Men býginde Qaraghandy oblystyq "Ortalyq Qazaqstan" gazetining bas redaktory qyzmetin atqaryp jýrgen Maghauiya Sembaydy kóp jyldan beri bilemin. "Egemen Qazaqstan" gazetin qadirli Sher-aghan, Sherhan Múrtaza basqaryp jýrgen kezde men Manghystauda, Maghauiya Qaraghandyda menshikti tilshi bolyp qatar júmys istegenbiz. Ekeui de óndiristi oblystar. Sodan ba, әlde biz ózimiz de bile bermeytin basqa bir sebebi bar ma, әiteuir ekeumiz әu bastan-aq bir-birimizge yqylasty boldyq. Bir-birimizge degen ol yqylas basqa qyzmetterge jegilip ketkende de sónip, semip qalmady. Qayta búrynghydan da jaqyndasa týskendeymiz. Kezdesken sayyn bir-birimizge qúshaghymyzdy asha úmtylyp, amandyq-saulyq súrasyp, arqa-jarqa bolyp qalatynymyz bar. Al alda-jalda kezdesuimiz tym siyreksip bara jatsa, bir-birimizdi telefon soghyp izdep jatamyz.

Mine, sol qadirli Maghauiya Sembaydyng "Alashtyng aldaspany" atty kitaby qolymda túr. Ejelgi әriptes, etene jaqyn qalamdastyng kitabyn birden-aq oqyp shyqtym. Kitap tórt bólimnen túrady eken. "Quatty oidan bas qúrap, erkelenip shyghar sóz" degen bólimi tútastay aty-jóni býgingi tanda qazaq halqynyng aibarynday estiletin Múhtar Maghauinmen súhbatqa, yaghny jazushynyng shygharmashylyq zerthanasyna ýniluge, onyng býgingi qogham problemalary men keshegi tarihyna baylanysty kózqarastarynan syr tartugha qúrylypty.
Múhtar Maghauiyn, sóz joq, qa­zirgi tanda qazaq halqynyng mandayyna basar at tóbelindey ghana azamattardyng biri. Ol kisi bizding biluimizshe, ózining ruhany ishki dýniyesine, dәlirek aitsaq, shygharmashylyq әlemine, oqshau oi-tolghamdaryna basqa júrtty kóp aralastyra bermeydi. Aralas­tyr­ghany bylay túrsyn, tipti ashyl­maydy da. Sodan da ol ózi­ning shygharmashylyq zerthana qúpiyasyn súhbat arqyly jariya etuge tipti de qúlyqsyz. Mine ózin ózgelerden jeke ústap, kisi kiyik bolyp jýretin aghamyzgha Maghauiya, әiteuir jol taba bilipti. Yaghny búl Maghauiyanyng jurnalistik әbjildiliginen bolsa kerek.
Áriyne Múhtar Maghauin kóp- kóp nәrseni kóp júrttan basqasha oilap, basqasha qorytady. Oghan talay ret kózimiz jetken. Ol kisini tyndap otyrsanyz, Resey imperiyasy túsynda әbden aityla- aityla oiymyz ben boyymyzdy alyp, qusyryp qysyp tastaghan shemalar men stereotipterding tas- talqany shyghady. Ol Maghauiyanyng súraghyna oray bylay deydi: "Bizding tarihshylar 700 jyl boyy mongholdar biyledi deydi. Orys tarihshylarynyng sózin qaytalaydy. Shynghys hanmen bolghan joyqyn soghysta, keybir aghayyndar aityp jýrgendey, biz Otyrardy qorghaghanymyz joq, jaudan bostan qyldyq. Qypshaq qauymyna, yaghny bizge tiyesili Otyrardy ilkide Horezm basyp alghan bolatyn. Al biz Otyrardy qaytaryp aldyq. Nege deseniz, Shynghys hannyng jenimpaz әskerining negizgi bóligin qúraghan týrik taypalary edi. Sol kezde ataghy shyqqan zorlary-Kerey, Nayman, Jalayyr, Qataghan, Qonyrat".
