Sәdibek Týgel: «Men naghyz sayasatkerding ózimin»
«Úly Dala Qyrandary»- atty respublikalyq qoghamdyq-sayasy qozghalystyng tentóraghasy, QR enbek sinirgen qayratkeri, jazushy Sәdibek Týgelmen súhbatymyz býgingi qoghamdaghy adamdardyng sayasy belsendi boluy qajet degen oidyng ózgenen órbidi. Ángime barysynda Týgel myrza ózining sayasat salasynda kórgen-týigenderin ortagha salady.
- Sәdibek agha, qalyng qazaq Sizdi aldymen últtyq sporttyng nasihatshysy, janashyry, Úly Dala qúndylyqtaryn úlyqtaushy,ataqty «Qazanat» kitabynyng jәne aty anyzgha ainalghan Qúlager eskertkishining avtory retinde tanidy. Mening saualym: Siz, keyingi jyldary sayasat kenistigine de shyghyp jýrgeninizdi keybir jiyndardan, kógildir ekrannan kózimiz shalyp qaluda. Kókeyimizde Sizding sayasatqa den qongynyzgha ne týrtki boldy eken degen súraq bar? Aytynyzshy agha, býgingi tanda Sizding elimizdegi sayasy mәselelerge qanday qatysynyz bar?
«Úly Dala Qyrandary»- atty respublikalyq qoghamdyq-sayasy qozghalystyng tentóraghasy, QR enbek sinirgen qayratkeri, jazushy Sәdibek Týgelmen súhbatymyz býgingi qoghamdaghy adamdardyng sayasy belsendi boluy qajet degen oidyng ózgenen órbidi. Ángime barysynda Týgel myrza ózining sayasat salasynda kórgen-týigenderin ortagha salady.
- Sәdibek agha, qalyng qazaq Sizdi aldymen últtyq sporttyng nasihatshysy, janashyry, Úly Dala qúndylyqtaryn úlyqtaushy,ataqty «Qazanat» kitabynyng jәne aty anyzgha ainalghan Qúlager eskertkishining avtory retinde tanidy. Mening saualym: Siz, keyingi jyldary sayasat kenistigine de shyghyp jýrgeninizdi keybir jiyndardan, kógildir ekrannan kózimiz shalyp qaluda. Kókeyimizde Sizding sayasatqa den qongynyzgha ne týrtki boldy eken degen súraq bar? Aytynyzshy agha, býgingi tanda Sizding elimizdegi sayasy mәselelerge qanday qatysynyz bar?
- Tikeley qatysym bar. Ómirding ózi túnyp túrghan sayasattan qúralady. Myna dýniyede bәrinen de ne qymbat degen súraqqa :- «Bәrinen de, adamdargha Allataghala syilaghan jaryq dýnie men jeke ómiri óte qymbat. Al , jeke ómirindegi qymbattylary- adamdardyng arasyndaghy syilastyq pen sayasat»- der edim. Búl jerde aitayyn degenim, sayasatqa әrbir adamnyng qatysy bar. « Sayasatpen ainalyspasang , sayasat senimen ainalysady»- degen qaghida osydan shyqqan.Qoghamdaghy oryn alyp otyrghan әdiletsizdik, jappay jaylap alghan jemqorlyq, әrtýrli biylik tarmaghyndaghy sheneunikterding qarapayym halyqa mensinbeu qarauy, qorlauy, tapa -tal týste oq atuy kóp adamdardyng sayasy belsendiligining joqtyghynan dep bilemin. Elding sayasy belsendilgi artsa,qorqaular arttaryn qysatyn edi. Al, men bolsam sayasatkerding dәl ózimin.
- Sayasatkerliginizdi nemen dәleldeysiz?
- 1990 jyly Almaty sayasattanu jәne basqaru institutyn tәmamdap, kәsibi sayasattanushy jәne sosiolog mamandyghyna ie boldym. 1994 jyldyng 7-shi nauryzy kýni ótkizilgen QR Joghary Kenesining 13 shaqyrylymynyng sayulauyna ózimdi ózim úsynyp, dodagha týstim, saylaugha belsene qatystym, ýlken sayasy tәjiriybe jinadym. Ayta ketu kerek, Qazaqstan parlamentarizmi tarihynda demokratiyalyq talaptardy barynsha mol saqtaghan osy saylau boldy.
- Siz saylaugha qay aimaqtan,qay okrugden týstiniz. Oghan neshe adam qatysty?
