Senbi, 23 Qarasha 2024
Jón-aq 3672 15 pikir 9 Aqpan, 2021 saghat 12:28

Memarhivti qashan «Últtyq tarihy arhiyv» dep ataymyz?

Biyl Almatydaghy Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligi «Ortalyq memlekettik arhiyv» RMM-ne 100 jyl tolyp otyr. Osyghan baylanysty arhiv diyrektory Arnúr Qarymsaqovpen az-kem әngimelesken edik.  


- Arnúr Jasabekúly, aldaghy uaqytta toylanatyn merekelerinizben qúttyqtaymyz! Onyng ýstine 2020 jyly Ýkimetting qaulysymen merekelik kýnder kýntizbesine «22 jeltoqsan Arhivshiler kýni» bolyp endi...

- Áriyne. Búl elimizding arhivisteri ýshin quanyshty janalyq boldy. 22 jeltoqsannyng «Arhivshiler kýni» retinde tandap alynuy beker emes. Óitkeni 1998 jyly dәl osy kýni elimizde túnghysh ret Últtyq arhiv qory jayly Zang qabyldanghan bolatyn. Osylaysha kәsiby merekemizding belgilenui arhivist mamandardyng mereyin ósire týsti. Óitkeni arhiv – búl tarihtyng qaynar búlaghy. Al, arhiv qyzmetkerleri – tarihymyzdyng tamyry, qúndy qújattardyng shyn janashyrlary. Jýz myndaghan, tipti milliondaghan aqparattyq qazynamen júmys isteytin arhiv mamandary el mýddesi ýshin ayanbay enbek etip keledi. Al qazirgi jahandanu zamanynda mәsele aqparattyng kólemine emes, onymen júmys istey biludin, óndeudin, saqtaudyng joldaryn qarastyrugha kelip tireledi. Sol sebepti qazirgi arhiv qyzmetkerlerine jana tehnologiyalardy mengeru basty mindet bolyp otyr.

Jaqynda ghana Senattyng Áleumettik-mәdeny damu jәne ghylym komiytetining mýsheleri tarihy manyzdy qoljazbalardyn, siyrek basylymdar men kitaptardyng kóshirmelerin izdeu men satyp aludy qarjylandyrudyng manyzdylyghyn, mәdeniyet salasy, onyng ishinde arhiv qyzmetkerlerining jalaqysyn kóteru mәselesin qarastyrudy jәne siyrek kitaptar men qoljazbalar saqtalatyn Últtyq ortalyq qúrudy úsynghan bolatyn. Búghan deyin Elbasy N.Á.Nazarbaev ejelgi dәuirden qazirgi zamangha deyingi kezendi qamtityn barlyq otandyq jәne sheteldik arhivter dýniyesine  irgeli zertteuler jýrgizu ýshin «Arhiv – 2025» jeti jyldyq baghdarlamasyn jasaudy ózining «Úly dalanyng jeti qyry» atty maqalasynda aitqan bolatyn. Osydan keyin biz de óz tarapymyzdan qújattardy elektrondy tizimge engizu, izdestiru jýiesining dúrys qalyptasuy, kóne jazbalardy sanitarlyq normalargha say saqtau, týpnúsqalardy keleshek úrpaqqa jetkizu baghyttary boyynsha birqatar úsynystarymyzdy arhiv qyzmetkerlerimen birlese otyryp dayyndap, «Arhiv – 2025» baghdarlamasy boyynsha bes jyldyq júmys josparyn týzip shyqqan bolatynbyz. Qazir sol baghyttar boyynsha barlyq otandyq arhivter júmys istep jatyr. Arhiv qyzmetin aqyly etu de kýn tәrtibindegi mәsele bolyp otyr. Búl sheteldik arhivterde bar tәjiriybe. Aqyly qyzmet qosylsa, otandyq arhivter memleketke qol jayyp qarap otyrmay, az da bolsa óz kýnin ózi kóruge jaghday tuar edi. Týsken qarjydan skanerler, fotorestavrasiyalyq apparattar, dezinfeksiya, dezinseksiya júmystaryna arnalghan qúrylghylar alynyp, sifrlandyrugha qajetti arhivting materialdyq bazasy keneye týser edi. Osynyng bәri arhiv salasyna kónil bóline bastaghannyng alghashqy qadamdary desek te bolady. Taghy bir quanyshty janalyqpen bóliser bolsam, Qazaqstan arhivisterining joghary biliktiligi men arhiv salasynyng damuyna airyqsha ýles qosqanyna arnalghan «Arhiv salasynyng ýzdigi» tósbelgisining avtory retinde eskizdy jobasyn jasap, QR Mәdeniyet jәne sport ministrligine úsyndym. Qazir ministrlik tarapynan búl tósbelgi arnayy qaulymen bekitildi. Endi «Arhiv salasynyng ýzdigi» medali respublika kóleminde biyldan bastap arhiv salasynyng qyzmetkerlerine beriledi dep otyrmyz. Sonday-aq, arhivting 100 jyldyq mereytoyy qarsanynda Ortalyq memlekettik arhivke «Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq tarihy arhiyvi» degen atau berilse degen oidy aittym. Jalpy memleket tarapynan arhiv salasyna osynday dengeyde jetkilikti týrde kónil bólinbese, sala mamandarynyng jalaqysy az bolsa, ertengi kýni arhiv salasyna qyzyghushylyghy bar mamandardy da tappay qaluymyz әbden mýmkin.

