Halyqaralyq zertteuler men boljamdardyng derekterine sýiensek, ýstimizdegi ghasyrdyng sonynda qazaq jerining qazyna baylyghyn iygeru ýshin Qazaqstan aumaghyna 100 million adamdy ornalastyru qarastyrylyp keledi eken. Qazirgi Ýkimetting resmy boljamy boyynsha, 2050 jyly eldegi qazaq sany nebary 26 million bolmaq. Demek, osy kezende jerimizdegi qazyna baylyqtyng zandy iyeleri jәne múrageri qazaqtar elde mýlde azshylyqqa ainalyp, Qazaqstan degeniniz KSRO kezindegidey shet júrt alpauyttaryna qazyna-baylyghymyzdy tonau ýshin qolayly bolmaq. Áriyne, búghan jol bermes ýshin túrghyn ýige, jer uchaskesine, azyq-týlikke zәrulikti joyyp, halqymyzdyng sanyn eselep arttyryp, 2020 jyly 20 millionnan asyryp, 2050 jyly 50 milliongha, ghasyrdyng sonynda 100 milliongha jetkizu ýshin barlyq mýmkindikti qarastyru qajet qoy. (Ana tili, №46, 2011 j., Quanbek Boqaev).

Jalpy, halyqtyng qa¬lypty ósui jaghdayynda әrbir 25 jyl sayyn qazaq hal¬qynyng sany eki esege ar¬typ otyruy tiyis. Qazaqtyng tarihyna qarasaq, osynday ósim eshqashan toqtaghan emes. Bizding jer betinen joyylyp ketpey otyruymyzdyng bir sebebi de osy bolsa kerek. My¬saly, 60-80 jyldary qazaq halqynyng sany eki eseden astamgha ósse, sodan keyingi 25 jylda múnday ósim bolghan joq. Nege? Mine, osy súraqqa jauap izdeuimiz kerek...

Halyqaralyq zertteuler men boljamdardyng derekterine sýiensek, ýstimizdegi ghasyrdyng sonynda qazaq jerining qazyna baylyghyn iygeru ýshin Qazaqstan aumaghyna 100 million adamdy ornalastyru qarastyrylyp keledi eken. Qazirgi Ýkimetting resmy boljamy boyynsha, 2050 jyly eldegi qazaq sany nebary 26 million bolmaq. Demek, osy kezende jerimizdegi qazyna baylyqtyng zandy iyeleri jәne múrageri qazaqtar elde mýlde azshylyqqa ainalyp, Qazaqstan degeniniz KSRO kezindegidey shet júrt alpauyttaryna qazyna-baylyghymyzdy tonau ýshin qolayly bolmaq. Áriyne, búghan jol bermes ýshin túrghyn ýige, jer uchaskesine, azyq-týlikke zәrulikti joyyp, halqymyzdyng sanyn eselep arttyryp, 2020 jyly 20 millionnan asyryp, 2050 jyly 50 milliongha, ghasyrdyng sonynda 100 milliongha jetkizu ýshin barlyq mýmkindikti qarastyru qajet qoy. (Ana tili, №46, 2011 j., Quanbek Boqaev).

Jalpy, halyqtyng qa¬lypty ósui jaghdayynda әrbir 25 jyl sayyn qazaq hal¬qynyng sany eki esege ar¬typ otyruy tiyis. Qazaqtyng tarihyna qarasaq, osynday ósim eshqashan toqtaghan emes. Bizding jer betinen joyylyp ketpey otyruymyzdyng bir sebebi de osy bolsa kerek. My¬saly, 60-80 jyldary qazaq halqynyng sany eki eseden astamgha ósse, sodan keyingi 25 jylda múnday ósim bolghan joq. Nege? Mine, osy súraqqa jauap izdeuimiz kerek...

Ana men balany әleumettik qorghau - demografiyalyq jaghdaydy jaqsartudyng bir joly ghana. Búl maqsatty jýzege asyru ýshin әleumettik jәne arnauly jәrdemaqy tólemderining mólsherin arttyru kóptegen elderding tәjiriybesinde bar dýniye. Biraq bizding Ýkimet ana men balany alaqanyna saludyng ornyna, jetim baladay jәu¬tendetip qoyghanday. Memleket qazynasynan qarastyrylghan jәrdemaqy mólsheri olardyng jyrtyghyn jamap jýr degenge ilanu qiyn.

