Mәjilis saylauy da ótti. Otyryp qalghan kәri qyzdarday sayasy partiyalar da óz baqtaryn synap kórdi. Aqyrynda balalardyng konstruktur oiynshyghynday ýsh bólekten túratyn mәjilis qúrastyryldy. Alghashqyda kóbirek oryn alamyz dep eseptegen aqjoldyqtar (ol esep negizsiz emes edi) segiz oryngha quanaryn da, quanbasyn da bilmey abyrjyp edi, degenmen 2007 jyly enbegimiz esh ketip edi, endi bargha qanaghat eteyik desti. Sóz joq, parlamentke ótkeni ýshin biylikting aldynda «tәrtipti» bolugha mindet te alady.

«Aq jol» saylaugha Alash iydeyasyn tu etip shyqqanymen, deputattar qatarynda últ janashyrlaryn kóre almaghan saylaushylar «Aq jolgha» renjuli. Búl jaghday 28 qantarda Zerendide ótken kezdesude ótkir talqylandy.

Baghzy zamannan Alash atauy qazaq halqynyng sinoniymi retinde paydalanylady. Mahambetting «Alty san Alash at bolyp, tizginin bersin qolyma» degen óleninde Alash sózi qazaq atauynyng balamasy. «Atamyz-Alash, keregemiz-aghash» dep qazaq bostandyq pen birlikti úran etip alghan. Osy tәuelsizdik jolynda ómirge Alash qozghalysy, Alash avtonomiyasy, Alash partiyasy kelgen. Býgingi Alash iydeyasy degenimiz bastauyn HH ghasyrdyng basyndaghy Alash kósemderinen alatyn býgingi qazaq mәselesi. Osylay keshegi men býgingi últ iydeyasy sabaqtastyghyn tauyp otyr.

Mәjilis saylauy da ótti. Otyryp qalghan kәri qyzdarday sayasy partiyalar da óz baqtaryn synap kórdi. Aqyrynda balalardyng konstruktur oiynshyghynday ýsh bólekten túratyn mәjilis qúrastyryldy. Alghashqyda kóbirek oryn alamyz dep eseptegen aqjoldyqtar (ol esep negizsiz emes edi) segiz oryngha quanaryn da, quanbasyn da bilmey abyrjyp edi, degenmen 2007 jyly enbegimiz esh ketip edi, endi bargha qanaghat eteyik desti. Sóz joq, parlamentke ótkeni ýshin biylikting aldynda «tәrtipti» bolugha mindet te alady.

«Aq jol» saylaugha Alash iydeyasyn tu etip shyqqanymen, deputattar qatarynda últ janashyrlaryn kóre almaghan saylaushylar «Aq jolgha» renjuli. Búl jaghday 28 qantarda Zerendide ótken kezdesude ótkir talqylandy.

Baghzy zamannan Alash atauy qazaq halqynyng sinoniymi retinde paydalanylady. Mahambetting «Alty san Alash at bolyp, tizginin bersin qolyma» degen óleninde Alash sózi qazaq atauynyng balamasy. «Atamyz-Alash, keregemiz-aghash» dep qazaq bostandyq pen birlikti úran etip alghan. Osy tәuelsizdik jolynda ómirge Alash qozghalysy, Alash avtonomiyasy, Alash partiyasy kelgen. Býgingi Alash iydeyasy degenimiz bastauyn HH ghasyrdyng basyndaghy Alash kósemderinen alatyn býgingi qazaq mәselesi. Osylay keshegi men býgingi últ iydeyasy sabaqtastyghyn tauyp otyr.

Tәuelsizdikti jariyalaumen tәuelsizdikke qol jetkizu úzaqqa sozylatyn tarihy kezen. Qazaq últynyng býgingi bolmysy, túrmys tirshiligi «Aq jol» partiyasy ýshin saylau aldy jenil-jelpi aityla salghan potulistik iydeya, is-sharalar emes.

Alash iydeyasy, nemese qazaq iydeyasy mazmúny jaghynan teren, bir partiyanyng is-әreketimen, baghyt-baghdarymen sarqylmaytyn qúndylyq. Kommunisterden basqa partiyalar qatarynda da alashshyl azamattar barshylyq. Al «Aq joldyn» orny bólek. Solay desek te keybir songhy buyn aqjoldyqtardyng qatarynda últ iydeyasyna, baghyt-baghdaryna ýstirtin , jýrdim-bardym qaraytyndar da bar. On jyl tarihy bar «Aq jol» partiyasy últ mәselesin tereng oy eleginen ótkizdi, talay dýniyelerdi saraptady.

