6. Kәrim Jәlenov

 

Al әzirshe Tashkentte suretke týsken topty adamnyng taghy bireuin, sonau Guriev qalasynda túratyn Kәrim Jәlenovti qamaqqa aldy. K.Jәlenovting jauabynan suretke týsuding tarihy, D.Ádilev pen D.Biytileuov «astyrtyn úiym» dep kórsetken Tashkenttegi bas qosudyng mәnisi, Birimjanovtyng Búqaragha baru sebepteri tolyq ashylady.

 

Jәlenov Kәrim Jәlenúly - 40 jasta, eng songhy túrghan jeri - Guriev. Oral guberniyasy Jympity uezi Bayghoja bolysynyng № 4 auylynda tughan. Bilimi orta. Auyl sharuashylyghy institutynyng kursyn bitirgen. Áyeli ...(aty tanylmady - T.J.) Sergeevna Jәlenova, 33 jasta, múghalim. Guriev qalasynda túrady. 1916 jylgha deyin shәkirt. 1917 jyldyng I/III deyin tyldaghy qara júmysta bolghan. 23/24 jyldary auyl sharuashylyq kursynda oqyghan. 1924 jyldan bastap Qazaq aghartu institutynyng josparlau salasynda júmys istegen. 1929 jyly 8 qantar kýni OGPU-ding Guriev okrugtik bólimi tútqyngha alghan (order № 49).

 

Súraq aqpan aiynda alynghan. Resmy aiyp taghylmaghan. Iste sureti bar.

«Jәlenov Kәrimning jauabynyng hattamasy. 6 aqpan. 1929 jyl.

...1916 jyly maydanda boldym. Ol aradan meni Oral qalasyndaghy Qazaq úiymdastyru komiyteti shaqyryp aldy. Búl Uaqytsha ýkimetting túsy edi.

6. Kәrim Jәlenov

 

Al әzirshe Tashkentte suretke týsken topty adamnyng taghy bireuin, sonau Guriev qalasynda túratyn Kәrim Jәlenovti qamaqqa aldy. K.Jәlenovting jauabynan suretke týsuding tarihy, D.Ádilev pen D.Biytileuov «astyrtyn úiym» dep kórsetken Tashkenttegi bas qosudyng mәnisi, Birimjanovtyng Búqaragha baru sebepteri tolyq ashylady.

 

Jәlenov Kәrim Jәlenúly - 40 jasta, eng songhy túrghan jeri - Guriev. Oral guberniyasy Jympity uezi Bayghoja bolysynyng № 4 auylynda tughan. Bilimi orta. Auyl sharuashylyghy institutynyng kursyn bitirgen. Áyeli ...(aty tanylmady - T.J.) Sergeevna Jәlenova, 33 jasta, múghalim. Guriev qalasynda túrady. 1916 jylgha deyin shәkirt. 1917 jyldyng I/III deyin tyldaghy qara júmysta bolghan. 23/24 jyldary auyl sharuashylyq kursynda oqyghan. 1924 jyldan bastap Qazaq aghartu institutynyng josparlau salasynda júmys istegen. 1929 jyly 8 qantar kýni OGPU-ding Guriev okrugtik bólimi tútqyngha alghan (order № 49).

 

Súraq aqpan aiynda alynghan. Resmy aiyp taghylmaghan. Iste sureti bar.

«Jәlenov Kәrimning jauabynyng hattamasy. 6 aqpan. 1929 jyl.

...1916 jyly maydanda boldym. Ol aradan meni Oral qalasyndaghy Qazaq úiymdastyru komiyteti shaqyryp aldy. Búl Uaqytsha ýkimetting túsy edi.

Ol kezde jalghyz men emes, býkil qazaq ziyalylary ótip jatqan oqighanyng alasapyranyn týsinbedi, bәrimizding jalghyz maqsatymyz - avtonomiya alugha qol jetkizu boldy. Belgili bir sayasy baghyt-baghdarlama, partiya joq edi, tek 1917 jyly Semey qalasynda "Alash" partiyasy qúryldy, alayda olardyng baghdarlamasy bizge jetken joq, ol turaly biz eshtene de bilmedik. Búl partiyany úiymdastyrghandar, mening oiymsha, Bókeyhanov, Baytúrsynov jәne Dulatov boluy kerek. Biz «Alashordanyn» qúryltay jinalysy arqyly avtonomiya jariyalanatyn shyghar dep oiladyq. Qazan Tónkerisinen keyin Orynbor qalasynda býkilqazaq qúryltay ótti, búl anyghynda naghyz qúryltay emes edi, tek shaqyrylghan adamdar ghana qatysty. Eger qatelespesem, búl qúryltaydyng úiymdastyrushylary - Bókeyhanov, Baytúrsynov jәne Dulatov boldy. Bizge keyinirek jetken habar boyynsha, osy qúryltayda avtonomiya qúru turaly qauly qabyldanypty.

Ortalyqtaghy eki dýniyening alasapyrany turaly biz eshtene de bilgemiz joq, ol turaly týsinigimiz de joq bolatyn. Ol kezde: "Qazaq halqyn kazaktardyng qaraqshylyghynan qorghayyq!", - degen úran tastalghan bolatyn, sol úrannyng yqpalymen halyqtyq jasaq (milisiya) úiymdastyryldy. Alayda is barysynda halqynyng mýddesi men ony qorghau jәne aman-esen saqtau ýshin kazaktarmen, Oral oblysynda úiymdastyrylyp jatqan Kazak әskery ýkimetimen baylanys jasaldy, ony jýzege asyrghan Jahansha Dosmúhamedov basqarghan "Alashordanyn" batys bólimi edi. Men ol kezde oblystyq Zemstvo basqarmasynyng mýshesi edim. Biz qazaqtardy kazaktardyng beybastaqtyghynan qútqarudy maqsat ettik. Kazaktarmen aradaghy kelisimimizding basty tegershigi mynau boldy: olar bizge erikti týrde jasalghan qamqorlyq retinde qaru-jaraq beretin boldy, al biz olargha at bermek boldyq jәne t.s.s. Ol kezde Zemstvo "Alashordanyn" menshikti organy tәrizdi edi. Sol kezde halyq jasaghy (miylisiya) qúryldy. Biz Oral kazaktarymen kelisim jasadyq. Kelisim barysynda eki jaq ta: "Qyzyl әskermen kýresemiz!", - degen úran tastaldy, alayda aityp ótkenimdey, kazaktarmen kelisim jýrgize otyryp oghan qosa qazaq halqyn tonau men zorlyq-zombylyqtan qorghau ýshin jasaq jasaqtadyq. Múnyng barlyghy 1918 jyly jýrgizildi.

1919 jyldyng basynda Oral qalasy qyzyl әskerdin qolyna kóshti, sodan keyin 1919 jyly Týrkfronttyng ókili Lejava Murat pen ony biletin Jahansha Dosmúhamedovting arasyndaghy kelisim rәsimi bastaldy. Dosmúhamedov halyq jasaghyn ertip oblystyng soltýstik bóligin aralap shyqty, biraq qanday maqsatpen sholyp shyqty, ol jaghyn bilmeymin. Ol kezde teristik jaqta qyzyldar joq bolatyn. Áskerlerding arasynda qaqtyghys boldy ma, bilmeymin, alayda aralap shyqqany anyq. Lejeva Murat kazaktargha qarsy attanyndar dep úsynys jasady. Biz ol jóninde eshtene estigemiz joq, tek Oiyldy 3-shi tatar polki basyp alghannan keyin ghana habarlandyq. Osy armiyamen kelisimge kelgenen keyin ghana halyqtyq jasaq Qyzylqogha audanyna bekingen kazaktardyng polki men diviziyasyna qarsy soghysugha attandy. Polkting shtaby basyp alyndy, otryad qarusyzdandyryldy, tek ýshinshi kýni ghana tatar polki kelip jetti. Sodan keyin ghana Týrkfronttyng ókili, aty-jónin úmyttym, jәne Qazaq Revkomynyng ókili Begimbetov keldi.

Búl 1920 jyldyng qantar aiy edi. Biz tatar polkimen 1919 jyldyng ayaghynda qosyldyq. Dәl sol kezden bastap búl arada kenes ókimeti ornady. 1920 jyldyng qysynda kóptegen qyzmetkerler Orynborgha attanyp, Kirrevkomnyng qarauyna alyndy. Orynborgha kelisimen bes adamdy: qos Dosmúhamedovterdi, Ábishevti, meni jәne Qashqynbaevty VSIYK-ting qaramaghyna jiberdi. Mausym aiynyng basynda bizdi qayyra Kirrevkomnyng qarauyna jiberdi, men onda hatshy bolyp istedim. Búl Orynbor qalasynda boldy.

Men onda qazan aiynyng ortasyna deyin istedim. Sodan keyin TurSIYK-ting ókilining Kiriynprosqa shaqyruy boyynsha Tashkentke jýrip kettim. Menimen birge onda Espolov bardy jәne Semeyden birneshe múghalim keldi. Tashkentte men Kirinprosqa sabaq berdim. Qos Dosmúhamedovter men Qashqynbaev ol kezde Tashkentte edi, keyin olargha Dulatov, "Aqjol" gazetinde istegen Birimjanov kep qosyldy. 1921 jyly jazda jikshildik (jer mejeleu) mәselesi boyynsha Baytúrsynov pen Myrzaghaliyev keldi. Bolghanbaevpen Kirinprosta isteytin Ádilev Dinmúhamed te sonda boldy. Ádilev Orynbordan kelgen edi. Onyng kelu maqsatyn men bilmeymin. Bolghanbaevpen siyrek úshyrastym, al Ádilevpen jii kezdesip túrdym, óitkeni ekeuimizde Kirinprosta birge isteytin edik.

Bir joly ashtargha kómek kórsetu mәselesi jóninde mәjilis ótti. Sol joly Dosmúhamedovtermen qosa Dulatov, Qashqynbaev, Espolov, Divaeev, onyng qayda istegenin bilmeymin, Jer jónindegi halyq komissariatynda isteytin últy qazaq ...(tanylmady - T.J.) boldy. Biz suretke Dulatovty shygharyp salugha baylanysty týstik-au deymin. Ony úiymdastyrushylar ne Bolghanbaev, ne Birimjanov boldy. Birimjanovpen jii kezdesip túrdym. Qysqasyn aitqanda, jogharydaghy aty atalghandarmen jii jýzdesip túrdym. Ashtyqqa úshyraghandargha baylanysty mәjilis institutta ótti. Búl óte ýlken jinalys edi. Al Domúhamedov Halelding ýiine jay ghana qonaq retinde jiyldyq.

Men Validovti 1920 jyly alghash tanysqan kezimde kórdim. Onyng 1922 jyly Tashkentke jasyrynyp kelgenin, biraq ta partiyanyng OK-nen keshirim súrau ýshin kelgenin bilemin. Men onymen sol joly kezdestim, ony maghan Birimjanov alyp keldi de taghy da tanystyrdy, óitkeni men ony bir ret kórsem de úmytyp qalyppyn. Validov maghan: partiyanyng Ortalyq Komiytetine ótinish bergenin, ózining (kenes ókimetine) beriletini turaly mәmilege kelisu ýshin kelgenin aitty. Birimjanov ony maghan institutqa alyp keldi, onda menen basqa eshkim joq bolatyn. Men onyng Samarqan oblysynda jasyrynyp jýrgenin, alayda ókimetke berilmegenin biletinmin, biraq ta onyng (jasyrynyp jýrgenining - T.J.) sebebin anyq bilmeymin. Keyin taghy da bir ret institutta jalghyz otyrghanymda kórdim. Ol maghan: jauapty qyzmetkerlermen til tabysa almadym, endi Persiyagha ketemin, - dedi. Kimmen kelisim jýrgizetinin ol maghan aitpady. Sodan keyin ol Birimjanovta boldy.

1921 jyly Birimjanov Búqaragha ashtargha kómek-jylu jii ýshin bardy ghoy deymin, onyng basqa oiy bolsa ony bilmeymin. Ol uaqytta júrttyng birazy kenes ókimetining baghytyn qostay qoymaytyn. Men ol kezde sosializmning ornaytynyna senbedim, belsenip qarsy shyqpasam da, 85 prosenti qayyrshylanghan sharualardan túratyn elde sosializm ornatu mýmkin emes siyaqty kórindi. Eshqanday sayasy úiymnyng mýsheligine kirgemin joq. Sosializmning ornauyna degen senimsizdikten men 1923 jylgha deyin, qashan Tashkentten ketkenimshe aryla almadym.

Alayda keneske qarsy qanday da bir astyrtyn úiymnyng bar ekendigin men bilgemin joq. Validov turaly әngimelerdi de estigemin joq. Mening biletinim, Birimjanovtyng Búqaragha ashtargha kómek jiyp qaytu ýshin barghany ghana.

Torghay isi qaralyp jatqanda men Oralda bolatynmyn. Ol sottyng barysy jóninde eshtene estimedim, tek Baytúrsynovtyng isi jóninde maghlúmat boldy. Baytúrsynov pen Dulatovqa qarsy: ashtargha jighan dýniyelerdi ózderi sinirip aldy - degen jeleumen is qozghaghan bolatyn. Tashkentte jýrgende Dosmúhamedovtyng ýiinde jәne institutta Espolovtyng qatysuymen ózara әngimeleskenimiz bar, biraq ol jekeshe sóz ghana bolatyn. Onda Dosmúhamedov: jerge ornalastyrudy jedeldetu kerek, sodan keyin ózbekterding Shymkent oblysyn otarlauyn toqtatu kerek, qazaqtardyng arasyndaghy oqu jýiesin keneytu kerek, - degen pikir bildirdi. Búl - 1922 jyly edi.

Onyng ómirlik jalghasy tabylmady, óitkeni Espolov Jer jónindegi halyq komissariatynyng alqa mýshesi, al Tabynbaev (?) Oqu aghartu halyq komissary bolatyn. Men Oralda túrghan kezde onday mәjilister ótken joq.

Qoly qoyylghan. Jәlenov. Jauap alghan Shyghys bólimining bastyghy - Petrov. 6 aqpan. 1929 jyl».

Kәrim Jәlenovting ashyq jәne turasyn aitqan jauabynan: a) 1921-1922 jyldary Qazaqstannyng soltýstik batys oblystaryndaghy 1,5 million adamdy qamtyghan, 500 mynnan asa adam ashtyqtan qyrylghany (Ortalyq komiytetting qúpiya anyqtamasynyng mәlimeti boyynsha), ә) Orynbordan joldanghan ýndeuge oray asharshylyqtan zardap shekken qazaq eline kómektesu turaly Tashkenttegi ziyalylardyng bas qosqany, b) ashtargha jylu jii ýshin Búqaragha ókilder jiberilgeni anyqtaldy. Alayda búl shyndyq tergeushilerding qaperine de kirmedi. Sonyng ózin qylmys kórip, K.Jәlenovke resmy týrde qamaq sanksiyasyn shyghardy:

«Qauly.

1929 jyl, aqpannyng 10 kýni, Qyzylorda qalasy.

Men, PP OGPU-ding Shyghys bólimi bastyghynyng kómekshisi, QSSR boyynsha ókili - Saenko, býgingi kýni № 6 is boyynsha tergeude jýrgen Jәlenov Kәrimdi Qylmysty Ister Kodeksining 58-7, 58-11, 59-3 baptaryna sәikes aiypqa tartylghandyqtan bylay dep tauyp:

Kәrim Jәlenov - kenes ókimetin qúlatu ýshin qúrylghan astyrtyn kont-revolusiyalyq úiymnyng mýshesi jәne Orta Aziyadaghy basmashylar qozghalysyna kómek kórsetkeni ýshin Qylmysty Ister Kodeksining 128 jәne 147 baptaryna sәikes mynaday sheshim qabyldadym:

Jogharyda jazylghan aiyptardyng negizinde Jәlenov Kәrim aiypker retinde tergeuge tartylsyn. Qylmystyng aldyn-alu maqsatymen ol - PP OGPU-ding QSSR degi týrmesine qamalsyn.

Sheshimning kóshirmesi oryndalu ýshin QSSR boyynsha PPOGPU-ding RSO-na jiberilsin.

Shyghys bólimining bastyghynyng orynbasary - Saenko.

"Kelistim" Shyghys bólimining bastyghy - Petrov.

"Bekitemin" OGPU-ding QSSR boyynsha tótenshe ókili - Vollenberg.

Búl aiyp maghan tanystyryldy. Ózimdi aiyptymyn dep eseptemeymin. "Ne" degen sóz erekshelenu ýshin siyamen jazylghan. Ayypker - Jәlenov».

Tura sol kýni dәl osynday aiyppen:

Ahmetsafa Yusupov, Mirjaqyp Dulatov, Hayretdin Bolghanbaev, al aqpannyng 11 kýni Espolov Myrzaghazy, Biytileuov Damolla, Birimjanov Ghazymbek turaly sheshim shygharyp, olardy tútqyndaluyna baylanysty qyzmetterinen bosatu turaly qatynas joldanghan. Bәrine ortaq jalpy ýlgisi mynaday:

"Azamat Mirjaqyp Dulatúly 3 qantardan bastap, yaghny tergeu isine tartylghan kýnnen bastap "Enbekshi qazaq" gazeti redaksiyasyndaghy әdeby qyzmetker mindetinen bosatylsyn, búl jaghday Dulatovtyng qyzmet orny - "Enbekshi qazaq" gazetine habarlansyn".

 

Sonyna jogharydaghy ýsheuining qoly qoyylghan. Búghan qaraghanda tútqyngha alynghan barlyq adamdargha aiyptau sanksiyasy keyinnen qoyylghan.

«Jәlenov Kәrim men Ádilov Dinmúhamedting bettesuindegi súraq - jauaptyng hattamasy.

27 mamyr (may) 1929 jyl.

Jәlenovke súraq: Ádilov Dinmúhamedpen qay uaqyttan beri tanyssyz?

Jauap: 1921 jyldyng jazynda Ádilov Tashkent qalasynda túrdy ma, joq pa, men bilmeymin. Tek, 1921 jyldyng kýzinde, ne qysynda men osy Tashkent qalasyndaghy Qazaq institutynda kórgenim esimde. Ol institutqa alba-júlba bop keldi, keldi de kiige kiyim súrady. Oghan kim kostum alyp berdi, qazir esimde joq, alayda D.Ádilev oqushylarmen birge túrdy-au deymin. Kelesi kýni Ádilev: ózining Ferghanadan kelgenin, Janúzaqovtyng basmashylarynyng arasynda bolghanyn aitty. Bir qyshlaqta bandylardyng ýstinen qyzyl әskerler týsip qalypty da, Ádilev ol jerden qashyp qútylyp, osynda әzer jetipti. Onyng ózining aituy boyynsha ol Janúzaqovqa jolyghugha barypty, biraq ne ýshin barghanyn aitsa da qazir úmytyp qalyppyn.

Osydan keyin men Qojanovqa bardym da, Ádilevting maghan aityp bergenining bәrin oghan maghlúmdadym: Qojanov: «Ádilev óte qabilettti qyzmetker, biraq ta ol jas, sondyqtan da bir nәrsege úrynyp qaluy mýmkin. Ony institutqa oqytushy ghyp ornalastyryp qoyyp, baqylap jýru kerek", - dedi.

Jәlenovke súraq: 1921 /?/ jyly kóktem aiynda Ádilev Tashkent qalasyna kelgende onyng Búqaragha bara jatyp jolay ayaldaghanyn bildiniz be, joq pa?

Jauap: Ádilov ózining Búqaragha barghanyn elding bәrine aityp jýrdi.

Jәlenovke súraq: Mýmkin siz Ádilevting basmashylargha qalay tap bolghanyn esinizge týsirersiz?

Jauap: Onday әngime esimde joq.

Taghy da soghan súraq: Tashkenttegi qazaq qyzmetkerlerining bir toby qatysyp, Validovting kenes ókimetine degen kózqarasyna baylanysty mәseleni talqylaghan jәne astyrtyn úiym qúru jóninde úsynys jasalghan mәjilis ótti me, joq pa?

Jauap: Mening qatysuymmen onday mәjilis bolghan joq. Al men joq jerde onday jinalys ótti me - odan da habarym joq».

Jalpy osy ekinshi tomnyng sonyna deyingi kórsetindiler men betpe-bet jauaptasu kezindegi aighaqtardy salystyrsaq, D.Ádilevting Búqaragha barghany rastalady. Mәsele: astyrtyn úiymnyng qanday tapsyrmasymen bardy nemese biytileuovshilep «jer kórgisi kelip» taghy da «partizanshylap» ketti me, naqty shyndyq osynda. Tergeudegi aighaqtamalargha jýginsek, D.Ádilevke eshkimde onday ókildik bermegen.

Qúlmúratov Tәjibay - 38 jasta. Qyzylorda okrugining Terenózek audanynyng № 1 auylynyng qazaghy. Ýilengen. Partiyada joq. Keshirimge baylanysty týrmeden bosatylghan. Búl - D.Ádilevting kórsetindisi boyynsha onyng týrmede jatqan aghasy Bayseyit Ádilevting qashyp shyghuyna kómektesti delingen adam. Onyng aituynsha: Bayseyitke týrmeden qashu turaly aqyl qospaghan. Jazyghy - onyng qashuyna qol úshyn bergendigi eken. Ol ýshin bir qúlyndy bie alypty. Kórsetindisining sonyn:

T.Qalmúratov: "Kәribaev Núrlan Qyzylorda qalasynda kimmen kezdesti, ol jaghyn bilmeymin. Men Dulatovtyng ýiinde Núrlan Kәribaevpen bir-aq ret, 1927 jyly Bayseyit berip jibergen qúlyndy biyeni әkep bergen joly ghana birge boldym. Biz birge bardyq, Núrlan: Bayseyitting tapsyrmasy bar edi, - dedi, qanday tapsyrma ekenin ol maghan aitqan joq. Biz kelgen kezde Dulatovtyng ýiinde qonaqtar bar eken, men auyz ýide qaldym da Núrlan ishki ýige kirip ketti, ile keri shyqty da maghan: Dulatov erteng tanerteng kel dep aitty, - dedi. Espolovty tipti kórgemin de joq. Búdan basqa eshtene de aita almaymyn, hattama maghan oqyldy...", - dep ayaqtaghan.

Áy, qazaq-ay! Jylqy dese - basyn da bәigege tigip jiberedi- au! Tәjibayda odan ýlken «sayasy maqsat ta» joq shyghar. Mirjaqyp Dulatovqa Núrlan Kәribaevting jolyqqanyn aitu arqyly «kontrrevolusiyalyq astyrtyn qúpiya úiymnyng Goloshekindi qastandyqpen óltiru jәne qyrda kóterilis úiymdastyru turaly josparyn talqylap, D.Ádilevke tiyisti núsqau bergenin» rastaghany T.Qalmúratovtyng qaperine de kirmegen.

Búdan keyin tergeu isining osy tomynda D.Ádilovting bir kórsetindisi ekinshi kórsetindisine qarsy keletin, bir joly: «Osy aitqanym shyndyq», - dep, kelesi joly ol kórsetindisinen bas tartyp, ishinara: «Men eshqanday kýsh kórsetuden qoryqpaymyn», - dep toltyrghan úzaq sonar jazbalary kezdesedi. Ol jauaptar ekinshi, ýshinshi, tórtinshi, altynshy tomdargha da úlasady. Onda Ahmetsafa Yusufov pen Jýsipbek Aymauytovtyn, oghan qosa Súmaghúl Sәduaqasovtyng „ózi biletin ómirlerine qayratker" retinde sholu jasaydy. Múnda aitylghan jaylargha tergeu isterin taldau barysynda naqty toqtalatyn bolghandyqtan da búl arada mazmúndap jatudy artyq kórdik. Onda 1922-shi jyly asharshylyqa úshyraghan Torghay eline Semey ónirinen mal aidap barghan Jýsipbek Aymauytov pen Ahmetsafa Yusupovtyng jalghan jalamen sotqa tartylghany bayandalady. M.Espolovtyng ómirine sholu jasap „sayasy bagha beredi". Qalghan jaylardy Espolovtan estidim dep. „tarihy sholu jasaydy". Sózining sonyn:

„Goloshekinge qastandyq jasau turaly oiymdy Dulatovqa aittym. Al Bókeyhanov bolsa, Moskvadaghy, Orynbordaghy terroristerding batyl qimyldaytynyn, qazaq qyzmetkerlerining onday әreketten qorqatynyn bizge aitty. Maghan Goloshekinge qastandyq jasau turaly oy sol kezde týsti", - dep „aghynan jaryla" ayaqtaydy.

 

7. Ghazymbek Birimjanov

Memlekettik qauipsizdik komiyteti arhiyvindegi № 124 isting 2 tomy «Eldes Omarovty jәne t.b. aiyptau isi» - dep atalady. 1929 jyly qantar aiynda bastalghan jalpy 7 tomnan túratyn isting búl tomyna negizinen Dinmúhamed Ádilevti tútqyndaghannan 3 ay búryn, 1927 jyly 13 qazanda jauapqa tartylyp, qayta bosatylghan Eldes Omarov pen 15 qazanda ústalghan Halel Ghabbasovtyng tergeu isindegi jauaptary tirkelgen. Bir-birine eshqanday qatysy joq jaylardy (mysaly, Betpaqdaladaghy, Torghaydaghy, Shynghystaudaghy oqighalardy) ózara baylanystyrghan:

«Alashordashylar» kóterilis úiymdastyru ýshin qyrgha astyrtyn óz adamdaryn jibergen, sonday-aq aghylshyn imperiyasymen jәne sol kezde Parijde, Germaniyada túratyn Validovpen, Shoqaevpen baylanys jasau ýshin shet elge oqugha (Birimjanovty, Biytileuovti, Múnaytpasovty) jibergen - degen aiyp taghyp, «Alashorda» qayratkerlerin jappay tútqyngha alyp, týrmege qamaghan.

«Qylmysty iske» «jana kuәgerler» tartyp, olargha bólek is qaghazyn toltyrdy. «Qosymsha qosylghan» búl adamdar kim edi jәne Baytúrsynovtyng sonynan shyraq alyp týsip, qalayda aiypker, ekstremist, kontrrevolusioner etip kórsetuge tyrysulary qalay? Osy jetpis eki adamnyng basyn biriktiretindey ortaq mýddeleri boldy ma? Sony aighaqtaytynday dәleldi sebep bar ma?

Bar. Ol - búl adamdardyng «Alashordagha» qatysty ortaq ómirbayany edi.

OGPU-ding de, Goloshekinning de kózdegen týpki nysanasy jәne barynsha әshekereleuge tyrysqan qylmysy sol tús bolatyn. Óitkeni «últshyl», «panturkist», «kontrevolusioner» degen úghymdy sayasy - iydeologiyalyq sahnada «oynatu» ýshin әueli ony «tiriltu» qajet-tin.

Aldyn-ala eskerte keterimiz: sot barysyndaghy otarlau tarihy, el, jer, konfiskasiya, asharshylyq, әdebiyet pen mәdeny ruhaniyat turaly alash qayratkerlerining tergeu kezindegi pikirleri men súraq-jauaptary arnayy bólimderde taqyryp boyynsha jeke-jeke keng auqymda taldanatyn bolghandyqtan da, búl bólimde tek әr azamattyng týrmege jabyluyna sebepker bolghan iliktes jaylardy ghana, yaghni, taza tergeu tarihyn ghana qamtimyz. Sonymen qatar Zaky Validov pen «Qaranoghay isine» qatysty súraq-jauaptardy da ynghaylastyra jelige tarttyq.

 

Birimjanov Ghazymbek - 1896 jyly Qostanay okrugining Torghay audanynda tughan. Joghary bilimdi mal dәrigeri. Memlekettik sauda basqarmasynda istegen. Zanger Ahmet Birimjanovtyng inisi. Kәrim Jәlenovten keyin tútqyndalghan.

 

Gh.Birimjanov: «24 qantar 1929 jyl. Men 1896 jyly tudym, 1914 jyly realidyq uchiliyshede oqydym, odan keyin maydandaghy qara júmysqa tartylghandargha kómektesu ýshin Kiyevke bardym. Qazaqtardyng kópshiligi oryssha bilmeytin, sondyqtan da maydangha barudy qoghamdyq paryzym dep eseptedim. Joghary oqu ornyna týsuding reti kelmedi. 1917-1918 jyldary  Orynborda boldym. Mening qalyptasqan túraqty kózqarasym bolghan emes. Bar oiym - oqu bolghandyqtan da, qazir de sayasy iske shorqaqpyn. 1918 jyly Torghaygha bardym. Sol kezde Túnghashin men Jangeldin úsynys jasady. Uezd komissary Aravin bolatyn. Onda túraqty ókimet te, ózara bólinushilik te joq edi. 1918 jyly men Orynbordaghy „Alashordashylargha" qosyldym. Basshylary Bókeyhanov, Baytúrsynov, Qaratileuov edi. Oghan deyin «Alashordashylardyn» eshqaysysyn bilmeytinmin. Naqty bir qyzmet atqarghamyn joq.

«Qyzyl әskermiz» - dep kelgender qazaqtardy tonap, attaryn tartyp alyp jatty. «Alashordanyn» jasaghy bar bolatyn. Jangeldinmen kelisim jýrgizip, Baytúrsynovty Mәskeuge jiberdi. Sol kezde kazak polki sau ete qaldy. Baratyn jer qalmady. Biz kazaktardyng biyligin moyyndaugha mәjbýr boldyq. Meni Kolchakqa júmsap jiberdi. Nege onday tapsyrma bergenin bilmeymin. „Alashordanyn" tapsyrmasyn oryndaugha tyrystym. Búl 1919 jyldyng kóktemi bolatyn. 1919 jyldyng basynda Validovke jiberdi. Validovting „Alashorda" ýkimetin qoldauyn ótinish etti. Orynborda „Alashordanyn" әskery kenesi ótip  jatqanda Validov te sonda boldy. Ol eshqanday kómek kórsetkisi kelmedi, qazaqtarmen aradaghy baylanysy da nasharlady».

Bashqúrt últtyq әskeri - Aqtóbe, Oral jәne Ontýstik Ural baghytyndaghy qyzyl әskerge qarsy is-әreketke kóshedi. Sonyng ishinde Z.Validovting esteliginde «Alashorda» әskerining jasaghyna qatysty óte bir qyzyqty derek bar:

Z.Validov:«Samara ókimetimen, oraldyq kazaktarmen, qazaqstandyq jasaqpen jýrgizgen barlau júmysymyz óte sәtti boldy. Oral (Teke) - Hanordasy - Astrahani guberniyasy - Guriev (Ýishik), Omby-Batys toby qúryldy. Bashqúrttyng últtyq aqyny Seitgerey Maghaz, Shayhzada Babich, ózbek aqyny Ábilhamid Sýleymen (Sholpan), qazaqtyng jas jurnaliysi Birimjanov jәne taghy bir oqyghan aitysker aqyn qazaq qyzy qalalarda jasyryn úiym qúryp, Orynbordaghy ortalyqty qúndy derektermen qamtamasyz etip otyrdy. Qazaqtyng aqyn qyzy men aqyn Shayhzada Babichting basynan keshken oqighalarynyng qiyn da, qyzyqty ekeni sonday, ol turaly roman jazugha bolar edi. Mysaly: Qazaqstanda kenes ókimetin ornatu tapsyrylghan Jangeldinning ol qyzgha sengeni sonday, Moskvadaghy isting barysyn tolyq bayandap otyrdy. ...Sonyng nәtiyjesinde Ashhabadtaghy 11 shilde kýngi әskerlerding kóterilisi, aghylshyn әskerining Týrkimenstan men Bakuge basyp kirui, tipti, aghylshyn barlau toptarynyng Aleksandrov portyna keluin, týrik armiyasynyng Ázirbayjangha basyp kiruin, Bókey ordasyndaghy, Oral men Gurievtegi, Hiua men Búqaradaghy oqighalardy qazaqtyng zerek qyzy arqyly bilip otyrdyq», - deydi bashqúrttyng әskery ministri.

Búl - óte qyzyqty әri taghdyrly oqigha. «Aytysker, erjýrek qyz kim, onyng taghdyry qalay qalyptasty. Mysaly, alash qozghalysy túsynda jauyngerlik tapsyrmalar oryndaghan, ómirden erte ótken Aqqaghyt (Aqqaghaz-? - T.J.) Dospanova kim edi? Últymyzdyng tәuelsizdigi jolynda kýresken «Alashtyn» batyr arulary da úmytylmauy tiyis. Tarihy shyndyq sonda ghana qalpyna keledi. Ókinishke oray batyr qyzdar turaly derekter mәngilikke iz-týssiz sinip ketti me degen qauip bar. Mýmkin Á.Jangeldinning «qyzyl keruenine» qatysty qújattarda aty atalyp qaluy ghajap emes.

Sonymen, «tórt qúbyladan» qadalghan dúshpan qysymynan qútyludyng joldary talqylanghan әskery keneste (oghan «Alashordanyn» atynnan Seidazym Qadyrbaev qatysqan) mynaday halyqaralyq sayasy oqighalar anyqtalady: Bakudegi týrik әskeri Ashhabadqa bet aldy, al ondaghy aghylshyn әskeri Aughanstangha sheginbek; Aughandyqtar aghylshyndarmen soghysu ýshin kenes ókimetinen qaru-jaraq almaq. Eger oqigha osylay damysa: onda kenes ókimetine qarsy soghysu - Týrkiyamen, Aughanstanmen, Ýndistanmen soghysu, Reseyding jauy aghylshyndarmen odaqtasu - degen sóz. Al ol Resey jaghdayynda mýmkin emes. Sondyqtan da eriksiz kenes ókimetin moyyndaudan basqa amal qalmaydy. Ekinshi sebep: Sibirdegi Kolchak ókimeti de, Samaradaghy Qúryltay kenesi ýkimeti de: Bashqúrtstan men «Alashorda» әskerin kýshpen taratyp, olardyng jetekshilerin atu jazasyna kesu, sóitip olardyng Týrkistangha qosylyp, Týrkiya men Germaniyanyng әskery kómegine qol artuyna mýmkindik jasamau turaly búiryq shygharuy edi. Ýshinshi sebep «Qatirada»:

Z.Validov: «Alashorda» ýkimeti ókilderining әkelgen habary. Olardyng qatarynda Ghazymbek Birimjanov pen jazushy Múhtar Áuezov boldy. Kolchak pen onyng odaqtastary: últtyq әsker men últtyq ýkimet qúrugha qarsy jazalau әreketine kóshkendikten de, olar da eriksiz kenes ýkimetimen kelisuge mәjbýr bolypty. Keyinnen Ghazymbek Germaniyagha kelip, sonda bilim aldy, al otanyna qaytyp oralghannan keyin zaualgha úshyrady, - dep dep kórsetilgen.

Múhtar Áuezovting «Alashordanyn» atynan kenes ýkimeti jaghyna shyghu turaly ókildikke baruy Zaky Validovtyng «Qatiralarynan» basqa qújattarda rastalmaydy. Búl derek M.Áuezovting isine qatysty tústa qosymsha taldanady.

Gh.Birimjanov (jalghasy): «Sodan keyin kenes ókimeti jaghyna shyghu resmy týrde sheshildi. Torghaydaghy әskery kenes qarusyzdandyryldy. Kenes jetekshileri Dulatov, Seydaliyn, Qadyrbaev Semeyge ketti. Tughan agham sonda - Semeyde túrghandyqtan da men de Semeyge keldim. Semeyde Bókeyhanovty, Qozybagharovty kezdestirdim. 1921 jyldyng basynda gubrevkomgha ornalastym.

Qaytadan Orynborgha, odan Tashkentke keldim. Búl 1921 jyldyng kýzi bolatyn. Dulatovpen búrynnan tanys edim. Ol meni gazetke ornalastyrdy. Men Dulatovpen birge túrdym. 1922 jyly men shet elge oqugha kettim. Onda Validovpen birneshe ret eski tanystar esebinde kezdestim. Oghan eshkimnen eshqanday hat-habar tapsyrghamyn joq. Shet eldegi ózbekterding úiymy turaly eshtene bilmeymin. Mәdeniyet jóninde bir birlestik bolatyn. Olar kileng búqaralyqtar edi, al men jalghyz qazaq bolghandyqtan da, olarmen baylanys jasaudyng esh qajettigi bolmady. Germaniyada tatar jәne ózbek komissiyasy bar, al tәuelsiz Týrkistan mekemesi degen úiymdy estigemin joq. Elge qaytqanda Validovten eshkimge eshqanday da hat әkelgen emespin. Qyzylordagha kelgen professordy bilesing be, joq pa, degen súraqqa jauabym: onyng aty - Klayn, onyng osynda kelgenin jәne Oqu-aghartu komissariatynyng qazaq mәdeniyeti qoghamy arqyly meni izdestirip jýrgenin estip, kezdestim. Ol Qazaqstandy aralamaqshy eken, maghan erip jýrudi ótindi, men bas tarttym".

 

Búl kýngi tergeu osymen ayaqtalghan siyaqty. Búdan keyingi jauaptarynda  Gh.Birimjanov ózimen birge suretke týsken, iske tartylghan barlyq aiyptalushylargha qoyylghan ortaq súraqtargha bir sydyrghy jauap beredi. Ózining Germaniyada oqyghan kezinde Berlinde sayasy baspana izdep jýrgen Zaky Validovpen kezdeskenin, onyng SSSR-degi «Alashorda» mýshelerine eshqanday jasyryn hat tabys etpegenin aitady.

«Azamat Birimjanov Ghazymbekting qosymsha jauaby. 27 nauryz, 1929 jyl.

...Men (shet elde jýrgende - T.J.) shet elderde shyghatyn gazetterding eshqaysysymen de júmys isteskem joq, onyng ishinde "Tatarstan kiyzelimen" de baylanys jasamadym. "Eny Týrkistan" jurnalyn jazdyryp algham joq, onyng keybir sandaryn ghana kórdim, oqugha talaptanyp edim, maghan týsiniksiz boldy, óitkeni men týrik tilin bilmeytin edim. Sondyqtan da "Eny Týrkistan" jurnalynyng 10 danasyn jazdyryp aldy degendi joqqa shygharamyn. Ol jurnal turaly Validovpen sóileskemiz joq».

 

Búl mәselege tergeushiler de ýnemi qayta ainalyp kelip otyrghan. Ghazymbek Birimjanovtyng 1929 jylghy 26 mausym kýngi qosymsha tergeude bergen jauaby:

«Shet elde jýrgen kezimde "Aqjol" gazetine eki-aq ret maqala jazdym. Birinshisin Berlinge kelisimen-aq jazdym, onda ózimning jol-jónekey kórgenderimdi, alghan әserimdi bayandadym. Ekinshi: shet elde oqyp jýrgen ózbek studentterining ýndeui edi, sony qazaq tiline audaryp, "Aqjol" gazetine  joldadym. Ol gazette jariyalandy ma, joq pa, bilmedim.

Ózbek studentterining kómek súrap ýndeu tastauynyng sebebi, biz shet elge oqugha ketken kezde qarajatty bir jylgha layyqtap alghan edik, alayda, SSSR-daghy jәne Germaniyadaghy aqshanyng qúnsyzdanuynyng ósuinen bizding qaltamyz qaghylyp shygha keldi. Mine, sondyqtan da ózbek studentteri ashyq hat arqyly ýndeu jariyalaugha sheshim qabyldap edi .

Ol (Validov - T.J.) maghan uniyversiytette oqyp jýrgen kezimde kelip jolyqty. Ol birden mening pәterime keldi. Mening meken-jayymdy qalay bilgenin bilmeymin, ol kisimen hat jazyspaghanym anyq esimde. Mening adresimdi ol Parijdegi Mústafa Shoqaevtan bilip kelui mýmkin, óitkeni biz onda barghannan song birazdan keyin ol (Shoqaev - T.J.) Berlinge soghyp, bizge Týrkistandyqtargha jolyqqan bolatyn, alayda men ol adammen tanys emespin, mýmkin, Múnaytpasovty tanityn shyghar, sebebi ekeui de bir jerden bolatyn. Biz Shoqaevpen birneshe ret kezdestik jәne onyng pәterinde de boldyq. Ol ózining qarajatynyng joqtyghyna shaghynyp jýrdi...