Oylana qarasaq, bala - memleketting basty baylyghy, qazynasy jәne bolashaq tiregi. Demek, balany asyrap-ósiru - tek ata-ananyng gha¬¬na emes, memleketting de bas¬ty mindeti. Balalar da qarttar men mýgedekter se¬kildi qoghamnyng qorghansyz mýshesi ekenin úghynu qiyn emes qoy. Demek, el azamaty retinde, qoghamnyng qorghansyz mýshesi retinde әr balany baghyp ósiruge, tәrbiyeleuge Ýkimet qajetinshe jәrdem berip otyrsa, analar jappay bala tuudan bas tartpas edi jәne balalarynyng da den¬saulyqtary anaghúr¬lym jaqsarar edi.

Sonymen qatar olar balalaryn baghyp-qaghyp, dúrystap ósirer edi. Al múnyng ózi deni sau, bilimdi, bilikti úrpaq ósirudi qamtamasyz etetini dausyz. Al qazir statistikalyq mәlimetter men zertteulerge qaraghanda, elimizdegi 5 million balanyng basym kópshiligi túrmystary nashar otbasylarda kedeyshilik kýn keship, ósip keledi. Týrli auru-syrqau, mýgedek balalardyng da osynday qazaq otbasylarynan shyghuy jiyiley týsude...Men ózim 40 jyldan astam bala dәrigeri bolyp júmys atqaryp, qazir de Almaty memlekettik dәrigerler bilimin jetildiru institutynda 30 jyldan astam balalar hirurgtaryn dayarlaugha enbek sinirip kele jatqandyqtan, pediatriyanyng ózekti mәseleleri jýregimdi auyrtady...

«Últ bolamyn deseng - úrpaghyndy oila!» deydi dana halqymyz.

Eng ókinishtisi - әli de sorlap jatqan sol óz halqymyz: ýisiz-kýisiz, júmyssyz, bazar jaghalap, arba aidaghandar (qal¬talarynda tabaqtay diplomdary bola túra), auyldarda júmys joq, al qalada túratyn ýileri joq, salynyp jatqan ýiler tym qymbat, jerding barlyghy shekpendilerge satylyp ketken... Túrmys jaghdaylary nashar bolghandyqtan, jaryq dýniyege kelgen balalary da auru-syrqau. Sebebi ekiqabat analardyng ózderi ash-qúrsaq, aurushan, toyyp tamaq jemegen son, kez kelgeni anemiyagha (qan azdyqqa) shaldyqqan. Onday analardan qay bir deni sau nәreste dýniyege kelsin?! Sebebi dýniyege úrpaq әkeletin ananyng den¬saulyghy jaqsy boluy kerek jәne ol qúrsaghyndaghy sharanasyn da qajetti qorektik taghamdarmen qamtamasyz etui qajet. Ol ýshin tamaghy toq, uayymy joq boluy kerek. Qazaqta: «Emizuli әielge - elu pәtir nemene?» degen maqal bar. Búl maqaldyng tórkini - ertede bir babamyz tanertengi shayyn iship, kýrke tauyq¬taryn baghyp qyrgha shyghugha dayarlanyp jatady. Áyeli qamyr iylep, pәtir (mayly qattama) pisiruge dayarlanyp jatady. «Kóp jýrip qalmay, erterek kel. Pәtir pisirip qoyamyn» deydi ýiden ketip bara jatqan kýieuine. Týske taman qýrkesin jayyp, tamaq ishuge kelse, shay qaynap, demdeuli túr, biraq pisken pәtir joq deydi. Sóitse әielining emizuli balasy bar eken, pisirip otyryp elu shaqty pәtirding barlyghyn ózi bayqamay jep qoyypty. Búrynghy sheshelerimiz de qanday baquat bolghan desenshi! Kýieuinen úyalghannan aitqan sózi elge maqal retinde tarap ketipti. Shyn mәninde, ekiqabat әiel de, emizuli әiel siyaqty, dúrys ta¬maq¬tanyp, әsirese, kónil kýii jaqsy boluy kerek. Sonda ghana densaulyghy dúrys bala dýniyege keledi. Ol - medisinada dә¬leldengen aksioma.