Qazaqtyng býgingi ahualy

Bardy bar, joqty joq dep baysaldy ústanymdaghy aqjoldyqtar elimizdegi últ sayasatynyng jaghymdy da , jaghymsyz da tústaryn saralay otyryp baghalaydy.

Tәuelsizdikting 20 jyly ishinde últ sayasaty kenes respublikalarynan ajyrap qalghan diasporalardy jana sayasy jaghdaygha beyimdeuge, etnomәdeny súranystaryn qanaghattandyrugha , memlekettik tilde jәne basqa da tilderde bilim alugha , mәdeniy-ruhany múranyng janaruyna mәn berildi. Qayshylyqtardy beybit jolmen sheshuge beyimdeldi. Memleketting sayasaty tarihy qalyptasqan dәstýrge, kýsh kórsetpeu, tózimdilik, halyqtardyng ghasyrlar boyy birge ómir sýrgen tәjiriybesine sýiendi. Memleketting is-әreketi qazaqtyng jәne diasporlardyng da últtyq sana-sezimining oyanuyn kertartpa kýshterding óz maqsattaryna paydalanuyna jol bermedi. Búl qoghamdyq kelisimdi saqtaudy qamtamasyz etti. Elge 800 myngha juyq shet elderden qazaqtar oraldy.

Songhy 20 jylda elimizde ondy etnodemografiyalyq ózgerister boldy: Qazaqstan eki etnostyq qauymdastyq (qazaqtar men orys diasporasy) basym bolghan memleketten, san jaghynan bir etnos , qazaq etnosy, basym memleketke ainaldy.

Sonymen birge songhy kezde qazaq últynyng taghdyryna bey-jay qaraytyn ýrdis oryn aldy. Onyng últtyq mәdeniyeti, tili manyzdy bolmay bara jatyr. Qazaq aman bolsa bәri de ózinen ózi sheshiledi degen oy basym «Bizge ne kerek? Tәuelsizdik aldyq, úly derjavalar bizdi moyyndap otyr, әlemdik qauymdastyqtyng teng húqyly mýshesimiz, endi sol úly elder siyaqty el boluymyz kerek» degen siyaqty pikirler aityluda. Biraq qazaqtyng ózin ishtey saralaugha, tanugha joqpyz, ózimiz ben ózimiz bolyp eshkimge eliktemey, Alash arystary aitqanday, erikti de, erekshe de últ bolghymyz kelmeydi. Osylay birte-birte jana otarshyldyqqa iykemdelip, eliktegish últqa ainalyp baramyz.

Resey preziydenti V.Putinnning Sheshenstanmen soghys kezinde Reseydi tútas el etu ýshin «Resey últy» iydeyasyn aituy múng eken, Qazaqstanda «qazaqstan últy» degen iydeyany biylik elge úsyna saldy. Oilanbaghan búl oy elde ýlken pikir-talastar tughyzyp, tipti sherulerge әkeldi.

Qazaqstan kópúltty memleket dep, qazaqqa kópting biri retinde qarau oryn alyp otyr. «Qazaqstan últy» degenimiz, Qazaqstangha últtyq memleket emes, azamattar qauymdastyghy retinde qarap, qazaqtyng qúndylyqtaryn moyyndamau edi. Artynsha pasportta azamattardyng últyn kórsetpeytin búiryq ta shyqty. Ol da eldi ýlken narazylyq tughyzdy.

Elikteuding taghy bir týri Qazaqstangha AQSh-ty ýlgi etip qong boldy. AQSh-ta jýzdegen etnostar bar, olardyng barlyghy amerikandyqtar delindi. Amerika otarshyldary bayyrghy halyqty qyryp-joyyp, ózderining tilin, aghylshyn tilin, zorlap tandy, ýndister óz elinde shaghyn ghana topqa ainaldy, býgin rezervasiyalarda túryp jatyr. Búl mysaldyng nege menzeytinin halyq taghy da anghardy.