- 100 jyldyghy atap ótiletin Ortalyq memlekettik arhivtegi eng ýlken ózgeris qanday? Osy uaqytqa deyin qanday júmystar atqaryldy?

- Tarihy ótken ghasyrdyng 1921 jylynan bastalatyn arhivting mereytoyy qarsanyndaghy qauyrt júmys 2019 jyldyng jaz ailarynan bastap tolassyz jýrgizildi. Búl júmystardyng nәtiyjesin arhiv qalashyghyndaghy ýlken ózgeris dep ataugha bolady. Endi osy júmystardy jýielep atap ótetin bolsam, búl: alty aigha sozylghan aghymdaghy kýrdeli jóndeu júmystary, arhiv qalashyghynyng aulasyn qalpyna keltirilui, qúndy qújattar saqtalghan qoymalardaghy órt qauipsizdik tehnikalarynyng janartyluy jәne ghylymiy-tanymdyq júmystar. Jalpy, Ortalyq memlekettik arhiv qalashyghy – ýsh birdey respublikalyq manyzy bar arhivting qújat qoymalarynyng basyn biriktirgen tarihy ghimarat. Olardy atap ótetin bolsaq, «Ortalyq memlekettik ghylymiy-tehnikalyq qújattama arhiyvi» jәne «Ortalyq memlekettik kino-fotoqújattar men dybys jazbalary arhiyvi». Osy ýsh arhiv ornalasqan arhiv qalashyghyna tútastay keshendi týrde jóndeu júmystary jýrgizildi. Jeke kәsipkerlerding qoldauymen arhiv aulasyna jemis aghashtary, shyrshalar egildi. Búl júmystardan keyin arhivke óng kirdi desem, artyq aitqandyq emes.

Al arhivting ishki mazmúnyna kelsek, barlyghy qoymalardyng ornalasuy janalanyp, tazalyq júmystary jýrgizilip, standarttargha say dayyndaldy. Arhiv qoymalaryndaghy aghash stellajdardyng jana temir stellajdargha auystyryluy jәne basqa da tehnikalyq janarular – arhiv ghimaratynyng talaptargha say ózgeristerining kórinisi. Jalpy arhiv qoymalaryn janartu әli de biraz uaqytty әri qomaqty qarjyny talap etedi. Ózderiniz bilesizder, әlemdi jaylaghan indet kezinde el azamattaryna densaulyqqa kónil bólip, sportpen shúghyldanuy kerek degen kenes berildi. Al endi arhiv qyzmetkerleri bir orynda úzaq otyryp, shang basqan arhiv qújattarymen júmys isteytindikten, әsirese restavrator mamandardyng densaulyghyn eskerip, bir uaqyt sportpen ainalysuyna mýmkindik jasau ýshin arhivting jertólesinen shaghyn sport zalyn ashtyq. Qazir arhivist mamandar onyng iygiligin kórip otyr. 1961 jyly irgesi qalanghan arhiv ghimaraty Respublikalyq manyzy bar tarih jәne mәdeniyet eskertkishterining memlekettik tizimining 35-shi tizbegine enuine baylanysty arnayy belgisi bar eskertkish taqta ornatyldy. Osynyng bәrin mereytoy aldyndaghy ýlken ózgerister dep ataugha bolady.