Kenes ókildigining jaghynan oghan shet elden Otanyna qaytyp kelu turaly, onyng bostandyghyna tolyq kepildik beretini jóninde úsynystar jasaldy, biraq odan Shoqaev bas tartty.

Onyng jalghan derekterge sýienip jazghan maqalalaryna baylanysty men oghan: nege búlay ettiniz?, - dep súraq qoydym. Ol jadaghaylap qana naqty kókeykesti mәseleler jóninde әzirshe jaza almaytynyn bildirdi. Men onyng sebebin bylay dep týsindim: ol aqtardyn shygharyp túrghan shet eldegi gazetterimen baylanys jasaghandyqtan da, olargha qarsy dittegen, kókeyin tesken jәne dauly mәselelerdi jazugha dәti jetpey jýr eken ghoy, - dep týsindim. Ózining SSSR-gha qarsy tikeley úiymdastyryp jýrgen әreketteri turaly maghan eshtene de aitpady. Berlinde bir aptaday túrdy da qaytadan Parijge ketip qaldy.

Validov әuelide mening pәterimde túrdy, men sol kýni-aq oghan layyqty pәter tauyp berdim, sol ýide qashan ózi Konstantinoplige ketkenshe túrdy. Men Validovtin, Validov mening pәterime baryp kelip jýrdik. Ol keneske qarsy әreket jýrgizdi me, joq pa, onysyn maghan aitqan joq. Ár әngime sayyn erkin Týrkistan turaly ýzbey aitumen boldy, biraq ony qalay jýzege asyrmaqshy, búl jaghynan maghlúmdar etpedi. Ol Shoqaevtyng aq orys emigranttarymen istes bolghanyn únatpaytyn. Biytileuov Damollanyng Berlinnen SSSR-ge jýrer kezinde Validov te Berlinde bolatyn, Biytileuovting qaytar kezinde ol mening pәterimde boluy da mýmkin. Al songhysy (Biytileuov - T.J.) qaytar aldynda mening pәterimde túrdy, men ony vokzalgha jalghyz ózim shygharyp saldym. Biytileuov arqyly Validov Dulatovqa jәne basqa adamdargha hat berip jiberdi me, joq pa, ol anyq esimde qalmapty. Egerde Biytileuov solay dep kórsetip otyrsa, onda hat bergeni ghoy. Al shifrlanghan hat jazugha mening qatysym boldy dep  Biytileuovting kórsetui negizsiz, óitkeni, men shifrding tilin bilmeymin. Maghan kórsetilgen shifrlanghan hattaghy jazu - Biytileuovting jazuy. Áripterding týsine qarap, keybir sózderdi Validovting jazuy mýmkin dep esepteymin. Mýmkin, shifrlau ýshin jazu ýlgisi men sózding maghynasy onsha qajet te emes shyghar.

Qoly - Ghazymbek Birimjanov. Súraghan - Saenko».

 

Zaky Validov ózining estelikterinde Ghazymbek Birimjanovtyng Germaniyagha oqugha kelgende onymen kezdeskenin jazady. Alayda onda Álihan Bókeyhanovqa, ne Ahmet Baytúrsynovqa, ne Mirjaqyp Dulatovqa shifrmen hat joldaghany turaly eshtene de aitylmaydy. Búl tergeudegi basty maqsat - «Alashorda» qayratkerlerin emigrasiyada jýrgen Zaky Validy men Mústafa Shoqaydyng is-әreketimen qalayda baylanystyru.

Búdan keyin tergeushiler Gh.Birimjanov pen Z.Validovting 1922 jyly Tashkentte kezdeskenin kórgeni turaly K.Jәlenovting aqparyn rastatu ýshin ekeuin ózara bettestirgen.

«Gh.Birimjanov pen Jәlenov Kәrimning betteskenindegi súraq jauaptyng hattamasy, 29 nauryz 1929 jyl.

Súraq: (Jәlenovke) - Tashkentte jasyryn jýrgen Valiydiydi Sizding pәterinizge Birimjanovtyng alyp kelgeni ras pa, onday jaghday boldy ma?

Jauap: - 1922 jyldyng jazynda kýndiz Birimjanov Ghazymbek institutqa Validiymen birge keldi de maghan: mine, Validov degen kisi osy, búl adam partiyanyng Ortalyq komiytetine kiru ýshin keldi, ol turaly ótinishin de tapsyryp qoydy, - dedi. Múny Validov te rastady, sodan son: jauap alghansha bir-eki kýn jasyrynyp jýru kerek bop túr, sondyqtan da instituttyng sayajayynda panalay túrugha mýmkindik ber, - dep ótindi. Men oghan kelisimimdi berdim».

Súraq: (Birimjanovqa) Onday jaghday boldy ma?

Jauap: Onday jaghday bolghan joq.

Súraq: Siz ben Jәlenovting arasynda bas arazdyqtarynyz joq pa?

Jauap: Joq, arazdyghymyz joq. Men ózim ýshin jauap beremin.

Súraghan - Saenko».

 

 

 

6. Kәrim Jәlenov

 

Al әzirshe Tashkentte suretke týsken topty adamnyng taghy bireuin, sonau Guriev qalasynda túratyn Kәrim Jәlenovti qamaqqa aldy. K.Jәlenovting jauabynan suretke týsuding tarihy, D.Ádilev pen D.Biytileuov «astyrtyn úiym» dep kórsetken Tashkenttegi bas qosudyng mәnisi, Birimjanovtyng Búqaragha baru sebepteri tolyq ashylady.

 

Jәlenov Kәrim Jәlenúly - 40 jasta, eng songhy túrghan jeri - Guriev. Oral guberniyasy Jympity uezi Bayghoja bolysynyng № 4 auylynda tughan. Bilimi orta. Auyl sharuashylyghy institutynyng kursyn bitirgen. Áyeli ...(aty tanylmady - T.J.) Sergeevna Jәlenova, 33 jasta, múghalim. Guriev qalasynda túrady. 1916 jylgha deyin shәkirt. 1917 jyldyng I/III deyin tyldaghy qara júmysta bolghan. 23/24 jyldary auyl sharuashylyq kursynda oqyghan. 1924 jyldan bastap Qazaq aghartu institutynyng josparlau salasynda júmys istegen. 1929 jyly 8 qantar kýni OGPU-ding Guriev okrugtik bólimi tútqyngha alghan (order № 49).

 

Súraq aqpan aiynda alynghan. Resmy aiyp taghylmaghan. Iste sureti bar.

«Jәlenov Kәrimning jauabynyng hattamasy. 6 aqpan. 1929 jyl.

...1916 jyly maydanda boldym. Ol aradan meni Oral qalasyndaghy Qazaq úiymdastyru komiyteti shaqyryp aldy. Búl Uaqytsha ýkimetting túsy edi.

Ol kezde jalghyz men emes, býkil qazaq ziyalylary ótip jatqan oqighanyng alasapyranyn týsinbedi, bәrimizding jalghyz maqsatymyz - avtonomiya alugha qol jetkizu boldy. Belgili bir sayasy baghyt-baghdarlama, partiya joq edi, tek 1917 jyly Semey qalasynda "Alash" partiyasy qúryldy, alayda olardyng baghdarlamasy bizge jetken joq, ol turaly biz eshtene de bilmedik. Búl partiyany úiymdastyrghandar, mening oiymsha, Bókeyhanov, Baytúrsynov jәne Dulatov boluy kerek. Biz «Alashordanyn» qúryltay jinalysy arqyly avtonomiya jariyalanatyn shyghar dep oiladyq. Qazan Tónkerisinen keyin Orynbor qalasynda býkilqazaq qúryltay ótti, búl anyghynda naghyz qúryltay emes edi, tek shaqyrylghan adamdar ghana qatysty. Eger qatelespesem, búl qúryltaydyng úiymdastyrushylary - Bókeyhanov, Baytúrsynov jәne Dulatov boldy. Bizge keyinirek jetken habar boyynsha, osy qúryltayda avtonomiya qúru turaly qauly qabyldanypty.

Ortalyqtaghy eki dýniyening alasapyrany turaly biz eshtene de bilgemiz joq, ol turaly týsinigimiz de joq bolatyn. Ol kezde: "Qazaq halqyn kazaktardyng qaraqshylyghynan qorghayyq!", - degen úran tastalghan bolatyn, sol úrannyng yqpalymen halyqtyq jasaq (milisiya) úiymdastyryldy. Alayda is barysynda halqynyng mýddesi men ony qorghau jәne aman-esen saqtau ýshin kazaktarmen, Oral oblysynda úiymdastyrylyp jatqan Kazak әskery ýkimetimen baylanys jasaldy, ony jýzege asyrghan Jahansha Dosmúhamedov basqarghan "Alashordanyn" batys bólimi edi. Men ol kezde oblystyq Zemstvo basqarmasynyng mýshesi edim. Biz qazaqtardy kazaktardyng beybastaqtyghynan qútqarudy maqsat ettik. Kazaktarmen aradaghy kelisimimizding basty tegershigi mynau boldy: olar bizge erikti týrde jasalghan qamqorlyq retinde qaru-jaraq beretin boldy, al biz olargha at bermek boldyq jәne t.s.s. Ol kezde Zemstvo "Alashordanyn" menshikti organy tәrizdi edi. Sol kezde halyq jasaghy (miylisiya) qúryldy. Biz Oral kazaktarymen kelisim jasadyq. Kelisim barysynda eki jaq ta: "Qyzyl әskermen kýresemiz!", - degen úran tastaldy, alayda aityp ótkenimdey, kazaktarmen kelisim jýrgize otyryp oghan qosa qazaq halqyn tonau men zorlyq-zombylyqtan qorghau ýshin jasaq jasaqtadyq. Múnyng barlyghy 1918 jyly jýrgizildi.

1919 jyldyng basynda Oral qalasy qyzyl әskerdin qolyna kóshti, sodan keyin 1919 jyly Týrkfronttyng ókili Lejava Murat pen ony biletin Jahansha Dosmúhamedovting arasyndaghy kelisim rәsimi bastaldy. Dosmúhamedov halyq jasaghyn ertip oblystyng soltýstik bóligin aralap shyqty, biraq qanday maqsatpen sholyp shyqty, ol jaghyn bilmeymin. Ol kezde teristik jaqta qyzyldar joq bolatyn. Áskerlerding arasynda qaqtyghys boldy ma, bilmeymin, alayda aralap shyqqany anyq. Lejeva Murat kazaktargha qarsy attanyndar dep úsynys jasady. Biz ol jóninde eshtene estigemiz joq, tek Oiyldy 3-shi tatar polki basyp alghannan keyin ghana habarlandyq. Osy armiyamen kelisimge kelgenen keyin ghana halyqtyq jasaq Qyzylqogha audanyna bekingen kazaktardyng polki men diviziyasyna qarsy soghysugha attandy. Polkting shtaby basyp alyndy, otryad qarusyzdandyryldy, tek ýshinshi kýni ghana tatar polki kelip jetti. Sodan keyin ghana Týrkfronttyng ókili, aty-jónin úmyttym, jәne Qazaq Revkomynyng ókili Begimbetov keldi.

Búl 1920 jyldyng qantar aiy edi. Biz tatar polkimen 1919 jyldyng ayaghynda qosyldyq. Dәl sol kezden bastap búl arada kenes ókimeti ornady. 1920 jyldyng qysynda kóptegen qyzmetkerler Orynborgha attanyp, Kirrevkomnyng qarauyna alyndy. Orynborgha kelisimen bes adamdy: qos Dosmúhamedovterdi, Ábishevti, meni jәne Qashqynbaevty VSIYK-ting qaramaghyna jiberdi. Mausym aiynyng basynda bizdi qayyra Kirrevkomnyng qarauyna jiberdi, men onda hatshy bolyp istedim. Búl Orynbor qalasynda boldy.

Men onda qazan aiynyng ortasyna deyin istedim. Sodan keyin TurSIYK-ting ókilining Kiriynprosqa shaqyruy boyynsha Tashkentke jýrip kettim. Menimen birge onda Espolov bardy jәne Semeyden birneshe múghalim keldi. Tashkentte men Kirinprosqa sabaq berdim. Qos Dosmúhamedovter men Qashqynbaev ol kezde Tashkentte edi, keyin olargha Dulatov, "Aqjol" gazetinde istegen Birimjanov kep qosyldy. 1921 jyly jazda jikshildik (jer mejeleu) mәselesi boyynsha Baytúrsynov pen Myrzaghaliyev keldi. Bolghanbaevpen Kirinprosta isteytin Ádilev Dinmúhamed te sonda boldy. Ádilev Orynbordan kelgen edi. Onyng kelu maqsatyn men bilmeymin. Bolghanbaevpen siyrek úshyrastym, al Ádilevpen jii kezdesip túrdym, óitkeni ekeuimizde Kirinprosta birge isteytin edik.

Bir joly ashtargha kómek kórsetu mәselesi jóninde mәjilis ótti. Sol joly Dosmúhamedovtermen qosa Dulatov, Qashqynbaev, Espolov, Divaeev, onyng qayda istegenin bilmeymin, Jer jónindegi halyq komissariatynda isteytin últy qazaq ...(tanylmady - T.J.) boldy. Biz suretke Dulatovty shygharyp salugha baylanysty týstik-au deymin. Ony úiymdastyrushylar ne Bolghanbaev, ne Birimjanov boldy. Birimjanovpen jii kezdesip túrdym. Qysqasyn aitqanda, jogharydaghy aty atalghandarmen jii jýzdesip túrdym. Ashtyqqa úshyraghandargha baylanysty mәjilis institutta ótti. Búl óte ýlken jinalys edi. Al Domúhamedov Halelding ýiine jay ghana qonaq retinde jiyldyq.

Men Validovti 1920 jyly alghash tanysqan kezimde kórdim. Onyng 1922 jyly Tashkentke jasyrynyp kelgenin, biraq ta partiyanyng OK-nen keshirim súrau ýshin kelgenin bilemin. Men onymen sol joly kezdestim, ony maghan Birimjanov alyp keldi de taghy da tanystyrdy, óitkeni men ony bir ret kórsem de úmytyp qalyppyn. Validov maghan: partiyanyng Ortalyq Komiytetine ótinish bergenin, ózining (kenes ókimetine) beriletini turaly mәmilege kelisu ýshin kelgenin aitty. Birimjanov ony maghan institutqa alyp keldi, onda menen basqa eshkim joq bolatyn. Men onyng Samarqan oblysynda jasyrynyp jýrgenin, alayda ókimetke berilmegenin biletinmin, biraq ta onyng (jasyrynyp jýrgenining - T.J.) sebebin anyq bilmeymin. Keyin taghy da bir ret institutta jalghyz otyrghanymda kórdim. Ol maghan: jauapty qyzmetkerlermen til tabysa almadym, endi Persiyagha ketemin, - dedi. Kimmen kelisim jýrgizetinin ol maghan aitpady. Sodan keyin ol Birimjanovta boldy.

1921 jyly Birimjanov Búqaragha ashtargha kómek-jylu jii ýshin bardy ghoy deymin, onyng basqa oiy bolsa ony bilmeymin. Ol uaqytta júrttyng birazy kenes ókimetining baghytyn qostay qoymaytyn. Men ol kezde sosializmning ornaytynyna senbedim, belsenip qarsy shyqpasam da, 85 prosenti qayyrshylanghan sharualardan túratyn elde sosializm ornatu mýmkin emes siyaqty kórindi. Eshqanday sayasy úiymnyng mýsheligine kirgemin joq. Sosializmning ornauyna degen senimsizdikten men 1923 jylgha deyin, qashan Tashkentten ketkenimshe aryla almadym.

Alayda keneske qarsy qanday da bir astyrtyn úiymnyng bar ekendigin men bilgemin joq. Validov turaly әngimelerdi de estigemin joq. Mening biletinim, Birimjanovtyng Búqaragha ashtargha kómek jiyp qaytu ýshin barghany ghana.

Torghay isi qaralyp jatqanda men Oralda bolatynmyn. Ol sottyng barysy jóninde eshtene estimedim, tek Baytúrsynovtyng isi jóninde maghlúmat boldy. Baytúrsynov pen Dulatovqa qarsy: ashtargha jighan dýniyelerdi ózderi sinirip aldy - degen jeleumen is qozghaghan bolatyn. Tashkentte jýrgende Dosmúhamedovtyng ýiinde jәne institutta Espolovtyng qatysuymen ózara әngimeleskenimiz bar, biraq ol jekeshe sóz ghana bolatyn. Onda Dosmúhamedov: jerge ornalastyrudy jedeldetu kerek, sodan keyin ózbekterding Shymkent oblysyn otarlauyn toqtatu kerek, qazaqtardyng arasyndaghy oqu jýiesin keneytu kerek, - degen pikir bildirdi. Búl - 1922 jyly edi.

Onyng ómirlik jalghasy tabylmady, óitkeni Espolov Jer jónindegi halyq komissariatynyng alqa mýshesi, al Tabynbaev (?) Oqu aghartu halyq komissary bolatyn. Men Oralda túrghan kezde onday mәjilister ótken joq.

Qoly qoyylghan. Jәlenov. Jauap alghan Shyghys bólimining bastyghy - Petrov. 6 aqpan. 1929 jyl».

Kәrim Jәlenovting ashyq jәne turasyn aitqan jauabynan: a) 1921-1922 jyldary Qazaqstannyng soltýstik batys oblystaryndaghy 1,5 million adamdy qamtyghan, 500 mynnan asa adam ashtyqtan qyrylghany (Ortalyq komiytetting qúpiya anyqtamasynyng mәlimeti boyynsha), ә) Orynbordan joldanghan ýndeuge oray asharshylyqtan zardap shekken qazaq eline kómektesu turaly Tashkenttegi ziyalylardyng bas qosqany, b) ashtargha jylu jii ýshin Búqaragha ókilder jiberilgeni anyqtaldy. Alayda búl shyndyq tergeushilerding qaperine de kirmedi. Sonyng ózin qylmys kórip, K.Jәlenovke resmy týrde qamaq sanksiyasyn shyghardy:

«Qauly.

1929 jyl, aqpannyng 10 kýni, Qyzylorda qalasy.

Men, PP OGPU-ding Shyghys bólimi bastyghynyng kómekshisi, QSSR boyynsha ókili - Saenko, býgingi kýni № 6 is boyynsha tergeude jýrgen Jәlenov Kәrimdi Qylmysty Ister Kodeksining 58-7, 58-11, 59-3 baptaryna sәikes aiypqa tartylghandyqtan bylay dep tauyp:

Kәrim Jәlenov - kenes ókimetin qúlatu ýshin qúrylghan astyrtyn kont-revolusiyalyq úiymnyng mýshesi jәne Orta Aziyadaghy basmashylar qozghalysyna kómek kórsetkeni ýshin Qylmysty Ister Kodeksining 128 jәne 147 baptaryna sәikes mynaday sheshim qabyldadym:

Jogharyda jazylghan aiyptardyng negizinde Jәlenov Kәrim aiypker retinde tergeuge tartylsyn. Qylmystyng aldyn-alu maqsatymen ol - PP OGPU-ding QSSR degi týrmesine qamalsyn.

Sheshimning kóshirmesi oryndalu ýshin QSSR boyynsha PPOGPU-ding RSO-na jiberilsin.

Shyghys bólimining bastyghynyng orynbasary - Saenko.

"Kelistim" Shyghys bólimining bastyghy - Petrov.

"Bekitemin" OGPU-ding QSSR boyynsha tótenshe ókili - Vollenberg.

Búl aiyp maghan tanystyryldy. Ózimdi aiyptymyn dep eseptemeymin. "Ne" degen sóz erekshelenu ýshin siyamen jazylghan. Ayypker - Jәlenov».

Tura sol kýni dәl osynday aiyppen:

Ahmetsafa Yusupov, Mirjaqyp Dulatov, Hayretdin Bolghanbaev, al aqpannyng 11 kýni Espolov Myrzaghazy, Biytileuov Damolla, Birimjanov Ghazymbek turaly sheshim shygharyp, olardy tútqyndaluyna baylanysty qyzmetterinen bosatu turaly qatynas joldanghan. Bәrine ortaq jalpy ýlgisi mynaday:

"Azamat Mirjaqyp Dulatúly 3 qantardan bastap, yaghny tergeu isine tartylghan kýnnen bastap "Enbekshi qazaq" gazeti redaksiyasyndaghy әdeby qyzmetker mindetinen bosatylsyn, búl jaghday Dulatovtyng qyzmet orny - "Enbekshi qazaq" gazetine habarlansyn".

 

Sonyna jogharydaghy ýsheuining qoly qoyylghan. Búghan qaraghanda tútqyngha alynghan barlyq adamdargha aiyptau sanksiyasy keyinnen qoyylghan.

«Jәlenov Kәrim men Ádilov Dinmúhamedting bettesuindegi súraq - jauaptyng hattamasy.

27 mamyr (may) 1929 jyl.

Jәlenovke súraq: Ádilov Dinmúhamedpen qay uaqyttan beri tanyssyz?

Jauap: 1921 jyldyng jazynda Ádilov Tashkent qalasynda túrdy ma, joq pa, men bilmeymin. Tek, 1921 jyldyng kýzinde, ne qysynda men osy Tashkent qalasyndaghy Qazaq institutynda kórgenim esimde. Ol institutqa alba-júlba bop keldi, keldi de kiige kiyim súrady. Oghan kim kostum alyp berdi, qazir esimde joq, alayda D.Ádilev oqushylarmen birge túrdy-au deymin. Kelesi kýni Ádilev: ózining Ferghanadan kelgenin, Janúzaqovtyng basmashylarynyng arasynda bolghanyn aitty. Bir qyshlaqta bandylardyng ýstinen qyzyl әskerler týsip qalypty da, Ádilev ol jerden qashyp qútylyp, osynda әzer jetipti. Onyng ózining aituy boyynsha ol Janúzaqovqa jolyghugha barypty, biraq ne ýshin barghanyn aitsa da qazir úmytyp qalyppyn.

Osydan keyin men Qojanovqa bardym da, Ádilevting maghan aityp bergenining bәrin oghan maghlúmdadym: Qojanov: «Ádilev óte qabilettti qyzmetker, biraq ta ol jas, sondyqtan da bir nәrsege úrynyp qaluy mýmkin. Ony institutqa oqytushy ghyp ornalastyryp qoyyp, baqylap jýru kerek", - dedi.

Jәlenovke súraq: 1921 /?/ jyly kóktem aiynda Ádilev Tashkent qalasyna kelgende onyng Búqaragha bara jatyp jolay ayaldaghanyn bildiniz be, joq pa?

Jauap: Ádilov ózining Búqaragha barghanyn elding bәrine aityp jýrdi.

Jәlenovke súraq: Mýmkin siz Ádilevting basmashylargha qalay tap bolghanyn esinizge týsirersiz?

Jauap: Onday әngime esimde joq.

Taghy da soghan súraq: Tashkenttegi qazaq qyzmetkerlerining bir toby qatysyp, Validovting kenes ókimetine degen kózqarasyna baylanysty mәseleni talqylaghan jәne astyrtyn úiym qúru jóninde úsynys jasalghan mәjilis ótti me, joq pa?

Jauap: Mening qatysuymmen onday mәjilis bolghan joq. Al men joq jerde onday jinalys ótti me - odan da habarym joq».

Jalpy osy ekinshi tomnyng sonyna deyingi kórsetindiler men betpe-bet jauaptasu kezindegi aighaqtardy salystyrsaq, D.Ádilevting Búqaragha barghany rastalady. Mәsele: astyrtyn úiymnyng qanday tapsyrmasymen bardy nemese biytileuovshilep «jer kórgisi kelip» taghy da «partizanshylap» ketti me, naqty shyndyq osynda. Tergeudegi aighaqtamalargha jýginsek, D.Ádilevke eshkimde onday ókildik bermegen.

Qúlmúratov Tәjibay - 38 jasta. Qyzylorda okrugining Terenózek audanynyng № 1 auylynyng qazaghy. Ýilengen. Partiyada joq. Keshirimge baylanysty týrmeden bosatylghan. Búl - D.Ádilevting kórsetindisi boyynsha onyng týrmede jatqan aghasy Bayseyit Ádilevting qashyp shyghuyna kómektesti delingen adam. Onyng aituynsha: Bayseyitke týrmeden qashu turaly aqyl qospaghan. Jazyghy - onyng qashuyna qol úshyn bergendigi eken. Ol ýshin bir qúlyndy bie alypty. Kórsetindisining sonyn:

T.Qalmúratov: "Kәribaev Núrlan Qyzylorda qalasynda kimmen kezdesti, ol jaghyn bilmeymin. Men Dulatovtyng ýiinde Núrlan Kәribaevpen bir-aq ret, 1927 jyly Bayseyit berip jibergen qúlyndy biyeni әkep bergen joly ghana birge boldym. Biz birge bardyq, Núrlan: Bayseyitting tapsyrmasy bar edi, - dedi, qanday tapsyrma ekenin ol maghan aitqan joq. Biz kelgen kezde Dulatovtyng ýiinde qonaqtar bar eken, men auyz ýide qaldym da Núrlan ishki ýige kirip ketti, ile keri shyqty da maghan: Dulatov erteng tanerteng kel dep aitty, - dedi. Espolovty tipti kórgemin de joq. Búdan basqa eshtene de aita almaymyn, hattama maghan oqyldy...", - dep ayaqtaghan.

Áy, qazaq-ay! Jylqy dese - basyn da bәigege tigip jiberedi- au! Tәjibayda odan ýlken «sayasy maqsat ta» joq shyghar. Mirjaqyp Dulatovqa Núrlan Kәribaevting jolyqqanyn aitu arqyly «kontrrevolusiyalyq astyrtyn qúpiya úiymnyng Goloshekindi qastandyqpen óltiru jәne qyrda kóterilis úiymdastyru turaly josparyn talqylap, D.Ádilevke tiyisti núsqau bergenin» rastaghany T.Qalmúratovtyng qaperine de kirmegen.

Búdan keyin tergeu isining osy tomynda D.Ádilovting bir kórsetindisi ekinshi kórsetindisine qarsy keletin, bir joly: «Osy aitqanym shyndyq», - dep, kelesi joly ol kórsetindisinen bas tartyp, ishinara: «Men eshqanday kýsh kórsetuden qoryqpaymyn», - dep toltyrghan úzaq sonar jazbalary kezdesedi. Ol jauaptar ekinshi, ýshinshi, tórtinshi, altynshy tomdargha da úlasady. Onda Ahmetsafa Yusufov pen Jýsipbek Aymauytovtyn, oghan qosa Súmaghúl Sәduaqasovtyng „ózi biletin ómirlerine qayratker" retinde sholu jasaydy. Múnda aitylghan jaylargha tergeu isterin taldau barysynda naqty toqtalatyn bolghandyqtan da búl arada mazmúndap jatudy artyq kórdik. Onda 1922-shi jyly asharshylyqa úshyraghan Torghay eline Semey ónirinen mal aidap barghan Jýsipbek Aymauytov pen Ahmetsafa Yusupovtyng jalghan jalamen sotqa tartylghany bayandalady. M.Espolovtyng ómirine sholu jasap „sayasy bagha beredi". Qalghan jaylardy Espolovtan estidim dep. „tarihy sholu jasaydy". Sózining sonyn:

„Goloshekinge qastandyq jasau turaly oiymdy Dulatovqa aittym. Al Bókeyhanov bolsa, Moskvadaghy, Orynbordaghy terroristerding batyl qimyldaytynyn, qazaq qyzmetkerlerining onday әreketten qorqatynyn bizge aitty. Maghan Goloshekinge qastandyq jasau turaly oy sol kezde týsti", - dep „aghynan jaryla" ayaqtaydy.

 

7. Ghazymbek Birimjanov

Memlekettik qauipsizdik komiyteti arhiyvindegi № 124 isting 2 tomy «Eldes Omarovty jәne t.b. aiyptau isi» - dep atalady. 1929 jyly qantar aiynda bastalghan jalpy 7 tomnan túratyn isting búl tomyna negizinen Dinmúhamed Ádilevti tútqyndaghannan 3 ay búryn, 1927 jyly 13 qazanda jauapqa tartylyp, qayta bosatylghan Eldes Omarov pen 15 qazanda ústalghan Halel Ghabbasovtyng tergeu isindegi jauaptary tirkelgen. Bir-birine eshqanday qatysy joq jaylardy (mysaly, Betpaqdaladaghy, Torghaydaghy, Shynghystaudaghy oqighalardy) ózara baylanystyrghan:

«Alashordashylar» kóterilis úiymdastyru ýshin qyrgha astyrtyn óz adamdaryn jibergen, sonday-aq aghylshyn imperiyasymen jәne sol kezde Parijde, Germaniyada túratyn Validovpen, Shoqaevpen baylanys jasau ýshin shet elge oqugha (Birimjanovty, Biytileuovti, Múnaytpasovty) jibergen - degen aiyp taghyp, «Alashorda» qayratkerlerin jappay tútqyngha alyp, týrmege qamaghan.

«Qylmysty iske» «jana kuәgerler» tartyp, olargha bólek is qaghazyn toltyrdy. «Qosymsha qosylghan» búl adamdar kim edi jәne Baytúrsynovtyng sonynan shyraq alyp týsip, qalayda aiypker, ekstremist, kontrrevolusioner etip kórsetuge tyrysulary qalay? Osy jetpis eki adamnyng basyn biriktiretindey ortaq mýddeleri boldy ma? Sony aighaqtaytynday dәleldi sebep bar ma?

Bar. Ol - búl adamdardyng «Alashordagha» qatysty ortaq ómirbayany edi.

OGPU-ding de, Goloshekinning de kózdegen týpki nysanasy jәne barynsha әshekereleuge tyrysqan qylmysy sol tús bolatyn. Óitkeni «últshyl», «panturkist», «kontrevolusioner» degen úghymdy sayasy - iydeologiyalyq sahnada «oynatu» ýshin әueli ony «tiriltu» qajet-tin.

Aldyn-ala eskerte keterimiz: sot barysyndaghy otarlau tarihy, el, jer, konfiskasiya, asharshylyq, әdebiyet pen mәdeny ruhaniyat turaly alash qayratkerlerining tergeu kezindegi pikirleri men súraq-jauaptary arnayy bólimderde taqyryp boyynsha jeke-jeke keng auqymda taldanatyn bolghandyqtan da, búl bólimde tek әr azamattyng týrmege jabyluyna sebepker bolghan iliktes jaylardy ghana, yaghni, taza tergeu tarihyn ghana qamtimyz. Sonymen qatar Zaky Validov pen «Qaranoghay isine» qatysty súraq-jauaptardy da ynghaylastyra jelige tarttyq.

 

Birimjanov Ghazymbek - 1896 jyly Qostanay okrugining Torghay audanynda tughan. Joghary bilimdi mal dәrigeri. Memlekettik sauda basqarmasynda istegen. Zanger Ahmet Birimjanovtyng inisi. Kәrim Jәlenovten keyin tútqyndalghan.

 

Gh.Birimjanov: «24 qantar 1929 jyl. Men 1896 jyly tudym, 1914 jyly realidyq uchiliyshede oqydym, odan keyin maydandaghy qara júmysqa tartylghandargha kómektesu ýshin Kiyevke bardym. Qazaqtardyng kópshiligi oryssha bilmeytin, sondyqtan da maydangha barudy qoghamdyq paryzym dep eseptedim. Joghary oqu ornyna týsuding reti kelmedi. 1917-1918 jyldary  Orynborda boldym. Mening qalyptasqan túraqty kózqarasym bolghan emes. Bar oiym - oqu bolghandyqtan da, qazir de sayasy iske shorqaqpyn. 1918 jyly Torghaygha bardym. Sol kezde Túnghashin men Jangeldin úsynys jasady. Uezd komissary Aravin bolatyn. Onda túraqty ókimet te, ózara bólinushilik te joq edi. 1918 jyly men Orynbordaghy „Alashordashylargha" qosyldym. Basshylary Bókeyhanov, Baytúrsynov, Qaratileuov edi. Oghan deyin «Alashordashylardyn» eshqaysysyn bilmeytinmin. Naqty bir qyzmet atqarghamyn joq.

«Qyzyl әskermiz» - dep kelgender qazaqtardy tonap, attaryn tartyp alyp jatty. «Alashordanyn» jasaghy bar bolatyn. Jangeldinmen kelisim jýrgizip, Baytúrsynovty Mәskeuge jiberdi. Sol kezde kazak polki sau ete qaldy. Baratyn jer qalmady. Biz kazaktardyng biyligin moyyndaugha mәjbýr boldyq. Meni Kolchakqa júmsap jiberdi. Nege onday tapsyrma bergenin bilmeymin. „Alashordanyn" tapsyrmasyn oryndaugha tyrystym. Búl 1919 jyldyng kóktemi bolatyn. 1919 jyldyng basynda Validovke jiberdi. Validovting „Alashorda" ýkimetin qoldauyn ótinish etti. Orynborda „Alashordanyn" әskery kenesi ótip  jatqanda Validov te sonda boldy. Ol eshqanday kómek kórsetkisi kelmedi, qazaqtarmen aradaghy baylanysy da nasharlady».

Bashqúrt últtyq әskeri - Aqtóbe, Oral jәne Ontýstik Ural baghytyndaghy qyzyl әskerge qarsy is-әreketke kóshedi. Sonyng ishinde Z.Validovting esteliginde «Alashorda» әskerining jasaghyna qatysty óte bir qyzyqty derek bar:

Z.Validov:«Samara ókimetimen, oraldyq kazaktarmen, qazaqstandyq jasaqpen jýrgizgen barlau júmysymyz óte sәtti boldy. Oral (Teke) - Hanordasy - Astrahani guberniyasy - Guriev (Ýishik), Omby-Batys toby qúryldy. Bashqúrttyng últtyq aqyny Seitgerey Maghaz, Shayhzada Babich, ózbek aqyny Ábilhamid Sýleymen (Sholpan), qazaqtyng jas jurnaliysi Birimjanov jәne taghy bir oqyghan aitysker aqyn qazaq qyzy qalalarda jasyryn úiym qúryp, Orynbordaghy ortalyqty qúndy derektermen qamtamasyz etip otyrdy. Qazaqtyng aqyn qyzy men aqyn Shayhzada Babichting basynan keshken oqighalarynyng qiyn da, qyzyqty ekeni sonday, ol turaly roman jazugha bolar edi. Mysaly: Qazaqstanda kenes ókimetin ornatu tapsyrylghan Jangeldinning ol qyzgha sengeni sonday, Moskvadaghy isting barysyn tolyq bayandap otyrdy. ...Sonyng nәtiyjesinde Ashhabadtaghy 11 shilde kýngi әskerlerding kóterilisi, aghylshyn әskerining Týrkimenstan men Bakuge basyp kirui, tipti, aghylshyn barlau toptarynyng Aleksandrov portyna keluin, týrik armiyasynyng Ázirbayjangha basyp kiruin, Bókey ordasyndaghy, Oral men Gurievtegi, Hiua men Búqaradaghy oqighalardy qazaqtyng zerek qyzy arqyly bilip otyrdyq», - deydi bashqúrttyng әskery ministri.

Búl - óte qyzyqty әri taghdyrly oqigha. «Aytysker, erjýrek qyz kim, onyng taghdyry qalay qalyptasty. Mysaly, alash qozghalysy túsynda jauyngerlik tapsyrmalar oryndaghan, ómirden erte ótken Aqqaghyt (Aqqaghaz-? - T.J.) Dospanova kim edi? Últymyzdyng tәuelsizdigi jolynda kýresken «Alashtyn» batyr arulary da úmytylmauy tiyis. Tarihy shyndyq sonda ghana qalpyna keledi. Ókinishke oray batyr qyzdar turaly derekter mәngilikke iz-týssiz sinip ketti me degen qauip bar. Mýmkin Á.Jangeldinning «qyzyl keruenine» qatysty qújattarda aty atalyp qaluy ghajap emes.

Sonymen, «tórt qúbyladan» qadalghan dúshpan qysymynan qútyludyng joldary talqylanghan әskery keneste (oghan «Alashordanyn» atynnan Seidazym Qadyrbaev qatysqan) mynaday halyqaralyq sayasy oqighalar anyqtalady: Bakudegi týrik әskeri Ashhabadqa bet aldy, al ondaghy aghylshyn әskeri Aughanstangha sheginbek; Aughandyqtar aghylshyndarmen soghysu ýshin kenes ókimetinen qaru-jaraq almaq. Eger oqigha osylay damysa: onda kenes ókimetine qarsy soghysu - Týrkiyamen, Aughanstanmen, Ýndistanmen soghysu, Reseyding jauy aghylshyndarmen odaqtasu - degen sóz. Al ol Resey jaghdayynda mýmkin emes. Sondyqtan da eriksiz kenes ókimetin moyyndaudan basqa amal qalmaydy. Ekinshi sebep: Sibirdegi Kolchak ókimeti de, Samaradaghy Qúryltay kenesi ýkimeti de: Bashqúrtstan men «Alashorda» әskerin kýshpen taratyp, olardyng jetekshilerin atu jazasyna kesu, sóitip olardyng Týrkistangha qosylyp, Týrkiya men Germaniyanyng әskery kómegine qol artuyna mýmkindik jasamau turaly búiryq shygharuy edi. Ýshinshi sebep «Qatirada»:

Z.Validov: «Alashorda» ýkimeti ókilderining әkelgen habary. Olardyng qatarynda Ghazymbek Birimjanov pen jazushy Múhtar Áuezov boldy. Kolchak pen onyng odaqtastary: últtyq әsker men últtyq ýkimet qúrugha qarsy jazalau әreketine kóshkendikten de, olar da eriksiz kenes ýkimetimen kelisuge mәjbýr bolypty. Keyinnen Ghazymbek Germaniyagha kelip, sonda bilim aldy, al otanyna qaytyp oralghannan keyin zaualgha úshyrady, - dep dep kórsetilgen.

Múhtar Áuezovting «Alashordanyn» atynan kenes ýkimeti jaghyna shyghu turaly ókildikke baruy Zaky Validovtyng «Qatiralarynan» basqa qújattarda rastalmaydy. Búl derek M.Áuezovting isine qatysty tústa qosymsha taldanady.

Gh.Birimjanov (jalghasy): «Sodan keyin kenes ókimeti jaghyna shyghu resmy týrde sheshildi. Torghaydaghy әskery kenes qarusyzdandyryldy. Kenes jetekshileri Dulatov, Seydaliyn, Qadyrbaev Semeyge ketti. Tughan agham sonda - Semeyde túrghandyqtan da men de Semeyge keldim. Semeyde Bókeyhanovty, Qozybagharovty kezdestirdim. 1921 jyldyng basynda gubrevkomgha ornalastym.

Qaytadan Orynborgha, odan Tashkentke keldim. Búl 1921 jyldyng kýzi bolatyn. Dulatovpen búrynnan tanys edim. Ol meni gazetke ornalastyrdy. Men Dulatovpen birge túrdym. 1922 jyly men shet elge oqugha kettim. Onda Validovpen birneshe ret eski tanystar esebinde kezdestim. Oghan eshkimnen eshqanday hat-habar tapsyrghamyn joq. Shet eldegi ózbekterding úiymy turaly eshtene bilmeymin. Mәdeniyet jóninde bir birlestik bolatyn. Olar kileng búqaralyqtar edi, al men jalghyz qazaq bolghandyqtan da, olarmen baylanys jasaudyng esh qajettigi bolmady. Germaniyada tatar jәne ózbek komissiyasy bar, al tәuelsiz Týrkistan mekemesi degen úiymdy estigemin joq. Elge qaytqanda Validovten eshkimge eshqanday da hat әkelgen emespin. Qyzylordagha kelgen professordy bilesing be, joq pa, degen súraqqa jauabym: onyng aty - Klayn, onyng osynda kelgenin jәne Oqu-aghartu komissariatynyng qazaq mәdeniyeti qoghamy arqyly meni izdestirip jýrgenin estip, kezdestim. Ol Qazaqstandy aralamaqshy eken, maghan erip jýrudi ótindi, men bas tarttym".