V.Putin juyrda ózining saylau aldy «Rossiya - nasionalinyy vopros» degen maqalasyn jariyalady. Onda Reseyding ózegi, negizi (sterjeni) - orys tili, orys mәdeniyeti dedi. Ártýrli ylang salushylar bar kýshin sol ózekti, negizdi jonggha kýsh saluda dep, orys últy, orys qúndylyqtary bolmasa basqa últtardyng bolashaghy da joq degen oiyn ashyq aitty. Búl patriot azamattyng sózi. Biz bolsaq «kórshilermen tatu boluymyz kerek» dep orys tilining soyylyn soghyp otyrmyz. Reseyding oiynan shyghayyq dep, qazaqty tóbesinen basa beredi. Qazaq últy bolmasa , Qazaqstanda túryp, enbek etip, biznes jasap, bayyrma edi? Osy sózdi bizding biylik basyndaghy qazaqtar aitpaydy.

Ózin syilamay, tek ózgege, úly derjavalargha úqsas bolamyn deytin últtyng bolashaghy búldyr. Osylay, jarymsaq últqa ainalyp baramyz.

Aqjoldyqtar osy elde taraghan asyghys, iydeyalargha taldau jasap, últsyzdarmen talay pikir-talasqa da týsti, týsedi de.

Últ iydeyasy degende partiya jalang úranmen, attandaudan aulaq. Zar jylap, qara jamylyp, «qazaghym» dep pessimizmge de salynbaydy. Qoghamda últsyzdyqtyn, qazaqty kemsitushilikting barlyghyn da aqjoldyqtar bilip, kórip otyr. Qazaq ózin , ózining ruhany quatyn ózbekpen, basqamen salystyryp, jaghdayynyng kemshin ekenin, orys ruhy ýstemdik qúrghan Reseyding bir avtonomiyasynda túratynday sezinedi. Keden odaq orys iydeyasyn odan әri kýsheytedi.

Últ mәselesi qoghamdyq sanada, BAQ-ta, sayasy jiyndarda, ghylymy ortada qyzu talqylanghanmen, atqarushy organdar el ishin tynyshtyq, jaybaraqat, qapersiz bey-jay qamsyz kónilge iytermelep otyr. Bir núrotandyq belsendi orysshalap, «nenado chesati , tam gde cheshetsya» dedi. Politkorrektnosti, sayasy әdep saqtayyq degeni bolar. Últaralyq mәsele, qazaq últynyng jaghdayyna alandaytyn negiz joq siyaqty, eldi jalyqtyratyn nasihat jýrip jatyr. Kóptegen kýrdeli mәseleler ashyq aitylmaghandyqtan syrtqa shyqpaydy, ishtey renjiytinder kóbeiyde.

Bizding biylik órt sóndirushiler siyaqty: Aqtóbe oblysynyng Temir audanyndaghy tragediyadan keyin din mәselesi tónireginde oilana bastady. Janaózennen keyin elimizde ótkir әleumettik, shyndyghynda, qazaq mәselesi bar ekendigin týsine bastaghanday. Biraq ol tragediyalargha biylik aimaqtyq (aqtóbelik), rulyq (adaylar mәselesi) dep bagha beruge tyrysady. Búl uaqighalardyng jalpyqazaqtyq astary barlyghy belgili.

«Aldymen ekonomika, sosyn sayasat» qaghidasynyng últ sayasatyna da salqyny tiydi.1988 jyly aqyn Mústay Kәrim aitqan edi: «Odna demokratiya bez hleba - pustozvonstvo. Odin hleb bez demokratiy - skotstvo». Aytqany keldi. Adamdardy malsha aidauyna jýrgizip, aitqanyna kóndiru, qarsylassa myltyq tilimen sóileu әdetke ainalyp barady.

Qoghamdyq kelisim Alash júrtshylyghy ýshin óte manyzdy, ol jeke bir túlghagha, úrandargha emes, tereng azamattyq sana -sezimge , últtyq әdildikke negizdelui tiyis. Birlik «әiteuir soghys bolmasyn» degen psihologiya emes, sanaly kisilik bar jerde bayandy bolady.