Búl sózderdi estigen birqatar azamattardyng әlek-shәlegi shy­ghyp, er-toqymdaryn bauyryna alyp tulaulary әbden mýmkin. Tulaghandaryn da kórgenbiz. Biraq әrkimnin, әrkim bolghanda da Maghauin siyaqty túlghanyng ózindik tarihy tanymyn aitugha haqyly bolsa kerek. Sondyqtan oghan bola apshudyng tipti de qajeti joq. Onyng ýstine Maghauin búl pikirin aitu ýshin aita salmapty. Bәr-bәrin de terendegi tamyrynan tartyp aitady. Dәiegi de, dәleli de jetkilikti. Solay bola túra, búl pikirding sanamyzda ornyghuy ýshin әli de múqiyat zertteulerding biraz uaqyt kerek ekenin bәrimiz jaqsy bilemiz.
Jazushy búl pikirin terendete kep "Europany tik túrghyzghan júrt, júrt aityp jýrgendey, qaydaghy bir monghol-tatarlar emes-ózimizding qazaq eken! Endeshe, bizge elding qory bolu - úyat. Tәuelsizdik tiz­gi­nin alghan qazaq eli kýnderding kýni órkeniyet órinen oiyp oryn alatynyna bek senimdi ol", - dep týiindeydi.
Men Múhannyng búl sózderine tipti de shýbә keltirmeymin. Olay deytinim, kezinde men shovinistik kózqarastaghy orys jazushysy, KSRO syilyghynyng laureaty V. Chivilihinning "Jad"( "Pamyati") degen kólemdi romanyn oqyghan edim. Sol kitabynda V. Chivilihin orys halqynyng jauy retinde bizding týsinigimizdegi tatar-mongholdy emes, eng aldymen týrik taypalaryn: Kerey, Nayman, Jalayyr, Qonyrattardy jau etip kórsetedi. Sondyqtan búl rette Maghauin tújyrymy naqty deuge bolady.
Maghauiya Sembay kez-kelgen adamgha onaylyqpen ishin bere qoymaytyn Múhtar Maghauinmen "til tabysyp", onyng ishki әleminen kóptegen syr men gәpti shygharyp alypty.
Ol sonymen birge júrt aityp jýrgen "Oybay, Maghauin eline syimay ketipti, onyng bireulerge qara qazanday ókpesi bar eken" -degen jel sózderge de toytarys beredi. "Jaqsynyng artynan sóz eredi, jamannyng artynan bóz eredi", - deydi qazaq. Úzaq sýreng әngimeden bir bayqaghanym, Múhtar Maghauinning elge, jerge degen ókpe-nazy joq, qayta mahabbat sýiispenshiligi, sarghayghan sezimi arqandy shymyrlatady" dep qayyrady. Búl sózderden keyin joq nәrseni bar qylyp baqyraytyp júrgenderding talayy-aq amalsyz toqtaytyn shyghar-au.
Maghauiya asyl aghasynyng ghalymdyq qatparlaryna kóbirek den qoyypty. Suyrtpaqtap súraq qoyyp kep qazaq tili mәselesine de jetipti. Múhtar Maghauin búl mәselede de barynsha ashylyp sóilegen eken. "Endi qazaq kórkem әdebiyet tilining tarihy orys әdebiyet tili tarihynan da, aghylshyn әdebiyet tarihynan da aryda. Orhon- Eniysey jazbasyn qaranyz. Bizding qazaq tilining qazirgi jazu ýlgisi. Orystyng HII ghasyrdaghy "Igori polky turaly jyr" degen jalghyz shygharmasyn qazirgi orys týsinbeydi ghoy audarmasyz. Al bizde V-VIII ghasyrlarda tasqa qashalghan ghajayyp múralarymyz bar. Qúlteginnin, Bilge Qaghannyn, Tonykókting basyndaghy jazu, Moyyn Shor jazuy. Ol kezde býkil Europada joq onday eskertkish mәdeniyet". Búl sózderdi oqyghan júrttyng mәrtebesi biyiktep, mereyi ósedi.
