Múghalim soqqygha jyghylady. Ministr arasha týspeydi. Nege?
Almatydaghy №151 mektepte biologiya pәninen sabaq beretin Ashan múghalimning ayanyshty taghydyry aldymen masa.kz internet gazetinde jaryq kórip, artynan (http://www.masa.kz/article/view/id/3127) BAQ bitkenning birazynda jariya boldy. Oqyrman ýshin oqighany qysqasha bayandap bereyik.
Atalghan mektepte qyzmet jasay bastaghanyna jyl tolmaghan jas múghalim sabaq ýstinde partagha ekpettep jatyp alghan Sәlima esimdi oqushysyna eskertu jasaydy. Múghalimning eskertuine eregesken Sәlima synyp bólmesinen túldanyp shyghyp ketedi. Sol ketkennen toqtamay eki aghasy men anasyn ertip әkelip aityp týsindiruge ýlgertpey Ashangha júdyryq júmsatady. Qúlaq shekesinen qatty soqqy alyp qúlap týsken Ashandy әriptesteri kelip qalyp arashalaydy. Mine, masqara! Túrmysy jadau, jalaqygha ghana jan bagha alatyn, qoghamnyng barlyq ezgisine tózip, bilim salasynan qol ýzbeytin múghalim ýshin búdan asqan qorlyq bolady ma? «Sol kezde, - deydi masa.kz internet gazetine súhbat bergen Ashan yzagha bulyghyp, - múghalim mamandyghyn tandaghanyma qatty kýiindim. «Ómirding jaqsy jaghyn kóretin mamandyqty al. Ol mamandyq - ústazdyq» dep meni osy jolgha baghyttaghan әkeme de renjidim. Biraq, artynan sabama týstim».
Almatydaghy №151 mektepte biologiya pәninen sabaq beretin Ashan múghalimning ayanyshty taghydyry aldymen masa.kz internet gazetinde jaryq kórip, artynan (http://www.masa.kz/article/view/id/3127) BAQ bitkenning birazynda jariya boldy. Oqyrman ýshin oqighany qysqasha bayandap bereyik.
Atalghan mektepte qyzmet jasay bastaghanyna jyl tolmaghan jas múghalim sabaq ýstinde partagha ekpettep jatyp alghan Sәlima esimdi oqushysyna eskertu jasaydy. Múghalimning eskertuine eregesken Sәlima synyp bólmesinen túldanyp shyghyp ketedi. Sol ketkennen toqtamay eki aghasy men anasyn ertip әkelip aityp týsindiruge ýlgertpey Ashangha júdyryq júmsatady. Qúlaq shekesinen qatty soqqy alyp qúlap týsken Ashandy әriptesteri kelip qalyp arashalaydy. Mine, masqara! Túrmysy jadau, jalaqygha ghana jan bagha alatyn, qoghamnyng barlyq ezgisine tózip, bilim salasynan qol ýzbeytin múghalim ýshin búdan asqan qorlyq bolady ma? «Sol kezde, - deydi masa.kz internet gazetine súhbat bergen Ashan yzagha bulyghyp, - múghalim mamandyghyn tandaghanyma qatty kýiindim. «Ómirding jaqsy jaghyn kóretin mamandyqty al. Ol mamandyq - ústazdyq» dep meni osy jolgha baghyttaghan әkeme de renjidim. Biraq, artynan sabama týstim».
Osydan keyin Ashan Alatau audandyq ishkiister basqaramsyna barady. Ondaghylar «ózara kelisip, aryzyndy qaytyp al», - dep nasihat soghyp, ekijaqty bitistirmek bolady. Alayda, Ashan әlgindey bitimnen bas tartady.
- Býgin mektepke kelip meni bireuler basynyp qol júmsasa, erteng mening әriptesimning biri búdan da ótken soraqylyqty kóretin shyghar, sondyqtan mektepke kelip oqushylarynyng kózinshe múghalimdi qorlaghan búzaqylardyng isin birjaqty etpey tynbaymyn - deydi ol ne nәrsege de tәuekel etip bekingen betin anghartyp.
Keshe ghana әl-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng biologiya fakuliteti boyynsha pedagogtik mamandyq iyelengen Ashan Shәmetovting ómirde «asqandardan» kórgen alghashqy ashy sabaghy osy boldy. Al, ashandardy alda qanday taghdyr kýtip túr eken? Naqty birdene dey qoy qiyn. Óitkeni múghalim bizde kim kóringen sausaghyn shygharyp, mazaq etip ketetin mamandyqqa ainalyp bitti. Tannyng atysy, keshting batysy bala-shaghasyn úmytyp, salpyldap mektepte jýretin múghalim bayqústyng qadyryn úghatyn eshkim qalmay barady bizding qoghamda. Saylaudyng qanday týri bolsa da әkim-qaralar múghalimdi aidap salyp qarap otyrady. Qalalar men auyldarda әldeqanday bir mereke-jiyn óte qalsa, eki ókpesin qolyna alyp múghalim barady. Aryq tazalap, kóshe tәrtipsizidigimen de kýresetin - múghalim. Múghalim ýshin bәri kerek, múghalim, biraq eshkimge kerek emes.