Shyndyghynda býgin kenes zamanynan keyin, bizding qoghamda alghashqy ret últ mәselesin oy eleginen ótkizip, dau-janjaldardyng aldyn alu, jana últtyq sayasat baghdarlamasyn qabyldaudyng qajeti tudy.

«Alash» partiyasy ruhyna, әlemdik tәjiriybege, Qazaqstan Respublikasynyng konstitusiyasyna, ghylymy negizderge sýiene otyryp, aqjoldyqtar 2008 jyldan bastap últ sayasat tújyrymdamasyn dayyndaugha kiristi.

«Aq joldyn» últ sayasaty

2010 jyly «Qazaqstan Respublikasynyng 2011-2020 jyldargha arnalghan últtyq sayasat Tújyrymdamasy» qazaq jәne orys tilderinde dayyndalyp, «Aq joldyn» basqaru organdary maqúldap, túsaukeseri ótkizildi, baspasózde jariyalandy, elge taraldy.

«Tújyrymdamany» dayyndaugha Alihan Baymenov, Bórihan Núrmúhanbetov, Qazybek Isa, Ludmila Julanova, Núrlan Jylqyshiyev, Ábdirazaq Súltanovtar, aqyn, jazushylar, onyng ishinde «Alash» syilyghynyng iyegerleri de bar, filialdar tóraghalary óz ýlesterin qosty. Aqjoldyq emes ghalym-sayasatkerler de ong baghalaryn berdi. «Aq jol» últtyq sayasat baghdarlamasyn dayyndaghan Qazaqstandaghy jalghyz sayasy partiya.

«Tújyrymdamanyn» basty qaghidasynyng biri qazaq últyn elimizdegi kóp etnikalyq toptyng biri emes, memleket qúraushy últ dep qabyldau.

N.Á.Nazarbaev Qazaqstandaghy últ sayasatynyng ereksheligi turaly 1999 jyly ashyq aitqan bolatyn: «Orystardan, nemisterden, ukraindyqtardan, tatarlardan, koreylerden jәne basqa últ ókilderinen qazaqtardyng bir aiyrmashylyghy olar basqa memleketting ózderi ýshin osynday mindet qoyyp, ony sheship beretinine ýmit arta almaydy». Memleket qúraushy qazaq últynyng bolashaghy óz otanyndaghy últ sayasatynyng qoldauyna baylanysty. Qazaq tiline , mәdeniyetine, últ qúndylyqtaryna basymdyq beru qajettiligi, ókinishtisi, basshylyqqa alynbady. Orystyn, nemisting basqalardyng qúndylyqtary tarihy otandary Resey, Germaniyada, ózge de elderde damidy. Qazaq últyn memleket qúraushy últ retinde qabyldaghysy kelmeytinder Qazaqstandy últsyz memleket modeline, qazaq últynyng mәselesin sheshuden shettetuge iytermeleydi:

«Tújyrymdamanyn» basty qaghidasy- qazaq últyn otarsyzdandyru. Totalitarlyq jýiening jangha salghan jarasy - otarlau sayasatynyng saldary - býgin de kózge úryp túr.

Álemdik tәjiriybede tәuelsizdik alghan últtyq memleketterding bes tómendegidey naqty standarttary bar.

Birinshiden, azamattyq qoghamda bilim men búqaralyq aqparat qúraldary salasynda memlekettik tilding basymdyghy;

Ekinshiden , memlekettik tilding qoghamnyng barlyq salasynda halyqqa qyzmet etui, memlekettik qyzmetke últyna qaramay memlekettik tildi mengergenderdi qabyldau;

Ýshinshiden, sot jýiesi, húqyq qorghau organdarynyng memlekettik tildi, últtyq mәdeniyetti, dәstýrdi, dindi qorghau mindeti.

Tórtinshiden, ekonomikalyq jәne әleumettik salada bayyrghy halyqtyng mýddesin qorghau, jer qoynauyndaghy baylyq bayyrgha halyqqa qyzmet etedi.

Besinshiden, azamattyq alu ýshin memlekettik tildi mengerudi mindetteydi, mengermegenderdi qabyldamaydy.