- Búl saylaugha men Shyghys Qazaqstan oblysy Úlan, Tavriya jәne Samar audandaryn birikttirgen okrugten týstim. Oghan obylysymyzdyng ýsh azamaty: men, Mamyrbaev Raqymbek jәne Amanjol Jýnisov qatystyq. Ayta ketu kerek , saylaushylarmen kezdesu, ýgit-nasihat júmystary shynayy bәsekelestik jaghdayda , tartysty әri qyzyqty ótti. Oghan negizinen men sebepker boldym. Oblys basshylyghy ýkilep R. Mamyrbaevty shyghardy. Ol kezde Rәkeng oblystyq sottyng tóraghasy, biyik lauazymdy qyzmetting iyesi. Mening búl dodagha týsuim, bәrin aldyn-ala boljap, ekshep-tekshep otyratyndar ýshin kýtpegen janalyq edi. Olardyng esepter i boyynsha atalmysh okrugten bir-aq kisi saylaugha týsedi, sol adam jeniske jetedi.Saylau nauqanyna birden qyzu kiristim. Ýgit-nasihat júmystaryna barynsha kónil bóldim. Saylaushylarmen әr kezdesuim әserli ótetin boldy. Sonyng nәtiyjesinde meni qoldaushylardyng sany kýn sayyn kóbeydi. Múnday jaghdaydy kýtpegen bizding oblystaghy sheneunikter kәdimgidey abyrjyp-sasyp qaldy. Endi ne isteu kerek? Olar oilanyp-tolghanyp taghy bir adamdy rezerv túrghysynda qosudy sheshedi. Ol -- Samar audandyq auruhananyng bas dәrigeri A. Jýnisov edi. Ádildik ýshin aituym kerek, Raqymbek Mamyrbaev saylau aldyndaghy dayyndyq barysynda óreli azamattyq tanytty, әkimshilik resurstardy qoldanbady. Ekeumiz ýsh audandy birge araladyq, halyqpen kezdesulerde birge boldyq. Saylaushylarmen bolghan ondaghan jýzdesu sәtterinde birimizge-birimiz qúrmetpen qarap, qoldau kórsetip otyrdyq. Eki adam teng bolghan jaghdayda,ýshinshining ótetin zandylyghy negizinde bizding okrugten Amanjol Jýnisov deputattyq mandatqa ie boldy. Ókinishke oray, óziniz bilesiz, Joghary Kenestin ghúmyry úzaqqa barmady,bir jylgha jetpey taratyldy. Búl jerde aitayyn dep otyrghanym, saylau dodasyna qatysuda mening jeke esebim bar edi. Ol sayasattanushy retinde ózimdi synap, tekseru bolatyn. Sol synnan men sayasatker retinde sýrinbey óttim dep aita alamyn. Kóp tәjiriybe jinadym, sayasat salasyndada qabilet,qarymymnyn barlyghyna kóz jetkizdim. Búl birinshi,dәlelim.
Ekinshi dәlelim, 2000-2001 jyldary jana Elordamyz-Astana qalasynda « Mening Qazaqstanym»-atty halyqtyq-patriottyq qozghalys boldy. Men sonyng býkil júmystaryna belsene aralastym, atsalystym. Qozghalystyng basshylarynyng biri boldym.
Ýshinshi dәlelim, Astana qalasynyng túnghysh baspasóz hatshysy bolyp, qaynaghan qazannyng ishinde, sayasy epiysentrding naq ortasynda jýruim dep aita alamyn. Astana qalasynyn Halyqaralyq Baspasóz Ortalyghyn qúru arqyly elimizding jәne sheteldik sayasy qúrylymdarmen tyghyz baylanysta júmys istedim.
Tórtinshi dәlelim, atadan -balagha, úrpaqtan-úrpaqqa jalghasyn tauyp kele jatqan Úly Dala oiyndaryn bir jýiege keltirip, aldymen Últtyq At sporty týrlerinin Federasiyasyn, keyin qúramynda 25 respublikalyq Federasiyalary bar Qauymdastyqty qúrugha úiytqy boluym. Qazir Qauymdastyqtyng qúramynda 1- millionnan astam mýshe bar. Ol sany jaghynan respublika boyynsha eng ýlken sporttyq birlestik bolyp tabylady.
Besinshiden, 2005 jyldan bastap, qúramynda 72-myng mýshesi bar , «Jerúiyq» ekologiyalyq partiyasy tóraghasynyng birinshi orynbasary retinde de qoghamdyq-sayasy júmystardyng ortasyndamyn.
