisinde-aq el-júrty tereng týsinip, qúrmettegen aqyn ózining bir óleninde:

Kóp aldym, atasy ólse, atamasyn,
Kóz qiyp qalyng malgha matamasyn.
Atymdy «Məshhýr» degen ýsh jýz bildi,
Dýniyede múnan artyq ne tabasyn, – dese, kýlli halqy syilaghan sol Məshhýr Jýsip Kópeyúlynyng da tughanyna jýz qyryq jyl tolypty, uaqyt ótken sayyn onyng jazghan mol dýniyesi men jinaghan qyruar auyz ədebiyeti ýlgilerining qúny, baghasy eselep arta bereri sózsiz, olay bolsa, aqyn túlghasy da jyl sanap asqaqtay bereri aqiqat.

Sərsenbi Dәuitúly

«Egemen Qazaqstan», «29» shilde, 1998 jyl

Batyr agha

Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysushy, qazaqstandyq 8-shi Panfilov gvardiyalyq diviziyasynyng jauyngeri, barlaushy ofiyser Naghy Ahmetov – keleshek úrpaq aldynda saliqaly ónege kórsetip ketken anyz adam. Aghamyz soghystaghy erlikteri ýshin eng jogharghy marapat «Leniyn» jəne birinshi dərejeli «Úly Otan Soghysy» ordenderimen marapattaldy. Maydannan jaraly ayaghyn sýirete oralyp, mýgedektigine qaramay kóp jyl sauda ministrliginde qyzmet istedi. Naqang erekshe túlgha edi. Ol jyldam, tez sheshim qabyldaytyn, kónilge qaramay betke aitatyn, sheshen, alghyrlyghy bar adam edi. Əkesi 25 jyl auylnay bolyp, jaqsy-jaysannyng sózin estip ósken ol kisi tegin jan emes-ti. Elge jyl sayyn kelip, ózi biletin aqsaqaldargha səlem berip qaytatyn. Kóbinde aitatyny Məshhýr babamyz jayly. Ol kisining enbekterining baspa betin kórmey jatyp qalghanyn. Qyzba minezdi, turashyl Naqang boqtap-boqtap sherin tarqatushy edi. Biz ýnsiz moyyndap, qoldan keler shama joq qosyla múnanshy edik. Elding jay-kýiin, tynys-tirshiligin jiti baqylap otyratyn. Bayandaghy Səypy moldanyng bilimi terendigine sýisinip otyrushy edi.

Qylyshynan qan tamyp túrghan qyzyl kezende, jabuly jatqan Məshhýr Jýsip atamyzdyng shygharmalarynyng jaryq kóruine, terenirek zerttele týsuine de múryndyq bolyp, kóptegen mekemelerge ailap, jyldap baryp tabaldyryghyn tozdyra jýrip, aqyry S.  Dəuitovtin  qúrastyruymen  Məshekennin  alghashqy  kenestik dəuirdegi enbegining shyghuyna kóp kýsh júmsady. Əngimesin aitushy edi: «Memlekettik baspasóz komiytetining tóraghasyna tórt ret bardym. Songhy barghanymda: «Əy, inishek, men saghan mine 4 ret kelip otyrmyn. Aldap-sulap shygharyp salam dep jýrsing be, hvatiyt, aldynnan óttim. Məshhýr – qazaq jazba ədebiyetining negizin salushylardyng biri emes, biregeyi. Bir júqa kitap bolsyn enbekterin shygharugha mindettimiz, Qúday da, ýkimet te riza shyghar. Endi tynda, birinshiden jasy ýlken qazaqtyng aqsaqalymyn, men anau-mynau shal emespin, keshegi Moskvany qorghaghan Panfilovtyng jauynger-ofiyserimin. Erteng Bauyrjangha baram da: «Əuliye, aqyn, shejireshi Məshhýr Jýsipting shygharmalary akademiya arhiyvinde kóp jyl boldy shang basyp jatyr. Shygharmasy týgil beyitin qiratyp tastady. Bauke, Məshekenning shygharmalaryn Ózbekstan Ghylym Akademiyasyna aparayyq, bizding malghúndarday emes Rashidov týsiner, shyghartyp beredi», – dep aitam. Tórt ret kelgende jóndi, naqty jauabyndy estimedim. Endi kelmeymin, Akademiyadaghy shang basyp jatqan atamnyng qoljazbalaryn Ózbek Akademiyasyna tapsyryp, bastyrtyp shyghartam. Saghan tapsyrghanym jóninde qolhat əkep beremin. Sender orystyng sheni men shekpenining qúlysyndar ghoy. Sosyn kórem əuselelerindi. «Masqara bolasyndar», – dedim. Tóragha qalbalaqtap sol jerde tapsyrma berip, sheshim qabyldady. Kitap jospargha engizilip, eki tomdyq shyqty».