Halyq sanyn arttyrudaghy eng on¬tayly tәsilding biri - halyqty túrghyn ýimen qamtamasyz etu bolyp tabylady. Al bizde qalay? Túrghyn ýige, jer alyp, ýy salyp, mal, bau-baqsha ósiruge zәru emes qazaq joq deuge bolady. Demograftar 1960 jyldardyng bederinde qa-zaqtardyng ósiminde zor dýmpu bolghany, dәl osy kezende kópbalaly otbasylar kýrt kóbeygeni jóninde derekterdi kel¬tirip jýr ghoy. Alayda múnday dýmpuding naqtyly qanday sebepten bolghany jóninde saraptaular jasalghan joq. Al múnday dýmpuding eng basty sebebi ha¬lyqtyng jappay túrghyn ýimen qamta¬masyz etilgendiginen jәne hal-ahual-darynyng jaqsarghanynan boldy.

Enbek jәne halyqty әleumettik qor¬ghau ministri Gýlshara Ábdihaly¬qovanyng taratqan aqparatyna qaraghanda, 2010 jyldyng qantar aiynan bastap, әr balanyng tuuyna baylanysty birjolghy memlekettik jәrdemaqy otyz toghyz myng tenge, tórtinshi jәne odan keyingi bala tughanda beriletini 70650 tengeni qúraydy eken. Tiyn-tebenin qaldyrmay aitqanda, bala bir jasqa tolghangha deyin beriletin balakýtimi jónindegi ay sayynghy jәrdempúl: birinshi balagha - 7773, ekinshisine - 9185, ýshin¬shisine - 10598, al tórtinshi jәne odan keyingi balalargha - 12011 tenge kózdelgen eken. Sonymen qatar memleketting búl kómegine qol jetkizu ýshin de talay jerding esigin qaghyp, tabaldyryghyn tozdyruyng qajet. Ár jәrdemaqyny alugha jeke-jeke qújat jinau degen bar.

Qazir «budjettik qarjy tapshy» degen syltaumen jaghdayy nashar ot¬ba¬syndaghy әr balagha bir jastan asqan son, memleket tarapynan ay sayyn ne¬bәri bir jarym myng tenge jәrdemaqy taghayyndau - olardy mazaq etu siyaqty. 1500 tengeni aidyng әr kýnine shaqsaq, nebәri 50 tengeden keledi eken! Ol kýnin әreng kórip jatqan otbasynyng qay jyrtyghyn jamaugha jetedi?

Biz, basqa órkeniyetti elderdi qoya túryp, eng jaqyn kórshimiz Resey de¬mografiyalyq mәseleni sheshuge songhy jyldary bilek sybanyp kirisip ketti. Salystyryp qarasaq, Reseyding halqy Qazaqstangha qaraghanda әldeqayda kóp. Halqymen eseptegende baylyghy da az. Sonda da qazynasy 23 milliongha juyq balagha jәrdempúl qarastyrghan. Ji¬liktep, balanyng kýtimine qansha qarajat kerek, bәrin jiti eseptegen. Qalaysha? Qay jolmen? Soghan kósheyik te, orystyng rublimen emes, qazaqtyng tengesimen sóileyik. Sonymen, Resey qamqorlyqty ananyng jórgeginde bala payda bolghannan bastapty. Yaghny toghyz ay boyy memleket kómek beredi. Ár aida jýz jetpis myngha juyq tenge tólenedi. Bala tuylyp, jaryq dýniyege kelgendegi birjolghy kómekpúldyng mólsheri elu ýsh myng tengeden asyp jyghylady. Búl birinshi balanyz ómirge kelse. Eger ekinshi nәrestenizdi qolynyzgha alsanyz, búl soma eki esege, ýshinshisine ýsh ese kó¬beyedi. Egiz sәby dýniyege kelse - 360 mynnan astam, ýshem tuylsa - 770 myng tengeden astam qarajat alasyz. Jәne ýsh jasqa deyingi, ýsh jastan on alty jas aralyghyndaghy balalargha jeke-jeke jәrdemaqy beriledi. Onyng ishinde jal¬ghyz basty analar eki ese artyq kómek alady eken. Sonymen qatar olarda «Ana kapitaly» degen bar. Onda әrbir ananyng esepshotyna bir million alty jýz jetpis myng tengege juyq qarajat qúiylady. Búl bala tuu dengeyin kóteruge tiyimdi me? Tiyimdi. Búnday qarjylyq kómek Resey analaryna 2007 jyldyng qantar aiynan beri tólenip jatyr. Tipti, otbasy osy aqshanyng kómegimen jer¬gilikti jerden baspana alyp, túr¬mystyq jaghdayyn jaqsartuyna mým¬kindigi mol.