 

Búl kýngi tergeu osymen ayaqtalghan siyaqty. Búdan keyingi jauaptarynda  Gh.Birimjanov ózimen birge suretke týsken, iske tartylghan barlyq aiyptalushylargha qoyylghan ortaq súraqtargha bir sydyrghy jauap beredi. Ózining Germaniyada oqyghan kezinde Berlinde sayasy baspana izdep jýrgen Zaky Validovpen kezdeskenin, onyng SSSR-degi «Alashorda» mýshelerine eshqanday jasyryn hat tabys etpegenin aitady.

«Azamat Birimjanov Ghazymbekting qosymsha jauaby. 27 nauryz, 1929 jyl.

...Men (shet elde jýrgende - T.J.) shet elderde shyghatyn gazetterding eshqaysysymen de júmys isteskem joq, onyng ishinde "Tatarstan kiyzelimen" de baylanys jasamadym. "Eny Týrkistan" jurnalyn jazdyryp algham joq, onyng keybir sandaryn ghana kórdim, oqugha talaptanyp edim, maghan týsiniksiz boldy, óitkeni men týrik tilin bilmeytin edim. Sondyqtan da "Eny Týrkistan" jurnalynyng 10 danasyn jazdyryp aldy degendi joqqa shygharamyn. Ol jurnal turaly Validovpen sóileskemiz joq».

 

Búl mәselege tergeushiler de ýnemi qayta ainalyp kelip otyrghan. Ghazymbek Birimjanovtyng 1929 jylghy 26 mausym kýngi qosymsha tergeude bergen jauaby:

«Shet elde jýrgen kezimde "Aqjol" gazetine eki-aq ret maqala jazdym. Birinshisin Berlinge kelisimen-aq jazdym, onda ózimning jol-jónekey kórgenderimdi, alghan әserimdi bayandadym. Ekinshi: shet elde oqyp jýrgen ózbek studentterining ýndeui edi, sony qazaq tiline audaryp, "Aqjol" gazetine  joldadym. Ol gazette jariyalandy ma, joq pa, bilmedim.

Ózbek studentterining kómek súrap ýndeu tastauynyng sebebi, biz shet elge oqugha ketken kezde qarajatty bir jylgha layyqtap alghan edik, alayda, SSSR-daghy jәne Germaniyadaghy aqshanyng qúnsyzdanuynyng ósuinen bizding qaltamyz qaghylyp shygha keldi. Mine, sondyqtan da ózbek studentteri ashyq hat arqyly ýndeu jariyalaugha sheshim qabyldap edi .

Ol (Validov - T.J.) maghan uniyversiytette oqyp jýrgen kezimde kelip jolyqty. Ol birden mening pәterime keldi. Mening meken-jayymdy qalay bilgenin bilmeymin, ol kisimen hat jazyspaghanym anyq esimde. Mening adresimdi ol Parijdegi Mústafa Shoqaevtan bilip kelui mýmkin, óitkeni biz onda barghannan song birazdan keyin ol (Shoqaev - T.J.) Berlinge soghyp, bizge Týrkistandyqtargha jolyqqan bolatyn, alayda men ol adammen tanys emespin, mýmkin, Múnaytpasovty tanityn shyghar, sebebi ekeui de bir jerden bolatyn. Biz Shoqaevpen birneshe ret kezdestik jәne onyng pәterinde de boldyq. Ol ózining qarajatynyng joqtyghyna shaghynyp jýrdi...

Kenes ókildigining jaghynan oghan shet elden Otanyna qaytyp kelu turaly, onyng bostandyghyna tolyq kepildik beretini jóninde úsynystar jasaldy, biraq odan Shoqaev bas tartty.

Onyng jalghan derekterge sýienip jazghan maqalalaryna baylanysty men oghan: nege búlay ettiniz?, - dep súraq qoydym. Ol jadaghaylap qana naqty kókeykesti mәseleler jóninde әzirshe jaza almaytynyn bildirdi. Men onyng sebebin bylay dep týsindim: ol aqtardyn shygharyp túrghan shet eldegi gazetterimen baylanys jasaghandyqtan da, olargha qarsy dittegen, kókeyin tesken jәne dauly mәselelerdi jazugha dәti jetpey jýr eken ghoy, - dep týsindim. Ózining SSSR-gha qarsy tikeley úiymdastyryp jýrgen әreketteri turaly maghan eshtene de aitpady. Berlinde bir aptaday túrdy da qaytadan Parijge ketip qaldy.

Validov әuelide mening pәterimde túrdy, men sol kýni-aq oghan layyqty pәter tauyp berdim, sol ýide qashan ózi Konstantinoplige ketkenshe túrdy. Men Validovtin, Validov mening pәterime baryp kelip jýrdik. Ol keneske qarsy әreket jýrgizdi me, joq pa, onysyn maghan aitqan joq. Ár әngime sayyn erkin Týrkistan turaly ýzbey aitumen boldy, biraq ony qalay jýzege asyrmaqshy, búl jaghynan maghlúmdar etpedi. Ol Shoqaevtyng aq orys emigranttarymen istes bolghanyn únatpaytyn. Biytileuov Damollanyng Berlinnen SSSR-ge jýrer kezinde Validov te Berlinde bolatyn, Biytileuovting qaytar kezinde ol mening pәterimde boluy da mýmkin. Al songhysy (Biytileuov - T.J.) qaytar aldynda mening pәterimde túrdy, men ony vokzalgha jalghyz ózim shygharyp saldym. Biytileuov arqyly Validov Dulatovqa jәne basqa adamdargha hat berip jiberdi me, joq pa, ol anyq esimde qalmapty. Egerde Biytileuov solay dep kórsetip otyrsa, onda hat bergeni ghoy. Al shifrlanghan hat jazugha mening qatysym boldy dep  Biytileuovting kórsetui negizsiz, óitkeni, men shifrding tilin bilmeymin. Maghan kórsetilgen shifrlanghan hattaghy jazu - Biytileuovting jazuy. Áripterding týsine qarap, keybir sózderdi Validovting jazuy mýmkin dep esepteymin. Mýmkin, shifrlau ýshin jazu ýlgisi men sózding maghynasy onsha qajet te emes shyghar.

Qoly - Ghazymbek Birimjanov. Súraghan - Saenko».

 

Zaky Validov ózining estelikterinde Ghazymbek Birimjanovtyng Germaniyagha oqugha kelgende onymen kezdeskenin jazady. Alayda onda Álihan Bókeyhanovqa, ne Ahmet Baytúrsynovqa, ne Mirjaqyp Dulatovqa shifrmen hat joldaghany turaly eshtene de aitylmaydy. Búl tergeudegi basty maqsat - «Alashorda» qayratkerlerin emigrasiyada jýrgen Zaky Validy men Mústafa Shoqaydyng is-әreketimen qalayda baylanystyru.

Búdan keyin tergeushiler Gh.Birimjanov pen Z.Validovting 1922 jyly Tashkentte kezdeskenin kórgeni turaly K.Jәlenovting aqparyn rastatu ýshin ekeuin ózara bettestirgen.

«Gh.Birimjanov pen Jәlenov Kәrimning betteskenindegi súraq jauaptyng hattamasy, 29 nauryz 1929 jyl.

Súraq: (Jәlenovke) - Tashkentte jasyryn jýrgen Valiydiydi Sizding pәterinizge Birimjanovtyng alyp kelgeni ras pa, onday jaghday boldy ma?

Jauap: - 1922 jyldyng jazynda kýndiz Birimjanov Ghazymbek institutqa Validiymen birge keldi de maghan: mine, Validov degen kisi osy, búl adam partiyanyng Ortalyq komiytetine kiru ýshin keldi, ol turaly ótinishin de tapsyryp qoydy, - dedi. Múny Validov te rastady, sodan son: jauap alghansha bir-eki kýn jasyrynyp jýru kerek bop túr, sondyqtan da instituttyng sayajayynda panalay túrugha mýmkindik ber, - dep ótindi. Men oghan kelisimimdi berdim».

Súraq: (Birimjanovqa) Onday jaghday boldy ma?

Jauap: Onday jaghday bolghan joq.

Súraq: Siz ben Jәlenovting arasynda bas arazdyqtarynyz joq pa?

Jauap: Joq, arazdyghymyz joq. Men ózim ýshin jauap beremin.

Súraghan - Saenko».

 

Sonda qaysynyng jauaby dúrys?

K.Jәlenov aldynghy kórsetindisinde Z.Validovty sayajaydaghy ýiine panalatqany jóninde eshqanday maghlúmat bergen joq bolatyn.  Tergeude qasarysa jauaptasqan adamnyng biri de osy Kәrim Jәlenov. Búl mәselening bayyby keyingi jauaptarda naqtylana týsedi. Al Z.Validov ózining «Qatiralarynda» qúpiya pәter jaldaudyng eshqanday qiyngha soqpaghany turaly onyng jauabynyng osydan bes jyl búryn sheshilip qoyghanyna mynaday uәj keltiredi.

Z.Validov: «Mening dosym Ubaydolla Hojaev zanger retinde: «Qúryltay jinalysyna mýshe bolu ýshin ýmitkerding qanday da bir jyljymaytyn dýniye-mýlki bar ekenin kórsetetin bap bar. Bir nәrse satyp alyp qoyynyz», - dep kenes berdi. Onyng aqylyn tyndap, Tashkentting janyndaghy Ahangaren ózenining jaghasyndaghy Ablyq degen jerden baqshasy bar ýy satyp aldym. Ýiding túrghan jeri keremet edi, odan Shatqaldyng qarly shyndary kórinip túratyn. 1917 jyly satyp alghan mýkammalyma kóz qyryn saludyng reti týspedi, onyng esesine 1922 jyly basmashylar qozghalysyna qosylghannan keyin Bashqúrtstannan kelgen bizding jigitter osy ýide ailap túrdy. Sol kezde men de kórseng kóz sýisindiretin baqshasy bar, suy mol, jemisi tógilip túrghan osy ýide birer kýn túrdym», - deydi.

Búqarada astyrtyn úiymda jýrgen Z.Validov Tashkentke ótetin qúryltaygha qatysu ýshin «Qyzylqúm arqyly salt atpen jasyryn keledi». «Týrkistan últtyq birligi» astyrtyn qozghalysy tóraghasynyng Tashkentke jasyryn kelui, qúryltay ótkizui, Gh.Birimjanovpen, M.Tynyshbaevpen, T.Rysqúlovpen kezdesui tergeu isinde dәleldenbey qaldy.

«Alashorda» isine negiz bop tartylghan Zaky Validovting 1922 jyly Tashkentke jasyryn kelgende onyng qayda túraqtaghany turaly súraqqa eshkim de jauap bere almaghan. Búl kәdimgidey bas qatyrghan mәsele bolghan. Tergeushiler qansha shúqshiya tekserip, shyndyghyn asha almaghan búl sapardy Z.Validovting ózi bylay eske alady:

Z.Validov: «Aqpan aiynda týrikmenderden Qaqajan Berdiyev, Qazaqstannan «Alash Ordanyn» ókilderi Hayretdin Bolghanbaev pen Múhtar Áuezov (janylys ketse kerek, negizi Ghazymbek Birimjanov boluy mýmkin - T.J.) pen Dinshe jәne әli kózi tiri eki kisi keldi. «...Ekindi namazy kezinde Tashkentke kirdik. Bizding múndaghy ortalyq kensemiz belgili edi. Ol - qalanyng qaq ortasyndaghy Qazaqstan pedagogikalyq institutynyng ghimaraty bolatyn. Búl ghimarat patsha kezinde gimnaziya edi. Sayabaqtyng ortasynda. Salt atpen institutyng baqshasyna kirdik. Múghalim Ghazymbek Birimjan bizdi qarsy aldy. (Onymen birneshe jyldardan keyin Berlinde taghy da kezdestim). Izdegenimiz de sol adam edi. Sol kýni keshte Týrkistan respublikasynyng búrynghy tóraghasy, yaghny búrynghy Qoqan avtonomiyasy últtyq ýkimetining tóraghasy Múhamedjan agha Tynyshbaevty kórdim. «Tanerteng «Ivanov» baghyna keldik. Meni múnda kýtip otyr edi. Shilde, tamyz ailarynda dosym Ábdiqadyrdyng kómegimen Týrkistan qalasyna kelgen Nәfisa da (Z.Validovting әieli, Bashqúrtstannan jasyryn kelgen) sonda keldi. Bizge Tashkent pen onyng tónireginde tórt jerde jasyryn oryn dayyndaldy: biri - osy baq; ekinshisi - Tashkentting Besaghash degen qyshlaghyndaghy jaldamaly pәter; ýshinshisi - Keles auyly qazaqtarynyng mynbasy Ábdirahmannyng ýii; tórtinshisi - Ablyqtaghy ózimizding qora -jayymyz. Kýndiz Keleste kezdesip, jiyndardy Besaghash pen Ivanov baghynda ótkizuge kelistik», - dep jazdy.

Demek, K.Jәlenov sayabaq pen sayajay tek kezdesu oryny retinde belgilengenin aitqysy kelgen.

 

 

8. Ahmed-Safa Yusupov

 

Topty surette beynelengen adamnyng biri Yusupov Ahmetsafa - 1894 jyly Qostanay okrugining Baqbaqqara audanynda tughan. «Enbekshi qazaq» gazetining әdeby qyzmetkeri.

Tergelushiler de, sypattama berushiler de, estelik aitushylar da jaqsy bagha bergen búl adamnyng tarihy júmbaq. A. Yusupov - M.Dulatovtyng bajasy.

 

A.ngsupov: «1929 jyl. Qantar. Qyzylorda. Qostanay okrugining Batpaqqara audanynda tughan. Qazaq. Atalary mal sharuashylyghymen ainalysqan. Auyl mektepterinde múghalim bolghan, Torghaydaghy qalalyq uchiliysheni bitirgen. Shartty týrde sottalghan (J.Aymauytovpen birge 1922 jyly Torghaydaghy asharshylyqqa úshyraghan qazaqtargha ýlestiruge mal aydap barghany ýshin «jergilikti jerden jazylghan qyzyl qypshaqtardyng aryzy» negizinde jalghan jala jabylghan. Onyng barysy J.Aymauytovtyng jauabynda tolyq kórsetiledi). Búryn „Alashordada" qyzmet etken.

„Men Tashkent qalasyna 1921 jyly aqpan aiynda Qazaq revkomynyng atynan Jangeldinning tapsyruymen  Shyghys halyqtarynyng arasyna ýgit jýrgizu ýshin jiberilgen „Qyzyl poezdyn" qúramynda keldim. Onda Dulatovpen, Birimjanovpen bir pәterde túrdym. Birimjanov Búqaragha baryp kedi. Ne ýshin bardy, ol jaghyn bilmeymin. Ol onda „Aq jol" gazetinde isteytin әri oqityn. Redaksiyada túraqty istedi. Men de „Aq jolda" jauapty hatshy mindetin atqardym.

Ádilevpen men 1921 jyly Tashkentte qúqyq jónindegi lektor bolyp jýrgende tanystym. Bolghanbaev sodan keyin keldi. Ádilevting qayda túrghanyn bilmeymin. Ol Qojanovqa baryp jýretin.  Sodan keyin men on 1926 jyly qazaq teatrynda diyrektor bolyp túrghanda bir-aq kórdim. Qaytyp jýzdesken emespin. Auylda jýr dep estigemin. Qay auylda jýrdi, ol jaghynan maghlúmsyzbyn.

Tashkentte týsken suretke keletin bolsaq, Dulatovtyng Semeyge jýruine, Birimjanovtyng Búqaradan keluine oray týstik. Suretke týskender Halel, Jahansha Dolsmúhamedovter, Omarov, Bolghanbaev Hayretdiyn, Jәlenov Kәrim, Birimjanov, Dulatov  jәne men, búdan basqa Tynyshbaev pen Qúralshin boldy-au deymin».

 

Tergeu barysynda ol eshbir kuәgerding kórsetindisin maqúldamaghan, jana aighaq ta bermegen. Keyinnen jer mәslesi turaly qosymsha súraq bergen:

«Azamat Yusupov Ahmet-safanyng bergen qosymsha jauaby. I kókek. 1929 jyl.1925 jyly Álihan Bókeyhanov professor Shvesovty ertip Qyzylorda qalasyna kelgende men Qyzylordada bolatynmyn, Álihanmen jýzdestim. Ol búrynnan jaqsy tanys mening әielime sәlem beru ýshin bizding pәterge keldi. Onyng keluining basty sebebi - Qazaqstandaghy jer bólisine qatysty kesimdi jer mólsherining kólemin anyqtau edi. Kimnen estigenim esimde joq, әiteuir sol kezde: QSSR-ding jer jónindegi halyq komissariaty qazaq qyzmetkerlerining keneytilgen mәjilisin shaqyrypty, - dep estidim. Búl keneske kim qatysty jәne onda qanday mәsele kóterildi, onysyn bilmeymin jәne ol turaly estigemin de joq. Ol jóninde Bókeyhanov maghan eshtene aitpady... Bireulerden: ózge de qazaq qyzmetkerlerimen birge Bókeyhanov Baytúrsynovtyng ýiinde qonaqta boldy, - dep estidim, biraqta naqty kimderding bolghanyn aita almaymyn, sebebi, ol qonaqta men bolghamyn joq".

Tergeuding ýkimi boyynsha:

«tótenshe komissiyanyng alashordashylardyng ishine engizilgen tynshylyq qyzmetin atqarmaghany, der kezinde habarlamaghany ýshin» aiyptalyp, eng joghary jazagha kesilgen.

Búl mәlimetti qalay týsinuge bolady?

«Seksottyqtan» bas tartyp, syr saqtaghany ýshin alghau kerek pe, joq, alashqa tynshy bolugha keliskeni ýshin qarghau kerek pe? Búghan anyq jip tagha almadyq. Sayasy astyrtyn úiym júmysy neshe týrli әdis-tәsilge, amal-aylagha qúrylady. Sonyng ishinde: «Alashorda» mýshelerining sonynan qoyylghan andu men tynshylyq әreketterin bilip otyruy ýshin onyng «tótenshe mekemening senimine» әdeyi kirgizilui de mýmkin.

Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatova apay búl mәlimetti alghash estigende qatty mazasyzdanyp, Ahmetsafanyng aq jarqyn minezin, balajandylyghyn aityp, «Alashordagha» tynshylyq jasaugha әieli Gýlshahra da, bajasy Mirjaqyptyng da mýmkindik bermeytinine sendirgen edi. Keyin tergeu isimen terendey tanysa kelip, súraq-jauaptarynyng astaryn aityp, jogharyday pikirimizdi bildirgende: «Alashtyng mýddesi ýshin onday tәuekelge baruy әbden mýmkin», - ekendigine kelisti.

G.Dulatova: «Joghalyp tabylghan suret 5.V.1921 jyly Tәshkentte týsirilgen. Onda shayhanada dastarhan basynda, ózbekshe kiyinip mәslihat qúryp otyrghan ýsh kisi beynelengen. Ortadaghy M.Dulatovqa qorqor tútatyp berip jatqan Ghazymbek Birimjanúly, al ong jaqtaghy aq shәinekten shay qúiyp berushi - Ahmedsafa Yusupov. Suretting tómengi jiyeginde әkemning "Osartivshiyesya kirgizy v chayhane», - degen eskertpesi bar. Búl suret Torghay topyraghynan shyqqan ýsh azamattyng bir-birine degen jaqyndyghynyn, dostyghynyng belgisi», - dep eske alady.

Qaralau ýshin de, alghau ýshin de emes, tek tergeu isindegi derekti jetkizu ýshin ghana jogharydaghy ýkimdi janay qúlaqqaghys  jasay ketudi jón kórdik.

 

 

9. Hayretdin Bolghanbaev

1988 jylghy Qazaq SSR jogharghy sotynyng anyqtamasynan: «Qylmystyq isterding materialdarynda Ádilev pen Bolghanbaevting 1921 jyly Tashkentte birge bolghany turaly, sodan keyin olardyng Validovpen jolyghuy ýshin Búharagha barghany turaly derekter bar. Al ol kezde (Validovting - T.J.) qasynda búl ekeui emes, Tashkentten barghan Birimjanov pen Biytileuov bolghan. Olardyng (Ádilev pen Bolghanbaevtin) bergen jauabyna qaraghanda, Validovtyng kómegimen shet elge ketudi kózdegen, sol ýshin onymen (Validovpen) kelisim jýrgizu maqsatymen qyzmet ornynyng komandirovkasyn paydalanghan. Keyinnen búlardyng ekeui, Birimjanov pen Biytileuov shet elge oqugha ketuge múrsat aldy».

Songhy sottyng búl anyqtamasy boyynsha, Ádilev pen Bolghanbaevtyng Validovke baruynda sayasiy-kontrrevolusiyalyq is-әreket joq, jýzege aspaghan tilek bar delinedi.

Jogharyda kórsetkenimizdey, D.Ádilevting Búqaragha barudaghy maqsaty mýldem basqa bolyp shyqty. "Partizan", buntari" D.Ádilev Z.Validovting demeuimen shet elge ótip ketudi kózdegen. Alayda Búqaradaghy aumaly-tókpeli jaghday, ózining shaldyqpaly dertke úshyrauy ol oiyn jýzege asyrugha mýmkindik bermegen.

Z.Validovting keyin 1967 jyly Stambulda shyqqan "Estelikterinde" búl eki azamattyng Búqaragha kelui barynsha tiyanaqty aitylghan.

Al endi osy Bolghanbaev kim?

Bolghanbaev Hayretdin - 1893 jyly Aqmola okrugining Núra audanynda tughan. Petropavldaghy sovet-partiya mektebining oqytushysy. Qazaq túrmysy, onyng sayasy qúrylymy, otarshyldyq ezgining zardaptary, jazalau sayasatynyng qúrbandary, týrkistandyqtardyng qasiretti taghdyry turaly maqalalary «Qazaq», «Saryarqa», "Birlik tuy" gazetterinde jariyalanghan. «Alashordanyn» Aqmola komiytetining mýshesi. Bilimi arnayy orta, 1920-1921 jyldary Orynbordaghy partiya kenes qyzmetkerlerin dayyndaytyn mektepte sabaq berdi. «Goloshekinning «Kishi Oktyabrin» synap maqala jazghan, leksiyalarynda oghan qarsylyghyn ashyqtan  ashyq aitqan. Baysaldy, isker, úiymdastyrushylyq qasiyeti basym, VSIYK-ting keshirimine ilingen adamnyng biri.

Tergeu barysynyng hattamasy auyzsha jazylghan boluy kerek, sóz, pikir qaytalaulary, ayaqtalmaghan oilar, janama týsinikter, ózara baylanyssyz mәtinder oryn alypty. Alashordashylargha taghylghan negizgi aiyptyng bastysy bolghandyqtan da, OGPU-ding Shyghys bólimining bastyghy Petrov jýrgizgen súraq-jauaptyng jalpy jelisin saqtay otyryp, mazmúndap berudi jón kórdik.

„1922 jyldyng kókteminde Oqu aghartu komissariatynyng baspasóz bólimining atynan Orynbordan Tashkentke issapargha attandym. Sonymen qatar Bókeyhanovtyn, Baytúrsynovtyn, Sәrsenovting atynan Búhara halyq respublikasyndaghy Validovpen kelisim jýrgizu turaly tapsyrma aldym, olar hat jazyp berdi. Múny Orynborda Álibek(ov - ?) pen Omarov qana bildi. Tashkentke kelgen son  Dulatovqa habarlastym. Búqaragha kelisimen Oqu-aghartu komissary Aripovting bólmesine jinaldy. Ol Validov túratyn bir ózbekting ýiin kórsetti. Validov últ sayasaty jóninde aitty, qazaq últshyldary ýshin búl eshqanday janalyq emes edi: bashqúrttardyng qazaqtarmen baylanys jasauy halyqtardyng yntymaqtastyghyn saqtau ýshin kerek, - dedi. Sonymen qatar ózining Kaspiy tenizine deyin týiemen jetkenin әngimeledi, kelesi kýni Búqaragha baryp bizdi ózine shaqyratynyn aitty. Bizben kimderding bolghanyn bilmeymin. Erteninde biz onyng pәterine keldik. Men onda 1,5-2 saghattay boldym. Alghashqy kezdesuden keyin ol mening nazarymdy onsha audara qoyghan joq. Sodan keyin onymen kezdeskemin joq. Bir apta auruhanada jatyp, Tashkentke qayttym. Ádilov sonda qalyp qoydy. Tashkentte kimderdi kórgenim esimde qalmapty, Halel Dosmúhamedovpen, Birimjanovpen kezdestim. Dulatov Tashkentte joq bolatyn. Qúryltaydan keyin Tashkentte bir-aq ret boldym».

 

Jauaptyng sonyna «1929 jyl, 29 qantar» dep kórsetilip, qolyn qoyghan. Tergeu isindegi jauaptardyng jazbalary retke keltirilmegen. Ár týrli qoltanbamen jazylghan.

Mysaly, jogharydaghy jauap 26 qantar kýni qaghazgha týsken siyaqty, al ekinshi kisining qolymen jazylghan aighaqta «29» dep. kórsetilgen. Arasyna qiylyp, jelimdelip qosylghan. Tergeu barysynda әr oqighany naqtylaytyn súraqtar qoyylghandyqtan da kelesi jauaptar aldynghy aitylghandardy tolyqtyryp, naqtylay týsedi:

„1922 jyldyng nauryz-sәuir aiynda Bókeyhanovqa, Baytúrsynovqa Validovten hat kedi dep estidim. Naqty qaysysyna tiyisti ekeni esimde joq. Mening Baytúrsynovpen tanystyghym jaqsy bolatyn jәne ol jeke pәterde túrdy. Óte siyrek baratynmyn. Oghan barsang ne úiyqtap jatady, әieli: «Týnde kesh jatty», - dep oyatpaydy, ne jazu jazyp otyrady. Negizinen ol ózi sózge sarang adam. Oghan súraq berip sóiletpesen, ózi sóz bastamaydy. Al Bókeyhanovpen sóilesu әldeqayda jenil. Bókeyhanov ózining Validovten hat alghanyn, onda onyng arnayy adam jiberudi ótingenin aitty. Bir joly meni Sәrsenov óz bólmesine shaqyrdy. Kirip barsam Bókeyhanov pen Ádilev otyr eken. Olar hattaghy ótinishine oray meni Validovke jiberuge úigharyp otyrghandaryn habarlady. Men óz ornyma Sәrsenevti úsyndym. Olar maghan: «Ol Oqu-aghartu komissariatynda jauapty qyzmette, onyng Búqaragha barghany ózge adamdardyng kýdigin tudyrady, sondyqtan da bolmaydy», - desti. Aqyry men kelistim, Ádilev te ózin menimen qosa jiberudi ótindi. Bókeyhanov: Validovting qanday oiy bar eken, jospary qanday, sony biludi jәne eshqanday uәde bermeudi, estip-bilgenimdi Bókeyhanovtyng ózine ghana mәlimdeuimdi tapsyrdy. Ádilev Tashkentke baryp, Validovti Búqaranyng qay jerinen tabuyna  bolady, oghan qalay jolyghu kerek, sony bilip, maghlúmattardy aldyn-ala dayyndap  qoy ýshin Tashkentke jýrip ketti.

Birneshe kýnnen keyin Baytúrsynovtyn, Bókeyhanovtyn, Sәrsenovting Validovke jazghan hatyn alyp men de Tashkentke keldim. Tashkentte Dulatovpen, Halel Dosmúhamedovpen jýzdestim. Solar arqyly bizden búryn Birimjanovtyng Validovpen kezdesip kelgenin bildim. Tashkentte astyrtyn úiymnyng bar ekeninen habarym mýlde joq edi, kimning ýiinde ekeni esimde joq, tek bir ret kezdeskende: Validov Birimjanovqa ashylyp eshtene aitpauy mýmkin, arnayy hat aparatyn әri odan kóri tәjiriybeli maghan oiyn ashyq aituy mýmkin, - degen pikir aityldy, sóitip mening Búqaragha baruym kerek dep sheshtik. Onda Ádilev, Dosmúhamedov, Espolov, Birimjanov boldy".

 

Hayretdin Bolghanbaevting ózge jauaptarynyng negizgi ózegi osy. Bókeyhanov, Baytúrsynov moyyndamaghan ne «mәn bermegensip qaraghan» búl oqighanyng shyndyqqa janasymy qanday? Tergeu jauaptarynyng ózge adamnyng qolymen jazyluyna qarap, D.Ádilevting ózin-ózi qayratker retinde kórsetuge tyrysqan qisynsyz da jýiesiz jauaptarymen sәikes kelse de, búl mәselege oray: H.Bolghanbaevqa qoqan-loqqy kórsetip, mәjbýrlep aitqyzdy ma, - degen kýdik úyalaghan edi. Sondyqtan da jiyrma jyldan astam uaqyt búl aighaqtardy jariya etpey kelip ek. Tergeu isimen ýstirt tanysqandar, ne ózge mәlimetterge sýienip pikir qorytushylar búl jaghdaydy әr qisynda týsindirip jýr. Biz tórelik aitpaymyz. Tek tergeushige berilgen jauaptardy iriktep, tarihshylardyng nazaryna úsynamyz.

Z.Validov jeltoqsanda Búqarada ótuge tiyisti qúryltaygha qatysu ýshin Qaraqúmdy kesip ótip, Sharsu arqyly Búqaragha keledi. Negizgi maqsatty - Búqara, Hiua, Týrkistan, Týrikmenstan, Qazaqstannyng ókilderi bas qosqan osy qúryltayda «Týrkistan últtyq birligi» partiyasyn qúru edi.

Mine, «Alashordanyng tergeu isindegi» basty mәselening biri de sol qúryltaygha kimderding qatysqanyn anyqtau edi. Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Múhamedjan Tynyshbaev, Halel Dosmúhamedov, Mirjaqyp Dulatov, Ghazymbek Birimjanov, Hayretdin Bolghanbaev siyaqty alash arystary tergeu barysynda ózderining Zaky Validovpen astytyn baylanysy barlyghyn joqqa shygharady. Ár týrli qisynda jauap qayyrady. Tek H.Bolghanbaev qana oqu-aghartu komissariatynyng tapsyrmasymen oqulyq baghdarlamasyn týzu maqsatynda barghanyn, Ghazymbek Birimjanov «Ashtargha kómek» komissiyasynyng tapsyrmasymen qarjy jinau maqsatynda issapargha shyqqanyn aitady.

Al Dinshe Ádilev Á.Bókeyhanov pen A.Baytúrsynovtyng jeke tapsyrmasyn oryndaghanyn basa kórsetedi. Biraq qanday tapsyrma ekenin naqtylap aita almaydy. Búqaragha barghandardyng ishinde Gh.Birimjanov pen H.Bolghanbaev «Alashordanyn» ókiletti qúzyryna ie bolghan jәne qúpiya hatty jetkizgen sol ekeui dep senimmen aitugha bolady. H.Bolghanbaevting kuәligine «Alashordanyn» móri basylghanyn, ózinde onday qúqyq bolmaghanyn D.Ádilev ózining kórsetindisinde atap aitady.

Sonymen, «Alashorda» qayratkerleri men Týrkistan, Búqara, Hiua respublikalarynyng arasynda yntymaqty sayasy baylanys bolghan. Ózining jasyryn ókilderin jiberu arqyly «Týrkistan últtyq birligi» qozghalysynyng zandy mýshesi retinde tirkelgen dep esepteuge tolyq negiz bar.

Z.Validov qúryltaygha: «Qazaqtardan «Alashorda» mýsheleri men týrikmen oqyghandaryn shaqyrdyq. Olardyng ókili kelgenshe Búqaranyng soltýstigindegi Hargos degen auylda (Búqara) әmiri jasaqtarynyng biri, bir baydyng ýiinde túrdyq. Búl ýidi ýkimet tartyp alghan eken. Bashqúrtstan әskerining polkovniygi Heybetullah Sýiindikovting úiymdastyruymen Euhady Ishmurziyn, mening kómekshim Ibrahim Ysqaqov jәne birneshe ofiyser Búqara armiyasynyng jauapty qyzmetterine ornalasty. Qarshy, Shahrisabz, Núr, Guzar, Kermiyne әskery jasaqtary sllardyng qolynda boldy. Búlardyng bәrin Arif taghayyndady. Bizding maqsatymyz - orystar últtyq әskerding qúryluyna qarsy shyqqan jaghdayda, ne qúryla bastaghan armiyany taratqan jaghdayda basmashylarmen birigip, soghys ashu bolatyn. Alayda últtyq mýddeni basmashylargha týsindiru kerek edi. Búl mәseleni tashkenttik, ferghanalyq dostarymyz jaqsy qolgha aldy. Búqaralyqtarmen, ózbektermen júmys jasau onay emes edi. Sebebi búqaralyqtar men tashkenttikter ózara kelise almaytyn, әri ózbekter arasynda orys mektebinen tәlim alghan qazaqtargha «missioner» retinde qaraytyn basym top bar bolatyn. Biz - búqaralyqtarmen, ózbektermen, týrikmendermen jәne qazaq ókilderimen Hargosta jәne Ámirding «Sitare Mah Hassa» sarayynda qalay astyrtyn jinalatynymyzdy, úiymdastyru júmystaryn qalay ótkizetinimizdi jәne Últtyq Ortalyqtyng baghdarlamasyn talqyladyq. Nәtiyjesinde, Ózbekstandaghy  diny baghyttaghy «Jaditshilder» men sosialistik «Erik», qazaqtardyng «Alash» partiyalarymen birigip men úsynghan jeti tarmaqtan túratyn Ortaq baghdarlama qabyldadyq: 1. Tәuelsizdikke jetu; 2. Demokratiyalyq memleket ornatu; 3. Últtyq armiya qúru; 4. Ekonomikalyq basqaru qúrylymyn ortalyqtandyru: temir joldar men qazba arnalardy (kanaldar) Týrkistannyng últtyq menshigi dep jariyalau; 5. Oqu-aghartudy jýiesin janartu jәne orystardyng yqpalynsyz batys mәdeniyetimen tikeley baylanys jasau. 6. Últ mәselesi jóninde: mektepterdi jәne memleketting tabighy baylyghyn memlekettegi últtardyng ýles salmaghyna sәikestendire bólu; 7. Tolyq diny erkindik, din isterin memleket isimen aralastyrmau.Qazaqtar Dinsheni ókil etip qaldyryp, elderine qaytqan son, sonynan kelgen «Jaditshilder» men «Erik» partiyalarynyng jeke-jeke baghdarlamalary qabyldandy. Búl - Búqarada bas qosuymyzdyng negizgi nәtiyjesi edi...», - dep eske alady.

Tergeuding jalghasynda aldynghy jauaptardan tuyndaghan súraqtar qoyylyp, naqtylana týsken. Nazar audararlyghy búl jauaptarda aldynghy kórsetindilerdi joqqa shygharugha úmtylys bayqalady. Mysaly, keyingi kórsetindilerge sýiensek, Baytúrsynovtyng Validovqa jazylghan hatqa mýldem qatysy joq bop shyghady, tipti, ol hattyng jazylghan - jazylmaghany da anyqtalmaydy. Tek Bolghanbaevtyng qyzmetine qaytyp oralmauy ghana ilikke - sebep boluy mýmkin, onyng ózi de sottyng ýkimine emes, әkimshilik sharagha layyq degen uәj bildiredi. Issapardyng qarjysyn (eger paydalanghan bolsa) mekeme óndirip aluy tiyis.Tergeushiler osydan keyin hat iyesin Bókeyhanov pen Dulatov etip kórsetkisi kelgen synay tanytady.

«Azamat Bolghanbaevtyng tergeudegi qosymsha jauaby. 23/YI.29 jyl.

Súraq: Tashkentke barar jatqanynyzda siz Bókeyhanovtyng Dulatovqa ne basqa adamgha jazghan hatyn apardynyz ba, joq pa?

Jauap: Tashkentke bara jatqanymda Bókeyhanov Dulatovqa hat berip jiberdi me, joq pa, ol jaghy esimde qalmapty. Bókeyhanovtyng Dulatovqa hat bergeni tipti oiymda joq".

Al Á.Bókeyhanov: «Ufadaghy kenesten keyin Validovpen qanday da bir baylanys  ornatty degendi ýzildi-kesildi joqqa shygharamyn: oghan Bolghanbaev arqyly sәlemdeme jibergenimdi de, nemese basqa bir jolmen odan-Validovten hat alghanymdy da joqqa shygharamyn», - dep mәlimdedi.

Qosymsha jauabynda H.Bolghanbaev: « 1. Búqaragha baratyn mandatty kim jazdy, ony bilmeymin. Bókeyhanov, Baytúrsynov, Biahmet Sәrsenov bergen mandatta eshqanday jasyryn tapsyrma joq, mening „Alashorda" atynan barghanymdy sendiru ýshin ghana jazylghan. Tapsyrma: Validovting qanday jospary bar, sony bilip kelu ghana bolatyn. Eski tanystarynyng atynan kelgendikten de Validov maghan sendi. Bir bashqúrtpen birlese júmys isteu turaly aitty. Ol adamnyng kim ekenin de bilmeymin, atyn da úmyttym. Validov keyin qayda ketti, basmashylargha ketti me, joq Mәskeuge ketti me, ol jaghyn da bilmeymin. 2. Partiya mektebining oqytushysy Júmabaevpen jalpygha ortaq mәsele jóninde sóilesip jýrdim. Astyrtyn әdeby ýiirme jóninde eshqandayda әngime estigen emespin. 3. Ádilevke 1926 jyly qazaq teatrynyng diyrektory bolyp túrghanda bir qysqa hat jazdym. Odan qysqa ghana jauap aldym», - deydi.

1988 jylghy Qazaq SSR jogharghy sotynyng anyqtamasynan: «Omarov, ózining 1921 jyly Orynbordaghy sovpartshkoldyng oqu bólimining mengerushisi bolghanyn, sol kezde Bolghanbaevtyng sonda oqytushy bop istegenin aitty. Sol jyldyng kókteminde Bolghanbaev odan Tashkentke komandirovkagha barugha rúqsat súraydy, búl kelisim beredi. Biraq ta onyng úzaq uaqytqa deyin qyzmetke qaytyp oralmauyna baylanysty, ol (Omarov) búl jóninde sayasy aghartu basqarmasynyng mengerushisi Kenjinge eskertedi. Songhysy (Kenjiyn) ózining qaramaghyndaghy qyzmetkeri Hohlovskiyge múnyng (Omarovtyn) kózinshe:Tashkentke ketken Bolghanbaevty tútqyndau jәne ony kýzetpen alyp kelu turaly telegramma salu turaly tapsyrma berdi. Búl tapsyrmanyng oryndalghany - oryndalmaghanyn ol (Omarov) bilmedi, alayda songhysyn (Bolghanbaevty) qaytyp Orynbordan kórmegen. Alayda, tergeushiler Omarvtyng búl kuәligin rastaytyn nemese ony joqqa shygharatyn dәlelderdi, sonday-aq qyzmet ornyna qaytpaghany turaly derekterdi izdestirmegen. Búl turaly Omarvpen betpe-bet bolghan kuәlesude Bolghanbaev: ózining Orynbordan joldanghan telegramma turaly eshtene bilmegenin aitty, biraq ta onda qaytyp oralmaghanyn joqqa shygharghan joq. Oghan qosa, Validovtyng hatyn Bókeyhanov (әuelde Baytúrsynov bolatyn - T.J.) oqyghan kezde, búryn múldem qaram-qarsy pikir bildirgenine qaramastan, Omarovtyng onda joq bolghandyghyn kuәlandyrady. Omarov, búdan keyin Ádilevtyng Orynborgha 1921 jyldyng basynda kelgenin, Bolghanbaevpen bir bólmede túrghanyn, ózine júmys izdep jýrgenin, al kóktemde Tashkentke ketkenin aitqan».

Jogharghy sottyng mýshesi Qazyhan Kenjebaev marqúm ýsh ay otyryp qorytqan búl aiqyndamasy barynsha tiyanaqty әri zandyq salmaghy bar sózdermen bayandalghan. Ondaghy astarly mәtinge jýginsek: Hayretdin Bolghanbaev Z.Validovpen jolyghu ýshin Búqaragha barghan. Alayda ózining saparynyng basty maqsatyn: Búqara ónirindegi qazaq shәkirtterin oqulyqpen qamtamasyz etilu jaghdayyn sheshu turaly Oqu aghartu komissariatynyng tapsyrmasyn oryndau, - dep týsindirgen.