Altynshydan, últymyzdyng ór azamaty Marat Áskenúly Nәbiyev ekeumizding halyqtyng qoldauymen «Úly Dala Qyrandary»-atty respublikalyq qoghamdyq-sayasy qozghalysty qúryp, resmi memlekettik tirkeuden ótkizuimiz.
- Sizding «Agha, sayasatqa qatysynyz bar ekenin nemen dәleldeysiz?»-degen tura súraghynyzgha menen barynsha tolyq jauap aldynyz ghoy dep oilaymyn. Osy tizip ótken dәlelderim jetkilikti me?
- Jetkilikti bolghanda qanday. Mening negizgi saualym, janaghy siz aitqan qyrandar qozghalysyna baylanysty bolayyn dep túr. Qozghalys qúru iydeyasy qaydan shyqty? Atyn nege «Úly Dala Qyrandary» dep qoydynyzdar? Úiymnyng maqsattary men mindetteri turaly aityp berseniz?
- Jogharyda aityp ótkenimdey, 2000-2001 jyldary « Mening Qazaqstanym»-atty sayasiy-qoghamdyq qozghalys boldy. Marat Nәbiyev dosymyz ekeumiz sonyng barlyq júmystaryna basynan ayaq qatystyq. Mәkeng qozghalystyng Astana qalalyq filialyn basqardy. Men onyng ortalyq shtabynda boldym. 2001 jyldyng kýzinde belgisiz sebeptermen úiymnyng júmysy toqtatyldy. Sol kezde biz bolashaqta bәribir bir sayasy júmystardy jalghastyryp, birlestik ashamyz dep sheshken bolatynbyz. Sonyng reti tura 10 jyldan keyin, 2011 jyly keldi . Qozghalystyng atauy turaly súraq qoydyng ghoy , soghan jauap bere keteyin.Biz, on jyl búryn « Úly Dalany» tandaghan bolatynbyz. Óitkeni Úly Dala últymyzdyn úyaly mekeni, ata-babalarymyz qanyn tókken qasiyetti jeri emes pe? Onyng ýstine men myna jәitti atap aita ketkendi jón kórip túrmyn. Mening songhy 20-30 jyldaghy qoghamdyq júmystarym Úly Dalagha tikeley qatysty. Osy kýnge deyin Úly Dala oiyndary, Úly Dala batyrlary, Úly Dala túlparlary mәselelerimen tikeley shúghyldanyp ,zerttep kele jatqanymdy kóziqaraqty aghayyndar jaqsy biledi dep oilaymyn. Búl turaly mening әr jyldary jazghandarymmen radio-teledidarda aitqandarym arhivterde saqtalghan. Bizge, byltyr qozghalysty tirkeuden ótkizerde «Úly Dalagha» baylanysty kóptegen mekeme, úiymdardyng aty baryn , sol sebepti Úly dalagha bir sóz qosynyzdar degen úsynys týsti. Sonda Marat Nәbiyev « Japalaq jemin astyna basyp, tyghyp jeydi, Qyran jemin ainalysyna shashyp jeydi»-deydi ghoy,» Úly Dalagha» Qyrandar sózin qosayyq degen úsynys aitty. Sonymen, biz qúrghan qozghalys «Úly Dala Qyrandary»-dep atalady.
- Memlekettik tirkeuden óte aldynyzdar ma?
- Áriyne, óttik. Búl qozghalysty qúruda biz barlyq zang talaptaryn mýltiksiz oryndap kelemiz. Aldymen, 2011 jyldyn 12-shi qazanynda qozghalystyng túnghysh Qúryltay-Siezin ótkizdik. Oghan barlyq oblystardan, Almaty, Astana qalalarynan 200 delegat qatysty. Sodan keyin әdilet ministrligi biz tapsyrghan barlyq qújattardy múqiyat tekserip, zerttep Qazaqstan Respublikasynyng zandaryna oray resmy tirkeuden ótkizip, júmys isteuge rúqsat etilgen Kuәlik qújatty berdi. Endi bizge jol ashyq.
- «Úly Dala Qyrandarynyn» algha qoyghan maqsattary men mindetteri turaly qysqasha, tújyrymdap aityp ótseniz dúrys bolar edi.