Osy manyzdy bes salada qazaq últy óz elinde útylyp otyr. Múnyng atyn sayasy tilde ishki otarshyldyq deydi. Syrttan tәuelsizdik alghanmen óz elinde sayasi, әleumettik, ruhany jaghynan qazaqtar shetteu kórip otyr. Kenes Odaghynyng ydyrauyna baylanysty orys últynyng daghdarysyn orys ghalymdary kontuziyagha teneydi. Al qazaq últyn paralich aldy, jarty denesi jansyzdanyp, últsyzdanghan organizm deuge bolar.

Árbir úrpaq qay zamanda da ómirdi janadan bastap kete almaydy, ol ózinen búrynghydan qalghan múranyng iyesi, ózining tәrbiyesimen, qalyptasqan mәdeniyet, dәstýr, oilau dengeyimen oghan tәueldi. Qalyptasqan jaghday osylay jalghasa da berer.

Biraq qazaq әli de beyshara, dәrmensiz últ emes.

Qazaqty qúldyq búghauyn qisyndy sayasat, ondy qoghamdyq pikir, qarjy ýze alady. Ony otarsyzdandyru sayasaty deydi. Ony Gruziya, Baltyq jaghalauyndaghy , Reseyden irgesin aulaq salghan elder jýrgizip otyr. Ol elder turaly Reseyding jaghymsyz imidj qalyptastyratyndyghy sondyqtan. Biz biraq orystanu men orys mәdeniyetin ghylymynan ýirenuding birdey emestigin әli de ajyrata almay jýrmiz.

«Tújyrymdama» qazaq últyn otarsyzdandyru baghytynda biraz úsynystar engizdi.

Sayasy saladaghy basty talaptyng biri - memleketting atyn «Qazaq Respublikasy» (Qazaqstan) dep ózgertu.

Sonday-aq Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy adamnyng memlekettik tildi biluine, bilimine, jasyna, mamandyghyna, qarjylyq qarajatynyn, tuystyq baylanystarynyng boluyna qatysty berilui tiyis;

Memleketaralyq qarym-qatynastarda shet elderdegi qazaq disporasynyng mәdeniy-ruhany mýddelerin qorghau talap etiledi.

Áleumettik - ekonomikalyq salada ishki otarshyldyq, әdiletsizdik әsirese, shet el investorlarynyng ozbyrlyghynan kórinis alyp otyr.

Elding tabighy baylyghy tolyq halyqtyng iygiligine ainala almay otyr. Qazaqstanmen tabighy resurstargha bay elderdi salystyryp qazaqtar ózderining tensizdigin aiqyn sezinedi.

Toqyrap qalghan, ekologiyalyq jaghynan jaghymsyz 29 qazaq audandaryn damytudyng naqty baghdarlamalaryn qabyldau jәne iske asyru óz kezegin kýtip otyr.

Ishki kóshi-qondy retteu jәne qalalar tóniregindegi negizinen qazaqtar qonystanghan eldi mekenderding kýrdeli әleumettik mәselelerin shúghyl sheshudi kýtedi.

Jer mәselesin jerge degen qazaqtar men disporalardyng dәstýri men mәdeniyetin esepke ala otyryp, memlekettik menshikke basymdyq bere sheshu, sheteldikterge jerdi jalgha berudi shekteudi halyq talap etip otyr.

Bayyrghy halyq ishinen maqsatty týrde joghary maman júmysshylar , injenerler men menedjerler dayyndau, shet el mamandaryn almastyru problemasynyng mardymsyzdyghyna el renjiydi.

Qazaqstan Respublikasyna oralushy qazaqtardy, etnomәdeny jәne intelektualdyq damu dengeylerine sәikes saralap, qosymsha enbek resurstarynyng manyzdy kózi retinde paydalanu mәselesin sheshu, shet el qazaqtaryn elge juyq arada oraltu mәselesi últty oylandyrady.

Ruhany - mәdeniy saladaghy otarsyzdanu mәseleleri «Tújyrymdamada» óz aldyna jeke qarastyrylghan.

Qazaq tili men mәdeniyetining el ishinde jәne halyqaralyq dengeyde bәsekege qabilettiligin kýsheytu maqsatynda qazaq tildi jurnalister men mәdeniyet qyzmetkelerin әleumettik qorghau jәne BAQ pen qazaq mәdeniyetin qarjylyq jaghynan qoldaugha basymdyq beruge tiyisti dep eseptelinedi.