Elimizdegi bilim beru turaly zanda múghalim mәrtebesi anyqtalmaghan. Al, búl jaytty birde-bir ministr qaperge alghan emes. Keldi, ketti. Shetinen reformamen ainalysqan bolady. Bitti sharua. Osy kýni oilap otyrsaq, Bilim jәne ghylym ministrlerining bastaghan isi ayaghyna deyin jetpegen eken. Búl neni kórsetedi? Búl - atalghan salagha ynghay beysauat, kóldeneng adamdardyng keletinin kórsetedi. Múghalim mәrtebesi men bilimning mәrtebesin aldymen oilamaghan eks-ministrlerding qyruar qarjyny tekke rәsua etip ketken isterinen «jany ashymastyng qasynda basyng auyrmasynnyn» nәumezdigin ghana angharamyz. Búghan dәlel keltirip, dәiek izdep jatudyng qajeti shamaly shyghar...
Ashannyng jayyna oralayyq. Mine, aptadan asty Ashan múghalimning tayaqqa jyghylghanyn júrttyng bәri estip, kórip ýlgerdi. Estigen júrttyng Ashangha jany ashymaghany, mektepke kelip basbúzarlyq jasaghan sodyrlardyng isine ashulanbaghany kemde-kem. Biraq bizding qazirgi Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov myrza ýnsiz. Beyne eshnәrse bolmaghanday, ózining búl jaytqa esh qatysy joqtay tyrs etip til qatpay otyr. Álde ol da múghalimning eskertuine, talap etuine ekilenip qarsy shyqqan oqushy qyz ben onyng juan júdyryqty aghalarynyng jaghynda ma?!. Onday bolsa, oqytushysynyng ýstinen shaghym aityp kelgen balasynyng tiline erip ata-ana bitken múghalim kórse, quyp jýrip sabasyn! Biz ýshin endi soraqylyqtyng sonday týri qalyp edi. Jә, tipti, jas oqytushy tәjiriybesizdigining saldarynan oqushysyna jekip jiberdi delik, sol ýshin de ol soqqygha jyghyluy kerek pe edi? Súraq kóp, jauap joq. Mәselege birinshi bolyp ýn qatugha tiyis, múghalimning qaqyn zang oryndarynan súrap, talap etuge mindetti ministr Júmaghúlov jaq ashpady. Bәlkim, kýl bolmasa, býl bolsyn dep otyrghan shyghar? Ol da mýmkin. Óitkeni, búl salany basqarugha kelgen adam naqty isten góri sholaq ózendey basy bar da ayaghy joq reformalarmen shúghyldanghandy jón kóredi. Nege búlay desek - onyng ózindik sebebi bar eken. Mysaly, Týimebaev degen eks-ministr tarih oqulyghyn orystarmen birge jazayyq dep býlik bastap ketip edi, Júmaghúlov mektep oqushylarynyng mausym aralyghyndaghy kanikuldaryna ózgeris engizbek bolyp «tótenshe erlikke» eligip jýr. Al, әlgindey reformalardyng tasasynda milliondar, milliardtar iygerilmey qalady eken. Sonymen sózding qysqasy, jenilis degendi bilmeytin bizdegi jemqorlyq jaylaghan mekennning biri bildey Bilim jәne ghylym ministrligi bolyp jatyr. Tayauda Memleket basshysy N.Nazarbaev Ýkimetting keneytilgen mәjilisinde densaulyq saqtau salasyndaghy josparlanghan qúrylys nysandarynyng jartysyna juyghy paydalanugha berilmey qalghanyn aityp, salalyq ministrlikke eskertu jasaghan edi. Artynsha bylyqtyng «batpan qúiryghy» Bilim jәne ghylym ministrliginen tabyla ketti. Jemqorlyqpen kýres jónindegi respublikalyq qoghamdyq kenesting tóraghasy, senator Oralbay Ábdikәrimov bastap ótkizgen jiynda anyq bolghan myna faktilerge nazar salsanyz mәselening mәn-jayyna qanygha týsesiz.
... Elimizding energetiykalyq aimaghy Ekibastúzda jeti jýz oryndyq oqu ortalyghynyng qúrylysy bastalghaly beri tórtinshi jylgha ayaq basypty. Bilim jәne ghylym ministrligindegi departament diyrektory Qadyrbek Bóribekovting sózine sensek, qazir qúrylystyng 85 payyzy ayaqtalyp, qalghan júmystar da qarqyndy jýrip jatyr eken. Alayda, aumaghy at shaptyrym jerde әlgi qúrylystyng qanqasy ghana túr. Jalpy ortalyqtyng qúrylysyna bólingen 4,5 mlrd. tengening 3 mlrd. tengesi iygerilipti! Qalghany «ishing bilsin, Alua-ayda» siyaqty.