Jogharghy sottyng mýshesi Qazyhan Kenjebaev marqúmnyng da aiqyndamany aqtaugha qaray beyimdep jazghany anyq angharylady. Jeltoqsan oqighasynan keyingi qiyn kezendi basynan keshirip jýrip, múnday tәuekelge barghanynyng ózi batyldyq. Anyghy, H.Bolghanbaev: " Z.Validov bayypty sayasatker emes eken" dep bagha beredi tergeushilerge. Al D.Ádilev te H.Bolghanbaevting qayratkerligine kónili tolmaydy. Bizding oiymyzsha, múnyng barlyghy tergeuding ekpinin basu ýshin qoldanylghan tәsil. Al Z.Validov pen "Alashorda" kósemderining arasynda tyghyz baylanys bolghany shyndyq. Sondyqtan da H.Bolghanbaevti Búqaragha "Alashordanyn" resmy ókili retinde qúpiya barghany tarihy dәleli bar sayasy oqigha dep baghalaymyz.

10. Asqar Dulatov jәne Basqalar...

 

Qazaqstannyng sot, prokuratura, tergeu oryndary 1929 jyldy asqan tegeuirindi qarqynmen qarsy aldy. Qylmysty ister qauyrt әri jappay jýrgizilip, tek qana qaralau baghytyn ústandy. Egerde sol jyldardaghy tergeu isterin saralay qarasa, auyldy jerde jýrgizilgen auqymdy әri atyshuly «halyq jaularynyn» deni «Alash orda» qayratkerleri men qazaq ziyalylarynyng tughan jerindegi bolystar men auylnaylar, olardyng tuystary bolyp shyghady. Demek, stalindik-goloshekindik jazalau tek sayasy túrghydan ghana emes, sonymen qatar iygi jaqsylardyng túqym-túyaghyn qúrtugha, yaghni, ýrimin ýzuge (genosidtik sayasatqa) baghyttalghany anyq bayqalady.

Qazaq dalasyna «kommunistik-kolonizatorlyq» basybayly, mәngýrt memleket ornatudy maqsat etken «úly oktyabriding úly kósemi» men «kishi oktyabriding kishi kósemi» múny josparly týrde jýrgizdi.

Búl, dәlirek týiindesek, Qazaqstandaghy «kishi oktyabri» - eng ýlken qyrghynnyn, otyz ekinshi jylghy asharshylyqtyn, eng ýlken jazalaudyng - otyz jeti-otyz segizinshi jyldyng aldyndaghy dayyndyq edi. Sol «ýlken qasaptyng tiyirmenine jem bolyp qazaqtyng oqyghandary men onyng tuystary ilikti. Qaymaghynan aiyrylghan halyqtyng mәiegi súiyla bastady. Eng aqyrynda ózining últyn qorlap, onyng ótkeninen bas tartyp, jalpylama maqúlyq edi dep bayandama jasaytyn jәne dәl sol aragha kelgende auyzyn toltyryp, dauysyn nygharlap shygharatyn memleket qayratkersymaqtar shyqty.

Sonymen, «Kishi oktyabridin» landy dauyly auylgha bet aldy. Eng birinshi bop, alash azamattarynyng tughan jerin qúiyndatty. Onyng ishinde, Mirjaqyp Dulatovtyn, Halel Ghabbasovtyn, Ahmet Baytúrsynovtyng auyldary ilindi. Sonyng biri - Asqar Dulatov. Zady, ózge-ózge, dәl osy auylda tergeu men tәrgileuding dýmpui erekshe bolghan siyaqty. Mysaly, Ahmet Baytúrsynovtyng aghayyndaryn tepkilep óltirgen de sol ózining tughan tuys, kórshi-qolandary, jekjat-júrattary edi. Ol turaly Aqannyng qyzy Sholpan Ahmetqyzy Baytúrsynova ashyna jazdy. OGPU tergeushileri ýshin búl pәlendey óreskeldik sanalmaghan.

 

"Alashordashylardyn" isin tergep jatqan Saenkonyng kózine Qostanay okruginen joldanghan Asqar Dulatov bastaghan 13 adamnyng isi týsedi. Istin, yaghni, Ý tomnyng syrtyna:

«Qylmysty ister Erejesining 58-10, 58-7 baptary boyynsha jәne basqa da qylmystary ýshin aiyptalghan Qostanay okrugining Nauryzym audanynyng №10 jәne №18 auylynyng baylary Dulatovtyng jәne basqalardyng tergeu isi. 4/Ý-29 jyly bastalghan», - dep jazylghan.

Alayda alghashqy hattama odan ýsh ay búryn, 21 qantar kýni qaghazgha týsip, jogharydaghy aiyptar taghylyp ta qoyypty. Múny kóre salyp ol tosyn úigharymgha keledi de, tiyisti mekemelerge:

"Men, PP OGPU-ding Shyghys bólimining QSSR boyynsha bastyghynyng kómekshisi Saenko, 1929 jyly 12 mamyr kýni OGPU-ding Qostanay okrugtik bólimi jýrgizgen Nauryzym audanynyng Dulatov Asqar bastatqan baylarynyng qylmysyn tergegen isti qarap shyghyp, mynaday úigharymgha keldim.

PP OGPU-ding Shyghys bólimining óndirisinde (iyә, kәdimgi ónim shygharatyn óndiris - T.J.) Ádilev Dinmúhamed pen Mirjaqyp Dulatovty jәne basqalardy aiypqa tartqan №6 qylmystyq is bar. Aldyn-ala jýrgizilgen tergeu isining qorytyndysyna qaraghanda №3 jәne №6 qylmysty oqighalardyng bir ekendigi bayqalady. Sondaqtan da, Qylmys erejesining 117 babyna sәikes:

OGPU-ding Qostanaydaghy okrugtik bólimi jýrgizgen Dulatov Asqardy jәne basqa da jiyny 13 adamdy jauapqa tartqan tergeu isi №6 iske tirkelsin - dep úigharym jasadym.

Osy qatynastyng kóshirmesi OGPU-ding QSSR-degi respublikalyq tergeu bólimine jәne OGPU mekemesin baqylaytyn prokurorgha jiberilsin.

PP OGPU-ding QSSR-degi Shyghys bólimining bastyghynyng kómekshisi - Saenko", - dep pәrmen joldaghan.

Sóitip, "Alashtyn" isine taghy bir qylmysty top býiirden kep qosyldy. "Kishi oktyabri isi" osylay tikenek toryn jaya berdi. Al Goloshekin bolsa, әrbir joly minbege shyqqan sayyn taghy da bir qylmystyq toptyng ashylghany turaly shabyttana habarlap jatty.

Asqar Dulatovtyng tergeu isi, yaghni, daudyng basy qazaqtyng dәstýrli kýres tәsili - baqtalastyqtan órshigen. Múny ilikke sebep izdegen tergeu oryndary óte sәtti paydalanghan jәne qashan kemerine kelip, asyp-tógilgenshe, birining ishegindegi qyryndyny ekinshisi qyryp, su jiberip tazartqansha baqylap otyrghan. Ii qanghan song baryp, taspa tilgen. Sayasy astar alghan búl oqigha bylay órshigen...

Tәrgileuding qarsanynda kenestik mekemeler auylnaylardyng saylauyn ótkizedi. Mine, ejelden kele jatqan qazaqy teketires sol kezde súr jylanday basyn kóterip shygha keledi. Jerimizdi alghanda oyanbaytyn, namysymyzdy taptaghanda shydauday-aq shydap baghatyn el-júrtymyzdyng juastyghy - saylau degende basyn kóterip alyp, tik shapshityn әdetine basqan. Goloshekindi bar tauqymetti keyin ysyryp qoyyp, ýirengen maydangha kirisip ketedi. Saylau jónindegi uәkil Hamza Jýnisov te jogharygha tiyisti mәlimetti dayynday qoyady.

Saylau barysynda eki ruly el eger bolady. Aqyrynda madiyar ruynan shyqqan Sәtbaev saylanady, aqsaqaldar ózara kelege týsip, kelesi joly ótey ruynan Ospanbaev saylansyn dep sheshedi. Olar: obligasiya satyp almaugha eriktimiz. Bizdi zorlamandar, - dep ókilding aitqanyna kónbeydi.

Mine, osy jaydy habarlaghan Hamza Jýnisovting mәlimeti tergeuge arqau bolghan. Ol kensesine kele salysymen qújat toltyryp, aiypkerlerdi anyqtaugha kirisken. Hamza Jýnisov - 31 jasta, 1916-jyly últ azattyq kóteriliske, 1918-1919 jyldardyng arasynda azamat soghysyna qatysqan, ysylghan, ólim men ómirding maghynasyn aiyryp qalghan kózi qaraqty azamat bolsa kerek.

Áriyne, Amankeldi men Álibiyding sarbazy "Alashtyn" tuy tigilgen auylgha barghanda, oghan ishtartpaghany anyq. Ol mynaday mәlimet jasaghan:

"Men Hamza Jýnisov, auyldyq jerdegi kenes saylauyn ótkizu ýshin, №10 auylgha jiberildim. №10 auylgha kelgende jikshil toptardyng bar ekenin kórdim, olardy basqaratyn mynalar:

1. Búl topty Ospan Bóltirikov basqarady, onyng әkesi búryn 30 jyl bolys bolghan, patshagha adal qyzmet etkeni ýshin shen-shekpen alypty.

2. Naqyp Tileuov - búrynghy beketshi, 6 jyl bolys bolghan, olardy qostaushylar ózining jaqyn tuystary - M.Syrghabaev, N.Týlkibaev, H.Naqypov, Darqan Kenshimbaev. Búl adamdar baylardy tәrgileu nauqanynda túrghyndardyng arasynda ýgit jýrgizip, kenes ókimeti 28-29 jyldargha deyin ghana ómir sýredi, sodan keyin onyng kózi qúridy dep ósek taratqan. Múny №10 auyldyng azamaty Maqatbay Ospanov pen batyraq A.Múqametjanov rastaydy, ol turaly olardyng qolqaty bar, ol osy qújatqa qosa tirkelip otyr.

Z. Asqar Dulatov, "Alashordanyn" búrynghy kósemderining biri Mirjaqyp Dulatovtyng inisi. Asqar da úsaq rudyng basyn qosyp, jikshil top qúrugha tyrysty jәne solardy ýgittedi, ol jóninde A. Bumanov pen batyraq, "Qosshy" odaghynyng mýshesi Seytqazy Alpysbaev joldastar kuәlik bere alady", - deydi.

 

Tergeu isi 1928-jyldyng ayaghynda bastalghan. Kuәlardyng aighaqtarynyng barlyghyn terip beru mýmkin emes, tek keybireulerine ghana toqtalamyz.

«29/HII - 28 jyl. Nauryzym audanynyng №8 auylynyng azamaty A. Bekjanovtyng 29/HII - 28 jylghy kórsetindisine qosymsha aighaqtar.

Menin búdan búryn A.Dulatov turaly bergen kórsetindime qosarym mynau: A.Dulatov "Alashordanyn" túsyndaghy eng belsendi qanisherlerding jәne kedeylerdi atqyzghandardyng biri әri úiymdastyrushysy. Barlyghymyzgha belgili onyng aghasy kenes ókimetining naghyz jauy boldy, A.Dulatov ta kenes ókimetining dúshpany. M.Dulatov "Alashordanyn" kósemi retinde 18-jyly jendettik kórsetip, kedeylerdi dargha asty jәne atty. Mysaly, Asqar men Mirjaqyp Dulatovtar jәne olardyng sybaylastary, № 8-10 auyldardyng aqsaqaldary men baylary Birmaghambet Bólekbaev, Seit Sýimenbaev t.b Myrzaghazy Ispulov arqyly Qyzylordadan kelgen Tarannyng otryadyndaghy qyzyldardy aldap, olardyng barlyghyn Birmaghambet Bólekbaevting ýiinde atyp tastady. Olardyng sonynan qyzyldardy izdep Jangeldinning jasaghy keldi, olar tek qyzyldardy dargha asqan jerdi (shúnqyrdy) ghana tapty, al sýiekterin taba almady, sóitse "alashordashylar" әlgilerdi dargha asqan song denesin kólge tastap jibergeni keyin belgili boldy" ,- deydi.

Alashtyng ayauly azamaty turasynda múnday qatygez de jan týrshigerlik teneudi A.Bekjanovtyng ózi tauyp qoldandy ma, joq pa, ony anyqtau mýmkin bolmas. Biraq ta bir kýnde eki ret kórsetindi jazghan adamnyng songhy sózi tergeushining auyz-eki kómegimen qaghazgha týsken siyaqty. Ayghaqtar arab qarpimen jazylghan. Búl kórsetindi arab qarpimen jazylghan. Sondyqtanda onyng týpnúsqa ekendigine senuge bolady. Tergeuding yrqyna qaraghanda Hamza Jýnisov eski sarbaz retinde Mirjaqypty aiyptaytyn derek alyp kelu ýshin sonyng auylyna әdeyi jiberilgen boluy kerek. Ol ózining maqsatyna jetip tyndy.

Jogharydaghy kórsetindini jazyp otyrghan Bekjanov Abaydilda da Hamzany búrynnan tanityny bayqalady. Ol - 47 jasta, 1916 jylghy kóteriliske qatysqan, 18-19 jyldary aqtargha qarsy soghysqan. Ýiinde baghyp otyrghan 7 jany (adam) bar. Búdan keyin kuәlik berushiler ózderin "kedey", "qúl" dep tanystyrghan.

Bir auylda sonshama kýng men qúldyng qaydan jýrgeni belgisiz, mýmkin, "jalshy" dese әldeqayda senimdirek shyghar edi.

Bir-birine aryz aitudan bastalghan kuәlikter birte-birte "Alashqa" auyz saldy. Zady tergeushiler (Ý tom, 135-bet) aryzdyng tym qazaqy әri auyl arasyndaghy basarazdyqqa oiysyp bara jatqanyna onsha razylyq tanytpaghan siyaqty. Sondyqtan da, "Qazaq", "Auyl" gazetterindegi qiyndylardy da osy iske tirkepti. "Jana torghaylyq" degen "sóz sheberinin" 1929 jyly 11 kókek kýngi maqalasynda «Amankeldini óltirgen - "Alashorda", - dep jazyp, osy tergeuding aighaghy retinde paydalanghan.

Demek, jergilikti qylmysty tergeu oryndary men GPU qyzmetkerleri jәne partiya basshylary múny ýlken oblystyq dәrejedegi nauqan dәrejesinde ótkizgen. Tergeu barysynda Imanghaly Qarpyqov degen azamat ta jauapqa tartylghan. Ol "Alashordanyn" búrynghy atty jasaghynyng sarbazy eken. Jasy 36-da, arghyn ruynan. Reti kelgende aita ketetin jay, tergeude jauap bergen adamdardyng ruy erekshe mәnge ie bolghan siyaqty. Óitkeni janaghyday ózara jaulasqan rulardyng adamdarynyng birining ýstinen biri aryz beru, jala jabu onsha qiyngha soqpaghan. Ony tergeushiler óte útymdy paydalanghan. Imanghaly Qarpyqovtyng jauabynyng mazmúny qysqasha bayandaghanda mynaday:

«1918 jyly nauryz aiynda "Alashordashylar" toby Mayqara audanyna keldi. Búl jerde - madiyar, shymbolat, ótey rulary túratyn. Kelgenderding ishinde Espolov Myrzaghazy, Baytúrysynov Ahmet, Dulatov Mirjaqyp, Qadyrbaev Seytazym, Kenjin Aspandiyar, Múzafar Qasymov (ofiyser), Qaratileuov, molla Ábidrahman Múrtaziyn, Temirov Abdolla, Seydalin Qyrymkerey taghy basqalar bar. Qastarynda 200 jasaghy bar. Elden әsker jidy. Eldi ýgittegen - Mirjaqyp Dulatov. Olar: biz - aqty da, qyzyldy da jaqtamaymyz, tek qazaqtyng mýddesin qorghaymyz dedi. Sodan keyin de solargha qosyldym. Taran әskerining qaldyghyn Espolov Myrzaghazy atqyzdy. A. Qasymov kómgizdi», - deydi ol.

 

Tergeushilerding oiynan shyqqan kuәlikting biri de, biregeyi de osy jazba. Búl aitylghan mәseleler jóninde atalghan adamdardyng әrqaysysynyng óz jauaby bar. Asqar Dulatovty jәne basqa da auyldyng qarapayym baylaryn "Alashordanyn" isine qosu әri tandandyrady, әri tandandyrmaydy da. Óitkeni, olargha býkilqazaqtyq qylmysker kerek boldy jәne olardyng qataryn osynday qosymsha ister arqyly toltyryp otyrdy.

Ayyptau qorytyndysynda: «№ 3 tergeu isi boyynsha aiypqa tartylghan "Alashorda" qozghalysyna qatynasqan, Mirjaqyp Dulatovqa kómektesken, tәrgileuge qarsy nauqan jýrgizgen, Nauryzym audanynynyng azamattary: 1. Dulatov Asqardyng 2. Túighymbekov Dýzenning 3. Bóltirikov Ospannyng 4. Tileuliyev Naqyptyng 5. Orazbekov Abdollanyng 6. Kenshinbaev Darhannyng 7. Júrqanov Qúlahmetting 8. Balybaev Janahmetting 9. Ismaghambetov Temirjannyng 10. Espolov Dýisenbaydyng 11. T.Múratovtyng jәne 12. Sәtbaev Ibragimning tergeu isin qarap, aiyptau qorytyndysy isting qylmystyq mazmúnyna say dep esepteymin.

Ayyptau qorytyndysymen tolyq kelise otyryp, qazaq auylynyng artta qaluynyng jәne rulyq sarqynshaqtarynyng joyylmauynyng saldarynan aiypkerler qazan tónkerisining jýzege asqanyna on eki jyl ótkenine qaramastan jylma-jyl ózderining is-әreketteri arqyly auyldyq jerlerdegi kenestik qoghamnyng damuyna kedergi jasap kelgendigin, qazaq kedeylerin baylardyng basybaylylyghynan qútyluyna tosqauyl qoyghandyghyn eskerip, búl isti OGPU-ding kollegiyasynyng qarauyna jiberip, sottan tys negizde ýkim shygharu kerek dep úigharym jasaymyn.

Qostanay okrugtik prokurory - A Bezdenko", - dep sheshim shyghardy.

 

"Sottan tys negizde ýkim shygharu" degenning mәni - әigili ýshtik arqyly birden jazagha tartudy bildiredi. Onda tek sayasy qylmyskerlerding ghana isteri qaralugha tiyisti. Olardyng sheshimi eng songhy jәne qayta qaraugha jatpaytyn ýkim bolyp esepteledi.

Mine, sonday kergige qostanaylyq qyr qazaqtary da tap keldi. Tergeu isin oqyp otyryp ta olardyng naqty qanday da bir aiyby bar ekendigine jip tagha almadyq.

 

11. Tilsheler

Mirjaqyptyng biraz hattary men ózara jazysqan tilsheleri de (zapiska) tergeu isine tirkelipti. Barlyq jazbalardy kóshirip alugha mýmkindik bolghan joq. Degenmen de taghdyrdyng tanbasy týsken, «ýkimsiz, ýnsiz sottalghan» qolhattardyng birazyn nazargha úsynamyz. Tәrgilengen qújattardan qúrastyrylghan 7-tomnyng 9-betinde Mirjaqyp Dulatovtyng alaqanday ghana qaghazgha jazylghan tilshesi saqtalghan. Onda:

«24/ ÝI - 21 j. Gh-man! Mynau Ahmet joldasty qudalap jýrgender bar kórinedi. Júmysynyng mәnin ózi týsindirip aitar. Sayasy senimdi adam ekendigine qolyna qaghaz bersen, búzaqylar orynsyz qoqandauyn qoyar edi. Osyny saghan әdeyi tapsyramyn. M-diyar», - depti.

Múndaghy Ahmet degen kim? Hat kimge arnalghan? «Gh-man» - degen Ábdirahman Áytiyev pe, Ábdirahman Baydildin be, naqty anyqtaudyng orayy kelmedi. Qújattary tәrgilengen adam týrmede jatuy tiyis. Á.Áytiyev onday zaualdy basynan keshken joq. Demek, Á.Baydildinning boluy әbden mýmkin.

Sol tomynyng 117-betinde «Qoja Myrzaghazy» degen adamnyng hatynyng sony saqtalghan. Ángime - Áubәkir Divaev turaly. Myrzaghazy qoja degenimiz - Myrzaghazy Espolov pa, joq, basqa adam ba? Oghan jip tagha almadyq. Qazaqtyng aqsaqaldarynyng biri Á.Divaev turaly sóz qozghalyp otyrghandyqtan da keltire ketudi jón kórdik:

«...tәrbiyeleuge bolmaydy. Balalary Rysqúlovqa aryz jazyp berdi. Aryzyn Rysqúlov sonda alyp ketti. Barghan song partiya arqyly ótkizip kóreyin, joldastardyng kýshimen dep. Osyny birdeme qylarsyn. Shaldyng hali nashar.

Ózderi 4 jan. Jalghyz aqsha alatyn shal. Onyng alghanymen barlyghy kýn kóre alatyn emes. Balalary qyzmette joq. Onyng ýstine jaqyn arada jaldaghan malay qyz dymyn qaldyrmay úrlap ketipti. Óte jýdeu, ólmeshilik kýni bar. Múnda Oraz Jandosovtar sarttyng jigitterine aityp kórip edi, bolmady, әsirese, Irmakov.

Shal ózining jayyna baylanysty jazbaghan shyghar sypayylyqpen, biraq, taghy da aitamyn, haldary nashar. Qosh. Myrzaghazy. 15/H - ".

Jazylghan aiy men kýni belgili, al jyly qoyylmaghan. Áubәkir Divaevting kýtimsiz qalghany, Tashkentte asa kedey ómir keshkeni jónindegi derek búl. Keyin qazaq ziyalylary qauyrt atsalysyp, qauly shygharyp, kitabyn bastyryp, qarjylay kómek bergen. Búl sol iygilikti isting múryndyghy siyaqty.

 

Almatydaghy tergeu isi bitken song segiz adamdy Mәskeuding Butyrka týrmesine auystyrghan. Ol turaly ÝII tomnyng 373-betinde:

«17/VII - 29 j. № 1675 Butyrka týrmesining bastyghyna. Tómendegi 8 tútqyn aidauylmen jiberilip otyr. 1. Tashekenov Qaby Kentaevich 2. Baytúrsynov Ahmet Baytúrsynovich 3. Dulatov Mirjaqyp Dulatovich 4. Aymauytov Jýsipbek Aymauytovich 5. Ispolov Myrzaghazy Ispolovich 6. Birimjanov Ghazymbek Qorghanbekovich 7. Bolghanbaev Hayretdin Ábdirahmanovich 8. Ghabbasov Halel Ahmetjanovich.

Búlar aidauylmen aparylsyn jәne bir-birinen onasha ústalsyn. OGPU-ding әskery bólimi», - degen jóneltpe hat bar.

Aragha kóp uaqyt ótkizbey Qazaqstanda qalghan tútqyndar da Mәskeuge jetkizildi. Ol turaly OGPU - ding әskery bólimi:

«Butyrka týrmesinde Mirjaqyp Dulatovpen bir kamerada jatqan tómendegi tútqyndardy: Baytúrsynov Ahmetti, Aymauytov Jýsipbekti, Ispolov Myrzaghazyny, Bolghanbaev Hayretdindi, Birimjanov Ghazymbekti, Júmabaev Maghjandy, Yusupov Ahmetsapany, Baytasov Abdullany, Omarov Eldesti, Jәlelov Kәrimdi - Mirjaqyp Dulatov № 14 ýige auystyrylghannan keyin, olardy Ghabbasov Halelge jәne № 54 kamerada jatqan Qazaqstannan kelgen 33 adamgha (Ádilov jәne basqalar) jolyqpaytynday etip әr kameragha bólip-bólip orynalastyrudy ótinemin. OGPUding әskery bólimi - (qoly)» ,- dep núsqau bergen.

Sóitip, alghashqy 41 adam Mәskeude bas qosty. Osydan keyin olardyng bir-birin aman-esen kórisuine taghdyr jazbap edi.

Tergeu isining 86-87 betterinde óte tosyn jәne týrme psihologiyasynan tolyq maghlúmdar etetin, júqa qaghazgha arabsha jazylghan qúpiya tilsheler saqtalghan. Japyraqtay ghana jyrtyndylardyng týiirshiktelip oratylghany birden bayqalady. Búl - týrmede otyrghandardyng bir-birine joldaghan hattary. Kim qanday jauap berdi, endi qalay jauap bermek, búlardy endi ne kýtip túr? - degen siyaqty mәselelerdi qamtidy. Mazmúnyna qaraghanda Mәskeu týrmesine auystyrylghannan keyin, olarda әldeqanday bir ýmit payda bolghan siyaqty. Arab qarpindegi mәtin oryssha mәtinmen salystyrylyp otyryp kóshirildi. 85-bette kók siya qaryndashpen:

«Zakluchennyy Ispulov M.IY., kom №70 podal zapisku zakluchennomu Bulatu M.Ya.(Dulatov), 62 komn. cherez okno vo vremya progulky s 62 komn. Progul 2-y korpus. IYseeva 29/ÝIII-29 g.» - dep jazylghan.

Demek, Myrzaghazy Espolov týrme ishindegi seruen kezinde M.Dulatovtyng terezesinen tilsheni ishke laqtyrmaq bolghan sәtinde qarauyl IYseeva bayqap qalyp, qolgha týsirgen. Tilshening sózi qysqa. Emeuirini kóp. Týsinikti degen jerlerine kóp nýkte qoyylghan. «Ó» degen belgi sóz arasyndghy qosymshany bildirse kerek.

Tilsheni jazugha eki, ne ýsh adam qatysqan. Jogharydaghy aidauyldyng kórsetindisine oray, olardyng ekeui - Mirjaqyp Dulatov pen Myrzaghazy Espolov dep tolyq senimmen aitugha bolady. Al ýshinshi adam kim? Ahmetsafa Yusupov pa, Halel Ghabbasov pa, әlde Ghazymbek Birimjanov pa? Sonday-aq, múndaghy adamdardyng attarynyng barlyghy da laqap esimimen atalghan. Al olardyng kim ekenin naqty ajyratu mýmkin bolmady. Qoljazbany tolyq oqyghan adam ishtey joramaldap bile alady dep oilaymyz. Sonymen, 86-betten bastalatyn týrme tilshelerining mәtini mynaday:

««Jauap bastaldy. Birte-birte bәrimizge de keledi ghoy, sondyqtan, mýmkin bolghanynsha solardy bir izge salghan jón. Búrynghy aitylghandar, әlbette, ózgerilmeydi, qalady ghoy. Mening aitqanym - jana mәseleler qozghaluy túsynda. (Osy aragha «Ó» belgisi qoyylghan - T.J.) Múnday bolatyny myna jauapqa barghandardy súraghandarynan kórinip túr ghoy. «Kópirde týiening ýlkeni tayaq jeydinin» kebi kelse, әlbette, salmaq tórteumizge týsedi. Búl anyq. Ghazygha: aitqanynnan qayt, tәubә qyl, Qujaqty tәuir kóresing be, onyng jýrgizip jatqan sayasaty dúrys pa, jikke «bólgen», aitqany últshyldyq... (dedim). ...Mine osynday, búlardan basqa da osy sekildi mәselelerdi kóteruleri mýmkin dep oilaymyn. Mine, osylargha qay túrghydan jauap beremiz. Soghan aqyldasuymyz tiyis».

Tilshening M.Dulatovqa arnalghany, M.Espolovtyng qolynan alynghany anyq. Sonda búl sózdi kim bastauy mýmkin? Múndaghy «Qujaq» dep otyrghandary - Golshekiyn. Al «Ghazy» dep Myrzaghazy Espolovty aityp otyr ma, joq, Ghazymbek Birimjanovty aityp otyr ma, ony tek qisynmen qiystyryp baryp týsinuge bolady. Ghazymbekting kórsetindilerinde әshkere mazmún bayqalmaghan. Demek, «salmaq týsetin tórteudin» qataryna jatpaydy.

Ol tórteu, bizding oiymyzsha, «Alashorda» ýkimetining әskery kenesining mýsheleri - A.Baytúrsynov, H.Ghabbasov, M.Dulatov, M.Espolov. Tynyshbaev pen Dosmúhamedov qamaqqa endi alynghan. Olar Almatyda. Múndaghy mәsele, Torghay oqighasyn qamtidy. Al jazu mәneri әr qily. Kelesi jazu basqa adamdyki, aldynghygha jauap boluy mýmkin jәne búl - M.Dulatovtyng sózi dep senimmen aitugha bolady.

Birinshi adam:«Men búlay oilaymyn: biz Kenes jaghyndamyz. Qazaq ýshin paydaly (is) jasauymyz kerek (Osy aragha taghy da «Ó» belgisi qoyylghan. Bizding joramaldauymyzsha jogharyda qoyylghan osynday belgining ornyna qoyylyp oqylatyn mәtin osydan keyingi joldar boluy tiyis). Ózine mәlim, biz bәrimiz de keneske adal qyzmet qylyp keldik. Jasyryn isimiz esh bolmaghan. Biraq búl sózde qazaqtyng bar maqsúty  oryndaldy dey almaymyz. Tolyp jatqan maqsúttar bar jýzege shygharatyn. Onyng ber jaghynda Qujaq barghannan bastap otyrshyldyq sayasat bastalyp, (qarqyndy) jýrip jatqanyn aitu kerek.

Qazaqtyng jerge ornalasuynyng ózgermegenin; ýstindegi (aldaghy - T.J) 5 jylda 320 myng ishten týkti auyzdardy kóshirmekshi bolyp otyraghanyn; qazaqqa berilgen jaqsy jerge kenes sharualaryn salyp jatqandaryn; sharua jýzinde qazaq malyna tiyisti qam qylmaularyn; maldyng (tәrgileu nauqanyn) oryndatu, ne esh fabrika-zavodtyng joqtyghyn (aytu kerek):

Sauda-sattyq jayynda: Kaztorg, Upsyrzag, gosplan, skladtardaghy qazaqstandyqtardy joyyp, múnda baylaghany. Mәdeniyet maydanyn da shala etip (jýrgizip jatqandyghy), jastardyng elge attanysy, eldi kenesten bezdiretin talau bolyp jatqan júmystar jayynda. Basqaru jóninde: qazaqtyng qolynan júmys keletini az. Azamattarynyng biri - últshyl, biri - pәlen dep, partiyadan aidap, ylghy onbaghandardy jinap alyp, qazaq atynan júmys jýrgizip jatqany, mekemeni qazaqtandyru jóninde orysty aqsha shygharyp oqytyp jatqandyghyn... Tap kýresi dep qazaqtyng qaltyldaghan sharuasyn kýizeltip jatqanyn - qysqasy otarshyldyq sayasattyng barlap jatqanyn týgel aitu.

Mine biz búghan qarsymyz, riza emespiz. Búl últshyl bolghandyqtan emes, leninning últ sayasatyn dúrys jýrgizbegendikten, «Deklarasiya prav narodovta» oryn berilgen qúqyqtardy jýzege asyrmaghandyqtan. Bizdi últshyl degen - japqan jala sebepti, últshyldyqtyng maghynasy: ekinshi últty jútu, oiran qylu. Búl bizde joq, boluy da mýmkin emes. Biz qazaq - sharua, mәdeniyet maydanynda basqa últtarmen teng boluy kerek deymiz. Ol últshyldyqqa jatpaydy, múny «Deklarasiya pravta» kenes ókimeti ózi berip otyr. «Ólgenindi jasyrarsyng - kómgenindi qaytersin» degendey, bizge búghugha bolmaydy.

Búl iri oryn - bilsin, biz aitpaghanda, kim aitady. «Jyghylsang jardan, ajalyng әldeqaydan». Búl jerge kelgen song - tәuekel. Sanasugha tiyisti, osy kýni ózining qaly torgha týsken torghayday, bizding jayymyzdy týrik gazetteri jazypty. «Áke!» - degenmen jan qalmaydy. Qorghanudyng jóni joq. Kóp bolsa qazaq ýshin qúrban bolarmyz - onda tarihy boryshymyzdy ótegen bolamyz...(Óz oiyndy) ne, janyndaghylarmen sóilesip jazyp ber. Aldymen shyghyp terezeden ber, bayqap ber, saq bol. 15... maghan: jazghanyndy oqydym, -depsin. Ol, sóileskening men kezdeskening kim, (oqyghanyn) mening jauabym ba, seni kim, nege oqytty? Pәlen-týgendi aittyndar ma? «Taran otryadyn ústap berdinder», - degenge ne dep jauap berdin. Men «A.O-nyn» istegenderine jauap beremin», - dedim. Men basqa súraghangha jauap bermedim, sen ne dedin?».

Basqa qaghazdaghy jauaptasular mynaday.

Ekinshi adam: «13-kýni meni «Seysenbektermen» kezdestirdi. Jauaptasuda Súrsha men uaqytsha orynbasar bolyp jýrgen úzyn orys boldy. Súraushy úzyn. Oqysan, mening bergen jauabymdy kórgen shygharsyn: ol zamanda istelgen isterge jauapkermin, oilaymyn joldastarym da bas tartpaydy... - dedim. Osydan basqa toqsan týrli  súraghyna jauap  bermedim. Úzynnyng bir jauabyna: múnday aqymaq súraugha berer jauabym joq, - degenge ashulanyp, meni qorqytpaqshy bolyp sóz sóilep edi: men qoryqpaymyn, meni qorqyta almaysyn, - degen song qoydy. Sonan keyin janymdaghy kisini alyp, búl jaqqa jýrgenshe (Mәskeuge - T.J.) jalghyz boldym».

Ýshinshi adam: «Ýiilding 3 kýngi jauapty taghy da orynbasar súrady. Arasynda Seysekting aitqany ótirik dep edim, ol (qaghaz alyp): «(Mine), Qalmaq bet qazaqtyng (A.Baytúrsynov -T.J.) bergen jauaby, sen ony qorghashtaysyn, al ol senderdi ayaghan joq. Mirjaqyppen ekeuing pәlendi, týgendi atty dep otyr», - dedi. Qaghazdan ekeuimizding atymyzdy kórdim. Ol senen: «Ordada  Imannyng balasyn, týgendi attyndar ma (dep súrady ma), Atbasargha ketken týkti auyzdar turaly súrady ma, súrasa sen ne dedin. Seysek solar turaly súrady ma, ne dedin? Seysekpen kezdesudi Seleu ekeumiz: bir jaghynan - qoqan-loqy, ekinshi jaghynan - Kesirqarany úiymnan aidau ýshin istegen shyghar dep jorydyq, búl qalay? Naq osy kýni bizdi Orda júmysyna aiyptar ma? Meni Shashpen kezdestirmeydi. Múnysyna týsinbeymin. Bizding isimiz bir... Olardy qalay ol jaqta (Almatyda) qaldyrdy. Bizdi múnda (Mәskeuge) әkeldi, búl qalay? Artynan Eldespen, Shashpen kezdestim. Bildirmey kezdestim».

Tórtinshi adam: «Múnda kelgende mening alynghan nәrseme jәne aqshama eki kvitansiya bergen edi. Sony býgin alyp, nәrselerimdi, kvitansiyany berdi. Aqsha joq. Aqshamdy da beredi dep ýmittengenmin... Óitkeni múnda kelgen song eki ret aryz jazyp edim. «Ótkiz, aqsha kerek» dep. Aryz boyynsha múnda salghan shyghar dep oilap otyrmyn. Maghan: Jazba, bermeydi, - deydi múndaghy «bilgishter». Myna bergenine qaraghanda bizge jalpaq júrttan basqasharaq qaraghanday ma. Hosh desemiz. S.M.M-dy».

Júqa, jyrtyq qaghazdaghy búl tilshening mazmúny týsinikti. Mәtindegi «Qalmaq bet qazaq» - Ahmet Baytúrsynov, Eldes - Eldes Omarov, al «Kesirqara» men «Shashty», «Seysekterdi» tek joramaldaugha ghana bolady. «Eki ret aryz jazyp edim», - degenge qaraghanda, búl H.Ghabbasovtyn,ne J,Aymauytovtyng jazuy. Óitkeni osy ekeuining týrme bastyghyna qaratqan ótinishteri tirkelgen.

Sol tomda Mirjaqyp Dulatovtyng 1929 jyly qarashanyng 18 kýni jazghan tosyn qolhaty bar. Onda:

«Meni ózge tútqyndarmen bir kamerada otyrghyzuynyzdy ótinemin. Sonda ózara aqyldasa kelip, mýmkin qylmystarymyzdy moyyndarmyz», - degen maghynada ótinish bildirgen.

Múny qalay týsinuge bolady? Tergeu isinde: endi bәrin de moyyndap jazugha bekinip otyrghandyghy, soghan mýmkindik jasauy jóninde arnayy mәlimdemesi bar.

Alash azamattarynyng barlyghy da búl qúrsaudan jazasyz shyqpaytynyn bilgen. Degenmen de Moskvagha auystyrylghan song ondaghy tergeushilerding Qazaqstandaghylargha qaraghanda «dәrejesi biyik» ekenine sengen. Keybir aighaqtary dәlelsiz isterdi keyin qaytaryp jiberuileri soghan dәlel. Tútqyndaghylar Butyrkagha auysqan son, ózderining jauap beru tәsilderin ózgertken. Shyndyqtaryn aityp, qalayda tergeushilerding nazaryn audarugha úmtylghan. Ekinshiden, tergeu astynda, biraq bostandyqtaghy «myrzaqamaqta» jýrgen Álihan Bókeyhanov:

«Tiyisti adamdarmen aqyldasa kelip, búlardy eregestire bermey, barynsha ýkimdi júmsartu tәsiline kóshuge», - kenes bergen.

Osy baghytty ústana otyryp M.Dulatov Butyrka týrmesinde kólemdi kórsetindi jazghan. Onda: tym bolmasa naqty oqigha kórsetindi retinde qaghaz betine jazylyp qalsyn - degen maqsatty aldyna qoyghan. Mirjaqyp Dulatovtyng jogharydaghy ótinishi qanaghattandyrylghan eken. Ol turaly:

«OGPU-ding shyghys bólimining bastyghy Diyakov «21/HI-29 jyly OGPU-ding komendantyna qyzmet babyndaghy jóneltpe joldap:

№ 14-shi ýidegi týrmede jatqan Mirjaqyp Dulatovty Butyrka týrmesindegi Baytúrsynov, Aymauytov, Bolghanbaev, Ispulov, Birimjanov, Júmabaev, Yusupov, Baytasov, Omarov, Jәlelov jatqan kameragha auystyrudy ótinemiz. Dulatovty Butyrka týrmesine auystyru býgin jýrgizilsin», - dep pәrmen berdi.

Múnyng aldynda ghana Mirjaqyp Dulatov ózin Qazaqstannan kelgen tútqyndardyng qasyna auystyrudy ótingen. Búl ajal aldynda túrghanyn sezip ayauly azamattarmen songhy ret baqúldasyp qaludy oilastyrghan amaly bolsa kerek. Al tergeushilerding maqsaty: olardy bir bólmege jiyp, arasyna tynshy qosyp, aitqan sózderin hatqa týsirip alu. Búghan tútqyndardyng arasyna «Qalam», «Dalishe»... siyaqty salpanqúlaqtardy jiberu turaly ózara jazysqan qatynastary dәlel. Sol tomnyng 301-betinde:

«OGPU-ding prokuroryna - OGPU-ding SLAK lagerining tútqyny Dulatov Mirjaqyp Dulatúlynan aldyn-ala tergeu kezindegi merzimdi esepteu turaly ótinish» tirkelgen.

Onda: «OGPU kollegiyasynyng (Ýshtiktin) qaulysy boyynsha men QK-ning 58-shi babynyng 2,4,10,11 tarmaqtary boyynsha 10 jylgha konslagerige jiberilgen edim. Kesim uaqyty 16/VII - 29 jyldan bastap esepteldi. Osyghan baylanysty ótinishim mynau: men búl is boyynsha 29/ HII - 28 j. tútqyngha alyndym. Sol uaqyttan bastap Almaty men Butyrkanyng týrmesinde tergeu astynda boldym. Sondyqtan da QIK kodeksining 29-shy babyna jәne QIK-ning 343-shi babyna sәikes maghan aldyn-ala jýrgizilgen tergeuding uaqytyn yaghny mening jaza óteu merzimimdi 29/ HII - 28 jyldan bastap esepteuinizdi ótinemin. M. Dulatov. 29 sәuir, 1931 jyl.», - dep jazylghan.