- Óziniz jana aityp óttiniz, Ortalyq memlekettik arhiv respublikalyq manyzy bar tarih jәne mәdeniyet eskertkishterining memlekettik tizimine endi dep. Jalpy arhiv memleket tarapynan erekshe qorghauda boluy tiyis nysan ghoy? Óitkeni tarihymyzgha qatysty qanshama qúndy qújattar sonda saqtalady...

- Dúrys aitasyz. Sol sebepti alghashqylardyng biri bolyp QR Ishki Ister ministrligi Almaty qalasynyng mamandandyrylghan kýzet qyzmeti basqarmasy memlekettik mekemesining qyzmetkerleri kýzetetin qyzmetke qol jetkizdik. Arhiv qoymalarynda saqtalatyn qújattargha qoyylatyn talaptar boyynsha, kýndelikti temperaturalyq, sanitarlyq rejimning sharttary saqtalyp, qyzmetkerlerding búl talaptardy saqtauy qatang qadaghalanady. Qújattar qoymasyna kirip-shyghudyng óz núsqaulyghy bar. Qoymalarymyz arnayy gazben óshiriletin qúraldarmen jabdyqtalghan. Órt qauipsizdigi erejeleri men talaptaryn oryndau, órtting aldyn alu jәne jong maqsatynda josparly týrde tekseru júmystaryn Almaty qalasy TJD «Órt sóndiru jәne avariyalyq-qútqaru júmystary qyzmeti» memlekettik mekemesining №13 órt sóndiru beketining qyzmetkerleri kezen-kezenimen jýrgizip otyrady. Sonymen qatar fayldaghy qújattardyng óship ketpeui ýshin serverlerimizding de senimdi boluyn qadaghalap otyramyz.

- Koronavirustyq indet kezinde bәrimiz qashyqtan júmys istep ýirenuge, onlayn formatqa auysyp kettik? Osynday jaghdaygha arhiv qyzmeti dayyn boldy ma?