Basqa memleketter tәjiriybesine sýienip, zang negizine últtyq mәdeniyetti qorghau, BAQ, kinoprokat, teatrlar men konsertter repertuarlarynyng últtyq mólsherining sheteldikke qaraghanda basymdyghyn qadaghalap otyru qajet.

Aymaqtardyng erekshelikterin eskere otyryp, memlekettik tilding barlyq salada halyqqa qyzmet etuining naqty merzimderin anyqtau qajet.

Aqparattyq kenestik damu erekshelikterin jәne aqparat infroqúrylymnyn, internetting últtyq bәsekelestikke qabilettik dengeyin anyqtaudaghy ýzdiksiz artyp kele jatqan manyzdy eskere otyryp, jana talaptargha say qazaq latyn alfaviytin qabyldau;

Geografiyalyq ataulardy tarihy әdildik negizinde qalpyna keltiru júmysy әli qarqyn ala almay otyr.

Dәstýrli dinderdi qoldau , memleketting ruhany kenestigin jat yqpaldardan qorghau býgin óte manyzdy mәselege ainalyp otyr.

Biz «Tújyrymdamanyn» keybir tústaryn algha tartyp otyrmyz. «Tújyrymdamanyn» keybir úsynystary «Aq jol» partiyasynyng saylau aldy platformasyna endi.

«Tújyrymdama» Konstitusiyagha ózgerister engizu , «Qazaqstan - 2030» damu strategiyasyn bolashaq Qazaqstannyng etnikalyq kelbeti túrghysynan qayta qaraudy talap etedi. Birqatar zandardy әzirleu jәne qabyldau úsynylady. Onyng ishinde «QR-daghy memlekettik til», «Kóshi qon», «Mәdeniyet turaly», basqa zandar bar.

Eldegi etno-mәdeny ortalyqtar óz diasporalarynyng sharuasymen, óz bauyrlaryna bilim beru, qyzmetke ornalastyru, din isimen, tarihy otanymen baylanystargha basymdyq berip, oqshaulanyp bara jatyr degen oryndy pikir aityluda. Qazaqty, Preziydentti maqtaugha sayasy bizneske ainaldyryp, mәjiliske, senatqa deputat bolghanmen , balalaryn qazaq mektebine beruge olar asyqpay otyr. Birqatary úrpaqtarynyng aghylshyn tilin bilgenine maqtanady. Býgin qazaq mektebinde oqityn diasporalardyng balalary mektep oqushylarynyng 1% jeter jetpes, al diasporlar elimizding 30% astamyn qúraydy. Diasporalardyng birqatary qazaq eline tabystyng kózi retinde qaraydy. Qazaqtar turaly tәtti sóz aitylady biraq, qazaqty syilaudyng bir jәne jalghyz biregey kriyteriyasy - onyng tilin bilu. Diasporalardyng shet elden aghyl-tegil kelip jatyrghan qarjysy baqylausyz. Zandy syilamaytyn diny toptar da bar. Sondyqtan «Tújyrymdama» «Etnomәdeny ortalyqtar turaly» zan qabyldaudy úsynady.

Sonymen, «Aq jol» partiyasy «Qazaq últynyng ekonomikalyq, әleumettik, demografiyalyq, ruhany janaruyn qamtamasyz etetin, jalpy memlekettik Baghdarlama dayyndau jәne iske asyrudy úsynady. Alash (qazaq) iydeyasy dep aqjoldyqtar qazaq últynyng jan-jaqty janaruyn aitady. Bayyrghy aqjoldyqtar ýshin qazaq últyn otarsyzdandyru strategiyalyq, nemese eng basty maqsat. Bizding keybir aqjoldyqtar ýshin olar Alash problemasy tútas qazaq mәselesi emes bir jolghy sharalar, konferensiyalar, taghy basqa ister. Sóz joq onday sharalar qajet, olar biraq aiqyndalghan strategiyalyq últtyq maqsatqa qyzmet jasauy kerek. Qazir eng qajettisi, otarsyzdanu sayasatyn partiyanyng tóraghasy Azat Peruashev tereng barlap, basa nazar audaruy tiyis.