Mirjaqyp Dulatovtyng búl ótinishin: «SSSR Halyq kommisarlar kenesining janyndaghy birikken memlekettik sayasy basqarmasyna qarasty Solovesk jәne Karel-Murmansk enbek týzetu lagerining tútqyndardy bólu bólimi 1931 jyly 15 mausym kýni - OSR OPPU-ding Moskva SLAK-ting birinshi bólimine (Kóshirmesin Mirjaqyp Dulatovqa tapsyru ýshin)» mynaday:

«Mirjaqyp Dulatovtyng kesimdi uaqytyn: sotqa deyingi aldyn-ala tergeu kezindegi 29/ HII - 28 - den bastap 15/VII - 29 deyingi aralyqty esepteu turaly ótinishin joldap otyrmyz. KOGPU-ding 13/I - 1931 jylghy qaulysymen KK-ning 58 babynyng 2,4,10,11 tarmaqtyry boyynsha 10 jylgha (atu jazasynyng orynyna auystyrylghan) sottalghan. Basqarama bastyghynyng orynbasary - qoly», - qatynas joldapty.

Demek, qújatqa jýginsek, 1885 jyly tughan Mirjaqyp Dulatov 46 jasynda, 1931 jyly 13 qantar kýni atu jazasyna búiyrylghan. Onyng jogharydaghy ótinishine: «OGPU-ding ortalyq tirkeu bólimi mynaday Anyqtama beripti:

«Dulatov Mirjaqyp Dulatúly 1885 jyly Qazaq ASSR-ning Qostanay okrugining Nauryzym audanynda tughan. Sot kollegiyassynyng 4/IV - 30 g. Qaulysy boyynsha 58-shi baptyng 2,4,10,11 tarmaqtary boyynsha aiyp taghylyp, joghary jazagha (atugha-T.J.) kesilgen. Dýniye-mýlki tәrkilenuge jatqyzyldy. Enbek aqysy № 26 paragraf boyynsha esepteledi. Kollegiyanyng 8/V - 31 jylghy qaulysymen kollegiyanyng búrynghy 4/IV - 30 j. Qaulysy 26/I kýni joqqa shygharyldy. 13/I-31 kýngi sottyng sheshimi boyynsha atu jazasy tútqyndalghan kýnnen bastap esepteletin 10 jyldyq konslagermen auystyryldy. Dýniye-mýlki tәrkilengen, ýi-ishi jiberilgen joq...».

Atu jazasyna kesilgenderding barlyghyna da dәl osynday anyqtama berilgen. Tek aty-jónderi men kesilgen ýkimderi ghana ózge.

Týrmege qamalyp, jer audarylghan alash azamattarynyng barlyghy bir-birining meken jayyn, aman-saulyghyn Mәskeude túraqty túratyn Álihan Bókeyhanov arqyly bilip, ózara jón súrasyp hat jazghan. Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatovanyng qolynda saqtalyp qalghan myna hattar sonyng bir úshqyny ghana. M.G.Dulatovanyng maghlúmaty boyynsha,: tómendegi hattyng iyesi Múhtar Babaqayúly Múrzin (1895-1937). Qostanaydyng Kenaral degen jerinde tughan. Troiskidegi gimnaziyany bitirgen son, qyzy dәriger Áriykening aituynsha, Tomskining tehnologiya institutynda oqyghan. Injener-ekonomist. Múhtar Múrzin - Orynbordaghy Qazaq halyq aghartu institutynyng alghashqy diyrektory, Mirjaqyppen birge sol institutta sabaq bergen. Audarmashy, publisist. Ýi-ishimen Voronejde aidauda bes jyl túrghan. 1936 jyly Shymkentke kelip, auylsharuashylyq bankisinde qarjy-josparlau bólimin basqarghan. 1937 jyly ústalyp, qaytyp qatargha qosylmaghan.

«st. Medvejiya gora Murmanskoy j. d., 1 OLY sentralinye kursy pry Lekpomov pry sanotdele Dulatovu Miryakubu

Voronej 12, Tomskaya 10. Ot Murzina Muhtara

Ardaqty Jaqa!

Mәskeu arqyly (Á.Bókeyhanov arqyly - T.J.) túraqty jóninizdi bilip, Sizge osy sәlemdi joldap otyrmyn. Voronejding ózinde túratyndar: Halel, Jahansha Dosmúhamedovter, Seydazym, Áshim, Hamiyt, Aqbay (múnyng Jaqybyn bosatqan). Audangha jiberilgender: injener Múhamedjan, Mústafa Búralqy, Júmaghaly Tileuli,  Júmahan Kýderi, Qoshke, Nәshir Qojamqúlov. Aldabergen de bar edi, qashyp ketipti desedi. Anyghy mәlimsiz. Bizden bir ústalyp jatyp shyqqandar: Múhtar Áuezov, Álimhan Ermekov, Isa Qashqynbaev. Túrmys almaly-salmaly, birde qyzmetke alady, birde almaydy. Naq osy kýni qyzmetten shygharylyp otyrmyn.

Múhtar. Voronej. 1934 jyl, apreliding biri».

Ekinshi hatty dәriger J.Tileulin (1889-1937) jazghan. Marqúmnyng tughan qaryndasy (...) armanda ketken aghasynyng atyn alash azamattarynyng qatarynan qaldyrmay, eskere jýrudi ómirden óterinde amanattap aityp edi. Onsyz da eskeriletin hat bolsa da, ósiyet sózin osy arada eske ala ketkenning aiyby bolmas dedik.

«St. Medvejiya gora Murmansk. j.d. 1 OLK. Sentralinye kursy Lekpomov pry san.otdele.  Dulatovu M.

g. Pavlovsk scho ul. K. Marksa, dom 6, J. Tleuliyn. 30/V.

Adresterindi juyrda alamyn. Túrmys, saulyqtaryng qalay? Túraghym Pavel qalasy, qaratopyraghy betinde (qaratopyraqty jer degeni - T.J.), saulyq saqtau júmysyndamyn. Menen basqa múnda bizding jaqtan kisi joq. Jalghyzbyn. Túrugha qiyndau bolghandyqtan ýi-ishi múnda kelgen joq. Eki jyldan beri Tashkentte túryp jatyr. Onda Rayhannyng inisi qyzmet qylushy edi, songhy kezde qatyn-balalaryn, sheshesin, ini-qaryndasyn jәrdemsiz tastap, bir-eki balaly súludy alyp, ghayyp bolghan kórinedi. Sodan keyin auyr salmaq Abdolla, Rayhannyng moynynda qalyp otyrghan jay bar. Múnda qyzmet bolghanymen, tabys az. Ýi-ishi kele almay otyrghany da sodan. Ózdering qanday halde túrasyndar? Abdolla (Baytasov - T.J.) Voronejde túrady, kópten hat kelmey túr. Gayadan (Ghaynijamal Dulatova - T.J.), balalardan habar bar ma, aman ba eken, qayda túrady?

30. V. J-ali. 1934».

Medisina ghylymynyng doktory Serik Júmaghaliyúly Tileulinning aituynsha, әkesi Ombydaghy felidsherlik uchiliysheni bitirgen, Qyzyljarda pedtehnikumnyng diyrektory bolghan.

Aq tenizding jaghalauyndaghy әigili Sosnoves konslagerinde jatqan Mirjaqyp Dulatovty zayyby Ghaynijamal balasy Álibekti alyp izdep barghan. Bir ay júbayynyng qasynda bolady. Olardy bararda qarsy alyp, qaytarda Almatygha shygharyp salghan Álihan Bókeyhanov Mirjaqypqa mynaday jedelhat joldaydy:

«Sosnoves Murmanskoy j. d. , 5 Tungutskoe otd. Sentralinyy Lazaret. Dulatovu Miri-yakubu.

Moskva, 9. B. Kislovskiy 4/15. 26/IH 34 j.

Shyraq Madiyarym!

Gaya, Áltay eki qonyp, býgin jýrip ketti. Shygharyp salyp jazyp otyrmyn.

M-nyng kýieui Almatyda.

Óz etiging tar bolsa, el beybitinen ne payda. Osy maqal qalamgha orala ketti.

IYiskedim Áliy».

Ókinishke oray, búl Mirjaqyp Dulatovtyng ómirdegi songhy júbanyshy boldy. Úzamay úly Álibek te, ózi de dýniyeden qaytty. Úlynyng qazasyn Álihan degdar bile túryp, estirtpepti. Ózegi órtenip ómir sýrmesin degeni shyghar, kim bilsin.

 

Tergeu isining ÝII tomynyng sonyna ýkim tirkelgen:

«OGPU (sot) kollegiyasynyng 1930 jylghy 4 kókek kýngi kenesining hattamasynan kóshirme.

Tyndaldy: №78754 is boyynsha aiyptalghan: Baytúrsynov Ahmet pen Mirjaqyp Dulatovty - QE 58/2,58/4,58/11,58/10 baptary boyynsha,

Espolov Myrzaghazyny - QE 58/2,58/10 baptary boyynsha,

Ghabbasov Halilidi - QE 58/2 baby boyynsha,

Ádilev Dinmúhamed pen Aymauytov Jýsipbekti - QE 58/2,58/8,58/11 jәne 58/10 baptary boyynsha,

Birimjanov Ghazymbekti - QE 58/4,58/11 jәne 58/10 baptary boyynsha,

ysupov Ahmetsafany - QE 58/1,58/13 jәne 58/10 baptary boyynsha,

Bolghanbaev Hayretdindi, Júmabaev Maghjandy, Baytasov Abdollany,

Omarov Eldesti, Jәlenov Kәrimdi - QE 58/11 jәne 58/10 baptary boyynsha,

Biytileuov Damollany - QE 58/4 baby boyynsha, Dulatov Asqardy...", - dep jiyny 42 adamdy aiyptan shyqqan.

Biz ózimizding maqsatty mýddemizge oray tikeley qatysy bar "Alash" qayratkerlerining ghana tizimin keltirdik. Ókinishtisi sol, aiyptau baptarynyng qoyyluy barysynda «Ádilev Dinmúhamed pen Aymauytov Jýsipbektin» bir tizimge qosaqtalghany. Tergeu isining eng týitkildi "túlghasy" Dinshe Ádilev bolghandyqtan da, búl qosaqtan jazasyz qútylu mýmkin emes edi. Egerde, basqa tizimge ilikkende Jýsipbek Aymauytovtyng tym qúrymaghanda taghy da alty-jeti jylday jaryq dýniyening dәmin tatu mýmkindigi bar edi.

Alla taghalam oghan múnday mýmkindikti jazbapty.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

 

 

 

6. Kәrim Jәlenov

 

Al әzirshe Tashkentte suretke týsken topty adamnyng taghy bireuin, sonau Guriev qalasynda túratyn Kәrim Jәlenovti qamaqqa aldy. K.Jәlenovting jauabynan suretke týsuding tarihy, D.Ádilev pen D.Biytileuov «astyrtyn úiym» dep kórsetken Tashkenttegi bas qosudyng mәnisi, Birimjanovtyng Búqaragha baru sebepteri tolyq ashylady.

 

Jәlenov Kәrim Jәlenúly - 40 jasta, eng songhy túrghan jeri - Guriev. Oral guberniyasy Jympity uezi Bayghoja bolysynyng № 4 auylynda tughan. Bilimi orta. Auyl sharuashylyghy institutynyng kursyn bitirgen. Áyeli ...(aty tanylmady - T.J.) Sergeevna Jәlenova, 33 jasta, múghalim. Guriev qalasynda túrady. 1916 jylgha deyin shәkirt. 1917 jyldyng I/III deyin tyldaghy qara júmysta bolghan. 23/24 jyldary auyl sharuashylyq kursynda oqyghan. 1924 jyldan bastap Qazaq aghartu institutynyng josparlau salasynda júmys istegen. 1929 jyly 8 qantar kýni OGPU-ding Guriev okrugtik bólimi tútqyngha alghan (order № 49).

 

Súraq aqpan aiynda alynghan. Resmy aiyp taghylmaghan. Iste sureti bar.

«Jәlenov Kәrimning jauabynyng hattamasy. 6 aqpan. 1929 jyl.

...1916 jyly maydanda boldym. Ol aradan meni Oral qalasyndaghy Qazaq úiymdastyru komiyteti shaqyryp aldy. Búl Uaqytsha ýkimetting túsy edi.

Ol kezde jalghyz men emes, býkil qazaq ziyalylary ótip jatqan oqighanyng alasapyranyn týsinbedi, bәrimizding jalghyz maqsatymyz - avtonomiya alugha qol jetkizu boldy. Belgili bir sayasy baghyt-baghdarlama, partiya joq edi, tek 1917 jyly Semey qalasynda "Alash" partiyasy qúryldy, alayda olardyng baghdarlamasy bizge jetken joq, ol turaly biz eshtene de bilmedik. Búl partiyany úiymdastyrghandar, mening oiymsha, Bókeyhanov, Baytúrsynov jәne Dulatov boluy kerek. Biz «Alashordanyn» qúryltay jinalysy arqyly avtonomiya jariyalanatyn shyghar dep oiladyq. Qazan Tónkerisinen keyin Orynbor qalasynda býkilqazaq qúryltay ótti, búl anyghynda naghyz qúryltay emes edi, tek shaqyrylghan adamdar ghana qatysty. Eger qatelespesem, búl qúryltaydyng úiymdastyrushylary - Bókeyhanov, Baytúrsynov jәne Dulatov boldy. Bizge keyinirek jetken habar boyynsha, osy qúryltayda avtonomiya qúru turaly qauly qabyldanypty.

Ortalyqtaghy eki dýniyening alasapyrany turaly biz eshtene de bilgemiz joq, ol turaly týsinigimiz de joq bolatyn. Ol kezde: "Qazaq halqyn kazaktardyng qaraqshylyghynan qorghayyq!", - degen úran tastalghan bolatyn, sol úrannyng yqpalymen halyqtyq jasaq (milisiya) úiymdastyryldy. Alayda is barysynda halqynyng mýddesi men ony qorghau jәne aman-esen saqtau ýshin kazaktarmen, Oral oblysynda úiymdastyrylyp jatqan Kazak әskery ýkimetimen baylanys jasaldy, ony jýzege asyrghan Jahansha Dosmúhamedov basqarghan "Alashordanyn" batys bólimi edi. Men ol kezde oblystyq Zemstvo basqarmasynyng mýshesi edim. Biz qazaqtardy kazaktardyng beybastaqtyghynan qútqarudy maqsat ettik. Kazaktarmen aradaghy kelisimimizding basty tegershigi mynau boldy: olar bizge erikti týrde jasalghan qamqorlyq retinde qaru-jaraq beretin boldy, al biz olargha at bermek boldyq jәne t.s.s. Ol kezde Zemstvo "Alashordanyn" menshikti organy tәrizdi edi. Sol kezde halyq jasaghy (miylisiya) qúryldy. Biz Oral kazaktarymen kelisim jasadyq. Kelisim barysynda eki jaq ta: "Qyzyl әskermen kýresemiz!", - degen úran tastaldy, alayda aityp ótkenimdey, kazaktarmen kelisim jýrgize otyryp oghan qosa qazaq halqyn tonau men zorlyq-zombylyqtan qorghau ýshin jasaq jasaqtadyq. Múnyng barlyghy 1918 jyly jýrgizildi.

1919 jyldyng basynda Oral qalasy qyzyl әskerdin qolyna kóshti, sodan keyin 1919 jyly Týrkfronttyng ókili Lejava Murat pen ony biletin Jahansha Dosmúhamedovting arasyndaghy kelisim rәsimi bastaldy. Dosmúhamedov halyq jasaghyn ertip oblystyng soltýstik bóligin aralap shyqty, biraq qanday maqsatpen sholyp shyqty, ol jaghyn bilmeymin. Ol kezde teristik jaqta qyzyldar joq bolatyn. Áskerlerding arasynda qaqtyghys boldy ma, bilmeymin, alayda aralap shyqqany anyq. Lejeva Murat kazaktargha qarsy attanyndar dep úsynys jasady. Biz ol jóninde eshtene estigemiz joq, tek Oiyldy 3-shi tatar polki basyp alghannan keyin ghana habarlandyq. Osy armiyamen kelisimge kelgenen keyin ghana halyqtyq jasaq Qyzylqogha audanyna bekingen kazaktardyng polki men diviziyasyna qarsy soghysugha attandy. Polkting shtaby basyp alyndy, otryad qarusyzdandyryldy, tek ýshinshi kýni ghana tatar polki kelip jetti. Sodan keyin ghana Týrkfronttyng ókili, aty-jónin úmyttym, jәne Qazaq Revkomynyng ókili Begimbetov keldi.

Búl 1920 jyldyng qantar aiy edi. Biz tatar polkimen 1919 jyldyng ayaghynda qosyldyq. Dәl sol kezden bastap búl arada kenes ókimeti ornady. 1920 jyldyng qysynda kóptegen qyzmetkerler Orynborgha attanyp, Kirrevkomnyng qarauyna alyndy. Orynborgha kelisimen bes adamdy: qos Dosmúhamedovterdi, Ábishevti, meni jәne Qashqynbaevty VSIYK-ting qaramaghyna jiberdi. Mausym aiynyng basynda bizdi qayyra Kirrevkomnyng qarauyna jiberdi, men onda hatshy bolyp istedim. Búl Orynbor qalasynda boldy.

Men onda qazan aiynyng ortasyna deyin istedim. Sodan keyin TurSIYK-ting ókilining Kiriynprosqa shaqyruy boyynsha Tashkentke jýrip kettim. Menimen birge onda Espolov bardy jәne Semeyden birneshe múghalim keldi. Tashkentte men Kirinprosqa sabaq berdim. Qos Dosmúhamedovter men Qashqynbaev ol kezde Tashkentte edi, keyin olargha Dulatov, "Aqjol" gazetinde istegen Birimjanov kep qosyldy. 1921 jyly jazda jikshildik (jer mejeleu) mәselesi boyynsha Baytúrsynov pen Myrzaghaliyev keldi. Bolghanbaevpen Kirinprosta isteytin Ádilev Dinmúhamed te sonda boldy. Ádilev Orynbordan kelgen edi. Onyng kelu maqsatyn men bilmeymin. Bolghanbaevpen siyrek úshyrastym, al Ádilevpen jii kezdesip túrdym, óitkeni ekeuimizde Kirinprosta birge isteytin edik.

Bir joly ashtargha kómek kórsetu mәselesi jóninde mәjilis ótti. Sol joly Dosmúhamedovtermen qosa Dulatov, Qashqynbaev, Espolov, Divaeev, onyng qayda istegenin bilmeymin, Jer jónindegi halyq komissariatynda isteytin últy qazaq ...(tanylmady - T.J.) boldy. Biz suretke Dulatovty shygharyp salugha baylanysty týstik-au deymin. Ony úiymdastyrushylar ne Bolghanbaev, ne Birimjanov boldy. Birimjanovpen jii kezdesip túrdym. Qysqasyn aitqanda, jogharydaghy aty atalghandarmen jii jýzdesip túrdym. Ashtyqqa úshyraghandargha baylanysty mәjilis institutta ótti. Búl óte ýlken jinalys edi. Al Domúhamedov Halelding ýiine jay ghana qonaq retinde jiyldyq.

Men Validovti 1920 jyly alghash tanysqan kezimde kórdim. Onyng 1922 jyly Tashkentke jasyrynyp kelgenin, biraq ta partiyanyng OK-nen keshirim súrau ýshin kelgenin bilemin. Men onymen sol joly kezdestim, ony maghan Birimjanov alyp keldi de taghy da tanystyrdy, óitkeni men ony bir ret kórsem de úmytyp qalyppyn. Validov maghan: partiyanyng Ortalyq Komiytetine ótinish bergenin, ózining (kenes ókimetine) beriletini turaly mәmilege kelisu ýshin kelgenin aitty. Birimjanov ony maghan institutqa alyp keldi, onda menen basqa eshkim joq bolatyn. Men onyng Samarqan oblysynda jasyrynyp jýrgenin, alayda ókimetke berilmegenin biletinmin, biraq ta onyng (jasyrynyp jýrgenining - T.J.) sebebin anyq bilmeymin. Keyin taghy da bir ret institutta jalghyz otyrghanymda kórdim. Ol maghan: jauapty qyzmetkerlermen til tabysa almadym, endi Persiyagha ketemin, - dedi. Kimmen kelisim jýrgizetinin ol maghan aitpady. Sodan keyin ol Birimjanovta boldy.

1921 jyly Birimjanov Búqaragha ashtargha kómek-jylu jii ýshin bardy ghoy deymin, onyng basqa oiy bolsa ony bilmeymin. Ol uaqytta júrttyng birazy kenes ókimetining baghytyn qostay qoymaytyn. Men ol kezde sosializmning ornaytynyna senbedim, belsenip qarsy shyqpasam da, 85 prosenti qayyrshylanghan sharualardan túratyn elde sosializm ornatu mýmkin emes siyaqty kórindi. Eshqanday sayasy úiymnyng mýsheligine kirgemin joq. Sosializmning ornauyna degen senimsizdikten men 1923 jylgha deyin, qashan Tashkentten ketkenimshe aryla almadym.

Alayda keneske qarsy qanday da bir astyrtyn úiymnyng bar ekendigin men bilgemin joq. Validov turaly әngimelerdi de estigemin joq. Mening biletinim, Birimjanovtyng Búqaragha ashtargha kómek jiyp qaytu ýshin barghany ghana.

Torghay isi qaralyp jatqanda men Oralda bolatynmyn. Ol sottyng barysy jóninde eshtene estimedim, tek Baytúrsynovtyng isi jóninde maghlúmat boldy. Baytúrsynov pen Dulatovqa qarsy: ashtargha jighan dýniyelerdi ózderi sinirip aldy - degen jeleumen is qozghaghan bolatyn. Tashkentte jýrgende Dosmúhamedovtyng ýiinde jәne institutta Espolovtyng qatysuymen ózara әngimeleskenimiz bar, biraq ol jekeshe sóz ghana bolatyn. Onda Dosmúhamedov: jerge ornalastyrudy jedeldetu kerek, sodan keyin ózbekterding Shymkent oblysyn otarlauyn toqtatu kerek, qazaqtardyng arasyndaghy oqu jýiesin keneytu kerek, - degen pikir bildirdi. Búl - 1922 jyly edi.

Onyng ómirlik jalghasy tabylmady, óitkeni Espolov Jer jónindegi halyq komissariatynyng alqa mýshesi, al Tabynbaev (?) Oqu aghartu halyq komissary bolatyn. Men Oralda túrghan kezde onday mәjilister ótken joq.

Qoly qoyylghan. Jәlenov. Jauap alghan Shyghys bólimining bastyghy - Petrov. 6 aqpan. 1929 jyl».

Kәrim Jәlenovting ashyq jәne turasyn aitqan jauabynan: a) 1921-1922 jyldary Qazaqstannyng soltýstik batys oblystaryndaghy 1,5 million adamdy qamtyghan, 500 mynnan asa adam ashtyqtan qyrylghany (Ortalyq komiytetting qúpiya anyqtamasynyng mәlimeti boyynsha), ә) Orynbordan joldanghan ýndeuge oray asharshylyqtan zardap shekken qazaq eline kómektesu turaly Tashkenttegi ziyalylardyng bas qosqany, b) ashtargha jylu jii ýshin Búqaragha ókilder jiberilgeni anyqtaldy. Alayda búl shyndyq tergeushilerding qaperine de kirmedi. Sonyng ózin qylmys kórip, K.Jәlenovke resmy týrde qamaq sanksiyasyn shyghardy:

«Qauly.

1929 jyl, aqpannyng 10 kýni, Qyzylorda qalasy.

Men, PP OGPU-ding Shyghys bólimi bastyghynyng kómekshisi, QSSR boyynsha ókili - Saenko, býgingi kýni № 6 is boyynsha tergeude jýrgen Jәlenov Kәrimdi Qylmysty Ister Kodeksining 58-7, 58-11, 59-3 baptaryna sәikes aiypqa tartylghandyqtan bylay dep tauyp:

Kәrim Jәlenov - kenes ókimetin qúlatu ýshin qúrylghan astyrtyn kont-revolusiyalyq úiymnyng mýshesi jәne Orta Aziyadaghy basmashylar qozghalysyna kómek kórsetkeni ýshin Qylmysty Ister Kodeksining 128 jәne 147 baptaryna sәikes mynaday sheshim qabyldadym:

Jogharyda jazylghan aiyptardyng negizinde Jәlenov Kәrim aiypker retinde tergeuge tartylsyn. Qylmystyng aldyn-alu maqsatymen ol - PP OGPU-ding QSSR degi týrmesine qamalsyn.

Sheshimning kóshirmesi oryndalu ýshin QSSR boyynsha PPOGPU-ding RSO-na jiberilsin.

Shyghys bólimining bastyghynyng orynbasary - Saenko.

"Kelistim" Shyghys bólimining bastyghy - Petrov.

"Bekitemin" OGPU-ding QSSR boyynsha tótenshe ókili - Vollenberg.

Búl aiyp maghan tanystyryldy. Ózimdi aiyptymyn dep eseptemeymin. "Ne" degen sóz erekshelenu ýshin siyamen jazylghan. Ayypker - Jәlenov».

Tura sol kýni dәl osynday aiyppen:

Ahmetsafa Yusupov, Mirjaqyp Dulatov, Hayretdin Bolghanbaev, al aqpannyng 11 kýni Espolov Myrzaghazy, Biytileuov Damolla, Birimjanov Ghazymbek turaly sheshim shygharyp, olardy tútqyndaluyna baylanysty qyzmetterinen bosatu turaly qatynas joldanghan. Bәrine ortaq jalpy ýlgisi mynaday:

"Azamat Mirjaqyp Dulatúly 3 qantardan bastap, yaghny tergeu isine tartylghan kýnnen bastap "Enbekshi qazaq" gazeti redaksiyasyndaghy әdeby qyzmetker mindetinen bosatylsyn, búl jaghday Dulatovtyng qyzmet orny - "Enbekshi qazaq" gazetine habarlansyn".

 

Sonyna jogharydaghy ýsheuining qoly qoyylghan. Búghan qaraghanda tútqyngha alynghan barlyq adamdargha aiyptau sanksiyasy keyinnen qoyylghan.

«Jәlenov Kәrim men Ádilov Dinmúhamedting bettesuindegi súraq - jauaptyng hattamasy.

27 mamyr (may) 1929 jyl.

Jәlenovke súraq: Ádilov Dinmúhamedpen qay uaqyttan beri tanyssyz?

Jauap: 1921 jyldyng jazynda Ádilov Tashkent qalasynda túrdy ma, joq pa, men bilmeymin. Tek, 1921 jyldyng kýzinde, ne qysynda men osy Tashkent qalasyndaghy Qazaq institutynda kórgenim esimde. Ol institutqa alba-júlba bop keldi, keldi de kiige kiyim súrady. Oghan kim kostum alyp berdi, qazir esimde joq, alayda D.Ádilev oqushylarmen birge túrdy-au deymin. Kelesi kýni Ádilev: ózining Ferghanadan kelgenin, Janúzaqovtyng basmashylarynyng arasynda bolghanyn aitty. Bir qyshlaqta bandylardyng ýstinen qyzyl әskerler týsip qalypty da, Ádilev ol jerden qashyp qútylyp, osynda әzer jetipti. Onyng ózining aituy boyynsha ol Janúzaqovqa jolyghugha barypty, biraq ne ýshin barghanyn aitsa da qazir úmytyp qalyppyn.

Osydan keyin men Qojanovqa bardym da, Ádilevting maghan aityp bergenining bәrin oghan maghlúmdadym: Qojanov: «Ádilev óte qabilettti qyzmetker, biraq ta ol jas, sondyqtan da bir nәrsege úrynyp qaluy mýmkin. Ony institutqa oqytushy ghyp ornalastyryp qoyyp, baqylap jýru kerek", - dedi.

Jәlenovke súraq: 1921 /?/ jyly kóktem aiynda Ádilev Tashkent qalasyna kelgende onyng Búqaragha bara jatyp jolay ayaldaghanyn bildiniz be, joq pa?

Jauap: Ádilov ózining Búqaragha barghanyn elding bәrine aityp jýrdi.

Jәlenovke súraq: Mýmkin siz Ádilevting basmashylargha qalay tap bolghanyn esinizge týsirersiz?

Jauap: Onday әngime esimde joq.

Taghy da soghan súraq: Tashkenttegi qazaq qyzmetkerlerining bir toby qatysyp, Validovting kenes ókimetine degen kózqarasyna baylanysty mәseleni talqylaghan jәne astyrtyn úiym qúru jóninde úsynys jasalghan mәjilis ótti me, joq pa?

Jauap: Mening qatysuymmen onday mәjilis bolghan joq. Al men joq jerde onday jinalys ótti me - odan da habarym joq».

Jalpy osy ekinshi tomnyng sonyna deyingi kórsetindiler men betpe-bet jauaptasu kezindegi aighaqtardy salystyrsaq, D.Ádilevting Búqaragha barghany rastalady. Mәsele: astyrtyn úiymnyng qanday tapsyrmasymen bardy nemese biytileuovshilep «jer kórgisi kelip» taghy da «partizanshylap» ketti me, naqty shyndyq osynda. Tergeudegi aighaqtamalargha jýginsek, D.Ádilevke eshkimde onday ókildik bermegen.

Qúlmúratov Tәjibay - 38 jasta. Qyzylorda okrugining Terenózek audanynyng № 1 auylynyng qazaghy. Ýilengen. Partiyada joq. Keshirimge baylanysty týrmeden bosatylghan. Búl - D.Ádilevting kórsetindisi boyynsha onyng týrmede jatqan aghasy Bayseyit Ádilevting qashyp shyghuyna kómektesti delingen adam. Onyng aituynsha: Bayseyitke týrmeden qashu turaly aqyl qospaghan. Jazyghy - onyng qashuyna qol úshyn bergendigi eken. Ol ýshin bir qúlyndy bie alypty. Kórsetindisining sonyn:

T.Qalmúratov: "Kәribaev Núrlan Qyzylorda qalasynda kimmen kezdesti, ol jaghyn bilmeymin. Men Dulatovtyng ýiinde Núrlan Kәribaevpen bir-aq ret, 1927 jyly Bayseyit berip jibergen qúlyndy biyeni әkep bergen joly ghana birge boldym. Biz birge bardyq, Núrlan: Bayseyitting tapsyrmasy bar edi, - dedi, qanday tapsyrma ekenin ol maghan aitqan joq. Biz kelgen kezde Dulatovtyng ýiinde qonaqtar bar eken, men auyz ýide qaldym da Núrlan ishki ýige kirip ketti, ile keri shyqty da maghan: Dulatov erteng tanerteng kel dep aitty, - dedi. Espolovty tipti kórgemin de joq. Búdan basqa eshtene de aita almaymyn, hattama maghan oqyldy...", - dep ayaqtaghan.

Áy, qazaq-ay! Jylqy dese - basyn da bәigege tigip jiberedi- au! Tәjibayda odan ýlken «sayasy maqsat ta» joq shyghar. Mirjaqyp Dulatovqa Núrlan Kәribaevting jolyqqanyn aitu arqyly «kontrrevolusiyalyq astyrtyn qúpiya úiymnyng Goloshekindi qastandyqpen óltiru jәne qyrda kóterilis úiymdastyru turaly josparyn talqylap, D.Ádilevke tiyisti núsqau bergenin» rastaghany T.Qalmúratovtyng qaperine de kirmegen.

Búdan keyin tergeu isining osy tomynda D.Ádilovting bir kórsetindisi ekinshi kórsetindisine qarsy keletin, bir joly: «Osy aitqanym shyndyq», - dep, kelesi joly ol kórsetindisinen bas tartyp, ishinara: «Men eshqanday kýsh kórsetuden qoryqpaymyn», - dep toltyrghan úzaq sonar jazbalary kezdesedi. Ol jauaptar ekinshi, ýshinshi, tórtinshi, altynshy tomdargha da úlasady. Onda Ahmetsafa Yusufov pen Jýsipbek Aymauytovtyn, oghan qosa Súmaghúl Sәduaqasovtyng „ózi biletin ómirlerine qayratker" retinde sholu jasaydy. Múnda aitylghan jaylargha tergeu isterin taldau barysynda naqty toqtalatyn bolghandyqtan da búl arada mazmúndap jatudy artyq kórdik. Onda 1922-shi jyly asharshylyqa úshyraghan Torghay eline Semey ónirinen mal aidap barghan Jýsipbek Aymauytov pen Ahmetsafa Yusupovtyng jalghan jalamen sotqa tartylghany bayandalady. M.Espolovtyng ómirine sholu jasap „sayasy bagha beredi". Qalghan jaylardy Espolovtan estidim dep. „tarihy sholu jasaydy". Sózining sonyn:

„Goloshekinge qastandyq jasau turaly oiymdy Dulatovqa aittym. Al Bókeyhanov bolsa, Moskvadaghy, Orynbordaghy terroristerding batyl qimyldaytynyn, qazaq qyzmetkerlerining onday әreketten qorqatynyn bizge aitty. Maghan Goloshekinge qastandyq jasau turaly oy sol kezde týsti", - dep „aghynan jaryla" ayaqtaydy.

 

7. Ghazymbek Birimjanov

Memlekettik qauipsizdik komiyteti arhiyvindegi № 124 isting 2 tomy «Eldes Omarovty jәne t.b. aiyptau isi» - dep atalady. 1929 jyly qantar aiynda bastalghan jalpy 7 tomnan túratyn isting búl tomyna negizinen Dinmúhamed Ádilevti tútqyndaghannan 3 ay búryn, 1927 jyly 13 qazanda jauapqa tartylyp, qayta bosatylghan Eldes Omarov pen 15 qazanda ústalghan Halel Ghabbasovtyng tergeu isindegi jauaptary tirkelgen. Bir-birine eshqanday qatysy joq jaylardy (mysaly, Betpaqdaladaghy, Torghaydaghy, Shynghystaudaghy oqighalardy) ózara baylanystyrghan:

«Alashordashylar» kóterilis úiymdastyru ýshin qyrgha astyrtyn óz adamdaryn jibergen, sonday-aq aghylshyn imperiyasymen jәne sol kezde Parijde, Germaniyada túratyn Validovpen, Shoqaevpen baylanys jasau ýshin shet elge oqugha (Birimjanovty, Biytileuovti, Múnaytpasovty) jibergen - degen aiyp taghyp, «Alashorda» qayratkerlerin jappay tútqyngha alyp, týrmege qamaghan.

«Qylmysty iske» «jana kuәgerler» tartyp, olargha bólek is qaghazyn toltyrdy. «Qosymsha qosylghan» búl adamdar kim edi jәne Baytúrsynovtyng sonynan shyraq alyp týsip, qalayda aiypker, ekstremist, kontrrevolusioner etip kórsetuge tyrysulary qalay? Osy jetpis eki adamnyng basyn biriktiretindey ortaq mýddeleri boldy ma? Sony aighaqtaytynday dәleldi sebep bar ma?

Bar. Ol - búl adamdardyng «Alashordagha» qatysty ortaq ómirbayany edi.

OGPU-ding de, Goloshekinning de kózdegen týpki nysanasy jәne barynsha әshekereleuge tyrysqan qylmysy sol tús bolatyn. Óitkeni «últshyl», «panturkist», «kontrevolusioner» degen úghymdy sayasy - iydeologiyalyq sahnada «oynatu» ýshin әueli ony «tiriltu» qajet-tin.

Aldyn-ala eskerte keterimiz: sot barysyndaghy otarlau tarihy, el, jer, konfiskasiya, asharshylyq, әdebiyet pen mәdeny ruhaniyat turaly alash qayratkerlerining tergeu kezindegi pikirleri men súraq-jauaptary arnayy bólimderde taqyryp boyynsha jeke-jeke keng auqymda taldanatyn bolghandyqtan da, búl bólimde tek әr azamattyng týrmege jabyluyna sebepker bolghan iliktes jaylardy ghana, yaghni, taza tergeu tarihyn ghana qamtimyz. Sonymen qatar Zaky Validov pen «Qaranoghay isine» qatysty súraq-jauaptardy da ynghaylastyra jelige tarttyq.

 

Birimjanov Ghazymbek - 1896 jyly Qostanay okrugining Torghay audanynda tughan. Joghary bilimdi mal dәrigeri. Memlekettik sauda basqarmasynda istegen. Zanger Ahmet Birimjanovtyng inisi. Kәrim Jәlenovten keyin tútqyndalghan.

 

Gh.Birimjanov: «24 qantar 1929 jyl. Men 1896 jyly tudym, 1914 jyly realidyq uchiliyshede oqydym, odan keyin maydandaghy qara júmysqa tartylghandargha kómektesu ýshin Kiyevke bardym. Qazaqtardyng kópshiligi oryssha bilmeytin, sondyqtan da maydangha barudy qoghamdyq paryzym dep eseptedim. Joghary oqu ornyna týsuding reti kelmedi. 1917-1918 jyldary  Orynborda boldym. Mening qalyptasqan túraqty kózqarasym bolghan emes. Bar oiym - oqu bolghandyqtan da, qazir de sayasy iske shorqaqpyn. 1918 jyly Torghaygha bardym. Sol kezde Túnghashin men Jangeldin úsynys jasady. Uezd komissary Aravin bolatyn. Onda túraqty ókimet te, ózara bólinushilik te joq edi. 1918 jyly men Orynbordaghy „Alashordashylargha" qosyldym. Basshylary Bókeyhanov, Baytúrsynov, Qaratileuov edi. Oghan deyin «Alashordashylardyn» eshqaysysyn bilmeytinmin. Naqty bir qyzmet atqarghamyn joq.

«Qyzyl әskermiz» - dep kelgender qazaqtardy tonap, attaryn tartyp alyp jatty. «Alashordanyn» jasaghy bar bolatyn. Jangeldinmen kelisim jýrgizip, Baytúrsynovty Mәskeuge jiberdi. Sol kezde kazak polki sau ete qaldy. Baratyn jer qalmady. Biz kazaktardyng biyligin moyyndaugha mәjbýr boldyq. Meni Kolchakqa júmsap jiberdi. Nege onday tapsyrma bergenin bilmeymin. „Alashordanyn" tapsyrmasyn oryndaugha tyrystym. Búl 1919 jyldyng kóktemi bolatyn. 1919 jyldyng basynda Validovke jiberdi. Validovting „Alashorda" ýkimetin qoldauyn ótinish etti. Orynborda „Alashordanyn" әskery kenesi ótip  jatqanda Validov te sonda boldy. Ol eshqanday kómek kórsetkisi kelmedi, qazaqtarmen aradaghy baylanysy da nasharlady».

Bashqúrt últtyq әskeri - Aqtóbe, Oral jәne Ontýstik Ural baghytyndaghy qyzyl әskerge qarsy is-әreketke kóshedi. Sonyng ishinde Z.Validovting esteliginde «Alashorda» әskerining jasaghyna qatysty óte bir qyzyqty derek bar:

Z.Validov:«Samara ókimetimen, oraldyq kazaktarmen, qazaqstandyq jasaqpen jýrgizgen barlau júmysymyz óte sәtti boldy. Oral (Teke) - Hanordasy - Astrahani guberniyasy - Guriev (Ýishik), Omby-Batys toby qúryldy. Bashqúrttyng últtyq aqyny Seitgerey Maghaz, Shayhzada Babich, ózbek aqyny Ábilhamid Sýleymen (Sholpan), qazaqtyng jas jurnaliysi Birimjanov jәne taghy bir oqyghan aitysker aqyn qazaq qyzy qalalarda jasyryn úiym qúryp, Orynbordaghy ortalyqty qúndy derektermen qamtamasyz etip otyrdy. Qazaqtyng aqyn qyzy men aqyn Shayhzada Babichting basynan keshken oqighalarynyng qiyn da, qyzyqty ekeni sonday, ol turaly roman jazugha bolar edi. Mysaly: Qazaqstanda kenes ókimetin ornatu tapsyrylghan Jangeldinning ol qyzgha sengeni sonday, Moskvadaghy isting barysyn tolyq bayandap otyrdy. ...Sonyng nәtiyjesinde Ashhabadtaghy 11 shilde kýngi әskerlerding kóterilisi, aghylshyn әskerining Týrkimenstan men Bakuge basyp kirui, tipti, aghylshyn barlau toptarynyng Aleksandrov portyna keluin, týrik armiyasynyng Ázirbayjangha basyp kiruin, Bókey ordasyndaghy, Oral men Gurievtegi, Hiua men Búqaradaghy oqighalardy qazaqtyng zerek qyzy arqyly bilip otyrdyq», - deydi bashqúrttyng әskery ministri.