- Sol 2011 jyldyng qarasha aiynyng 12 kýninde ótkizilgen túnghysh Qúryltay-Sezimizde delegattar qyzu talqylaudan song « Biz qayda baramyz??»-atty respublikalyq qozghalystyng Baghdarlamasyn qabyldady. Aty badyrayyp aityp túrghanday, men Sizge qarsy súraq qoyayyn, shynynda osy biz « Qayda bara jatyrmyz?». Jauap bere alasyz ba?
- Joq, agha, jauap bere almaymyn.
- Búl súraqqa jalghyz sen ghana emessing jauap bere almaytyn. Búl kýrmeui kóp kýrdeli mәsele. Siz ben biz, qazir kapitalistik formasiya qúrylymynda ómir sýrip jatyrmyz. Ár kezenning búljytpay oryndaytyn sharttary men qaghidalary bar. Olardy oryndamasan, kapitalizm jyrtqysh angha úqsap,aldyna kelgendi ,tarpa bas salady, júlyp-jeydi, jútyp qoyady. Mine, sony boldyrmau ýshin, aldymen kapitalizm kezinde demokratiyalyq qúndylyqtardy, talaptardy qatang saqtau qajet. Bizding qozghalys elimizdegi saylau zannamalary men tetikterine týbegeyli ózgeris engizip, ony odan әri jetildirudi qoldaydy jәne sol baghytta tegeurindi júmys isteydi. Bizge qajettisi, biylikting barlyq dengeylerinde әdil әri erkin saylau ótkizu. Auyl әkimin, audan әkimin, oblys әkimin halyq saylau kerek. Saylau merzimi ýsh jyl. QR Preziydentining saylau merzimi tórt jyldan aspau. qajet. Bizde de; demokratiyalyq irgeli elderdegidey ,bir adam eki ret ghana preziydent saylanuyna týsu kerek. Kelesi ýlken mәsele, býkil sottar qúramy da tek saylanu arqyly bekituleri tiyisti. Halyq aitsa qalt aitpaydy. Sonda ghana, «tura biyde tughan joq»- degendey әdil sheshim shygharatyn azamattar sot qyzmetin atqaratyn bolady. Sonymen qatar kóp partiyalyqqa jol ashyp, Búqaralyq Aqparat Qúraldarynyng tәuelsiz boluyna qol jetkizuimiz kerek. Ol býgingi ómir talaby. Turasyn aitqanda, Ata zandy qayta qarap, qatesin týzep, kem ketinin kýzep bәrin eng aldymen tughan Otanymyzdyng odan әri ósip-órkendeuine baghyttap, layyqtauymyz qajet.
Kelesi manyzdy mәsele jemqorlyqty jon, onymen ayausyz kýres jýrgizu. Keybireuler kókiydi:- « Eshqashan, eshuaqytta korrupsiyadan qútyla almaymyz»- dep. Búl óte ziyandy jәne mýldem ótirik týsinik. Rasynda , qazirgi kezende jemqorlyq halqymyzdyng jelkesine taltayyp minip alyp, tynysyn kýn sayyn taryltyp otyr. Beyne bir « Jeti basty aidahar ispetti. Jerimizding asty , ýstinen shyqqan baylyqtarymyzdy qylghyta jútyp, qazynamyzdy tauysyp barady». Iya, osynday jaghday , biz ómir sýrip jatqan qoghamda oryn alyp otyr. Odan shyghatyn jol bireu, ol jemqorlarmen barlyq tәsilderdi qoldanyp kýres jýrgizu, olardy qatang jazagha tartu qajet. Sot praktikasyna qaytadan ólim jazasyn engizu qajet dep oilaymyn. Sonda, әbden dandaysyghan, shetten shyqqan jemqorlardy ólim jazasyna kesuge bolar edi. Bir sózben aitqanda, qoghamnyng damuyna paydasyn tiygizetin irgeli sot reformasyn qabyldau qajet. Myna zaman , myna atadan qalghan mynghyrghan baylyq tistegenning auzynda, ústaghannyng qolynda ketpey , osy el men jerding iyesi, tiregi bolyp túrghan, osy elding býkil taghdyryna jauapty qazaq halqyna jayly boluy kerek. At tóbelindey, halqyn jatsynghan, ózimshil ólermen top toyyp sekirip, qarapayym qalyng qazaghym tonyp sekirgennen tek últ mýddesi ózek órter útylysta.