«Aq joldyn» simvoly sharshamay, talmay jeliytin bәigi sәigýlegi, onyng qos tizgining biri-qazaq iydeyasy, ekinshisi-kәsipkerlik, olar bir-birine kereghar emes, kәsipkerlik te últ múraty. Osy eki tizgindi teng ústau ýlken sayasy sheberlikti qalaydy. Býgin saylaushylardyng «Aq jolgha» seniminen, kýdigi basym. Últ múraty aqjoldyqtardy da, halyqty da oilandyrady. Biraq Azat Peruashevtyng pikir-talasty qoldauy, «Biz úzaq ta, qiyn joldyng bastauynda túrmyz» dep mәseleni baysaldy payymdaugha iykemdigi senim de tughyzady.

Aqjoldyqtar eshqanday keremet, ghajayyp ózgerister boluyna senbeydi, olay bolu mýmkin de emes. Últ mәselesi qay zamanda da , qay elde de tez , tiyimdi sheshilmeydi. Sondyqtan, jalyqpay, maqsattan ainymay enbek etu múratymyz bolyp keldi, bola da beredi. «Aq joldaghy» bayyrghy alashshyl azamattar, aqyn, jazushylar, óner qayratkerleri mәjilis saylauynyng auyr jýgin kóterdi. Olardyng kisilik, intellektualdyq resurstary sheshushi qyzmet atqardy, qarjy resurstary olargha jaghday tughyzdy. Osylay ruhany resurstar men qarjylyq resurstar ýilesim tauyp, partiya biraz dauys jinady. Kәsipkerler Alashtyng qarnyn ashyrmas, biraq Alashtyng qadirin últshyl intelegensiya asyrady. Uaqyt kórseter, partiyagha keshe kelgen keybir kәsipkerler saylaudan keyin endi partiyadan shygha bastar, az-kem partiyagha aqshalay kómegin de búldar. Al últshyl azamattar últ múratynan ainymaydy.

Alash amanaty

Mәjilis saylauynan keyin «Aqjol» partiyasynyng mәrtebesi ózgerdi: partiya Parlamentke ótip, 8 oryn aldy. Endi parlament minberinen de Alash iydeyasyn qoldaytyn mýmkindik tudy.

8 deputatqa qazaq múnyn amanattadyq. Qazaqstan Respublikasynyng deputatynyng mәrtebesine sәikes olar qanday qyzmet atqara alar edi?

1. Zandargha bastamashy bolu qúqyn paydalanyp, aqjoldyq deputattar últtyq iydeyagha negizdelgen zang jobalaryn úsyna alady. Eger deputattar qalasa , «Memlekettik til turaly» zang jobasy dayyn.

2. Árbir zang jobasyna ýnilip, onyng últtyq astaryn saralap, qazaqqa, Qazaqstangha tiyimdiligin zerdelep otyru. Mysaly, Resey, Belarussiyamen birtútas ekonomikalyq kenistik qúrugha baylanysty zang jobalaryna taldau últymyz ýshin óte manyzdy. Sonday-aq budjetpen júmys jasauda onay júmys emes.

3. Últtyq sayasatqa baylanysty (mәdeniyet, kóshi-qon, taghy basqalar) ýkimettik saghattargha múryndyq bolu.

4. Saylaushylarmen júmys jasau barysynda qazaq mektepteri , qazaq tildi búqaralyq aqparat qúraldary, alystaghy qazaq audandarynyng hal-ahualyn bilip, Ýkimet aldyna mәsele qong.

5. Deputattyq saualdardyng orny bólek. Biraq ony tereng saraptap baryp, jariyalau oryndy.

6. Parlamenttik tyndaulargha da deputattar bastamashy bola alady.

7. Premier-ministrler men Parlament spiykeri aldyna da jaltaqsyz mәsele qoiy kerek. Mysaly, demokratiyalyq elderde kóppartiyaly Parlamentting spiykeri saylanghan sәtten bastap óz partiyasynan shyghady. Sebebi, ol barlyq partiyagha ortaq spiyker. N.Nyghmettullin әdil spiyker bola ala ma? Aqjoldyqtar nege osy mәseleni kótermedi?

Áriyne, men óz tәjiriybemnen deputat qyzmetining keybir tústaryn ghana menzep otyrmyn.