- Ózderiniz biletindey, «Sifrly Qazaqstan» baghdarlamasy ayasynda ghasyrlar qoynauynan jetken bagha jetpes arhiv qoryn, tarihy múralardy, týpnúsqa qújattardy keyingi úrpaqqa syny men syryn búzbay jetkizuge zor mýmkindik tuyp otyr. Jalpy alghanda, qújattyq derekkózderding tolyqqandy keshenin saqtau jәne olardy jan-jaqty paydalanu barysynda sandyq jýiening róli joghary. Onyng nәtiyjesinde kóptegen siyrek qoljazbalardy úzaq uaqyt saqtaugha әri ótken zamandardan qazirgi zamangha deyingi kezendi qamtityn otandyq jәne sheteldik arhivter dýniyesine ilgeri zertteuler jýrgizuge esikter aiqara ashylady. Onyng ýstine әlemdi jaylaghan indet kezinde onlayn, sifrlyq, elektrondyq formattyng qanshalyqty manyzdy ekeni aiqyn kórindi. Býgingi tanda elimizde elektrondy arhiv qúryp, sony iske qosu mәselesi ontayly sheshilip kele jatyr. Álde de damyghan elderding tәjiriybelerin zertteu, jan-jaqty izdenu  júmystary jýrip jatyr. Búl asyghystyqpen jasalatyn dýnie emes. Bizding arhivting ózindegi 1,5 millionnan astam qújatty sandyq formatqa kóshiru úzaq uaqytty talap etedi. Ol 1-2 jylda jasala salatyn onay dýnie emes. Ghalymdardyng kóbine kónil bólip jatqan zertteu taqyrybyna qajetti qorlardy óz kýshimizben sifrlandyrugha den qoyyp otyrmyz. Qazirgi zamanauy tehnikanyng jetispeui júmystyng ilgerileuine qol baylau bolyp otyr. Dese de, otandyq arhivterdegi janashyldyqqa elimizge AQSh-tan, Reseyden, Týrkiyadan, Ontýstik Koreyadan kelgen belgili mamandar, ghalymdar ózderining ong baghasyn berip otyr. Bir ghajaby bizge kelushi zertteushiler, izdenushiler, tarihshylar elektrondy arhivting mýmkindigin paydalana otyryp, uaqyttaryn tiyimdi ótkizedi. Búrynghyday birneshe kýn qújat kýtu, bolmasa birneshe kýn izdep jýru joq. Ayta ketetin taghy bir dýniye, elimizde «Aqparatty Qazaqstan – 2020» memlekettik baghdarlamasyna sәikes, «Qújattardyng birynghay elektrondyq arhiyvi» aqparattyq jýiesi qúrylyp, arhiv qorlaryndaghy qújattardy sifrlau júmysy kezen-kezenimen jýieli týrde jýzege asyrylyp keledi. «E-arhiyv» jobasy boyynsha da ministrlik tarapynan qoldau kórsetilude. Oghan elimizding IT mamandary enbektenip jatyr.

- Ortalyq memlekettik arhivke ghalymdar men zertteushilerding deni kóbine qay elden keledi? Otandyq arhivter jalpy sheteldik zertteushilerding qyzyghushylyghyn oyata aldy ma?

- Óte jaqsy súraq. Býginde otandyq ghalymdarmen qatar, AQSh, Germaniya, Úlybritaniya, Japoniya, Vengriya, Italiya, Avstriya, Resey, Ontýstik Koreya, Týrkiya, Qyrghyzstan jәne basqa elderden kelgen zertteushilerding bizding arhivke qyzyghushylyghy óte zor. Arhiyvimizding últtyq negizde óng berilgen oqu zaly men qatar kitaphanasynyn, kovarkingtin, túraqty júmys jasaytyn kórme zalynyng zamanauy sipatta últtyq naqyshta bezendirilui zertteushilerge izdeniske ghana emes, sergektik jaghdaylaryna da keng tynys beredi.

- Ortalyq memlekettik arhiv qoryn tolyqtyru júmystary qalay jýrgizilude? Qazaq tarihyna qatysty shetelderden әkelingen qújattar bar ma? Qanday ghylymy jariyalanymdar jaryqqa shyqty?

- Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng «Arhiv – 2025» baghdarlamasy ayasynda Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyn, R.Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu institutynyng ghalymdarymen birlese otyryp, Ortalyq memlekettik arhiv tarapynan 7 arhivist mamanymyz 2019 jyly arnayy issaparmen Reseyding birqatar arhivterine baryp, atap aitqanda Mәskeu, Sankt-Peterburg, Orynbor, Omby qalasynyng arhivterinen qazaq tarihyna qatysty qújattardy aiqyndap, bir ay kóleminde tynymsyz izdenip, kóshirmelerin jinaqtap әkeldi. Osynday auqymdy júmystardyng qorytyndysy retinde 2019 jyly «Nasionalino-osvobodiytelinoe dviyjenie kazahskogo naroda v konse XVIII – nachale XX vekov», «Nasionalino-osvobodiytelinoe dviyjenie kazahskogo naroda v konse XIX – nachale XX vv.» atty arhiv qújattarynan túratyn kitaptardy qalyng oqyrman qauym nazaryna úsyndyq. Qarapayym auyl múghaliminen Qazaq KSR Ortalyq Atqaru Komiytetining tóraghasy qyzmetine deyin jogharylaghan nar túlgha – Úzaqbay Qúlymbetov turaly kitapty Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng jәne jeke kәsipkerlerding qoldauymen jaryqqa shyghardyq. «Putevodiyteli po fondam Sentarlinogo gosudarstvennogo arhiva respubliky kazahstan. Dosovetskiy period», «QR Ortalyq memlekettik arhiyvining jeke tektik qorlary boyynsha jónsiltemesi» (1959-2009) qayta óndelip basyldy. Mәselen, ózara ekijaqty memorandum negizinde Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Ziyabek Qabyldinov institut tarapynan shetel arhivterinen jinaqtalghan 33307 paraq qújattardy Ortalyq memlekettik arhiv qoryna tapsyrdy. Omby oblysynyng tarihy arhiyvinen 3500-den astam paraq qújat әkelindi. Biyl Sankt-Peterburg qalasynda ornalasqan Reseyding memlekettik tarihy arhiyvinen 2004 paraq qújatpen arhiv qory tolyqtyryldy. Sonymen qatar 2019-2020 jyldyng aralyghynda Resey astanasy Mәskeu qalasyndaghy K.G. Paustovskiy múrajayy men «Omby oblysynyng tarihy arhiyvimen, yntymaqtastyq jәne mәdeny almasu maqsatynda memorandumdar jasaldy. Memorandum ayasynda osy baghyttaghy júmystar әri qaray jalghasyn tabatyn bolady.

- Arhivist mamandar jetkilikti me?

- Arhivist mamandar jetkilikti. Tek, naghyz restavrator mamandar joqtyng qasy. Bilikti, sapaly kadr dayarlau mәselesi qay kezde de basymdyq beretin baghyttardyng biri bolyp qala beretini anyq. Óitkeni bәsekege qabiletti bolu degenimizding ózi – әrdayym adamnyng óz-ózin jetildirip otyruy, enbek naryghynda súranysqa ie boluy. Qyzmetkerlerimizding kóbi óz elimizde oqyp, joghary bilim alyp songhy ýlgidegi tehnikalarmen júmys isteudi mengergen mamandar. Onyng ýstine arhiv qyzmetkerleri alys-jaqyn shetelderding arhivterinde qyzmettik tәjiriybeden ótip, dәstýrge ainala bastaghan zamanauy formattaghy kәsiby bilim alatyn TMD elderining arhiv isi mamandaryna arnalyp úiymdastyrylatyn «Jas arhivshilerding jazghy mektebine» qatysyp, ózimizge jaqyn ornalasqan Últtyq kitaphananyng bazasynda úiymdastyrylatyn «Jazba qújattardy konservasiyalau jәne qalpyna keltiru mektebine» baryp, alys-jaqyn shetelderde taghylymdamadan ótip óz kәsibiyligin arttyryp otyrady. Qyzmetkerlerimiz óz biliktilikterin arttyryp qana qoymay, jyl sayyn elimizdegi joghary oqu oryndary studentterining óndiristik jәne ghylymy tәjiriybeden ótuine jaghday jasap keledi. Joghary dengeydegi arhivist mamandardyng qataryn kóbeytu maqsatynda jas arhiv qyzmetkerlerining magistratura, doktoranturagha týsuine de qol úshyn sozyp otyrmyz. Mәselen, arhiv qyzmetkeri Ayhanym Maksymkanova Múraghattanu, qújattanu jәne qújattamany basqarudy qamtamasyz etu mamandyghy boyynsha әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining doktoranturasynda oquyn jalghastyruda. Endigi kezekti osylaysha elimizding joghary oqu oryndary arhiv salasyna qyzyghushylyghy bar sapaly mamandarmen qamtamasyz etu ýshin olardyng bilim alu jýiesin qayta qarap, baghyt-baghdar berip,  әlemdik standarttargha sәikes damytsa degen tilegimiz bar. Bolashaq jastardyng qolynda. Sol sebepti olardyng ghylymy janalyqtary tәjiriybe jýzinde tiyimdiligi eskerilse, últtyq mәdeniyetimizding jetistikteri dýnie jýzine tanylatyn bolady.

- Ángimenizge rahmet!

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3239
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379