Sonymen birge Maghauiya Sembay alysta, Chehiyada jýrgen aghasyna elge qaytpaysyz ba, degendey ishara bildiredi. Oghan Múhtar aghasy "Men sayasatker emespin - suretkermin. Sayasatker el ishinde boluy kerek. Elding tirshilik qareketine belsene aralasugha mindetti. Jazushygha el ishinde otyru shart emes. Osydan 60-70 jyl boyy jinaghan ruhany qazyna jýrek týbinde jatyr. Endi sony jalghannyng jaryghyna shygharyp ketsek. Ony Almatyda otyryp jazasyng ba, Amerikada otyryp jazasyng ba - mәsele múnda emes, qalamynyzdan tughan tuyndy tughan eline jetip jatsa bolghany. Turgenev barlyq dýniyesin shetelde jýrip jazdy. Gogoliding ózi Reseyge alystan baryp kóz salghan. Gersen ghúmyr boyy shetelde jýrip enbek etti",-dep ja-uap beripti. Biz búl sózderding astarynan týpting týbinde klassik jazushymyz, iri túlghamyz Múhtar Maghauinning elge ruhany mol múramen oralatynyn úqqanday boldyq.
Sonan keyin búl súhbat, basqa taqyrypqa, yaghny Múhtar Maghauinmen tughan jerinde birge bolghan jol sapar jazbalarymen úlasady eken. Onda jurnalist jazushy aghasynyng tughan-ósken jerlerinde kórip- bilgenderin, sonday-aq aralas-qúralas, qo­nys­tas-irgeles jatqan Abay elin aralaghanyn bayandapty. Áriyne múnda da әngimeleushi - jazushy. Jurnalist Maghauiya sol әngimelerding shet- shebirin búzbastan qaghazgha әdemi týsire bilgen. Ángime jelisinen bayqaghanymyz, Múhtar Maghauinning atasy Abaymen zamandas qana emes, ýzengiles te bolghan adam eken. Ol turaly jazushy: "Qúrymbay atam - úly Abaymen syilas qana emes, aralas, dos-jar bolghan adam. Kemenger zamandasy, jas kezinen-aq bizding Qúrekendi ejelgi shejire, qazaqy tarihty tereng bilgendigi ýshin, eng bastysy kisiligine qaray qatty qúrmet tútqan siyaqty. Abay bizding aqsaqaldy óz tarapynan jii shaqyrtady eken"-dep oqyrman qauym bile bermeytin derekti jolay aityp ketedi. Jazushy aghamyz jurnalist inisine Abay elin jәne ózining tughan jerin armansyz tanystyrypty. Áriyne, búl jelip óte shyghatyn turistik tanystyru emes. Óitkeni jazushynyng әr әngimesining arjaghynda tarihi, qoghamdyq,tipti әleumettik mәseleler jiyi- jii boy kórsetip túrady. Biz bilmeytin nemese ghúmyry estimegen oqighalar izi qylang berip otyrady. Mәselen 1919 jyldyng qarsanynda Alash ziyalylarynyng bir toby Maghauinning atamekeninde boy tasalap jatypty. Tarihy derek pe? Tarihy derek. Osy derekti tarqatyp zerttese, qanshama oqighalar sýrleui taram- taram bop shygha kelui mýmkin ghoy.