Bizding deputattar - Alash kәsipkerleri, al kәsipkerler óz aldyna auyr jýk, óte qiyn sharua. Deputattar Parlamentte jýrse de kәsipkerlik isimen ainalysady. Biz olargha qosa últ amanatyn artyp otyrmyz. Álemdik tәjiriybede kәsipkerler Parlamentke úmtylmaydy, olardyng mýddesin zandar arqyly sayasatkerler qoldaydy. Endi últ mýddesin tu etken «Aq jol» deputattary el nazarynda, olar óz últjandylyghymen basqalardan erekshelenip túruy kerek. Ol úmitting aqtaluy uaqyt enshisinde.

Parlament minberinen tys ta aqjoldyqtar últ iydeologiyasyn jýzege asyruda biraz sharua tyndyra alady. Sayasi, әleumettik, ruhany salalarda qazaq mýddesin qoldau, deputattar kótergen mәselelerdi qostap, kómek kórsetu bizge mindet. Sonymen birge qughyn-sýrginge úshyraghan qazaq últynyng taghdyry da ótkir mәsele. 2009 jyly «Zerde» qorynyng preziydenti Alihan Baymenovtyng qoldauymen kórnekti tarihshy Mambet Qoygeldiyevting «Stalinizm y repressiy v Kazahstane 1920-1940-h godov» atty enbegi jaryq kórdi.Qughyn-sýrginge baylanysty aqjoldyq Qasymov Sabyrdyng biraz qúndy úsynystary bar.

2009 jyly «Arys» baspasynan 2000 danamen «Alash.Alashorda.» Ensiklopediyasy jaryq kórdi. Osy enbekti elge taratu, partiya mýshelerimen tanystyru, ekinshi basylymyn shygharu qajettigi de bar. Jalpy «Aqjol» partiyasynyng bastamasymen últ mýddesi jóninde qazaq intelegensiyasy ókilderimen kenirek aqyldasudyng qajettiligi tuyp otyr.

Birer sóz songhy kezdegi partiya ishindegi ahual. «Aq joldyn» parlamentke ótuine baylanysta Azat Peruashevtyng basyna bes kópshik, astyna qos kópshik tastap, madaqtaushylar kóbengde. Azatty Alihan Baymenovke qarsy qoyshylar tabyldy. Aytarym, Azat Peruashev Alihan Baymenov, Alihan Baymenov Azat Peruashev bola almaydy. Ekeuining de partiyada óz oryndary bar. Sonday-aq, pikir alalyghyna qaramastan «Aq jol» birtútas partiya. Jaghympazdardyng dos emestigin, synaushylardyng qas emestigin Azat Peruashev jaqsy týsinedi. Kósempazdyqtyng (vojdizm) býgin keybir partiya tóraghalarynyng ýlken dertine ainalghanyn kórip otyrmyz.

Zerendidegi kezdesude Bórihan partiyanyng ishki ahualy jóninde biraz syn aitty. Partiyanyng ishki mәselelerin aqyldasyp sheshuden góri senimhat arqyly ortalyq apparatta, keyde onasha toppen partiya atynan sheshe salu ýrdisi etek alyp bara jatyrghanyna oryndy nazar audardy. Oryndy syn. Tipti partiyanyng Mәjilis deputattyghyna kandidattardan segizin deputattyqqa saylaugha arnalghan Ortalyq kenesting otyrysynda da senimhat ýlken roli atqarghan bolyp shyqty. Demokratiya ýshin kýresetin demokratiyalyq partiyanyng ishki júmysynda demokratiyagha basymdyq berui aitpasa da týsinikti emes pe? Avtoritarlyq ýrdis abyroy әpermeydi.

Alash sózi kiyeli, tek aitugha jenil. Últ iydeyasy saylaularda úran etetin, ýlken jiyndarda eske alatyn rәsim ghana emes. Últ iydeyasy qazaqty qazaq etetin, basqalarmen terezesin teng etetin әri tútas strategiyalyq baghyt, әri kýndelikti is-әreket.

Alash partiyasynda nebәri eki jýzge juyq mýshe bolghan. Býgin sanymyz 200 myngha jetken «Aq jol»ýshin úly iste de, kishi iste de sol kóshbasshylar bizge ýlgi. Últqa adal bolu, últ múratyn berik ústanu «Aq jol» partiyasyna ýlken syn.

Aq jolda Alash aqiqatynan ainymayyq!

«Abay-aqparat»