Búl - óte qyzyqty әri taghdyrly oqigha. «Aytysker, erjýrek qyz kim, onyng taghdyry qalay qalyptasty. Mysaly, alash qozghalysy túsynda jauyngerlik tapsyrmalar oryndaghan, ómirden erte ótken Aqqaghyt (Aqqaghaz-? - T.J.) Dospanova kim edi? Últymyzdyng tәuelsizdigi jolynda kýresken «Alashtyn» batyr arulary da úmytylmauy tiyis. Tarihy shyndyq sonda ghana qalpyna keledi. Ókinishke oray batyr qyzdar turaly derekter mәngilikke iz-týssiz sinip ketti me degen qauip bar. Mýmkin Á.Jangeldinning «qyzyl keruenine» qatysty qújattarda aty atalyp qaluy ghajap emes.

Sonymen, «tórt qúbyladan» qadalghan dúshpan qysymynan qútyludyng joldary talqylanghan әskery keneste (oghan «Alashordanyn» atynnan Seidazym Qadyrbaev qatysqan) mynaday halyqaralyq sayasy oqighalar anyqtalady: Bakudegi týrik әskeri Ashhabadqa bet aldy, al ondaghy aghylshyn әskeri Aughanstangha sheginbek; Aughandyqtar aghylshyndarmen soghysu ýshin kenes ókimetinen qaru-jaraq almaq. Eger oqigha osylay damysa: onda kenes ókimetine qarsy soghysu - Týrkiyamen, Aughanstanmen, Ýndistanmen soghysu, Reseyding jauy aghylshyndarmen odaqtasu - degen sóz. Al ol Resey jaghdayynda mýmkin emes. Sondyqtan da eriksiz kenes ókimetin moyyndaudan basqa amal qalmaydy. Ekinshi sebep: Sibirdegi Kolchak ókimeti de, Samaradaghy Qúryltay kenesi ýkimeti de: Bashqúrtstan men «Alashorda» әskerin kýshpen taratyp, olardyng jetekshilerin atu jazasyna kesu, sóitip olardyng Týrkistangha qosylyp, Týrkiya men Germaniyanyng әskery kómegine qol artuyna mýmkindik jasamau turaly búiryq shygharuy edi. Ýshinshi sebep «Qatirada»:

Z.Validov: «Alashorda» ýkimeti ókilderining әkelgen habary. Olardyng qatarynda Ghazymbek Birimjanov pen jazushy Múhtar Áuezov boldy. Kolchak pen onyng odaqtastary: últtyq әsker men últtyq ýkimet qúrugha qarsy jazalau әreketine kóshkendikten de, olar da eriksiz kenes ýkimetimen kelisuge mәjbýr bolypty. Keyinnen Ghazymbek Germaniyagha kelip, sonda bilim aldy, al otanyna qaytyp oralghannan keyin zaualgha úshyrady, - dep dep kórsetilgen.

Múhtar Áuezovting «Alashordanyn» atynan kenes ýkimeti jaghyna shyghu turaly ókildikke baruy Zaky Validovtyng «Qatiralarynan» basqa qújattarda rastalmaydy. Búl derek M.Áuezovting isine qatysty tústa qosymsha taldanady.

Gh.Birimjanov (jalghasy): «Sodan keyin kenes ókimeti jaghyna shyghu resmy týrde sheshildi. Torghaydaghy әskery kenes qarusyzdandyryldy. Kenes jetekshileri Dulatov, Seydaliyn, Qadyrbaev Semeyge ketti. Tughan agham sonda - Semeyde túrghandyqtan da men de Semeyge keldim. Semeyde Bókeyhanovty, Qozybagharovty kezdestirdim. 1921 jyldyng basynda gubrevkomgha ornalastym.

Qaytadan Orynborgha, odan Tashkentke keldim. Búl 1921 jyldyng kýzi bolatyn. Dulatovpen búrynnan tanys edim. Ol meni gazetke ornalastyrdy. Men Dulatovpen birge túrdym. 1922 jyly men shet elge oqugha kettim. Onda Validovpen birneshe ret eski tanystar esebinde kezdestim. Oghan eshkimnen eshqanday hat-habar tapsyrghamyn joq. Shet eldegi ózbekterding úiymy turaly eshtene bilmeymin. Mәdeniyet jóninde bir birlestik bolatyn. Olar kileng búqaralyqtar edi, al men jalghyz qazaq bolghandyqtan da, olarmen baylanys jasaudyng esh qajettigi bolmady. Germaniyada tatar jәne ózbek komissiyasy bar, al tәuelsiz Týrkistan mekemesi degen úiymdy estigemin joq. Elge qaytqanda Validovten eshkimge eshqanday da hat әkelgen emespin. Qyzylordagha kelgen professordy bilesing be, joq pa, degen súraqqa jauabym: onyng aty - Klayn, onyng osynda kelgenin jәne Oqu-aghartu komissariatynyng qazaq mәdeniyeti qoghamy arqyly meni izdestirip jýrgenin estip, kezdestim. Ol Qazaqstandy aralamaqshy eken, maghan erip jýrudi ótindi, men bas tarttym".

 

Búl kýngi tergeu osymen ayaqtalghan siyaqty. Búdan keyingi jauaptarynda  Gh.Birimjanov ózimen birge suretke týsken, iske tartylghan barlyq aiyptalushylargha qoyylghan ortaq súraqtargha bir sydyrghy jauap beredi. Ózining Germaniyada oqyghan kezinde Berlinde sayasy baspana izdep jýrgen Zaky Validovpen kezdeskenin, onyng SSSR-degi «Alashorda» mýshelerine eshqanday jasyryn hat tabys etpegenin aitady.

«Azamat Birimjanov Ghazymbekting qosymsha jauaby. 27 nauryz, 1929 jyl.

...Men (shet elde jýrgende - T.J.) shet elderde shyghatyn gazetterding eshqaysysymen de júmys isteskem joq, onyng ishinde "Tatarstan kiyzelimen" de baylanys jasamadym. "Eny Týrkistan" jurnalyn jazdyryp algham joq, onyng keybir sandaryn ghana kórdim, oqugha talaptanyp edim, maghan týsiniksiz boldy, óitkeni men týrik tilin bilmeytin edim. Sondyqtan da "Eny Týrkistan" jurnalynyng 10 danasyn jazdyryp aldy degendi joqqa shygharamyn. Ol jurnal turaly Validovpen sóileskemiz joq».

 

Búl mәselege tergeushiler de ýnemi qayta ainalyp kelip otyrghan. Ghazymbek Birimjanovtyng 1929 jylghy 26 mausym kýngi qosymsha tergeude bergen jauaby:

«Shet elde jýrgen kezimde "Aqjol" gazetine eki-aq ret maqala jazdym. Birinshisin Berlinge kelisimen-aq jazdym, onda ózimning jol-jónekey kórgenderimdi, alghan әserimdi bayandadym. Ekinshi: shet elde oqyp jýrgen ózbek studentterining ýndeui edi, sony qazaq tiline audaryp, "Aqjol" gazetine  joldadym. Ol gazette jariyalandy ma, joq pa, bilmedim.

Ózbek studentterining kómek súrap ýndeu tastauynyng sebebi, biz shet elge oqugha ketken kezde qarajatty bir jylgha layyqtap alghan edik, alayda, SSSR-daghy jәne Germaniyadaghy aqshanyng qúnsyzdanuynyng ósuinen bizding qaltamyz qaghylyp shygha keldi. Mine, sondyqtan da ózbek studentteri ashyq hat arqyly ýndeu jariyalaugha sheshim qabyldap edi .

Ol (Validov - T.J.) maghan uniyversiytette oqyp jýrgen kezimde kelip jolyqty. Ol birden mening pәterime keldi. Mening meken-jayymdy qalay bilgenin bilmeymin, ol kisimen hat jazyspaghanym anyq esimde. Mening adresimdi ol Parijdegi Mústafa Shoqaevtan bilip kelui mýmkin, óitkeni biz onda barghannan song birazdan keyin ol (Shoqaev - T.J.) Berlinge soghyp, bizge Týrkistandyqtargha jolyqqan bolatyn, alayda men ol adammen tanys emespin, mýmkin, Múnaytpasovty tanityn shyghar, sebebi ekeui de bir jerden bolatyn. Biz Shoqaevpen birneshe ret kezdestik jәne onyng pәterinde de boldyq. Ol ózining qarajatynyng joqtyghyna shaghynyp jýrdi...

Kenes ókildigining jaghynan oghan shet elden Otanyna qaytyp kelu turaly, onyng bostandyghyna tolyq kepildik beretini jóninde úsynystar jasaldy, biraq odan Shoqaev bas tartty.

Onyng jalghan derekterge sýienip jazghan maqalalaryna baylanysty men oghan: nege búlay ettiniz?, - dep súraq qoydym. Ol jadaghaylap qana naqty kókeykesti mәseleler jóninde әzirshe jaza almaytynyn bildirdi. Men onyng sebebin bylay dep týsindim: ol aqtardyn shygharyp túrghan shet eldegi gazetterimen baylanys jasaghandyqtan da, olargha qarsy dittegen, kókeyin tesken jәne dauly mәselelerdi jazugha dәti jetpey jýr eken ghoy, - dep týsindim. Ózining SSSR-gha qarsy tikeley úiymdastyryp jýrgen әreketteri turaly maghan eshtene de aitpady. Berlinde bir aptaday túrdy da qaytadan Parijge ketip qaldy.

Validov әuelide mening pәterimde túrdy, men sol kýni-aq oghan layyqty pәter tauyp berdim, sol ýide qashan ózi Konstantinoplige ketkenshe túrdy. Men Validovtin, Validov mening pәterime baryp kelip jýrdik. Ol keneske qarsy әreket jýrgizdi me, joq pa, onysyn maghan aitqan joq. Ár әngime sayyn erkin Týrkistan turaly ýzbey aitumen boldy, biraq ony qalay jýzege asyrmaqshy, búl jaghynan maghlúmdar etpedi. Ol Shoqaevtyng aq orys emigranttarymen istes bolghanyn únatpaytyn. Biytileuov Damollanyng Berlinnen SSSR-ge jýrer kezinde Validov te Berlinde bolatyn, Biytileuovting qaytar kezinde ol mening pәterimde boluy da mýmkin. Al songhysy (Biytileuov - T.J.) qaytar aldynda mening pәterimde túrdy, men ony vokzalgha jalghyz ózim shygharyp saldym. Biytileuov arqyly Validov Dulatovqa jәne basqa adamdargha hat berip jiberdi me, joq pa, ol anyq esimde qalmapty. Egerde Biytileuov solay dep kórsetip otyrsa, onda hat bergeni ghoy. Al shifrlanghan hat jazugha mening qatysym boldy dep  Biytileuovting kórsetui negizsiz, óitkeni, men shifrding tilin bilmeymin. Maghan kórsetilgen shifrlanghan hattaghy jazu - Biytileuovting jazuy. Áripterding týsine qarap, keybir sózderdi Validovting jazuy mýmkin dep esepteymin. Mýmkin, shifrlau ýshin jazu ýlgisi men sózding maghynasy onsha qajet te emes shyghar.

Qoly - Ghazymbek Birimjanov. Súraghan - Saenko».

 

Zaky Validov ózining estelikterinde Ghazymbek Birimjanovtyng Germaniyagha oqugha kelgende onymen kezdeskenin jazady. Alayda onda Álihan Bókeyhanovqa, ne Ahmet Baytúrsynovqa, ne Mirjaqyp Dulatovqa shifrmen hat joldaghany turaly eshtene de aitylmaydy. Búl tergeudegi basty maqsat - «Alashorda» qayratkerlerin emigrasiyada jýrgen Zaky Validy men Mústafa Shoqaydyng is-әreketimen qalayda baylanystyru.

Búdan keyin tergeushiler Gh.Birimjanov pen Z.Validovting 1922 jyly Tashkentte kezdeskenin kórgeni turaly K.Jәlenovting aqparyn rastatu ýshin ekeuin ózara bettestirgen.

«Gh.Birimjanov pen Jәlenov Kәrimning betteskenindegi súraq jauaptyng hattamasy, 29 nauryz 1929 jyl.

Súraq: (Jәlenovke) - Tashkentte jasyryn jýrgen Valiydiydi Sizding pәterinizge Birimjanovtyng alyp kelgeni ras pa, onday jaghday boldy ma?

Jauap: - 1922 jyldyng jazynda kýndiz Birimjanov Ghazymbek institutqa Validiymen birge keldi de maghan: mine, Validov degen kisi osy, búl adam partiyanyng Ortalyq komiytetine kiru ýshin keldi, ol turaly ótinishin de tapsyryp qoydy, - dedi. Múny Validov te rastady, sodan son: jauap alghansha bir-eki kýn jasyrynyp jýru kerek bop túr, sondyqtan da instituttyng sayajayynda panalay túrugha mýmkindik ber, - dep ótindi. Men oghan kelisimimdi berdim».

Súraq: (Birimjanovqa) Onday jaghday boldy ma?

Jauap: Onday jaghday bolghan joq.

Súraq: Siz ben Jәlenovting arasynda bas arazdyqtarynyz joq pa?

Jauap: Joq, arazdyghymyz joq. Men ózim ýshin jauap beremin.

Súraghan - Saenko».

 

Sonda qaysynyng jauaby dúrys?

K.Jәlenov aldynghy kórsetindisinde Z.Validovty sayajaydaghy ýiine panalatqany jóninde eshqanday maghlúmat bergen joq bolatyn.  Tergeude qasarysa jauaptasqan adamnyng biri de osy Kәrim Jәlenov. Búl mәselening bayyby keyingi jauaptarda naqtylana týsedi. Al Z.Validov ózining «Qatiralarynda» qúpiya pәter jaldaudyng eshqanday qiyngha soqpaghany turaly onyng jauabynyng osydan bes jyl búryn sheshilip qoyghanyna mynaday uәj keltiredi.

Z.Validov: «Mening dosym Ubaydolla Hojaev zanger retinde: «Qúryltay jinalysyna mýshe bolu ýshin ýmitkerding qanday da bir jyljymaytyn dýniye-mýlki bar ekenin kórsetetin bap bar. Bir nәrse satyp alyp qoyynyz», - dep kenes berdi. Onyng aqylyn tyndap, Tashkentting janyndaghy Ahangaren ózenining jaghasyndaghy Ablyq degen jerden baqshasy bar ýy satyp aldym. Ýiding túrghan jeri keremet edi, odan Shatqaldyng qarly shyndary kórinip túratyn. 1917 jyly satyp alghan mýkammalyma kóz qyryn saludyng reti týspedi, onyng esesine 1922 jyly basmashylar qozghalysyna qosylghannan keyin Bashqúrtstannan kelgen bizding jigitter osy ýide ailap túrdy. Sol kezde men de kórseng kóz sýisindiretin baqshasy bar, suy mol, jemisi tógilip túrghan osy ýide birer kýn túrdym», - deydi.

Búqarada astyrtyn úiymda jýrgen Z.Validov Tashkentke ótetin qúryltaygha qatysu ýshin «Qyzylqúm arqyly salt atpen jasyryn keledi». «Týrkistan últtyq birligi» astyrtyn qozghalysy tóraghasynyng Tashkentke jasyryn kelui, qúryltay ótkizui, Gh.Birimjanovpen, M.Tynyshbaevpen, T.Rysqúlovpen kezdesui tergeu isinde dәleldenbey qaldy.

«Alashorda» isine negiz bop tartylghan Zaky Validovting 1922 jyly Tashkentke jasyryn kelgende onyng qayda túraqtaghany turaly súraqqa eshkim de jauap bere almaghan. Búl kәdimgidey bas qatyrghan mәsele bolghan. Tergeushiler qansha shúqshiya tekserip, shyndyghyn asha almaghan búl sapardy Z.Validovting ózi bylay eske alady:

Z.Validov: «Aqpan aiynda týrikmenderden Qaqajan Berdiyev, Qazaqstannan «Alash Ordanyn» ókilderi Hayretdin Bolghanbaev pen Múhtar Áuezov (janylys ketse kerek, negizi Ghazymbek Birimjanov boluy mýmkin - T.J.) pen Dinshe jәne әli kózi tiri eki kisi keldi. «...Ekindi namazy kezinde Tashkentke kirdik. Bizding múndaghy ortalyq kensemiz belgili edi. Ol - qalanyng qaq ortasyndaghy Qazaqstan pedagogikalyq institutynyng ghimaraty bolatyn. Búl ghimarat patsha kezinde gimnaziya edi. Sayabaqtyng ortasynda. Salt atpen institutyng baqshasyna kirdik. Múghalim Ghazymbek Birimjan bizdi qarsy aldy. (Onymen birneshe jyldardan keyin Berlinde taghy da kezdestim). Izdegenimiz de sol adam edi. Sol kýni keshte Týrkistan respublikasynyng búrynghy tóraghasy, yaghny búrynghy Qoqan avtonomiyasy últtyq ýkimetining tóraghasy Múhamedjan agha Tynyshbaevty kórdim. «Tanerteng «Ivanov» baghyna keldik. Meni múnda kýtip otyr edi. Shilde, tamyz ailarynda dosym Ábdiqadyrdyng kómegimen Týrkistan qalasyna kelgen Nәfisa da (Z.Validovting әieli, Bashqúrtstannan jasyryn kelgen) sonda keldi. Bizge Tashkent pen onyng tónireginde tórt jerde jasyryn oryn dayyndaldy: biri - osy baq; ekinshisi - Tashkentting Besaghash degen qyshlaghyndaghy jaldamaly pәter; ýshinshisi - Keles auyly qazaqtarynyng mynbasy Ábdirahmannyng ýii; tórtinshisi - Ablyqtaghy ózimizding qora -jayymyz. Kýndiz Keleste kezdesip, jiyndardy Besaghash pen Ivanov baghynda ótkizuge kelistik», - dep jazdy.

Demek, K.Jәlenov sayabaq pen sayajay tek kezdesu oryny retinde belgilengenin aitqysy kelgen.

 

 

8. Ahmed-Safa Yusupov

 

Topty surette beynelengen adamnyng biri Yusupov Ahmetsafa - 1894 jyly Qostanay okrugining Baqbaqqara audanynda tughan. «Enbekshi qazaq» gazetining әdeby qyzmetkeri.

Tergelushiler de, sypattama berushiler de, estelik aitushylar da jaqsy bagha bergen búl adamnyng tarihy júmbaq. A. Yusupov - M.Dulatovtyng bajasy.

 

A.ngsupov: «1929 jyl. Qantar. Qyzylorda. Qostanay okrugining Batpaqqara audanynda tughan. Qazaq. Atalary mal sharuashylyghymen ainalysqan. Auyl mektepterinde múghalim bolghan, Torghaydaghy qalalyq uchiliysheni bitirgen. Shartty týrde sottalghan (J.Aymauytovpen birge 1922 jyly Torghaydaghy asharshylyqqa úshyraghan qazaqtargha ýlestiruge mal aydap barghany ýshin «jergilikti jerden jazylghan qyzyl qypshaqtardyng aryzy» negizinde jalghan jala jabylghan. Onyng barysy J.Aymauytovtyng jauabynda tolyq kórsetiledi). Búryn „Alashordada" qyzmet etken.

„Men Tashkent qalasyna 1921 jyly aqpan aiynda Qazaq revkomynyng atynan Jangeldinning tapsyruymen  Shyghys halyqtarynyng arasyna ýgit jýrgizu ýshin jiberilgen „Qyzyl poezdyn" qúramynda keldim. Onda Dulatovpen, Birimjanovpen bir pәterde túrdym. Birimjanov Búqaragha baryp kedi. Ne ýshin bardy, ol jaghyn bilmeymin. Ol onda „Aq jol" gazetinde isteytin әri oqityn. Redaksiyada túraqty istedi. Men de „Aq jolda" jauapty hatshy mindetin atqardym.

Ádilevpen men 1921 jyly Tashkentte qúqyq jónindegi lektor bolyp jýrgende tanystym. Bolghanbaev sodan keyin keldi. Ádilevting qayda túrghanyn bilmeymin. Ol Qojanovqa baryp jýretin.  Sodan keyin men on 1926 jyly qazaq teatrynda diyrektor bolyp túrghanda bir-aq kórdim. Qaytyp jýzdesken emespin. Auylda jýr dep estigemin. Qay auylda jýrdi, ol jaghynan maghlúmsyzbyn.

Tashkentte týsken suretke keletin bolsaq, Dulatovtyng Semeyge jýruine, Birimjanovtyng Búqaradan keluine oray týstik. Suretke týskender Halel, Jahansha Dolsmúhamedovter, Omarov, Bolghanbaev Hayretdiyn, Jәlenov Kәrim, Birimjanov, Dulatov  jәne men, búdan basqa Tynyshbaev pen Qúralshin boldy-au deymin».

 

Tergeu barysynda ol eshbir kuәgerding kórsetindisin maqúldamaghan, jana aighaq ta bermegen. Keyinnen jer mәslesi turaly qosymsha súraq bergen:

«Azamat Yusupov Ahmet-safanyng bergen qosymsha jauaby. I kókek. 1929 jyl.1925 jyly Álihan Bókeyhanov professor Shvesovty ertip Qyzylorda qalasyna kelgende men Qyzylordada bolatynmyn, Álihanmen jýzdestim. Ol búrynnan jaqsy tanys mening әielime sәlem beru ýshin bizding pәterge keldi. Onyng keluining basty sebebi - Qazaqstandaghy jer bólisine qatysty kesimdi jer mólsherining kólemin anyqtau edi. Kimnen estigenim esimde joq, әiteuir sol kezde: QSSR-ding jer jónindegi halyq komissariaty qazaq qyzmetkerlerining keneytilgen mәjilisin shaqyrypty, - dep estidim. Búl keneske kim qatysty jәne onda qanday mәsele kóterildi, onysyn bilmeymin jәne ol turaly estigemin de joq. Ol jóninde Bókeyhanov maghan eshtene aitpady... Bireulerden: ózge de qazaq qyzmetkerlerimen birge Bókeyhanov Baytúrsynovtyng ýiinde qonaqta boldy, - dep estidim, biraqta naqty kimderding bolghanyn aita almaymyn, sebebi, ol qonaqta men bolghamyn joq".

Tergeuding ýkimi boyynsha:

«tótenshe komissiyanyng alashordashylardyng ishine engizilgen tynshylyq qyzmetin atqarmaghany, der kezinde habarlamaghany ýshin» aiyptalyp, eng joghary jazagha kesilgen.

Búl mәlimetti qalay týsinuge bolady?

«Seksottyqtan» bas tartyp, syr saqtaghany ýshin alghau kerek pe, joq, alashqa tynshy bolugha keliskeni ýshin qarghau kerek pe? Búghan anyq jip tagha almadyq. Sayasy astyrtyn úiym júmysy neshe týrli әdis-tәsilge, amal-aylagha qúrylady. Sonyng ishinde: «Alashorda» mýshelerining sonynan qoyylghan andu men tynshylyq әreketterin bilip otyruy ýshin onyng «tótenshe mekemening senimine» әdeyi kirgizilui de mýmkin.

Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatova apay búl mәlimetti alghash estigende qatty mazasyzdanyp, Ahmetsafanyng aq jarqyn minezin, balajandylyghyn aityp, «Alashordagha» tynshylyq jasaugha әieli Gýlshahra da, bajasy Mirjaqyptyng da mýmkindik bermeytinine sendirgen edi. Keyin tergeu isimen terendey tanysa kelip, súraq-jauaptarynyng astaryn aityp, jogharyday pikirimizdi bildirgende: «Alashtyng mýddesi ýshin onday tәuekelge baruy әbden mýmkin», - ekendigine kelisti.

G.Dulatova: «Joghalyp tabylghan suret 5.V.1921 jyly Tәshkentte týsirilgen. Onda shayhanada dastarhan basynda, ózbekshe kiyinip mәslihat qúryp otyrghan ýsh kisi beynelengen. Ortadaghy M.Dulatovqa qorqor tútatyp berip jatqan Ghazymbek Birimjanúly, al ong jaqtaghy aq shәinekten shay qúiyp berushi - Ahmedsafa Yusupov. Suretting tómengi jiyeginde әkemning "Osartivshiyesya kirgizy v chayhane», - degen eskertpesi bar. Búl suret Torghay topyraghynan shyqqan ýsh azamattyng bir-birine degen jaqyndyghynyn, dostyghynyng belgisi», - dep eske alady.

Qaralau ýshin de, alghau ýshin de emes, tek tergeu isindegi derekti jetkizu ýshin ghana jogharydaghy ýkimdi janay qúlaqqaghys  jasay ketudi jón kórdik.

 

 

9. Hayretdin Bolghanbaev

1988 jylghy Qazaq SSR jogharghy sotynyng anyqtamasynan: «Qylmystyq isterding materialdarynda Ádilev pen Bolghanbaevting 1921 jyly Tashkentte birge bolghany turaly, sodan keyin olardyng Validovpen jolyghuy ýshin Búharagha barghany turaly derekter bar. Al ol kezde (Validovting - T.J.) qasynda búl ekeui emes, Tashkentten barghan Birimjanov pen Biytileuov bolghan. Olardyng (Ádilev pen Bolghanbaevtin) bergen jauabyna qaraghanda, Validovtyng kómegimen shet elge ketudi kózdegen, sol ýshin onymen (Validovpen) kelisim jýrgizu maqsatymen qyzmet ornynyng komandirovkasyn paydalanghan. Keyinnen búlardyng ekeui, Birimjanov pen Biytileuov shet elge oqugha ketuge múrsat aldy».

Songhy sottyng búl anyqtamasy boyynsha, Ádilev pen Bolghanbaevtyng Validovke baruynda sayasiy-kontrrevolusiyalyq is-әreket joq, jýzege aspaghan tilek bar delinedi.

Jogharyda kórsetkenimizdey, D.Ádilevting Búqaragha barudaghy maqsaty mýldem basqa bolyp shyqty. "Partizan", buntari" D.Ádilev Z.Validovting demeuimen shet elge ótip ketudi kózdegen. Alayda Búqaradaghy aumaly-tókpeli jaghday, ózining shaldyqpaly dertke úshyrauy ol oiyn jýzege asyrugha mýmkindik bermegen.

Z.Validovting keyin 1967 jyly Stambulda shyqqan "Estelikterinde" búl eki azamattyng Búqaragha kelui barynsha tiyanaqty aitylghan.

Al endi osy Bolghanbaev kim?

Bolghanbaev Hayretdin - 1893 jyly Aqmola okrugining Núra audanynda tughan. Petropavldaghy sovet-partiya mektebining oqytushysy. Qazaq túrmysy, onyng sayasy qúrylymy, otarshyldyq ezgining zardaptary, jazalau sayasatynyng qúrbandary, týrkistandyqtardyng qasiretti taghdyry turaly maqalalary «Qazaq», «Saryarqa», "Birlik tuy" gazetterinde jariyalanghan. «Alashordanyn» Aqmola komiytetining mýshesi. Bilimi arnayy orta, 1920-1921 jyldary Orynbordaghy partiya kenes qyzmetkerlerin dayyndaytyn mektepte sabaq berdi. «Goloshekinning «Kishi Oktyabrin» synap maqala jazghan, leksiyalarynda oghan qarsylyghyn ashyqtan  ashyq aitqan. Baysaldy, isker, úiymdastyrushylyq qasiyeti basym, VSIYK-ting keshirimine ilingen adamnyng biri.

Tergeu barysynyng hattamasy auyzsha jazylghan boluy kerek, sóz, pikir qaytalaulary, ayaqtalmaghan oilar, janama týsinikter, ózara baylanyssyz mәtinder oryn alypty. Alashordashylargha taghylghan negizgi aiyptyng bastysy bolghandyqtan da, OGPU-ding Shyghys bólimining bastyghy Petrov jýrgizgen súraq-jauaptyng jalpy jelisin saqtay otyryp, mazmúndap berudi jón kórdik.

„1922 jyldyng kókteminde Oqu aghartu komissariatynyng baspasóz bólimining atynan Orynbordan Tashkentke issapargha attandym. Sonymen qatar Bókeyhanovtyn, Baytúrsynovtyn, Sәrsenovting atynan Búhara halyq respublikasyndaghy Validovpen kelisim jýrgizu turaly tapsyrma aldym, olar hat jazyp berdi. Múny Orynborda Álibek(ov - ?) pen Omarov qana bildi. Tashkentke kelgen son  Dulatovqa habarlastym. Búqaragha kelisimen Oqu-aghartu komissary Aripovting bólmesine jinaldy. Ol Validov túratyn bir ózbekting ýiin kórsetti. Validov últ sayasaty jóninde aitty, qazaq últshyldary ýshin búl eshqanday janalyq emes edi: bashqúrttardyng qazaqtarmen baylanys jasauy halyqtardyng yntymaqtastyghyn saqtau ýshin kerek, - dedi. Sonymen qatar ózining Kaspiy tenizine deyin týiemen jetkenin әngimeledi, kelesi kýni Búqaragha baryp bizdi ózine shaqyratynyn aitty. Bizben kimderding bolghanyn bilmeymin. Erteninde biz onyng pәterine keldik. Men onda 1,5-2 saghattay boldym. Alghashqy kezdesuden keyin ol mening nazarymdy onsha audara qoyghan joq. Sodan keyin onymen kezdeskemin joq. Bir apta auruhanada jatyp, Tashkentke qayttym. Ádilov sonda qalyp qoydy. Tashkentte kimderdi kórgenim esimde qalmapty, Halel Dosmúhamedovpen, Birimjanovpen kezdestim. Dulatov Tashkentte joq bolatyn. Qúryltaydan keyin Tashkentte bir-aq ret boldym».

 

Jauaptyng sonyna «1929 jyl, 29 qantar» dep kórsetilip, qolyn qoyghan. Tergeu isindegi jauaptardyng jazbalary retke keltirilmegen. Ár týrli qoltanbamen jazylghan.

Mysaly, jogharydaghy jauap 26 qantar kýni qaghazgha týsken siyaqty, al ekinshi kisining qolymen jazylghan aighaqta «29» dep. kórsetilgen. Arasyna qiylyp, jelimdelip qosylghan. Tergeu barysynda әr oqighany naqtylaytyn súraqtar qoyylghandyqtan da kelesi jauaptar aldynghy aitylghandardy tolyqtyryp, naqtylay týsedi:

„1922 jyldyng nauryz-sәuir aiynda Bókeyhanovqa, Baytúrsynovqa Validovten hat kedi dep estidim. Naqty qaysysyna tiyisti ekeni esimde joq. Mening Baytúrsynovpen tanystyghym jaqsy bolatyn jәne ol jeke pәterde túrdy. Óte siyrek baratynmyn. Oghan barsang ne úiyqtap jatady, әieli: «Týnde kesh jatty», - dep oyatpaydy, ne jazu jazyp otyrady. Negizinen ol ózi sózge sarang adam. Oghan súraq berip sóiletpesen, ózi sóz bastamaydy. Al Bókeyhanovpen sóilesu әldeqayda jenil. Bókeyhanov ózining Validovten hat alghanyn, onda onyng arnayy adam jiberudi ótingenin aitty. Bir joly meni Sәrsenov óz bólmesine shaqyrdy. Kirip barsam Bókeyhanov pen Ádilev otyr eken. Olar hattaghy ótinishine oray meni Validovke jiberuge úigharyp otyrghandaryn habarlady. Men óz ornyma Sәrsenevti úsyndym. Olar maghan: «Ol Oqu-aghartu komissariatynda jauapty qyzmette, onyng Búqaragha barghany ózge adamdardyng kýdigin tudyrady, sondyqtan da bolmaydy», - desti. Aqyry men kelistim, Ádilev te ózin menimen qosa jiberudi ótindi. Bókeyhanov: Validovting qanday oiy bar eken, jospary qanday, sony biludi jәne eshqanday uәde bermeudi, estip-bilgenimdi Bókeyhanovtyng ózine ghana mәlimdeuimdi tapsyrdy. Ádilev Tashkentke baryp, Validovti Búqaranyng qay jerinen tabuyna  bolady, oghan qalay jolyghu kerek, sony bilip, maghlúmattardy aldyn-ala dayyndap  qoy ýshin Tashkentke jýrip ketti.

Birneshe kýnnen keyin Baytúrsynovtyn, Bókeyhanovtyn, Sәrsenovting Validovke jazghan hatyn alyp men de Tashkentke keldim. Tashkentte Dulatovpen, Halel Dosmúhamedovpen jýzdestim. Solar arqyly bizden búryn Birimjanovtyng Validovpen kezdesip kelgenin bildim. Tashkentte astyrtyn úiymnyng bar ekeninen habarym mýlde joq edi, kimning ýiinde ekeni esimde joq, tek bir ret kezdeskende: Validov Birimjanovqa ashylyp eshtene aitpauy mýmkin, arnayy hat aparatyn әri odan kóri tәjiriybeli maghan oiyn ashyq aituy mýmkin, - degen pikir aityldy, sóitip mening Búqaragha baruym kerek dep sheshtik. Onda Ádilev, Dosmúhamedov, Espolov, Birimjanov boldy".

 

Hayretdin Bolghanbaevting ózge jauaptarynyng negizgi ózegi osy. Bókeyhanov, Baytúrsynov moyyndamaghan ne «mәn bermegensip qaraghan» búl oqighanyng shyndyqqa janasymy qanday? Tergeu jauaptarynyng ózge adamnyng qolymen jazyluyna qarap, D.Ádilevting ózin-ózi qayratker retinde kórsetuge tyrysqan qisynsyz da jýiesiz jauaptarymen sәikes kelse de, búl mәselege oray: H.Bolghanbaevqa qoqan-loqqy kórsetip, mәjbýrlep aitqyzdy ma, - degen kýdik úyalaghan edi. Sondyqtan da jiyrma jyldan astam uaqyt búl aighaqtardy jariya etpey kelip ek. Tergeu isimen ýstirt tanysqandar, ne ózge mәlimetterge sýienip pikir qorytushylar búl jaghdaydy әr qisynda týsindirip jýr. Biz tórelik aitpaymyz. Tek tergeushige berilgen jauaptardy iriktep, tarihshylardyng nazaryna úsynamyz.

Z.Validov jeltoqsanda Búqarada ótuge tiyisti qúryltaygha qatysu ýshin Qaraqúmdy kesip ótip, Sharsu arqyly Búqaragha keledi. Negizgi maqsatty - Búqara, Hiua, Týrkistan, Týrikmenstan, Qazaqstannyng ókilderi bas qosqan osy qúryltayda «Týrkistan últtyq birligi» partiyasyn qúru edi.

Mine, «Alashordanyng tergeu isindegi» basty mәselening biri de sol qúryltaygha kimderding qatysqanyn anyqtau edi. Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Múhamedjan Tynyshbaev, Halel Dosmúhamedov, Mirjaqyp Dulatov, Ghazymbek Birimjanov, Hayretdin Bolghanbaev siyaqty alash arystary tergeu barysynda ózderining Zaky Validovpen astytyn baylanysy barlyghyn joqqa shygharady. Ár týrli qisynda jauap qayyrady. Tek H.Bolghanbaev qana oqu-aghartu komissariatynyng tapsyrmasymen oqulyq baghdarlamasyn týzu maqsatynda barghanyn, Ghazymbek Birimjanov «Ashtargha kómek» komissiyasynyng tapsyrmasymen qarjy jinau maqsatynda issapargha shyqqanyn aitady.

Al Dinshe Ádilev Á.Bókeyhanov pen A.Baytúrsynovtyng jeke tapsyrmasyn oryndaghanyn basa kórsetedi. Biraq qanday tapsyrma ekenin naqtylap aita almaydy. Búqaragha barghandardyng ishinde Gh.Birimjanov pen H.Bolghanbaev «Alashordanyn» ókiletti qúzyryna ie bolghan jәne qúpiya hatty jetkizgen sol ekeui dep senimmen aitugha bolady. H.Bolghanbaevting kuәligine «Alashordanyn» móri basylghanyn, ózinde onday qúqyq bolmaghanyn D.Ádilev ózining kórsetindisinde atap aitady.

Sonymen, «Alashorda» qayratkerleri men Týrkistan, Búqara, Hiua respublikalarynyng arasynda yntymaqty sayasy baylanys bolghan. Ózining jasyryn ókilderin jiberu arqyly «Týrkistan últtyq birligi» qozghalysynyng zandy mýshesi retinde tirkelgen dep esepteuge tolyq negiz bar.

Z.Validov qúryltaygha: «Qazaqtardan «Alashorda» mýsheleri men týrikmen oqyghandaryn shaqyrdyq. Olardyng ókili kelgenshe Búqaranyng soltýstigindegi Hargos degen auylda (Búqara) әmiri jasaqtarynyng biri, bir baydyng ýiinde túrdyq. Búl ýidi ýkimet tartyp alghan eken. Bashqúrtstan әskerining polkovniygi Heybetullah Sýiindikovting úiymdastyruymen Euhady Ishmurziyn, mening kómekshim Ibrahim Ysqaqov jәne birneshe ofiyser Búqara armiyasynyng jauapty qyzmetterine ornalasty. Qarshy, Shahrisabz, Núr, Guzar, Kermiyne әskery jasaqtary sllardyng qolynda boldy. Búlardyng bәrin Arif taghayyndady. Bizding maqsatymyz - orystar últtyq әskerding qúryluyna qarsy shyqqan jaghdayda, ne qúryla bastaghan armiyany taratqan jaghdayda basmashylarmen birigip, soghys ashu bolatyn. Alayda últtyq mýddeni basmashylargha týsindiru kerek edi. Búl mәseleni tashkenttik, ferghanalyq dostarymyz jaqsy qolgha aldy. Búqaralyqtarmen, ózbektermen júmys jasau onay emes edi. Sebebi búqaralyqtar men tashkenttikter ózara kelise almaytyn, әri ózbekter arasynda orys mektebinen tәlim alghan qazaqtargha «missioner» retinde qaraytyn basym top bar bolatyn. Biz - búqaralyqtarmen, ózbektermen, týrikmendermen jәne qazaq ókilderimen Hargosta jәne Ámirding «Sitare Mah Hassa» sarayynda qalay astyrtyn jinalatynymyzdy, úiymdastyru júmystaryn qalay ótkizetinimizdi jәne Últtyq Ortalyqtyng baghdarlamasyn talqyladyq. Nәtiyjesinde, Ózbekstandaghy  diny baghyttaghy «Jaditshilder» men sosialistik «Erik», qazaqtardyng «Alash» partiyalarymen birigip men úsynghan jeti tarmaqtan túratyn Ortaq baghdarlama qabyldadyq: 1. Tәuelsizdikke jetu; 2. Demokratiyalyq memleket ornatu; 3. Últtyq armiya qúru; 4. Ekonomikalyq basqaru qúrylymyn ortalyqtandyru: temir joldar men qazba arnalardy (kanaldar) Týrkistannyng últtyq menshigi dep jariyalau; 5. Oqu-aghartudy jýiesin janartu jәne orystardyng yqpalynsyz batys mәdeniyetimen tikeley baylanys jasau. 6. Últ mәselesi jóninde: mektepterdi jәne memleketting tabighy baylyghyn memlekettegi últtardyng ýles salmaghyna sәikestendire bólu; 7. Tolyq diny erkindik, din isterin memleket isimen aralastyrmau.Qazaqtar Dinsheni ókil etip qaldyryp, elderine qaytqan son, sonynan kelgen «Jaditshilder» men «Erik» partiyalarynyng jeke-jeke baghdarlamalary qabyldandy. Búl - Búqarada bas qosuymyzdyng negizgi nәtiyjesi edi...», - dep eske alady.