Bizding qazaq qoghamyna ondy ózgerister, silkinis qajet. Bizding ózgeristi tómennen-qalyng әleumetten, aldymen, auyldaghy qarapayym halyq ortasynan bastaghanymyz jón. Búl jerde basa aitarymyz auyl taghdyry da qozghalystyng nazarynan tys qalmaydy. Respublika halqynyn 46,7 payyz auyl,selolarda ómir sýredi. Kóbining tirshiligi- tirshilik emes,ógiz ólmes , arba synbas jaghdayda. Olardyng bәrin, biyliktegiler «samozanyatyi» jasap tastaghan ghoy. Búl mýldem qate sheshim. «Óz qotyryndy ózing qasy»-degen qoy.
Odan shyghu joly bar ma? Bar. Ol barlyq auyldarda eng birinshi kezekte auyl óndirisiin qúru. Auyl adamdaryn enbekpen qamtamasyz etu.
Ayghaylap aitatyn, shúghyl shara engizip atqarar mәseleler óte kóp. Bizding qozghalys halyq kәdesine jaraytyn basqada júmystarmen belsene ainalysady.Qysqartyp aitsam , olar mynalar:a) últtyq ruhaniyatty kóteru, b) qazaq tilining mәrtebesin jogharlatu, gh) últtyq namysqa kónil bólu, d) jastarymyzdy erlikke, batyldyqqa, batyrlyqqa, otansýigishtikke tәrbiyeleu, j) shaghyn jәne orta kәsipkerlikti damytu, júmyssyzdyqty joiy, z) iydeologiyagha kónil bólu, ar-ojdandy joghary ústau, iy) bilim men ghylymgha kónil bólu, k) el birligin asqaqtatu, m) últtyq qúndylyqtardy úlyqtau, kadr sayasatyn reformadan ótkizu, әleumettik mәselelerge erekshe kónil bólu, demografiya men migrasiyany qatty baqylaugha alu jәne taghy basqa últqa qajetti súraqtar.
- Osy qoghamdyq-sayasy qozghalystyng Sizben birge tentóraghasy Marat Áskenúly turaly aityp berseniz?
- Dúrys saual. Mening dosym Marat Nәbiyev bala jasynan órshil minezdi, últyn sheksiz qúrmetteytin, elge eren enbek sinirip kele jatqan,halqymyzdyng asyldarynyng biri de bireui. Aqiqatyn aitsam, -« Jerding iyesi bizbiz, sondyqtan tughan jerge aldymen ózimiz iyelik etemiz. Sender adal júmys istemey, qazaqty aldap otyrsyndar»- dep, shetel alpauyttaryna últ azamattarynyn ishinen suyrylyp, algha shyghyp qarsylyq kórsetken osy Marat bauyrymyz qana. Ol últtyq ónerdin, últtyq mәdeniyetting shynayy janashyry әri atymtay jomart mesenaty. Marat Kenes Odaghy túsynda Baluan Sholaqqa eskertkish túrghyzdy. Úly paluanymyz Qajymúqan Múnaytpasov auylynyng órkendeuine belsene atsalysty. Dәrmen Saduaqasovty әlemdik shahmat arenasyna shygharghan osy Marat aghan. 1979 jyly Ereymentauda nemis avtonomiyasy qúrylady degende qazaq jastaryn bastap, qarsylyq miting úiymdastyrghan da bizding Mәkeng bolatyn.
- Keybir baspasóz betterinde, sayttarda Sizderdin úiymdarynyzdy Almaty qalasynda qúrylghan «Úly Dala» qozghalysynyn « synary» degen ispette materialdar jariyalandy. Oghan ne deysiz?
- Qazaq aitady:-«keng bolsan, kem bolmaysyn»- dep. Aytqandar aita bersin. Búl jerde bizding pozisiyamyz anyq. Ony qúryltayda jariyalaghanbyz. Atalmysh qozghalysty da, ony qúrugha múryndyq bolghan azamattardy qoldaymyz, qúptaymyz,júmystaryna sәttilik tileymiz. Jana úiym qúrghannan, biz útpasaq, útylmaytynymyz belgili. Qazaqstannyng sayasy kenistigi júmys isteymin degenderge jetip, artylady. Al, óz basym Aydos Sarymgha ýlken qúrmetpen qaraymyn. Ol elimizdegi jetekshi politologtardyng biri.
- Qaptap ketken sayasatshymyn dep, jýrgender turaly pikiriniz qanday?