... Mashina jasau salasynyng mamandaryn dayyndauda biregey ortalyq bolady dep salynghan Óskemendegi nysan turaly aitsaq, nanbaysyz. Óitkeni, Óskemendegi nysannyng birinshi qabaty ghana salynghan. Al Shyghys Qazaqstan oblystyq bilim basqarmasynyng bastyghy M.Ahmetovanyng qoly qoyylyp BAQ ókilderine bergen mәlimetine sýiensek, №1, №2, №3 oqu korpustarynyng júmystary týgeldey derlik 100 payyzgha atqarylyp qoyypty. Tipti, jataqhana, 300 oryndyq ashana, akt zaly, sport zaly, kólikterge arnalghan garaj, su qúbyry stansasy bәri de sol 100 payyzdyng ishinde ketipti. Qaghazsyz qúrylystyng shynay kelbeti bolsa: juan dingekterge jalpaghynan jabysqan, myqty betondar. Odan ózge eshtene joq.
... Shymkentte boy kóteruge tiyis qayta óndeu salasynyng mamandaryn oqytatyn ortalyqtyng orny endi ghana tegistelip jatyr. Yaghni, osydan 6 jyl búryn qúrylysy bastalyp endige el iygiligine jaraugha qajetti nysannyng qarasy da qalqaymaghan. Esterinizge sala keteyik, atalghan nysandar Preziydent N.Nazarbaevtyng 2006 jylghy Qazaqstan halqyna arnaghan Joldauynda ekonomikalyq jәne qoghamdyq modernizasiyalardyng talabyna say bilim beru jýiesi qajet ekenin qadap aitqan song Bilim jәne ghylym ministrligining tarapynan qolgha alynyp, elimizding tórt aimaghynda óniraralyq óndiris oryndaryna qajetti kәsiptik-tehnikalyq mamandar dayyndau baghdarlamasy týzilgen-di. Sóitsek, bizde kәsiptik-tehnikalyq mamandar dayyndaytyn oqu bazalary búrynnan bar bolyp shyqty.
Jemqorlyqpen kýres jónindegi respublikalyq qoghamdyq kenestin otyrysyna qatysqan Bas prokurordyng orynbasary Asqar Sekishev Shyghys Qazaqstan oblysynda 32 memlekettik kәsibiy-tehnikalyq liysey bar ekenin, ol liyseyler 14 124 shәkirt oqyta alatynyn, býgingi tanda atalghan oqu oryndarynda 9 708 shәkirt ghana tәlim alyp jatqanyn jayyp saldy. Demek, ShQO-daghy kәsiptik-tehnikalyq liyseylerde 4 416 oqushynyng orny bos túr degen sóz. Dәl sol siyaqty Pavlodar oblysynda 25 memlekettik kәsibiy-tehnikalyq liysey bolsa, onda 6 860 shәkirt oqyp jatyr. Búnda da 1 194 oqushy jetispeydi.
Mamandardy qayta dayarlaytyn oqu oryndary bola túra aqshany jelge shashyp, qúrylys nysandaryn túrghyzu kimge, ne ýshin kerek bola qaldy eken?
Qoghamdyq kenesting otyrysynda búl súraqqa eshkim de jauap bergen joq. Jauap beruge janyn salghan Bilim jәne ghylym ministrligining jauapty hatshysy B. Ábdirәsilovtyng uәjderi nanymsyz bolyp shyqty. Nanymsyz bolatyn sebebi - mәsele ministr Júmaghúlovtyng iskerligine baryp tireledi ghoy. Jә, jogharyda biz tizip bergen qarjy-qarajat búrynghy ministrler Áytimova men Týimebaevtyng kezinde bastalyp iygerilmey qalghan eken. Endi sol bastalghan júmystardy jalghastyru, qatesi bolsa týzep, baspasózding oryndy syny men úsynysyna sergek qarap, atalghan salanyng jambastap jatqan sharuasyn qolgha alu - býgingi ministrding jauapkershiligine jýktelgen nәrse emes pe? Álde bizde aldynghy basshynyng júmysyn kózge ilmeu, kózge ilu bylay túrsyn joqqa shygharu nemese jyly jauyp qoya salu - dәstýr me? Solay siyaqty. Ghylymda tәp-tәuir bedeli bar, Elbasy senim artyp taghayyndaghan Bilim ministri Baqytjan Túrsynúlynyng qazir bar-joghy bilinbey, biylik dәlizinde qalyptasqan dәstýrge moyynúsynyp qalghany ishti ashytady. Elimizding bas pedagogy atanghan ol Ashan múghalimning soqqygha jyghylghanyna da eleng etpedi. Osydan keyin múghalimning enbegin baghalap, kerek etpey otyrghan qoghamgha B. Júmaghúlovtay bas pedagog kerek pe dep mәseleni qabyrghasynan qoygha tura keledi eken.
«Abay-aqparat»