Tergeuding jalghasynda aldynghy jauaptardan tuyndaghan súraqtar qoyylyp, naqtylana týsken. Nazar audararlyghy búl jauaptarda aldynghy kórsetindilerdi joqqa shygharugha úmtylys bayqalady. Mysaly, keyingi kórsetindilerge sýiensek, Baytúrsynovtyng Validovqa jazylghan hatqa mýldem qatysy joq bop shyghady, tipti, ol hattyng jazylghan - jazylmaghany da anyqtalmaydy. Tek Bolghanbaevtyng qyzmetine qaytyp oralmauy ghana ilikke - sebep boluy mýmkin, onyng ózi de sottyng ýkimine emes, әkimshilik sharagha layyq degen uәj bildiredi. Issapardyng qarjysyn (eger paydalanghan bolsa) mekeme óndirip aluy tiyis.Tergeushiler osydan keyin hat iyesin Bókeyhanov pen Dulatov etip kórsetkisi kelgen synay tanytady.

«Azamat Bolghanbaevtyng tergeudegi qosymsha jauaby. 23/YI.29 jyl.

Súraq: Tashkentke barar jatqanynyzda siz Bókeyhanovtyng Dulatovqa ne basqa adamgha jazghan hatyn apardynyz ba, joq pa?

Jauap: Tashkentke bara jatqanymda Bókeyhanov Dulatovqa hat berip jiberdi me, joq pa, ol jaghy esimde qalmapty. Bókeyhanovtyng Dulatovqa hat bergeni tipti oiymda joq".

Al Á.Bókeyhanov: «Ufadaghy kenesten keyin Validovpen qanday da bir baylanys  ornatty degendi ýzildi-kesildi joqqa shygharamyn: oghan Bolghanbaev arqyly sәlemdeme jibergenimdi de, nemese basqa bir jolmen odan-Validovten hat alghanymdy da joqqa shygharamyn», - dep mәlimdedi.

Qosymsha jauabynda H.Bolghanbaev: « 1. Búqaragha baratyn mandatty kim jazdy, ony bilmeymin. Bókeyhanov, Baytúrsynov, Biahmet Sәrsenov bergen mandatta eshqanday jasyryn tapsyrma joq, mening „Alashorda" atynan barghanymdy sendiru ýshin ghana jazylghan. Tapsyrma: Validovting qanday jospary bar, sony bilip kelu ghana bolatyn. Eski tanystarynyng atynan kelgendikten de Validov maghan sendi. Bir bashqúrtpen birlese júmys isteu turaly aitty. Ol adamnyng kim ekenin de bilmeymin, atyn da úmyttym. Validov keyin qayda ketti, basmashylargha ketti me, joq Mәskeuge ketti me, ol jaghyn da bilmeymin. 2. Partiya mektebining oqytushysy Júmabaevpen jalpygha ortaq mәsele jóninde sóilesip jýrdim. Astyrtyn әdeby ýiirme jóninde eshqandayda әngime estigen emespin. 3. Ádilevke 1926 jyly qazaq teatrynyng diyrektory bolyp túrghanda bir qysqa hat jazdym. Odan qysqa ghana jauap aldym», - deydi.

1988 jylghy Qazaq SSR jogharghy sotynyng anyqtamasynan: «Omarov, ózining 1921 jyly Orynbordaghy sovpartshkoldyng oqu bólimining mengerushisi bolghanyn, sol kezde Bolghanbaevtyng sonda oqytushy bop istegenin aitty. Sol jyldyng kókteminde Bolghanbaev odan Tashkentke komandirovkagha barugha rúqsat súraydy, búl kelisim beredi. Biraq ta onyng úzaq uaqytqa deyin qyzmetke qaytyp oralmauyna baylanysty, ol (Omarov) búl jóninde sayasy aghartu basqarmasynyng mengerushisi Kenjinge eskertedi. Songhysy (Kenjiyn) ózining qaramaghyndaghy qyzmetkeri Hohlovskiyge múnyng (Omarovtyn) kózinshe:Tashkentke ketken Bolghanbaevty tútqyndau jәne ony kýzetpen alyp kelu turaly telegramma salu turaly tapsyrma berdi. Búl tapsyrmanyng oryndalghany - oryndalmaghanyn ol (Omarov) bilmedi, alayda songhysyn (Bolghanbaevty) qaytyp Orynbordan kórmegen. Alayda, tergeushiler Omarvtyng búl kuәligin rastaytyn nemese ony joqqa shygharatyn dәlelderdi, sonday-aq qyzmet ornyna qaytpaghany turaly derekterdi izdestirmegen. Búl turaly Omarvpen betpe-bet bolghan kuәlesude Bolghanbaev: ózining Orynbordan joldanghan telegramma turaly eshtene bilmegenin aitty, biraq ta onda qaytyp oralmaghanyn joqqa shygharghan joq. Oghan qosa, Validovtyng hatyn Bókeyhanov (әuelde Baytúrsynov bolatyn - T.J.) oqyghan kezde, búryn múldem qaram-qarsy pikir bildirgenine qaramastan, Omarovtyng onda joq bolghandyghyn kuәlandyrady. Omarov, búdan keyin Ádilevtyng Orynborgha 1921 jyldyng basynda kelgenin, Bolghanbaevpen bir bólmede túrghanyn, ózine júmys izdep jýrgenin, al kóktemde Tashkentke ketkenin aitqan».

Jogharghy sottyng mýshesi Qazyhan Kenjebaev marqúm ýsh ay otyryp qorytqan búl aiqyndamasy barynsha tiyanaqty әri zandyq salmaghy bar sózdermen bayandalghan. Ondaghy astarly mәtinge jýginsek: Hayretdin Bolghanbaev Z.Validovpen jolyghu ýshin Búqaragha barghan. Alayda ózining saparynyng basty maqsatyn: Búqara ónirindegi qazaq shәkirtterin oqulyqpen qamtamasyz etilu jaghdayyn sheshu turaly Oqu aghartu komissariatynyng tapsyrmasyn oryndau, - dep týsindirgen.

Jogharghy sottyng mýshesi Qazyhan Kenjebaev marqúmnyng da aiqyndamany aqtaugha qaray beyimdep jazghany anyq angharylady. Jeltoqsan oqighasynan keyingi qiyn kezendi basynan keshirip jýrip, múnday tәuekelge barghanynyng ózi batyldyq. Anyghy, H.Bolghanbaev: " Z.Validov bayypty sayasatker emes eken" dep bagha beredi tergeushilerge. Al D.Ádilev te H.Bolghanbaevting qayratkerligine kónili tolmaydy. Bizding oiymyzsha, múnyng barlyghy tergeuding ekpinin basu ýshin qoldanylghan tәsil. Al Z.Validov pen "Alashorda" kósemderining arasynda tyghyz baylanys bolghany shyndyq. Sondyqtan da H.Bolghanbaevti Búqaragha "Alashordanyn" resmy ókili retinde qúpiya barghany tarihy dәleli bar sayasy oqigha dep baghalaymyz.

10. Asqar Dulatov jәne Basqalar...

 

Qazaqstannyng sot, prokuratura, tergeu oryndary 1929 jyldy asqan tegeuirindi qarqynmen qarsy aldy. Qylmysty ister qauyrt әri jappay jýrgizilip, tek qana qaralau baghytyn ústandy. Egerde sol jyldardaghy tergeu isterin saralay qarasa, auyldy jerde jýrgizilgen auqymdy әri atyshuly «halyq jaularynyn» deni «Alash orda» qayratkerleri men qazaq ziyalylarynyng tughan jerindegi bolystar men auylnaylar, olardyng tuystary bolyp shyghady. Demek, stalindik-goloshekindik jazalau tek sayasy túrghydan ghana emes, sonymen qatar iygi jaqsylardyng túqym-túyaghyn qúrtugha, yaghni, ýrimin ýzuge (genosidtik sayasatqa) baghyttalghany anyq bayqalady.

Qazaq dalasyna «kommunistik-kolonizatorlyq» basybayly, mәngýrt memleket ornatudy maqsat etken «úly oktyabriding úly kósemi» men «kishi oktyabriding kishi kósemi» múny josparly týrde jýrgizdi.

Búl, dәlirek týiindesek, Qazaqstandaghy «kishi oktyabri» - eng ýlken qyrghynnyn, otyz ekinshi jylghy asharshylyqtyn, eng ýlken jazalaudyng - otyz jeti-otyz segizinshi jyldyng aldyndaghy dayyndyq edi. Sol «ýlken qasaptyng tiyirmenine jem bolyp qazaqtyng oqyghandary men onyng tuystary ilikti. Qaymaghynan aiyrylghan halyqtyng mәiegi súiyla bastady. Eng aqyrynda ózining últyn qorlap, onyng ótkeninen bas tartyp, jalpylama maqúlyq edi dep bayandama jasaytyn jәne dәl sol aragha kelgende auyzyn toltyryp, dauysyn nygharlap shygharatyn memleket qayratkersymaqtar shyqty.

Sonymen, «Kishi oktyabridin» landy dauyly auylgha bet aldy. Eng birinshi bop, alash azamattarynyng tughan jerin qúiyndatty. Onyng ishinde, Mirjaqyp Dulatovtyn, Halel Ghabbasovtyn, Ahmet Baytúrsynovtyng auyldary ilindi. Sonyng biri - Asqar Dulatov. Zady, ózge-ózge, dәl osy auylda tergeu men tәrgileuding dýmpui erekshe bolghan siyaqty. Mysaly, Ahmet Baytúrsynovtyng aghayyndaryn tepkilep óltirgen de sol ózining tughan tuys, kórshi-qolandary, jekjat-júrattary edi. Ol turaly Aqannyng qyzy Sholpan Ahmetqyzy Baytúrsynova ashyna jazdy. OGPU tergeushileri ýshin búl pәlendey óreskeldik sanalmaghan.

 

"Alashordashylardyn" isin tergep jatqan Saenkonyng kózine Qostanay okruginen joldanghan Asqar Dulatov bastaghan 13 adamnyng isi týsedi. Istin, yaghni, Ý tomnyng syrtyna:

«Qylmysty ister Erejesining 58-10, 58-7 baptary boyynsha jәne basqa da qylmystary ýshin aiyptalghan Qostanay okrugining Nauryzym audanynyng №10 jәne №18 auylynyng baylary Dulatovtyng jәne basqalardyng tergeu isi. 4/Ý-29 jyly bastalghan», - dep jazylghan.

Alayda alghashqy hattama odan ýsh ay búryn, 21 qantar kýni qaghazgha týsip, jogharydaghy aiyptar taghylyp ta qoyypty. Múny kóre salyp ol tosyn úigharymgha keledi de, tiyisti mekemelerge:

"Men, PP OGPU-ding Shyghys bólimining QSSR boyynsha bastyghynyng kómekshisi Saenko, 1929 jyly 12 mamyr kýni OGPU-ding Qostanay okrugtik bólimi jýrgizgen Nauryzym audanynyng Dulatov Asqar bastatqan baylarynyng qylmysyn tergegen isti qarap shyghyp, mynaday úigharymgha keldim.

PP OGPU-ding Shyghys bólimining óndirisinde (iyә, kәdimgi ónim shygharatyn óndiris - T.J.) Ádilev Dinmúhamed pen Mirjaqyp Dulatovty jәne basqalardy aiypqa tartqan №6 qylmystyq is bar. Aldyn-ala jýrgizilgen tergeu isining qorytyndysyna qaraghanda №3 jәne №6 qylmysty oqighalardyng bir ekendigi bayqalady. Sondaqtan da, Qylmys erejesining 117 babyna sәikes:

OGPU-ding Qostanaydaghy okrugtik bólimi jýrgizgen Dulatov Asqardy jәne basqa da jiyny 13 adamdy jauapqa tartqan tergeu isi №6 iske tirkelsin - dep úigharym jasadym.

Osy qatynastyng kóshirmesi OGPU-ding QSSR-degi respublikalyq tergeu bólimine jәne OGPU mekemesin baqylaytyn prokurorgha jiberilsin.

PP OGPU-ding QSSR-degi Shyghys bólimining bastyghynyng kómekshisi - Saenko", - dep pәrmen joldaghan.

Sóitip, "Alashtyn" isine taghy bir qylmysty top býiirden kep qosyldy. "Kishi oktyabri isi" osylay tikenek toryn jaya berdi. Al Goloshekin bolsa, әrbir joly minbege shyqqan sayyn taghy da bir qylmystyq toptyng ashylghany turaly shabyttana habarlap jatty.

Asqar Dulatovtyng tergeu isi, yaghni, daudyng basy qazaqtyng dәstýrli kýres tәsili - baqtalastyqtan órshigen. Múny ilikke sebep izdegen tergeu oryndary óte sәtti paydalanghan jәne qashan kemerine kelip, asyp-tógilgenshe, birining ishegindegi qyryndyny ekinshisi qyryp, su jiberip tazartqansha baqylap otyrghan. Ii qanghan song baryp, taspa tilgen. Sayasy astar alghan búl oqigha bylay órshigen...

Tәrgileuding qarsanynda kenestik mekemeler auylnaylardyng saylauyn ótkizedi. Mine, ejelden kele jatqan qazaqy teketires sol kezde súr jylanday basyn kóterip shygha keledi. Jerimizdi alghanda oyanbaytyn, namysymyzdy taptaghanda shydauday-aq shydap baghatyn el-júrtymyzdyng juastyghy - saylau degende basyn kóterip alyp, tik shapshityn әdetine basqan. Goloshekindi bar tauqymetti keyin ysyryp qoyyp, ýirengen maydangha kirisip ketedi. Saylau jónindegi uәkil Hamza Jýnisov te jogharygha tiyisti mәlimetti dayynday qoyady.

Saylau barysynda eki ruly el eger bolady. Aqyrynda madiyar ruynan shyqqan Sәtbaev saylanady, aqsaqaldar ózara kelege týsip, kelesi joly ótey ruynan Ospanbaev saylansyn dep sheshedi. Olar: obligasiya satyp almaugha eriktimiz. Bizdi zorlamandar, - dep ókilding aitqanyna kónbeydi.

Mine, osy jaydy habarlaghan Hamza Jýnisovting mәlimeti tergeuge arqau bolghan. Ol kensesine kele salysymen qújat toltyryp, aiypkerlerdi anyqtaugha kirisken. Hamza Jýnisov - 31 jasta, 1916-jyly últ azattyq kóteriliske, 1918-1919 jyldardyng arasynda azamat soghysyna qatysqan, ysylghan, ólim men ómirding maghynasyn aiyryp qalghan kózi qaraqty azamat bolsa kerek.

Áriyne, Amankeldi men Álibiyding sarbazy "Alashtyn" tuy tigilgen auylgha barghanda, oghan ishtartpaghany anyq. Ol mynaday mәlimet jasaghan:

"Men Hamza Jýnisov, auyldyq jerdegi kenes saylauyn ótkizu ýshin, №10 auylgha jiberildim. №10 auylgha kelgende jikshil toptardyng bar ekenin kórdim, olardy basqaratyn mynalar:

1. Búl topty Ospan Bóltirikov basqarady, onyng әkesi búryn 30 jyl bolys bolghan, patshagha adal qyzmet etkeni ýshin shen-shekpen alypty.

2. Naqyp Tileuov - búrynghy beketshi, 6 jyl bolys bolghan, olardy qostaushylar ózining jaqyn tuystary - M.Syrghabaev, N.Týlkibaev, H.Naqypov, Darqan Kenshimbaev. Búl adamdar baylardy tәrgileu nauqanynda túrghyndardyng arasynda ýgit jýrgizip, kenes ókimeti 28-29 jyldargha deyin ghana ómir sýredi, sodan keyin onyng kózi qúridy dep ósek taratqan. Múny №10 auyldyng azamaty Maqatbay Ospanov pen batyraq A.Múqametjanov rastaydy, ol turaly olardyng qolqaty bar, ol osy qújatqa qosa tirkelip otyr.

Z. Asqar Dulatov, "Alashordanyn" búrynghy kósemderining biri Mirjaqyp Dulatovtyng inisi. Asqar da úsaq rudyng basyn qosyp, jikshil top qúrugha tyrysty jәne solardy ýgittedi, ol jóninde A. Bumanov pen batyraq, "Qosshy" odaghynyng mýshesi Seytqazy Alpysbaev joldastar kuәlik bere alady", - deydi.

 

Tergeu isi 1928-jyldyng ayaghynda bastalghan. Kuәlardyng aighaqtarynyng barlyghyn terip beru mýmkin emes, tek keybireulerine ghana toqtalamyz.

«29/HII - 28 jyl. Nauryzym audanynyng №8 auylynyng azamaty A. Bekjanovtyng 29/HII - 28 jylghy kórsetindisine qosymsha aighaqtar.

Menin búdan búryn A.Dulatov turaly bergen kórsetindime qosarym mynau: A.Dulatov "Alashordanyn" túsyndaghy eng belsendi qanisherlerding jәne kedeylerdi atqyzghandardyng biri әri úiymdastyrushysy. Barlyghymyzgha belgili onyng aghasy kenes ókimetining naghyz jauy boldy, A.Dulatov ta kenes ókimetining dúshpany. M.Dulatov "Alashordanyn" kósemi retinde 18-jyly jendettik kórsetip, kedeylerdi dargha asty jәne atty. Mysaly, Asqar men Mirjaqyp Dulatovtar jәne olardyng sybaylastary, № 8-10 auyldardyng aqsaqaldary men baylary Birmaghambet Bólekbaev, Seit Sýimenbaev t.b Myrzaghazy Ispulov arqyly Qyzylordadan kelgen Tarannyng otryadyndaghy qyzyldardy aldap, olardyng barlyghyn Birmaghambet Bólekbaevting ýiinde atyp tastady. Olardyng sonynan qyzyldardy izdep Jangeldinning jasaghy keldi, olar tek qyzyldardy dargha asqan jerdi (shúnqyrdy) ghana tapty, al sýiekterin taba almady, sóitse "alashordashylar" әlgilerdi dargha asqan song denesin kólge tastap jibergeni keyin belgili boldy" ,- deydi.

Alashtyng ayauly azamaty turasynda múnday qatygez de jan týrshigerlik teneudi A.Bekjanovtyng ózi tauyp qoldandy ma, joq pa, ony anyqtau mýmkin bolmas. Biraq ta bir kýnde eki ret kórsetindi jazghan adamnyng songhy sózi tergeushining auyz-eki kómegimen qaghazgha týsken siyaqty. Ayghaqtar arab qarpimen jazylghan. Búl kórsetindi arab qarpimen jazylghan. Sondyqtanda onyng týpnúsqa ekendigine senuge bolady. Tergeuding yrqyna qaraghanda Hamza Jýnisov eski sarbaz retinde Mirjaqypty aiyptaytyn derek alyp kelu ýshin sonyng auylyna әdeyi jiberilgen boluy kerek. Ol ózining maqsatyna jetip tyndy.

Jogharydaghy kórsetindini jazyp otyrghan Bekjanov Abaydilda da Hamzany búrynnan tanityny bayqalady. Ol - 47 jasta, 1916 jylghy kóteriliske qatysqan, 18-19 jyldary aqtargha qarsy soghysqan. Ýiinde baghyp otyrghan 7 jany (adam) bar. Búdan keyin kuәlik berushiler ózderin "kedey", "qúl" dep tanystyrghan.

Bir auylda sonshama kýng men qúldyng qaydan jýrgeni belgisiz, mýmkin, "jalshy" dese әldeqayda senimdirek shyghar edi.

Bir-birine aryz aitudan bastalghan kuәlikter birte-birte "Alashqa" auyz saldy. Zady tergeushiler (Ý tom, 135-bet) aryzdyng tym qazaqy әri auyl arasyndaghy basarazdyqqa oiysyp bara jatqanyna onsha razylyq tanytpaghan siyaqty. Sondyqtan da, "Qazaq", "Auyl" gazetterindegi qiyndylardy da osy iske tirkepti. "Jana torghaylyq" degen "sóz sheberinin" 1929 jyly 11 kókek kýngi maqalasynda «Amankeldini óltirgen - "Alashorda", - dep jazyp, osy tergeuding aighaghy retinde paydalanghan.

Demek, jergilikti qylmysty tergeu oryndary men GPU qyzmetkerleri jәne partiya basshylary múny ýlken oblystyq dәrejedegi nauqan dәrejesinde ótkizgen. Tergeu barysynda Imanghaly Qarpyqov degen azamat ta jauapqa tartylghan. Ol "Alashordanyn" búrynghy atty jasaghynyng sarbazy eken. Jasy 36-da, arghyn ruynan. Reti kelgende aita ketetin jay, tergeude jauap bergen adamdardyng ruy erekshe mәnge ie bolghan siyaqty. Óitkeni janaghyday ózara jaulasqan rulardyng adamdarynyng birining ýstinen biri aryz beru, jala jabu onsha qiyngha soqpaghan. Ony tergeushiler óte útymdy paydalanghan. Imanghaly Qarpyqovtyng jauabynyng mazmúny qysqasha bayandaghanda mynaday:

«1918 jyly nauryz aiynda "Alashordashylar" toby Mayqara audanyna keldi. Búl jerde - madiyar, shymbolat, ótey rulary túratyn. Kelgenderding ishinde Espolov Myrzaghazy, Baytúrysynov Ahmet, Dulatov Mirjaqyp, Qadyrbaev Seytazym, Kenjin Aspandiyar, Múzafar Qasymov (ofiyser), Qaratileuov, molla Ábidrahman Múrtaziyn, Temirov Abdolla, Seydalin Qyrymkerey taghy basqalar bar. Qastarynda 200 jasaghy bar. Elden әsker jidy. Eldi ýgittegen - Mirjaqyp Dulatov. Olar: biz - aqty da, qyzyldy da jaqtamaymyz, tek qazaqtyng mýddesin qorghaymyz dedi. Sodan keyin de solargha qosyldym. Taran әskerining qaldyghyn Espolov Myrzaghazy atqyzdy. A. Qasymov kómgizdi», - deydi ol.

 

Tergeushilerding oiynan shyqqan kuәlikting biri de, biregeyi de osy jazba. Búl aitylghan mәseleler jóninde atalghan adamdardyng әrqaysysynyng óz jauaby bar. Asqar Dulatovty jәne basqa da auyldyng qarapayym baylaryn "Alashordanyn" isine qosu әri tandandyrady, әri tandandyrmaydy da. Óitkeni, olargha býkilqazaqtyq qylmysker kerek boldy jәne olardyng qataryn osynday qosymsha ister arqyly toltyryp otyrdy.

Ayyptau qorytyndysynda: «№ 3 tergeu isi boyynsha aiypqa tartylghan "Alashorda" qozghalysyna qatynasqan, Mirjaqyp Dulatovqa kómektesken, tәrgileuge qarsy nauqan jýrgizgen, Nauryzym audanynynyng azamattary: 1. Dulatov Asqardyng 2. Túighymbekov Dýzenning 3. Bóltirikov Ospannyng 4. Tileuliyev Naqyptyng 5. Orazbekov Abdollanyng 6. Kenshinbaev Darhannyng 7. Júrqanov Qúlahmetting 8. Balybaev Janahmetting 9. Ismaghambetov Temirjannyng 10. Espolov Dýisenbaydyng 11. T.Múratovtyng jәne 12. Sәtbaev Ibragimning tergeu isin qarap, aiyptau qorytyndysy isting qylmystyq mazmúnyna say dep esepteymin.

Ayyptau qorytyndysymen tolyq kelise otyryp, qazaq auylynyng artta qaluynyng jәne rulyq sarqynshaqtarynyng joyylmauynyng saldarynan aiypkerler qazan tónkerisining jýzege asqanyna on eki jyl ótkenine qaramastan jylma-jyl ózderining is-әreketteri arqyly auyldyq jerlerdegi kenestik qoghamnyng damuyna kedergi jasap kelgendigin, qazaq kedeylerin baylardyng basybaylylyghynan qútyluyna tosqauyl qoyghandyghyn eskerip, búl isti OGPU-ding kollegiyasynyng qarauyna jiberip, sottan tys negizde ýkim shygharu kerek dep úigharym jasaymyn.

Qostanay okrugtik prokurory - A Bezdenko", - dep sheshim shyghardy.

 

"Sottan tys negizde ýkim shygharu" degenning mәni - әigili ýshtik arqyly birden jazagha tartudy bildiredi. Onda tek sayasy qylmyskerlerding ghana isteri qaralugha tiyisti. Olardyng sheshimi eng songhy jәne qayta qaraugha jatpaytyn ýkim bolyp esepteledi.

Mine, sonday kergige qostanaylyq qyr qazaqtary da tap keldi. Tergeu isin oqyp otyryp ta olardyng naqty qanday da bir aiyby bar ekendigine jip tagha almadyq.

 

11. Tilsheler

Mirjaqyptyng biraz hattary men ózara jazysqan tilsheleri de (zapiska) tergeu isine tirkelipti. Barlyq jazbalardy kóshirip alugha mýmkindik bolghan joq. Degenmen de taghdyrdyng tanbasy týsken, «ýkimsiz, ýnsiz sottalghan» qolhattardyng birazyn nazargha úsynamyz. Tәrgilengen qújattardan qúrastyrylghan 7-tomnyng 9-betinde Mirjaqyp Dulatovtyng alaqanday ghana qaghazgha jazylghan tilshesi saqtalghan. Onda:

«24/ ÝI - 21 j. Gh-man! Mynau Ahmet joldasty qudalap jýrgender bar kórinedi. Júmysynyng mәnin ózi týsindirip aitar. Sayasy senimdi adam ekendigine qolyna qaghaz bersen, búzaqylar orynsyz qoqandauyn qoyar edi. Osyny saghan әdeyi tapsyramyn. M-diyar», - depti.

Múndaghy Ahmet degen kim? Hat kimge arnalghan? «Gh-man» - degen Ábdirahman Áytiyev pe, Ábdirahman Baydildin be, naqty anyqtaudyng orayy kelmedi. Qújattary tәrgilengen adam týrmede jatuy tiyis. Á.Áytiyev onday zaualdy basynan keshken joq. Demek, Á.Baydildinning boluy әbden mýmkin.

Sol tomynyng 117-betinde «Qoja Myrzaghazy» degen adamnyng hatynyng sony saqtalghan. Ángime - Áubәkir Divaev turaly. Myrzaghazy qoja degenimiz - Myrzaghazy Espolov pa, joq, basqa adam ba? Oghan jip tagha almadyq. Qazaqtyng aqsaqaldarynyng biri Á.Divaev turaly sóz qozghalyp otyrghandyqtan da keltire ketudi jón kórdik:

«...tәrbiyeleuge bolmaydy. Balalary Rysqúlovqa aryz jazyp berdi. Aryzyn Rysqúlov sonda alyp ketti. Barghan song partiya arqyly ótkizip kóreyin, joldastardyng kýshimen dep. Osyny birdeme qylarsyn. Shaldyng hali nashar.

Ózderi 4 jan. Jalghyz aqsha alatyn shal. Onyng alghanymen barlyghy kýn kóre alatyn emes. Balalary qyzmette joq. Onyng ýstine jaqyn arada jaldaghan malay qyz dymyn qaldyrmay úrlap ketipti. Óte jýdeu, ólmeshilik kýni bar. Múnda Oraz Jandosovtar sarttyng jigitterine aityp kórip edi, bolmady, әsirese, Irmakov.

Shal ózining jayyna baylanysty jazbaghan shyghar sypayylyqpen, biraq, taghy da aitamyn, haldary nashar. Qosh. Myrzaghazy. 15/H - ".

Jazylghan aiy men kýni belgili, al jyly qoyylmaghan. Áubәkir Divaevting kýtimsiz qalghany, Tashkentte asa kedey ómir keshkeni jónindegi derek búl. Keyin qazaq ziyalylary qauyrt atsalysyp, qauly shygharyp, kitabyn bastyryp, qarjylay kómek bergen. Búl sol iygilikti isting múryndyghy siyaqty.

 

Almatydaghy tergeu isi bitken song segiz adamdy Mәskeuding Butyrka týrmesine auystyrghan. Ol turaly ÝII tomnyng 373-betinde:

«17/VII - 29 j. № 1675 Butyrka týrmesining bastyghyna. Tómendegi 8 tútqyn aidauylmen jiberilip otyr. 1. Tashekenov Qaby Kentaevich 2. Baytúrsynov Ahmet Baytúrsynovich 3. Dulatov Mirjaqyp Dulatovich 4. Aymauytov Jýsipbek Aymauytovich 5. Ispolov Myrzaghazy Ispolovich 6. Birimjanov Ghazymbek Qorghanbekovich 7. Bolghanbaev Hayretdin Ábdirahmanovich 8. Ghabbasov Halel Ahmetjanovich.

Búlar aidauylmen aparylsyn jәne bir-birinen onasha ústalsyn. OGPU-ding әskery bólimi», - degen jóneltpe hat bar.

Aragha kóp uaqyt ótkizbey Qazaqstanda qalghan tútqyndar da Mәskeuge jetkizildi. Ol turaly OGPU - ding әskery bólimi:

«Butyrka týrmesinde Mirjaqyp Dulatovpen bir kamerada jatqan tómendegi tútqyndardy: Baytúrsynov Ahmetti, Aymauytov Jýsipbekti, Ispolov Myrzaghazyny, Bolghanbaev Hayretdindi, Birimjanov Ghazymbekti, Júmabaev Maghjandy, Yusupov Ahmetsapany, Baytasov Abdullany, Omarov Eldesti, Jәlelov Kәrimdi - Mirjaqyp Dulatov № 14 ýige auystyrylghannan keyin, olardy Ghabbasov Halelge jәne № 54 kamerada jatqan Qazaqstannan kelgen 33 adamgha (Ádilov jәne basqalar) jolyqpaytynday etip әr kameragha bólip-bólip orynalastyrudy ótinemin. OGPUding әskery bólimi - (qoly)» ,- dep núsqau bergen.

Sóitip, alghashqy 41 adam Mәskeude bas qosty. Osydan keyin olardyng bir-birin aman-esen kórisuine taghdyr jazbap edi.

Tergeu isining 86-87 betterinde óte tosyn jәne týrme psihologiyasynan tolyq maghlúmdar etetin, júqa qaghazgha arabsha jazylghan qúpiya tilsheler saqtalghan. Japyraqtay ghana jyrtyndylardyng týiirshiktelip oratylghany birden bayqalady. Búl - týrmede otyrghandardyng bir-birine joldaghan hattary. Kim qanday jauap berdi, endi qalay jauap bermek, búlardy endi ne kýtip túr? - degen siyaqty mәselelerdi qamtidy. Mazmúnyna qaraghanda Mәskeu týrmesine auystyrylghannan keyin, olarda әldeqanday bir ýmit payda bolghan siyaqty. Arab qarpindegi mәtin oryssha mәtinmen salystyrylyp otyryp kóshirildi. 85-bette kók siya qaryndashpen:

«Zakluchennyy Ispulov M.IY., kom №70 podal zapisku zakluchennomu Bulatu M.Ya.(Dulatov), 62 komn. cherez okno vo vremya progulky s 62 komn. Progul 2-y korpus. IYseeva 29/ÝIII-29 g.» - dep jazylghan.

Demek, Myrzaghazy Espolov týrme ishindegi seruen kezinde M.Dulatovtyng terezesinen tilsheni ishke laqtyrmaq bolghan sәtinde qarauyl IYseeva bayqap qalyp, qolgha týsirgen. Tilshening sózi qysqa. Emeuirini kóp. Týsinikti degen jerlerine kóp nýkte qoyylghan. «Ó» degen belgi sóz arasyndghy qosymshany bildirse kerek.

Tilsheni jazugha eki, ne ýsh adam qatysqan. Jogharydaghy aidauyldyng kórsetindisine oray, olardyng ekeui - Mirjaqyp Dulatov pen Myrzaghazy Espolov dep tolyq senimmen aitugha bolady. Al ýshinshi adam kim? Ahmetsafa Yusupov pa, Halel Ghabbasov pa, әlde Ghazymbek Birimjanov pa? Sonday-aq, múndaghy adamdardyng attarynyng barlyghy da laqap esimimen atalghan. Al olardyng kim ekenin naqty ajyratu mýmkin bolmady. Qoljazbany tolyq oqyghan adam ishtey joramaldap bile alady dep oilaymyz. Sonymen, 86-betten bastalatyn týrme tilshelerining mәtini mynaday:

««Jauap bastaldy. Birte-birte bәrimizge de keledi ghoy, sondyqtan, mýmkin bolghanynsha solardy bir izge salghan jón. Búrynghy aitylghandar, әlbette, ózgerilmeydi, qalady ghoy. Mening aitqanym - jana mәseleler qozghaluy túsynda. (Osy aragha «Ó» belgisi qoyylghan - T.J.) Múnday bolatyny myna jauapqa barghandardy súraghandarynan kórinip túr ghoy. «Kópirde týiening ýlkeni tayaq jeydinin» kebi kelse, әlbette, salmaq tórteumizge týsedi. Búl anyq. Ghazygha: aitqanynnan qayt, tәubә qyl, Qujaqty tәuir kóresing be, onyng jýrgizip jatqan sayasaty dúrys pa, jikke «bólgen», aitqany últshyldyq... (dedim). ...Mine osynday, búlardan basqa da osy sekildi mәselelerdi kóteruleri mýmkin dep oilaymyn. Mine, osylargha qay túrghydan jauap beremiz. Soghan aqyldasuymyz tiyis».

Tilshening M.Dulatovqa arnalghany, M.Espolovtyng qolynan alynghany anyq. Sonda búl sózdi kim bastauy mýmkin? Múndaghy «Qujaq» dep otyrghandary - Golshekiyn. Al «Ghazy» dep Myrzaghazy Espolovty aityp otyr ma, joq, Ghazymbek Birimjanovty aityp otyr ma, ony tek qisynmen qiystyryp baryp týsinuge bolady. Ghazymbekting kórsetindilerinde әshkere mazmún bayqalmaghan. Demek, «salmaq týsetin tórteudin» qataryna jatpaydy.

Ol tórteu, bizding oiymyzsha, «Alashorda» ýkimetining әskery kenesining mýsheleri - A.Baytúrsynov, H.Ghabbasov, M.Dulatov, M.Espolov. Tynyshbaev pen Dosmúhamedov qamaqqa endi alynghan. Olar Almatyda. Múndaghy mәsele, Torghay oqighasyn qamtidy. Al jazu mәneri әr qily. Kelesi jazu basqa adamdyki, aldynghygha jauap boluy mýmkin jәne búl - M.Dulatovtyng sózi dep senimmen aitugha bolady.

Birinshi adam:«Men búlay oilaymyn: biz Kenes jaghyndamyz. Qazaq ýshin paydaly (is) jasauymyz kerek (Osy aragha taghy da «Ó» belgisi qoyylghan. Bizding joramaldauymyzsha jogharyda qoyylghan osynday belgining ornyna qoyylyp oqylatyn mәtin osydan keyingi joldar boluy tiyis). Ózine mәlim, biz bәrimiz de keneske adal qyzmet qylyp keldik. Jasyryn isimiz esh bolmaghan. Biraq búl sózde qazaqtyng bar maqsúty  oryndaldy dey almaymyz. Tolyp jatqan maqsúttar bar jýzege shygharatyn. Onyng ber jaghynda Qujaq barghannan bastap otyrshyldyq sayasat bastalyp, (qarqyndy) jýrip jatqanyn aitu kerek.

Qazaqtyng jerge ornalasuynyng ózgermegenin; ýstindegi (aldaghy - T.J) 5 jylda 320 myng ishten týkti auyzdardy kóshirmekshi bolyp otyraghanyn; qazaqqa berilgen jaqsy jerge kenes sharualaryn salyp jatqandaryn; sharua jýzinde qazaq malyna tiyisti qam qylmaularyn; maldyng (tәrgileu nauqanyn) oryndatu, ne esh fabrika-zavodtyng joqtyghyn (aytu kerek):

Sauda-sattyq jayynda: Kaztorg, Upsyrzag, gosplan, skladtardaghy qazaqstandyqtardy joyyp, múnda baylaghany. Mәdeniyet maydanyn da shala etip (jýrgizip jatqandyghy), jastardyng elge attanysy, eldi kenesten bezdiretin talau bolyp jatqan júmystar jayynda. Basqaru jóninde: qazaqtyng qolynan júmys keletini az. Azamattarynyng biri - últshyl, biri - pәlen dep, partiyadan aidap, ylghy onbaghandardy jinap alyp, qazaq atynan júmys jýrgizip jatqany, mekemeni qazaqtandyru jóninde orysty aqsha shygharyp oqytyp jatqandyghyn... Tap kýresi dep qazaqtyng qaltyldaghan sharuasyn kýizeltip jatqanyn - qysqasy otarshyldyq sayasattyng barlap jatqanyn týgel aitu.

Mine biz búghan qarsymyz, riza emespiz. Búl últshyl bolghandyqtan emes, leninning últ sayasatyn dúrys jýrgizbegendikten, «Deklarasiya prav narodovta» oryn berilgen qúqyqtardy jýzege asyrmaghandyqtan. Bizdi últshyl degen - japqan jala sebepti, últshyldyqtyng maghynasy: ekinshi últty jútu, oiran qylu. Búl bizde joq, boluy da mýmkin emes. Biz qazaq - sharua, mәdeniyet maydanynda basqa últtarmen teng boluy kerek deymiz. Ol últshyldyqqa jatpaydy, múny «Deklarasiya pravta» kenes ókimeti ózi berip otyr. «Ólgenindi jasyrarsyng - kómgenindi qaytersin» degendey, bizge búghugha bolmaydy.

Búl iri oryn - bilsin, biz aitpaghanda, kim aitady. «Jyghylsang jardan, ajalyng әldeqaydan». Búl jerge kelgen song - tәuekel. Sanasugha tiyisti, osy kýni ózining qaly torgha týsken torghayday, bizding jayymyzdy týrik gazetteri jazypty. «Áke!» - degenmen jan qalmaydy. Qorghanudyng jóni joq. Kóp bolsa qazaq ýshin qúrban bolarmyz - onda tarihy boryshymyzdy ótegen bolamyz...(Óz oiyndy) ne, janyndaghylarmen sóilesip jazyp ber. Aldymen shyghyp terezeden ber, bayqap ber, saq bol. 15... maghan: jazghanyndy oqydym, -depsin. Ol, sóileskening men kezdeskening kim, (oqyghanyn) mening jauabym ba, seni kim, nege oqytty? Pәlen-týgendi aittyndar ma? «Taran otryadyn ústap berdinder», - degenge ne dep jauap berdin. Men «A.O-nyn» istegenderine jauap beremin», - dedim. Men basqa súraghangha jauap bermedim, sen ne dedin?».

Basqa qaghazdaghy jauaptasular mynaday.

Ekinshi adam: «13-kýni meni «Seysenbektermen» kezdestirdi. Jauaptasuda Súrsha men uaqytsha orynbasar bolyp jýrgen úzyn orys boldy. Súraushy úzyn. Oqysan, mening bergen jauabymdy kórgen shygharsyn: ol zamanda istelgen isterge jauapkermin, oilaymyn joldastarym da bas tartpaydy... - dedim. Osydan basqa toqsan týrli  súraghyna jauap  bermedim. Úzynnyng bir jauabyna: múnday aqymaq súraugha berer jauabym joq, - degenge ashulanyp, meni qorqytpaqshy bolyp sóz sóilep edi: men qoryqpaymyn, meni qorqyta almaysyn, - degen song qoydy. Sonan keyin janymdaghy kisini alyp, búl jaqqa jýrgenshe (Mәskeuge - T.J.) jalghyz boldym».

