Aqpan aiynyng sonynda Almaty qalasynyng bir mektebinde bolghan súmdyq oqighany estip jaghamyzdy ústadyq. «Tynysh otyr» degen múghalimning eskertpesin kótere almay oqushy qyz jylap ýiine barghan. Osyny estigen eki aghasy mektepke kelip, kabiynette sabaq ótkizip jatqan múghalimdi oqushylardyng kózinshe sabap tastaghan. Múghalim jigitting basy jarylyp, miy shayqalghan kórinedi. Qúqyq qorghau organdary eki jigitti qamaugha alyp tergeu jýrgizip jatyr. Oqushy qyzdyng eki aghasy keshirim súraudyng ornyna, múghalimning ýstinen aryz jazypty. Bizding búqaralyq aqparat qúraldarynan bilgen habarymyz osynday. Osy oqighagha baylanysty biz ózimizding azamattyq pikirimizdi bildirudi jón kórdik.

Qazaqstan Respublikasynda er múghalimder azayyp barady, mektepterde er múghalimder ýlesi 20 payyzday ghana. Mektepti «matriarhat» jaylaghan. Agha buyn múghalimderding ózderi qazaqtyng er balalary qyz minezdi, biyazy, jasyqtau, bosbelbeu bolyp barady dep alandauda. Óitkeni er minezdi, ór minezdi tәrbie beretin er azamattar mektepte tapshy. Psihologtardyng aituynsha múnday ýrdis últymyzdyng bolashaghy ýshin qauipti. Búl qazir dabyl qaghyp kóteretin mәselege ainaluda. Ótken ghasyrdyng 60-shy jyldaryna deyin Qazaqstanda múnday problema bolmaytyn. Múghalim mamandyghy, bedeli bәrinen joghary túratyn. Ýlkender balalargha bata bergende «Múghalim bol!» deushi edi. Qazir kerisinshe.

Aqpan aiynyng sonynda Almaty qalasynyng bir mektebinde bolghan súmdyq oqighany estip jaghamyzdy ústadyq. «Tynysh otyr» degen múghalimning eskertpesin kótere almay oqushy qyz jylap ýiine barghan. Osyny estigen eki aghasy mektepke kelip, kabiynette sabaq ótkizip jatqan múghalimdi oqushylardyng kózinshe sabap tastaghan. Múghalim jigitting basy jarylyp, miy shayqalghan kórinedi. Qúqyq qorghau organdary eki jigitti qamaugha alyp tergeu jýrgizip jatyr. Oqushy qyzdyng eki aghasy keshirim súraudyng ornyna, múghalimning ýstinen aryz jazypty. Bizding búqaralyq aqparat qúraldarynan bilgen habarymyz osynday. Osy oqighagha baylanysty biz ózimizding azamattyq pikirimizdi bildirudi jón kórdik.

Qazaqstan Respublikasynda er múghalimder azayyp barady, mektepterde er múghalimder ýlesi 20 payyzday ghana. Mektepti «matriarhat» jaylaghan. Agha buyn múghalimderding ózderi qazaqtyng er balalary qyz minezdi, biyazy, jasyqtau, bosbelbeu bolyp barady dep alandauda. Óitkeni er minezdi, ór minezdi tәrbie beretin er azamattar mektepte tapshy. Psihologtardyng aituynsha múnday ýrdis últymyzdyng bolashaghy ýshin qauipti. Búl qazir dabyl qaghyp kóteretin mәselege ainaluda. Ótken ghasyrdyng 60-shy jyldaryna deyin Qazaqstanda múnday problema bolmaytyn. Múghalim mamandyghy, bedeli bәrinen joghary túratyn. Ýlkender balalargha bata bergende «Múghalim bol!» deushi edi. Qazir kerisinshe.

Er azamattardyng mektepte jetispeuining sebebin mamandar birinshiden, әleumettik mәselelerding sheshilmeuinen, ekinshiden - múghalim mәrtebesining tómendeuinen. Janúyany asyrau er azamattyng moynynda bolghandyqtan, ol jalaqysy, tabysy joghary júmysty izdeuge mәjbýr boluda.

Almaty mektebindegi mynaday soraqy oqighadan keyin, mektepke er múghalimder barghysy kele me? Eger búl oqighagha múghalim kinәli bolmasa, búl isti jay qatardaghy bir búzaqylyq oqigha dep jyly jauyp qoigha bolmaydy. Ata-analar shynymen kinәlibolsa olardy jazalap, sot prosesin respublikalyq telearnalardan kórsetip, basqalargha « sabaq bolatynday» etu kerek. Biz, múnday soraqylyq әreketke barghan ata-analardy aiyptaymyz. Múghalim bedeli әleumettik mәsele. Múny qogham bolyp kóteruimiz, qorghauymyz kerek.

Memleket tarihy institutynyng atynan ghylymy qyzmetkerler -  S.J. Dýisen, S.A. Baghdatova, J.N. Qaliyev, Q.A. Ensenov, M.M. Qoyshybaev, E. Nәsip, A.T. Serubaeva jәne t.b.

«Abay-aqparat»