Sol kezderdegi zamana yzgharymen úmyt bola bastaghan aishyqty túlghalarymyzdyng jatqan jerlerin izdep tauyp, eshkimnen qoryqpay-aq solardyng basyna belgi ornatty. Osynyng bərin pensiyasynan jyrymdap, sonau Almatydan əkelip, as bergizu 70-ten asqan mýgedek qariyanyng tirligi edi. Məshhýr Jýsipke, Búqar jyraugha, Jasybay batyrgha, Ýkibay biyge, Əbjələp əuliyege, taghy basqa elding betke shyghar qaymaqtaryna óz pensiyasyna tot baspaytyn metaldan belgi taqtalar qoydyryp ornatty. Batyr agham: – Ədisha jengeng barlyq aqshany bolymsyz isterge tekke ketirip jýrsin, pensiyannyn bərin temirge júmsadyng dep renjigende, aruaqtar riza bolsa boldy, mening paryzym ghoy deytinmin. Sodan bir kýni Almaty oblysynyng Kerbúlaq audanynan bir tanysym zvondap, ózing sauda ministrliginde isteding ghoy, shopan inim aqshasy bar, soghan mashina alugha kómektes dep ótindi. Ózim ÚOS mýgedegimin, Lenin ordenining kavalerimin. Respublikalyq tútynushylar odaghynyng basshysyna kirip ótinish aittym. Eki kýnnen keyin mashinany alyp ketiniz dep telefon soqty. Men tanysyma mashinany alyp ketinder dep shaqyrdym. Shopan bauyrym engezerdey er-azamat eken, ýige keldi. Agha, mynau sizding enbeginiz dep bir mashinanyng qúnyn berdi. Men azarda-bezer bolyp almaymyn desem, agha, sizge batyr retinde syilyghym, almasanyz ókpeleymin dep otyryp aldy. Bolmaghasyn onda mynanyng jartysyn jengene ber dedim. Qonaq jigit ketkesin Ədishagha aqshany betaldy ketiresing dep renjushi edin, myna yrzyq sol aruaqtardyng razylyghy dedim. Qazir jengeng auzyn ashpaytyn boldy, – dep raqattanyp kýlip ózi aityp edi.

Janajolda Məshhýr Jýsip muzeyining ashyluyna sanauly atsalysqan adamdardyng da úiytqysy bola bildi. Qazaq KSR Jogharghy Kenesi Prezidiumynyng Tóraghasy S.B. Niyazbekovting qabyldauynda bolyp, ol kisi Pavlodar oblysynyng atqaru komiytetine tapsyrma beredi. Oblys múrajay ashu jónindegi qaulyny qabyldaudy kópke sozyp, ayaghy siyrqúiymshaqtanyp, bolmaugha ainalady. Pavlodar oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy Mahmet Qayyrbaevtyng ýiine baryp: «Búl mening ghana tilegim emes, Bayanaula halqynyng tilegi, sen bóget jasap otyrsyn», – dep, t.b. auyr sózder aitypty. Kóp úzamay atqaru komiytetining qaulysy qabyldanypty. Eki batyr sodan keyin bekisipti. Búny Maqang Əytish aghamnyng ýiinde dýiim júrttyng aldynda: «batyr aghalaryng meni ýige kelip tildegen edi», – dep kýlip aityp edi.

Naghy Ahmetov

Naqang marqúm kósheli, ataly əngimeler aitatyn. Sonymen qatar eski de esti əngimelerdi izdep jýrip tauyp, sony kóshirip ala otyryp, el arasynda nasihattau da aghamyzdyng sýiikti sharuasy edi. Kórgen, estigen nərseni jadynda saqtar qúimaqúlaq jan edi. Suret salu, oi, óleng shygharu, aitqyshtyghy taghy bar-tyn. Bir sózben aitqanda, zamana qúbylysyn tez angharghysh, sayasatqa jýirik, sezimtal adam edi. Jaralanghan ayaghyna demeu bolar tayaghyn ústap, qart maydanger aghamyz Naghy Ahmetov te ótti ghoy búl ómirden. Jalghan shirkin kimderge opa bergen. Osynau ayauly jannyng atqaryp ketken tirligi óz baghasyn alghan joq. Tirisinde maqtau estimegen Naqandy tipti ana dýniyesinde de aityp auzymyzgha almaymyz. Jatqan jering jaryq bolsyn, Naqa.

Mýkərəm Tiyshtyqbayúly Shýlenbaev,

Pavlodar oblysy men Bayanauyl audanynyng Qúrmetti azamaty

Abai.kz

5 pikir