Sonday-aq jazushynyng Abay ólimi turaly әngimesinde bizge tosyn maghlúmattar jeterlik eken. Maghauiya Sembay jazyp alghan jazushy әngimesine qúlaq týreyik: "Ózi aitqanday, qan jýregin qayghy basqan Abaydyng ishki derti syrtqa shyqqan qiyn jaghday belgili bolysymen, jan-jaqqa shapqynshy jiberedi. Aldymen, dәl sol kýni kesh batpay jetken auyly irgeles Bójey Mynghatúly degen kisi bolatyn. Mening ýlken әkemning nemere aghasy. Tom uniyversiytetin bitirgen, europasha emshiligimen elge tanylghan maman dәriger. Abaymen jaqyn dos bolghan, múndas, syrlas bolghan. Jasy bir mýsheldey ghana kishi. Búryn da, ol jaylaugha shyqqanda arnayy kelip, Abaydyng densaulyq jaghdayyn qadaghalap ketedi eken. Sol Bójey qaraydy da, Abaydyng jaghdayy auyr ekenin bayqaydy. Abaydyng nemeresi Uәsilanyng aituynsha, bir aq dәri beredi, sirә Abaydyng qan qysymy óte joghary bolghan; sol qan qysymyn tómendetetin em boluy kerek. Biraq Abay eshqanday dәri ishpeydi. Basyn shayqaydy da qoyady. Ýgitke de kónbepti. "Dәri ishpeymin"... deydi de teris qarap jatyp qalady. Sodan Bójey aqsaqal Abay auylynda birer kýndey ayaldap, sharasyz jaghdaydyng shetin shygharyp, tynyshtyq bolsyn dep qaytyp ketedi. Osy eki ortada Doghandey auylynan Shoqbatyr degen baqsy da kelip jetedi. Zikir aityp, jyn bughanda qyryq kisige әl bermeytin, ot basynan úshyp, shanyraqtan syghalaytyn, qyp-qyzyl bop qyzghan temirdi tilimen jalaytyn, aurudyng neshe týrin emdeytin ataqty baqsy eken. Abaydy kóredi de, bireuler ózining kózine aitty deydi, bireuler syrtqa shyqqasyn Aqylbaygha aitty deydi. Mening jyndarymnyng әmiri jýrmeytin ózgeshe dert", - depti. - "Erteng joq birsigýni óledi" - depti.
Búl maghlúmattar tek abaytanushylar ghana emes, qalyng oqyrman qauym ýshin de asa qajet qoy. Óitkeni Abaydyng jýrgen, túrghan jerleri de, aitqan sózi de, istegen isi de, dýniyeden ozghan kezi de - bәri- bәri de bizding ruhany tarihymyz, ortaq iygiligimiz. Olay bolsa, búl jerde Maghauiya Sembaygha alghystan basqa aitarymyz joq bolsa kerek.
Jurnalist kitabynyng "Atyng barda jer tany"... bóliminde Úlybritaniya men Chehiyagha barghan saparlaryn olardan alghan taghylym, әserlerin әngime etipti.
Londonnyng danqty tarihy eskertkishterin surettey kelip, bir kezde akademik Q. Sәtbaev sekildi alyptyng jýrip ótken joldaryn kezip ketedi. Onyng Cherchilimen kezdesken sәtin әri nanymdy, әri qyzyqty etip suretteydi. Ol kisining pang órligin, bilimpaz iriligin birer shtrihpen әdemi jetkizedi. Al "Kózkórgen" bólimin ózining zamandastary turaly hikayalar jiyntyghy deuge bolady. Onda túnghysh gharyshker Toqtar Áubәkirovten bastap, halyq sharuashylyghynyng әrtýrli salalarynda júmys istep jýrgen enbek adamdary turaly syr shertedi. Syrttay baqylaushy retinde emes, ishine kirip olardyng adamdyq bolmys-bitimderine ýniledi. Taghy da ol zertteuler keyipker minezi arqyly, olardyng júmysqa degen, elge degen kózqarastary arqyly shynayy órbiydi. Maqtaudyng jóni osy eken dep qúr dabyra jalan, jadaghay sózderge barmaydy. Árqaysysynyng keskin- kelbeti atqarylghan isterimen, әreket ýstinde ashylyp otyrady.
"Altyn besik" bólimindegi ma­qa­lalar da osy jelimen jazylghan.
Bir sózben aitqanda, qalamdas әriptesim Maghauiya Sembaydyng búl kitaby kim-kimdi de bey-jay qaldyrmaytyn, kim-kimdi de oilandyratyn, tolghandyratyn, aitary mol kitap dey alamyz.

«Týrkistan» gazeti