- Qanday bolushy edi. Men, olardyng keybireuining bylshyl sózderi men byljyr-batpaq aitqandaryn únatpaymyn. Ótken ghasyrda sauaty az elge, «aramza moldalar» aqylshy boldy. El ishinde olardy «dýmsheler»-dep aitady. Bizding ruhaniyatymyzgha orasan ziyan tiygizgen solar ghoy. Al, qazir eshtenening bayybyna boylap bara almaytyn, qoghamdaghy ózgeristerge dúrys sayasy diagnoz qoya almaytyn «shalajansar, dýmshe sayasattanushylar» payda boldy. Olardyng óreleri tayaz, oilary taqyr. Aytatyndary «falish». Soghan qaramay gazet, jurnaldardyng betterinen týspey, qoghamgha aqyl aitady. Qoghamgha kenes beru ýshin sen, aldymen halyqtyng ishinde, júmysshylardyng ortasynda boluyng kerek. Solardyng problemalarymen shúghyldanu kerek. Olardyng kórgenin kórmey, aqyl aitu degen baryp túrghan aqylsyzdyq.
- Agha, sonda Aydos Sarymnan basqa jóni týzu politologtar, yaghny sayasattanushylar joq pa?
- Nege joq. Bar. Mysaly, Múhtar Tayjan. Ol kedendik odaqqa qatysty ,qazaqqa qajetti oilardy batyl aityp jýr. Dosym Sәtbaevtyng tújyrymdary shyndyq auylyna jaqyn. Erlan Qarinnen ýmit ýlken.
- Al, naghyz tolyqqandy , qoghamnyng býlkildegen tamyryn dóp basatyn, búltaqtamay betke tura aitatyn, qaytpas-qaysar sayasatkerler dep, kimderdi aitar ediniz?
- Serikbolsyn Ábdildiyn, Imanghaly Tasmaghambetov, marqúm Altynbek Sәrsenbaev jәne Ghalymjan Jaqiyanov.
- Qazaq neden ada boluy kerek?
- Eki jýzdilikten,satqyndyqtan. Búryn qazaq tarihynda ziyany joq, jәy qyzghanshaqtyq boldy. Keyin ol kóre almaushylyqqa, sosyn kýnshildikke auysty. Qazir qazaqy qyzghanshaqtyq eng jaman, eng qasiretti -satqyndyq satysyna kóterildi. Men aitar edim, Altynbekti aldymen birge oqyghan, birge ósken, birge aralasqan, ol tiri kezinde, onyng aldynda qúiryqtaryn qysyp, jorghalap jýretin «dostary» satyp ketti. Men biletin , bir-aq azamat bar , Altynbekting tuyn joghary kóterip jýrgen. Ol-Serghazy Múhtarbek.
- Siz bir súhbatynyzda, «Kreslomaniya auruynan arylmay, korrupsiadan ada bolmaymyz»-degen ediniz.
- IYә. Kreslomaniya bizding qoghamda asqynyp túr. Bar pәle osynda. «Qayda barsang qorqyttyng kóri»-degendey, qazir qyzmetti paragha satyp alu óte jaman, óte qauipti әdetke ainaldy. Osyny joiymyz kerek.
- Ony qalay joyamyz?
- Qatang jazalau arqyly. Kreslomaniya auruymen korrupsiyagha shaldyqqandardy atu-asu qajet. Tek sonda kózimiz ashylady. Onyng auyly alys emes.
- Marat Áskenúly ekeuleriniz az sóilep, dabyrlatpay, kóp ónegeli sharalardy is jýzine asyrghan azamattarsyzdar. Sonyng ishindegi Qúlager eskertkishin salularynyz, últ tarihyndaghy úly oqighalardyng qataryna jatady. Búl keremet bastamany býkil qazaq halqy birauyzdan qoldady. Osy orayda bir súraq qoydy qalap túrmyn. Qúlagerge baylanysty josparlarynyz qanday?
- Jaqsy súraq. Aqyldasyp pishken ton kelte bolmaydy. Marat ekeumiz kenesip «Úly Dala Qyrandary» qozghalysynyng atynan « Qúlager-Qazanat»-atty Úly Dala Danqyna arnalghan ghajayyp múrajay jәne «Qúlager-Alaman» ippodromyn saludy qarastyryp otyrmyz.Múrajaydyng jәne atshabardyng eskiyzin dayyndap qoydyq. Búl bir kýnde bitpeytin ýlken júmys. Shýkir deymiz, bizdi Kәrim Mәsimov basqaratyn óz Ýkimetimiz qoldap otyr.
Ángimelesken, Maygýl Súltan
«Abay-aqparat»