Resey múnymen qatar «Ana kapitalyn» da jyldan-jylgha ósirip keledi. 2013 jyly búl kórsetkish 430 myng rublige (eki million tengedey) artady dep josparlanuda. Resey premier-ministri V.Putiyn: «Biz demografiyalyq bagh¬darlamalardy jýzege asyrudy toq-tatpaymyz. Ana kapitalyn da jyldan-jylgha ósiremiz. Osy maqsatta ana kapitalyna aldaghy ýsh jylgha qosymsha budjetten 70 milliard rubli qarjy bólu turaly sheshim qabyldadyq. Son¬day-aq bala tuu kezinde beriletin jәr¬demaqy 12 myng 400 rublige deyin kó¬beyedi» dep óz halqyn bir serpiltip tastady.

Al bizding Premier-ministrimiz qayda qarap otyr? Parlamentte de qazaqqa jany ashityn deputattar bolmaghandyqtan búl jóninde mәsele qozghalar týri joq.

Ana men balagha qamqorlyq jaqsaryp, tuu kórsetkishteri kýrt ósetin bolsa, onda elde qazaqtardyng sany ýstemelep arta týser edi. Ýkimet basyndaghy bireuler, qazaq tilining órkendeui siyaqty, qazaqtyng sanynyng artqanyn da qalamaytyn siyaqty... Resmy zertteuler demograf¬tardyng boljamdaryna qaraghanda, halyq sany 2020 jyly 18,33 milliongha әzer jetpek. Demek, analar men balalargha qamqorlyq jasau, jәrdemaqy konsepsiyasy qayta qaralmasa, olardyng bo¬lashaqta elimizge tirek boluy neghaybyl bolmaq.

Asyly, Qazaqstannyng demografiyasyn ósiruge, ana men balany әleumettik qorghaugha baghyttalghan júmystar qaghazda ghana bar. Is jýzinde qúrghaq sóz, esek dәme. Qazir ómirge ýshem әkelgen Almagýl atty batyr ananyng әleumettik jaghdayy turaly teledidardan qayta-qayta kórsetip, «Týrkistan» gazeti syr shertip,mәsele kóterdi. Qúday bergen toghyz qúrsaqqa jaryq dýnie syilaghan ana sol balalaryna beriletin jәrdemaqysynyng ózine qol jetkize almay otyr. Barlyq mәsele tirkeuge (alty jyl jaldamaly eki bólmeli tar kepede túryp, tirkeuge de túra almapty) tirelip túr eken... Shala tuylghan Aysúlu, Kýnsúlu jәne Jan¬súlulardy neonatolog-pediatrlar qan¬shama kýsh-jiger júmsap, aman alyp qalghan. Mynaday suyqta jaldap otyrghan eki bólmeli Qaskelendegi suyq ýiine barsa, nәrestelerin óltirip aluy da mýmkin. Biraq amal qansha? Balalardyng nesibesine qaray, bir jaqsylyqtyng bolatynyna ýmit artqannan basqa batyr ananyng qanday amaly bar?! Al demografiyalyq serpilis jasau ýshin memleket tap qazir Almagýl siyaqty analargha barlyq kómekti ýiip-tógui kerek emes pe?! Toghyz balany baghyp-qaghyp otyrghan (ýshemdi ómirge әkelgen) batyr anagha qanday kómek (Almatydan pәter berip, ýy salatyn jer syigha tartyp degendey) jasasaq ta jaraspaytyn ba edi? Óte ókinishti-aq!

Ábdisabyr ÓMEShÚLY,

Almaty memlekettik dәrigerler bilimin jetildiru institutynyng balalar hirurgiyasy kursynyng mengerushisi, professor

«Ayqyn» gazeti