Ýshinshi adam: «Ýiilding 3 kýngi jauapty taghy da orynbasar súrady. Arasynda Seysekting aitqany ótirik dep edim, ol (qaghaz alyp): «(Mine), Qalmaq bet qazaqtyng (A.Baytúrsynov -T.J.) bergen jauaby, sen ony qorghashtaysyn, al ol senderdi ayaghan joq. Mirjaqyppen ekeuing pәlendi, týgendi atty dep otyr», - dedi. Qaghazdan ekeuimizding atymyzdy kórdim. Ol senen: «Ordada  Imannyng balasyn, týgendi attyndar ma (dep súrady ma), Atbasargha ketken týkti auyzdar turaly súrady ma, súrasa sen ne dedin. Seysek solar turaly súrady ma, ne dedin? Seysekpen kezdesudi Seleu ekeumiz: bir jaghynan - qoqan-loqy, ekinshi jaghynan - Kesirqarany úiymnan aidau ýshin istegen shyghar dep jorydyq, búl qalay? Naq osy kýni bizdi Orda júmysyna aiyptar ma? Meni Shashpen kezdestirmeydi. Múnysyna týsinbeymin. Bizding isimiz bir... Olardy qalay ol jaqta (Almatyda) qaldyrdy. Bizdi múnda (Mәskeuge) әkeldi, búl qalay? Artynan Eldespen, Shashpen kezdestim. Bildirmey kezdestim».

Tórtinshi adam: «Múnda kelgende mening alynghan nәrseme jәne aqshama eki kvitansiya bergen edi. Sony býgin alyp, nәrselerimdi, kvitansiyany berdi. Aqsha joq. Aqshamdy da beredi dep ýmittengenmin... Óitkeni múnda kelgen song eki ret aryz jazyp edim. «Ótkiz, aqsha kerek» dep. Aryz boyynsha múnda salghan shyghar dep oilap otyrmyn. Maghan: Jazba, bermeydi, - deydi múndaghy «bilgishter». Myna bergenine qaraghanda bizge jalpaq júrttan basqasharaq qaraghanday ma. Hosh desemiz. S.M.M-dy».

Júqa, jyrtyq qaghazdaghy búl tilshening mazmúny týsinikti. Mәtindegi «Qalmaq bet qazaq» - Ahmet Baytúrsynov, Eldes - Eldes Omarov, al «Kesirqara» men «Shashty», «Seysekterdi» tek joramaldaugha ghana bolady. «Eki ret aryz jazyp edim», - degenge qaraghanda, búl H.Ghabbasovtyn,ne J,Aymauytovtyng jazuy. Óitkeni osy ekeuining týrme bastyghyna qaratqan ótinishteri tirkelgen.

Sol tomda Mirjaqyp Dulatovtyng 1929 jyly qarashanyng 18 kýni jazghan tosyn qolhaty bar. Onda:

«Meni ózge tútqyndarmen bir kamerada otyrghyzuynyzdy ótinemin. Sonda ózara aqyldasa kelip, mýmkin qylmystarymyzdy moyyndarmyz», - degen maghynada ótinish bildirgen.

Múny qalay týsinuge bolady? Tergeu isinde: endi bәrin de moyyndap jazugha bekinip otyrghandyghy, soghan mýmkindik jasauy jóninde arnayy mәlimdemesi bar.

Alash azamattarynyng barlyghy da búl qúrsaudan jazasyz shyqpaytynyn bilgen. Degenmen de Moskvagha auystyrylghan song ondaghy tergeushilerding Qazaqstandaghylargha qaraghanda «dәrejesi biyik» ekenine sengen. Keybir aighaqtary dәlelsiz isterdi keyin qaytaryp jiberuileri soghan dәlel. Tútqyndaghylar Butyrkagha auysqan son, ózderining jauap beru tәsilderin ózgertken. Shyndyqtaryn aityp, qalayda tergeushilerding nazaryn audarugha úmtylghan. Ekinshiden, tergeu astynda, biraq bostandyqtaghy «myrzaqamaqta» jýrgen Álihan Bókeyhanov:

«Tiyisti adamdarmen aqyldasa kelip, búlardy eregestire bermey, barynsha ýkimdi júmsartu tәsiline kóshuge», - kenes bergen.

Osy baghytty ústana otyryp M.Dulatov Butyrka týrmesinde kólemdi kórsetindi jazghan. Onda: tym bolmasa naqty oqigha kórsetindi retinde qaghaz betine jazylyp qalsyn - degen maqsatty aldyna qoyghan. Mirjaqyp Dulatovtyng jogharydaghy ótinishi qanaghattandyrylghan eken. Ol turaly:

«OGPU-ding shyghys bólimining bastyghy Diyakov «21/HI-29 jyly OGPU-ding komendantyna qyzmet babyndaghy jóneltpe joldap:

№ 14-shi ýidegi týrmede jatqan Mirjaqyp Dulatovty Butyrka týrmesindegi Baytúrsynov, Aymauytov, Bolghanbaev, Ispulov, Birimjanov, Júmabaev, Yusupov, Baytasov, Omarov, Jәlelov jatqan kameragha auystyrudy ótinemiz. Dulatovty Butyrka týrmesine auystyru býgin jýrgizilsin», - dep pәrmen berdi.

Múnyng aldynda ghana Mirjaqyp Dulatov ózin Qazaqstannan kelgen tútqyndardyng qasyna auystyrudy ótingen. Búl ajal aldynda túrghanyn sezip ayauly azamattarmen songhy ret baqúldasyp qaludy oilastyrghan amaly bolsa kerek. Al tergeushilerding maqsaty: olardy bir bólmege jiyp, arasyna tynshy qosyp, aitqan sózderin hatqa týsirip alu. Búghan tútqyndardyng arasyna «Qalam», «Dalishe»... siyaqty salpanqúlaqtardy jiberu turaly ózara jazysqan qatynastary dәlel. Sol tomnyng 301-betinde:

«OGPU-ding prokuroryna - OGPU-ding SLAK lagerining tútqyny Dulatov Mirjaqyp Dulatúlynan aldyn-ala tergeu kezindegi merzimdi esepteu turaly ótinish» tirkelgen.

Onda: «OGPU kollegiyasynyng (Ýshtiktin) qaulysy boyynsha men QK-ning 58-shi babynyng 2,4,10,11 tarmaqtary boyynsha 10 jylgha konslagerige jiberilgen edim. Kesim uaqyty 16/VII - 29 jyldan bastap esepteldi. Osyghan baylanysty ótinishim mynau: men búl is boyynsha 29/ HII - 28 j. tútqyngha alyndym. Sol uaqyttan bastap Almaty men Butyrkanyng týrmesinde tergeu astynda boldym. Sondyqtan da QIK kodeksining 29-shy babyna jәne QIK-ning 343-shi babyna sәikes maghan aldyn-ala jýrgizilgen tergeuding uaqytyn yaghny mening jaza óteu merzimimdi 29/ HII - 28 jyldan bastap esepteuinizdi ótinemin. M. Dulatov. 29 sәuir, 1931 jyl.», - dep jazylghan.

Mirjaqyp Dulatovtyng búl ótinishin: «SSSR Halyq kommisarlar kenesining janyndaghy birikken memlekettik sayasy basqarmasyna qarasty Solovesk jәne Karel-Murmansk enbek týzetu lagerining tútqyndardy bólu bólimi 1931 jyly 15 mausym kýni - OSR OPPU-ding Moskva SLAK-ting birinshi bólimine (Kóshirmesin Mirjaqyp Dulatovqa tapsyru ýshin)» mynaday:

«Mirjaqyp Dulatovtyng kesimdi uaqytyn: sotqa deyingi aldyn-ala tergeu kezindegi 29/ HII - 28 - den bastap 15/VII - 29 deyingi aralyqty esepteu turaly ótinishin joldap otyrmyz. KOGPU-ding 13/I - 1931 jylghy qaulysymen KK-ning 58 babynyng 2,4,10,11 tarmaqtyry boyynsha 10 jylgha (atu jazasynyng orynyna auystyrylghan) sottalghan. Basqarama bastyghynyng orynbasary - qoly», - qatynas joldapty.

Demek, qújatqa jýginsek, 1885 jyly tughan Mirjaqyp Dulatov 46 jasynda, 1931 jyly 13 qantar kýni atu jazasyna búiyrylghan. Onyng jogharydaghy ótinishine: «OGPU-ding ortalyq tirkeu bólimi mynaday Anyqtama beripti:

«Dulatov Mirjaqyp Dulatúly 1885 jyly Qazaq ASSR-ning Qostanay okrugining Nauryzym audanynda tughan. Sot kollegiyassynyng 4/IV - 30 g. Qaulysy boyynsha 58-shi baptyng 2,4,10,11 tarmaqtary boyynsha aiyp taghylyp, joghary jazagha (atugha-T.J.) kesilgen. Dýniye-mýlki tәrkilenuge jatqyzyldy. Enbek aqysy № 26 paragraf boyynsha esepteledi. Kollegiyanyng 8/V - 31 jylghy qaulysymen kollegiyanyng búrynghy 4/IV - 30 j. Qaulysy 26/I kýni joqqa shygharyldy. 13/I-31 kýngi sottyng sheshimi boyynsha atu jazasy tútqyndalghan kýnnen bastap esepteletin 10 jyldyq konslagermen auystyryldy. Dýniye-mýlki tәrkilengen, ýi-ishi jiberilgen joq...».

Atu jazasyna kesilgenderding barlyghyna da dәl osynday anyqtama berilgen. Tek aty-jónderi men kesilgen ýkimderi ghana ózge.

Týrmege qamalyp, jer audarylghan alash azamattarynyng barlyghy bir-birining meken jayyn, aman-saulyghyn Mәskeude túraqty túratyn Álihan Bókeyhanov arqyly bilip, ózara jón súrasyp hat jazghan. Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatovanyng qolynda saqtalyp qalghan myna hattar sonyng bir úshqyny ghana. M.G.Dulatovanyng maghlúmaty boyynsha,: tómendegi hattyng iyesi Múhtar Babaqayúly Múrzin (1895-1937). Qostanaydyng Kenaral degen jerinde tughan. Troiskidegi gimnaziyany bitirgen son, qyzy dәriger Áriykening aituynsha, Tomskining tehnologiya institutynda oqyghan. Injener-ekonomist. Múhtar Múrzin - Orynbordaghy Qazaq halyq aghartu institutynyng alghashqy diyrektory, Mirjaqyppen birge sol institutta sabaq bergen. Audarmashy, publisist. Ýi-ishimen Voronejde aidauda bes jyl túrghan. 1936 jyly Shymkentke kelip, auylsharuashylyq bankisinde qarjy-josparlau bólimin basqarghan. 1937 jyly ústalyp, qaytyp qatargha qosylmaghan.

«st. Medvejiya gora Murmanskoy j. d., 1 OLY sentralinye kursy pry Lekpomov pry sanotdele Dulatovu Miryakubu

Voronej 12, Tomskaya 10. Ot Murzina Muhtara

Ardaqty Jaqa!

Mәskeu arqyly (Á.Bókeyhanov arqyly - T.J.) túraqty jóninizdi bilip, Sizge osy sәlemdi joldap otyrmyn. Voronejding ózinde túratyndar: Halel, Jahansha Dosmúhamedovter, Seydazym, Áshim, Hamiyt, Aqbay (múnyng Jaqybyn bosatqan). Audangha jiberilgender: injener Múhamedjan, Mústafa Búralqy, Júmaghaly Tileuli,  Júmahan Kýderi, Qoshke, Nәshir Qojamqúlov. Aldabergen de bar edi, qashyp ketipti desedi. Anyghy mәlimsiz. Bizden bir ústalyp jatyp shyqqandar: Múhtar Áuezov, Álimhan Ermekov, Isa Qashqynbaev. Túrmys almaly-salmaly, birde qyzmetke alady, birde almaydy. Naq osy kýni qyzmetten shygharylyp otyrmyn.

Múhtar. Voronej. 1934 jyl, apreliding biri».

Ekinshi hatty dәriger J.Tileulin (1889-1937) jazghan. Marqúmnyng tughan qaryndasy (...) armanda ketken aghasynyng atyn alash azamattarynyng qatarynan qaldyrmay, eskere jýrudi ómirden óterinde amanattap aityp edi. Onsyz da eskeriletin hat bolsa da, ósiyet sózin osy arada eske ala ketkenning aiyby bolmas dedik.

«St. Medvejiya gora Murmansk. j.d. 1 OLK. Sentralinye kursy Lekpomov pry san.otdele.  Dulatovu M.

g. Pavlovsk scho ul. K. Marksa, dom 6, J. Tleuliyn. 30/V.

Adresterindi juyrda alamyn. Túrmys, saulyqtaryng qalay? Túraghym Pavel qalasy, qaratopyraghy betinde (qaratopyraqty jer degeni - T.J.), saulyq saqtau júmysyndamyn. Menen basqa múnda bizding jaqtan kisi joq. Jalghyzbyn. Túrugha qiyndau bolghandyqtan ýi-ishi múnda kelgen joq. Eki jyldan beri Tashkentte túryp jatyr. Onda Rayhannyng inisi qyzmet qylushy edi, songhy kezde qatyn-balalaryn, sheshesin, ini-qaryndasyn jәrdemsiz tastap, bir-eki balaly súludy alyp, ghayyp bolghan kórinedi. Sodan keyin auyr salmaq Abdolla, Rayhannyng moynynda qalyp otyrghan jay bar. Múnda qyzmet bolghanymen, tabys az. Ýi-ishi kele almay otyrghany da sodan. Ózdering qanday halde túrasyndar? Abdolla (Baytasov - T.J.) Voronejde túrady, kópten hat kelmey túr. Gayadan (Ghaynijamal Dulatova - T.J.), balalardan habar bar ma, aman ba eken, qayda túrady?

30. V. J-ali. 1934».

Medisina ghylymynyng doktory Serik Júmaghaliyúly Tileulinning aituynsha, әkesi Ombydaghy felidsherlik uchiliysheni bitirgen, Qyzyljarda pedtehnikumnyng diyrektory bolghan.

Aq tenizding jaghalauyndaghy әigili Sosnoves konslagerinde jatqan Mirjaqyp Dulatovty zayyby Ghaynijamal balasy Álibekti alyp izdep barghan. Bir ay júbayynyng qasynda bolady. Olardy bararda qarsy alyp, qaytarda Almatygha shygharyp salghan Álihan Bókeyhanov Mirjaqypqa mynaday jedelhat joldaydy:

«Sosnoves Murmanskoy j. d. , 5 Tungutskoe otd. Sentralinyy Lazaret. Dulatovu Miri-yakubu.

Moskva, 9. B. Kislovskiy 4/15. 26/IH 34 j.

Shyraq Madiyarym!

Gaya, Áltay eki qonyp, býgin jýrip ketti. Shygharyp salyp jazyp otyrmyn.

M-nyng kýieui Almatyda.

Óz etiging tar bolsa, el beybitinen ne payda. Osy maqal qalamgha orala ketti.

IYiskedim Áliy».

Ókinishke oray, búl Mirjaqyp Dulatovtyng ómirdegi songhy júbanyshy boldy. Úzamay úly Álibek te, ózi de dýniyeden qaytty. Úlynyng qazasyn Álihan degdar bile túryp, estirtpepti. Ózegi órtenip ómir sýrmesin degeni shyghar, kim bilsin.

 

Tergeu isining ÝII tomynyng sonyna ýkim tirkelgen:

«OGPU (sot) kollegiyasynyng 1930 jylghy 4 kókek kýngi kenesining hattamasynan kóshirme.

Tyndaldy: №78754 is boyynsha aiyptalghan: Baytúrsynov Ahmet pen Mirjaqyp Dulatovty - QE 58/2,58/4,58/11,58/10 baptary boyynsha,

Espolov Myrzaghazyny - QE 58/2,58/10 baptary boyynsha,

Ghabbasov Halilidi - QE 58/2 baby boyynsha,

Ádilev Dinmúhamed pen Aymauytov Jýsipbekti - QE 58/2,58/8,58/11 jәne 58/10 baptary boyynsha,

Birimjanov Ghazymbekti - QE 58/4,58/11 jәne 58/10 baptary boyynsha,

ysupov Ahmetsafany - QE 58/1,58/13 jәne 58/10 baptary boyynsha,

Bolghanbaev Hayretdindi, Júmabaev Maghjandy, Baytasov Abdollany,

Omarov Eldesti, Jәlenov Kәrimdi - QE 58/11 jәne 58/10 baptary boyynsha,

Biytileuov Damollany - QE 58/4 baby boyynsha, Dulatov Asqardy...", - dep jiyny 42 adamdy aiyptan shyqqan.

Biz ózimizding maqsatty mýddemizge oray tikeley qatysy bar "Alash" qayratkerlerining ghana tizimin keltirdik. Ókinishtisi sol, aiyptau baptarynyng qoyyluy barysynda «Ádilev Dinmúhamed pen Aymauytov Jýsipbektin» bir tizimge qosaqtalghany. Tergeu isining eng týitkildi "túlghasy" Dinshe Ádilev bolghandyqtan da, búl qosaqtan jazasyz qútylu mýmkin emes edi. Egerde, basqa tizimge ilikkende Jýsipbek Aymauytovtyng tym qúrymaghanda taghy da alty-jeti jylday jaryq dýniyening dәmin tatu mýmkindigi bar edi.

Alla taghalam oghan múnday mýmkindikti jazbapty.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

 

 

 

 

6. Kәrim Jәlenov

 

Al әzirshe Tashkentte suretke týsken topty adamnyng taghy bireuin, sonau Guriev qalasynda túratyn Kәrim Jәlenovti qamaqqa aldy. K.Jәlenovting jauabynan suretke týsuding tarihy, D.Ádilev pen D.Biytileuov «astyrtyn úiym» dep kórsetken Tashkenttegi bas qosudyng mәnisi, Birimjanovtyng Búqaragha baru sebepteri tolyq ashylady.

 

Jәlenov Kәrim Jәlenúly - 40 jasta, eng songhy túrghan jeri - Guriev. Oral guberniyasy Jympity uezi Bayghoja bolysynyng № 4 auylynda tughan. Bilimi orta. Auyl sharuashylyghy institutynyng kursyn bitirgen. Áyeli ...(aty tanylmady - T.J.) Sergeevna Jәlenova, 33 jasta, múghalim. Guriev qalasynda túrady. 1916 jylgha deyin shәkirt. 1917 jyldyng I/III deyin tyldaghy qara júmysta bolghan. 23/24 jyldary auyl sharuashylyq kursynda oqyghan. 1924 jyldan bastap Qazaq aghartu institutynyng josparlau salasynda júmys istegen. 1929 jyly 8 qantar kýni OGPU-ding Guriev okrugtik bólimi tútqyngha alghan (order № 49).

 

Súraq aqpan aiynda alynghan. Resmy aiyp taghylmaghan. Iste sureti bar.

«Jәlenov Kәrimning jauabynyng hattamasy. 6 aqpan. 1929 jyl.

...1916 jyly maydanda boldym. Ol aradan meni Oral qalasyndaghy Qazaq úiymdastyru komiyteti shaqyryp aldy. Búl Uaqytsha ýkimetting túsy edi.

Ol kezde jalghyz men emes, býkil qazaq ziyalylary ótip jatqan oqighanyng alasapyranyn týsinbedi, bәrimizding jalghyz maqsatymyz - avtonomiya alugha qol jetkizu boldy. Belgili bir sayasy baghyt-baghdarlama, partiya joq edi, tek 1917 jyly Semey qalasynda "Alash" partiyasy qúryldy, alayda olardyng baghdarlamasy bizge jetken joq, ol turaly biz eshtene de bilmedik. Búl partiyany úiymdastyrghandar, mening oiymsha, Bókeyhanov, Baytúrsynov jәne Dulatov boluy kerek. Biz «Alashordanyn» qúryltay jinalysy arqyly avtonomiya jariyalanatyn shyghar dep oiladyq. Qazan Tónkerisinen keyin Orynbor qalasynda býkilqazaq qúryltay ótti, búl anyghynda naghyz qúryltay emes edi, tek shaqyrylghan adamdar ghana qatysty. Eger qatelespesem, búl qúryltaydyng úiymdastyrushylary - Bókeyhanov, Baytúrsynov jәne Dulatov boldy. Bizge keyinirek jetken habar boyynsha, osy qúryltayda avtonomiya qúru turaly qauly qabyldanypty.

Ortalyqtaghy eki dýniyening alasapyrany turaly biz eshtene de bilgemiz joq, ol turaly týsinigimiz de joq bolatyn. Ol kezde: "Qazaq halqyn kazaktardyng qaraqshylyghynan qorghayyq!", - degen úran tastalghan bolatyn, sol úrannyng yqpalymen halyqtyq jasaq (milisiya) úiymdastyryldy. Alayda is barysynda halqynyng mýddesi men ony qorghau jәne aman-esen saqtau ýshin kazaktarmen, Oral oblysynda úiymdastyrylyp jatqan Kazak әskery ýkimetimen baylanys jasaldy, ony jýzege asyrghan Jahansha Dosmúhamedov basqarghan "Alashordanyn" batys bólimi edi. Men ol kezde oblystyq Zemstvo basqarmasynyng mýshesi edim. Biz qazaqtardy kazaktardyng beybastaqtyghynan qútqarudy maqsat ettik. Kazaktarmen aradaghy kelisimimizding basty tegershigi mynau boldy: olar bizge erikti týrde jasalghan qamqorlyq retinde qaru-jaraq beretin boldy, al biz olargha at bermek boldyq jәne t.s.s. Ol kezde Zemstvo "Alashordanyn" menshikti organy tәrizdi edi. Sol kezde halyq jasaghy (miylisiya) qúryldy. Biz Oral kazaktarymen kelisim jasadyq. Kelisim barysynda eki jaq ta: "Qyzyl әskermen kýresemiz!", - degen úran tastaldy, alayda aityp ótkenimdey, kazaktarmen kelisim jýrgize otyryp oghan qosa qazaq halqyn tonau men zorlyq-zombylyqtan qorghau ýshin jasaq jasaqtadyq. Múnyng barlyghy 1918 jyly jýrgizildi.

1919 jyldyng basynda Oral qalasy qyzyl әskerdin qolyna kóshti, sodan keyin 1919 jyly Týrkfronttyng ókili Lejava Murat pen ony biletin Jahansha Dosmúhamedovting arasyndaghy kelisim rәsimi bastaldy. Dosmúhamedov halyq jasaghyn ertip oblystyng soltýstik bóligin aralap shyqty, biraq qanday maqsatpen sholyp shyqty, ol jaghyn bilmeymin. Ol kezde teristik jaqta qyzyldar joq bolatyn. Áskerlerding arasynda qaqtyghys boldy ma, bilmeymin, alayda aralap shyqqany anyq. Lejeva Murat kazaktargha qarsy attanyndar dep úsynys jasady. Biz ol jóninde eshtene estigemiz joq, tek Oiyldy 3-shi tatar polki basyp alghannan keyin ghana habarlandyq. Osy armiyamen kelisimge kelgenen keyin ghana halyqtyq jasaq Qyzylqogha audanyna bekingen kazaktardyng polki men diviziyasyna qarsy soghysugha attandy. Polkting shtaby basyp alyndy, otryad qarusyzdandyryldy, tek ýshinshi kýni ghana tatar polki kelip jetti. Sodan keyin ghana Týrkfronttyng ókili, aty-jónin úmyttym, jәne Qazaq Revkomynyng ókili Begimbetov keldi.

Búl 1920 jyldyng qantar aiy edi. Biz tatar polkimen 1919 jyldyng ayaghynda qosyldyq. Dәl sol kezden bastap búl arada kenes ókimeti ornady. 1920 jyldyng qysynda kóptegen qyzmetkerler Orynborgha attanyp, Kirrevkomnyng qarauyna alyndy. Orynborgha kelisimen bes adamdy: qos Dosmúhamedovterdi, Ábishevti, meni jәne Qashqynbaevty VSIYK-ting qaramaghyna jiberdi. Mausym aiynyng basynda bizdi qayyra Kirrevkomnyng qarauyna jiberdi, men onda hatshy bolyp istedim. Búl Orynbor qalasynda boldy.

Men onda qazan aiynyng ortasyna deyin istedim. Sodan keyin TurSIYK-ting ókilining Kiriynprosqa shaqyruy boyynsha Tashkentke jýrip kettim. Menimen birge onda Espolov bardy jәne Semeyden birneshe múghalim keldi. Tashkentte men Kirinprosqa sabaq berdim. Qos Dosmúhamedovter men Qashqynbaev ol kezde Tashkentte edi, keyin olargha Dulatov, "Aqjol" gazetinde istegen Birimjanov kep qosyldy. 1921 jyly jazda jikshildik (jer mejeleu) mәselesi boyynsha Baytúrsynov pen Myrzaghaliyev keldi. Bolghanbaevpen Kirinprosta isteytin Ádilev Dinmúhamed te sonda boldy. Ádilev Orynbordan kelgen edi. Onyng kelu maqsatyn men bilmeymin. Bolghanbaevpen siyrek úshyrastym, al Ádilevpen jii kezdesip túrdym, óitkeni ekeuimizde Kirinprosta birge isteytin edik.

Bir joly ashtargha kómek kórsetu mәselesi jóninde mәjilis ótti. Sol joly Dosmúhamedovtermen qosa Dulatov, Qashqynbaev, Espolov, Divaeev, onyng qayda istegenin bilmeymin, Jer jónindegi halyq komissariatynda isteytin últy qazaq ...(tanylmady - T.J.) boldy. Biz suretke Dulatovty shygharyp salugha baylanysty týstik-au deymin. Ony úiymdastyrushylar ne Bolghanbaev, ne Birimjanov boldy. Birimjanovpen jii kezdesip túrdym. Qysqasyn aitqanda, jogharydaghy aty atalghandarmen jii jýzdesip túrdym. Ashtyqqa úshyraghandargha baylanysty mәjilis institutta ótti. Búl óte ýlken jinalys edi. Al Domúhamedov Halelding ýiine jay ghana qonaq retinde jiyldyq.

Men Validovti 1920 jyly alghash tanysqan kezimde kórdim. Onyng 1922 jyly Tashkentke jasyrynyp kelgenin, biraq ta partiyanyng OK-nen keshirim súrau ýshin kelgenin bilemin. Men onymen sol joly kezdestim, ony maghan Birimjanov alyp keldi de taghy da tanystyrdy, óitkeni men ony bir ret kórsem de úmytyp qalyppyn. Validov maghan: partiyanyng Ortalyq Komiytetine ótinish bergenin, ózining (kenes ókimetine) beriletini turaly mәmilege kelisu ýshin kelgenin aitty. Birimjanov ony maghan institutqa alyp keldi, onda menen basqa eshkim joq bolatyn. Men onyng Samarqan oblysynda jasyrynyp jýrgenin, alayda ókimetke berilmegenin biletinmin, biraq ta onyng (jasyrynyp jýrgenining - T.J.) sebebin anyq bilmeymin. Keyin taghy da bir ret institutta jalghyz otyrghanymda kórdim. Ol maghan: jauapty qyzmetkerlermen til tabysa almadym, endi Persiyagha ketemin, - dedi. Kimmen kelisim jýrgizetinin ol maghan aitpady. Sodan keyin ol Birimjanovta boldy.

1921 jyly Birimjanov Búqaragha ashtargha kómek-jylu jii ýshin bardy ghoy deymin, onyng basqa oiy bolsa ony bilmeymin. Ol uaqytta júrttyng birazy kenes ókimetining baghytyn qostay qoymaytyn. Men ol kezde sosializmning ornaytynyna senbedim, belsenip qarsy shyqpasam da, 85 prosenti qayyrshylanghan sharualardan túratyn elde sosializm ornatu mýmkin emes siyaqty kórindi. Eshqanday sayasy úiymnyng mýsheligine kirgemin joq. Sosializmning ornauyna degen senimsizdikten men 1923 jylgha deyin, qashan Tashkentten ketkenimshe aryla almadym.

Alayda keneske qarsy qanday da bir astyrtyn úiymnyng bar ekendigin men bilgemin joq. Validov turaly әngimelerdi de estigemin joq. Mening biletinim, Birimjanovtyng Búqaragha ashtargha kómek jiyp qaytu ýshin barghany ghana.

Torghay isi qaralyp jatqanda men Oralda bolatynmyn. Ol sottyng barysy jóninde eshtene estimedim, tek Baytúrsynovtyng isi jóninde maghlúmat boldy. Baytúrsynov pen Dulatovqa qarsy: ashtargha jighan dýniyelerdi ózderi sinirip aldy - degen jeleumen is qozghaghan bolatyn. Tashkentte jýrgende Dosmúhamedovtyng ýiinde jәne institutta Espolovtyng qatysuymen ózara әngimeleskenimiz bar, biraq ol jekeshe sóz ghana bolatyn. Onda Dosmúhamedov: jerge ornalastyrudy jedeldetu kerek, sodan keyin ózbekterding Shymkent oblysyn otarlauyn toqtatu kerek, qazaqtardyng arasyndaghy oqu jýiesin keneytu kerek, - degen pikir bildirdi. Búl - 1922 jyly edi.

Onyng ómirlik jalghasy tabylmady, óitkeni Espolov Jer jónindegi halyq komissariatynyng alqa mýshesi, al Tabynbaev (?) Oqu aghartu halyq komissary bolatyn. Men Oralda túrghan kezde onday mәjilister ótken joq.

Qoly qoyylghan. Jәlenov. Jauap alghan Shyghys bólimining bastyghy - Petrov. 6 aqpan. 1929 jyl».

Kәrim Jәlenovting ashyq jәne turasyn aitqan jauabynan: a) 1921-1922 jyldary Qazaqstannyng soltýstik batys oblystaryndaghy 1,5 million adamdy qamtyghan, 500 mynnan asa adam ashtyqtan qyrylghany (Ortalyq komiytetting qúpiya anyqtamasynyng mәlimeti boyynsha), ә) Orynbordan joldanghan ýndeuge oray asharshylyqtan zardap shekken qazaq eline kómektesu turaly Tashkenttegi ziyalylardyng bas qosqany, b) ashtargha jylu jii ýshin Búqaragha ókilder jiberilgeni anyqtaldy. Alayda búl shyndyq tergeushilerding qaperine de kirmedi. Sonyng ózin qylmys kórip, K.Jәlenovke resmy týrde qamaq sanksiyasyn shyghardy:

«Qauly.

1929 jyl, aqpannyng 10 kýni, Qyzylorda qalasy.

Men, PP OGPU-ding Shyghys bólimi bastyghynyng kómekshisi, QSSR boyynsha ókili - Saenko, býgingi kýni № 6 is boyynsha tergeude jýrgen Jәlenov Kәrimdi Qylmysty Ister Kodeksining 58-7, 58-11, 59-3 baptaryna sәikes aiypqa tartylghandyqtan bylay dep tauyp:

Kәrim Jәlenov - kenes ókimetin qúlatu ýshin qúrylghan astyrtyn kont-revolusiyalyq úiymnyng mýshesi jәne Orta Aziyadaghy basmashylar qozghalysyna kómek kórsetkeni ýshin Qylmysty Ister Kodeksining 128 jәne 147 baptaryna sәikes mynaday sheshim qabyldadym:

Jogharyda jazylghan aiyptardyng negizinde Jәlenov Kәrim aiypker retinde tergeuge tartylsyn. Qylmystyng aldyn-alu maqsatymen ol - PP OGPU-ding QSSR degi týrmesine qamalsyn.

Sheshimning kóshirmesi oryndalu ýshin QSSR boyynsha PPOGPU-ding RSO-na jiberilsin.

Shyghys bólimining bastyghynyng orynbasary - Saenko.

"Kelistim" Shyghys bólimining bastyghy - Petrov.

"Bekitemin" OGPU-ding QSSR boyynsha tótenshe ókili - Vollenberg.

Búl aiyp maghan tanystyryldy. Ózimdi aiyptymyn dep eseptemeymin. "Ne" degen sóz erekshelenu ýshin siyamen jazylghan. Ayypker - Jәlenov».

Tura sol kýni dәl osynday aiyppen:

Ahmetsafa Yusupov, Mirjaqyp Dulatov, Hayretdin Bolghanbaev, al aqpannyng 11 kýni Espolov Myrzaghazy, Biytileuov Damolla, Birimjanov Ghazymbek turaly sheshim shygharyp, olardy tútqyndaluyna baylanysty qyzmetterinen bosatu turaly qatynas joldanghan. Bәrine ortaq jalpy ýlgisi mynaday:

"Azamat Mirjaqyp Dulatúly 3 qantardan bastap, yaghny tergeu isine tartylghan kýnnen bastap "Enbekshi qazaq" gazeti redaksiyasyndaghy әdeby qyzmetker mindetinen bosatylsyn, búl jaghday Dulatovtyng qyzmet orny - "Enbekshi qazaq" gazetine habarlansyn".

 

Sonyna jogharydaghy ýsheuining qoly qoyylghan. Búghan qaraghanda tútqyngha alynghan barlyq adamdargha aiyptau sanksiyasy keyinnen qoyylghan.

«Jәlenov Kәrim men Ádilov Dinmúhamedting bettesuindegi súraq - jauaptyng hattamasy.

27 mamyr (may) 1929 jyl.

Jәlenovke súraq: Ádilov Dinmúhamedpen qay uaqyttan beri tanyssyz?

Jauap: 1921 jyldyng jazynda Ádilov Tashkent qalasynda túrdy ma, joq pa, men bilmeymin. Tek, 1921 jyldyng kýzinde, ne qysynda men osy Tashkent qalasyndaghy Qazaq institutynda kórgenim esimde. Ol institutqa alba-júlba bop keldi, keldi de kiige kiyim súrady. Oghan kim kostum alyp berdi, qazir esimde joq, alayda D.Ádilev oqushylarmen birge túrdy-au deymin. Kelesi kýni Ádilev: ózining Ferghanadan kelgenin, Janúzaqovtyng basmashylarynyng arasynda bolghanyn aitty. Bir qyshlaqta bandylardyng ýstinen qyzyl әskerler týsip qalypty da, Ádilev ol jerden qashyp qútylyp, osynda әzer jetipti. Onyng ózining aituy boyynsha ol Janúzaqovqa jolyghugha barypty, biraq ne ýshin barghanyn aitsa da qazir úmytyp qalyppyn.

Osydan keyin men Qojanovqa bardym da, Ádilevting maghan aityp bergenining bәrin oghan maghlúmdadym: Qojanov: «Ádilev óte qabilettti qyzmetker, biraq ta ol jas, sondyqtan da bir nәrsege úrynyp qaluy mýmkin. Ony institutqa oqytushy ghyp ornalastyryp qoyyp, baqylap jýru kerek", - dedi.

Jәlenovke súraq: 1921 /?/ jyly kóktem aiynda Ádilev Tashkent qalasyna kelgende onyng Búqaragha bara jatyp jolay ayaldaghanyn bildiniz be, joq pa?

Jauap: Ádilov ózining Búqaragha barghanyn elding bәrine aityp jýrdi.

Jәlenovke súraq: Mýmkin siz Ádilevting basmashylargha qalay tap bolghanyn esinizge týsirersiz?

Jauap: Onday әngime esimde joq.

Taghy da soghan súraq: Tashkenttegi qazaq qyzmetkerlerining bir toby qatysyp, Validovting kenes ókimetine degen kózqarasyna baylanysty mәseleni talqylaghan jәne astyrtyn úiym qúru jóninde úsynys jasalghan mәjilis ótti me, joq pa?

Jauap: Mening qatysuymmen onday mәjilis bolghan joq. Al men joq jerde onday jinalys ótti me - odan da habarym joq».

Jalpy osy ekinshi tomnyng sonyna deyingi kórsetindiler men betpe-bet jauaptasu kezindegi aighaqtardy salystyrsaq, D.Ádilevting Búqaragha barghany rastalady. Mәsele: astyrtyn úiymnyng qanday tapsyrmasymen bardy nemese biytileuovshilep «jer kórgisi kelip» taghy da «partizanshylap» ketti me, naqty shyndyq osynda. Tergeudegi aighaqtamalargha jýginsek, D.Ádilevke eshkimde onday ókildik bermegen.

Qúlmúratov Tәjibay - 38 jasta. Qyzylorda okrugining Terenózek audanynyng № 1 auylynyng qazaghy. Ýilengen. Partiyada joq. Keshirimge baylanysty týrmeden bosatylghan. Búl - D.Ádilevting kórsetindisi boyynsha onyng týrmede jatqan aghasy Bayseyit Ádilevting qashyp shyghuyna kómektesti delingen adam. Onyng aituynsha: Bayseyitke týrmeden qashu turaly aqyl qospaghan. Jazyghy - onyng qashuyna qol úshyn bergendigi eken. Ol ýshin bir qúlyndy bie alypty. Kórsetindisining sonyn:

T.Qalmúratov: "Kәribaev Núrlan Qyzylorda qalasynda kimmen kezdesti, ol jaghyn bilmeymin. Men Dulatovtyng ýiinde Núrlan Kәribaevpen bir-aq ret, 1927 jyly Bayseyit berip jibergen qúlyndy biyeni әkep bergen joly ghana birge boldym. Biz birge bardyq, Núrlan: Bayseyitting tapsyrmasy bar edi, - dedi, qanday tapsyrma ekenin ol maghan aitqan joq. Biz kelgen kezde Dulatovtyng ýiinde qonaqtar bar eken, men auyz ýide qaldym da Núrlan ishki ýige kirip ketti, ile keri shyqty da maghan: Dulatov erteng tanerteng kel dep aitty, - dedi. Espolovty tipti kórgemin de joq. Búdan basqa eshtene de aita almaymyn, hattama maghan oqyldy...", - dep ayaqtaghan.

Áy, qazaq-ay! Jylqy dese - basyn da bәigege tigip jiberedi- au! Tәjibayda odan ýlken «sayasy maqsat ta» joq shyghar. Mirjaqyp Dulatovqa Núrlan Kәribaevting jolyqqanyn aitu arqyly «kontrrevolusiyalyq astyrtyn qúpiya úiymnyng Goloshekindi qastandyqpen óltiru jәne qyrda kóterilis úiymdastyru turaly josparyn talqylap, D.Ádilevke tiyisti núsqau bergenin» rastaghany T.Qalmúratovtyng qaperine de kirmegen.

Búdan keyin tergeu isining osy tomynda D.Ádilovting bir kórsetindisi ekinshi kórsetindisine qarsy keletin, bir joly: «Osy aitqanym shyndyq», - dep, kelesi joly ol kórsetindisinen bas tartyp, ishinara: «Men eshqanday kýsh kórsetuden qoryqpaymyn», - dep toltyrghan úzaq sonar jazbalary kezdesedi. Ol jauaptar ekinshi, ýshinshi, tórtinshi, altynshy tomdargha da úlasady. Onda Ahmetsafa Yusufov pen Jýsipbek Aymauytovtyn, oghan qosa Súmaghúl Sәduaqasovtyng „ózi biletin ómirlerine qayratker" retinde sholu jasaydy. Múnda aitylghan jaylargha tergeu isterin taldau barysynda naqty toqtalatyn bolghandyqtan da búl arada mazmúndap jatudy artyq kórdik. Onda 1922-shi jyly asharshylyqa úshyraghan Torghay eline Semey ónirinen mal aidap barghan Jýsipbek Aymauytov pen Ahmetsafa Yusupovtyng jalghan jalamen sotqa tartylghany bayandalady. M.Espolovtyng ómirine sholu jasap „sayasy bagha beredi". Qalghan jaylardy Espolovtan estidim dep. „tarihy sholu jasaydy". Sózining sonyn:

„Goloshekinge qastandyq jasau turaly oiymdy Dulatovqa aittym. Al Bókeyhanov bolsa, Moskvadaghy, Orynbordaghy terroristerding batyl qimyldaytynyn, qazaq qyzmetkerlerining onday әreketten qorqatynyn bizge aitty. Maghan Goloshekinge qastandyq jasau turaly oy sol kezde týsti", - dep „aghynan jaryla" ayaqtaydy.

 

7. Ghazymbek Birimjanov

Memlekettik qauipsizdik komiyteti arhiyvindegi № 124 isting 2 tomy «Eldes Omarovty jәne t.b. aiyptau isi» - dep atalady. 1929 jyly qantar aiynda bastalghan jalpy 7 tomnan túratyn isting búl tomyna negizinen Dinmúhamed Ádilevti tútqyndaghannan 3 ay búryn, 1927 jyly 13 qazanda jauapqa tartylyp, qayta bosatylghan Eldes Omarov pen 15 qazanda ústalghan Halel Ghabbasovtyng tergeu isindegi jauaptary tirkelgen. Bir-birine eshqanday qatysy joq jaylardy (mysaly, Betpaqdaladaghy, Torghaydaghy, Shynghystaudaghy oqighalardy) ózara baylanystyrghan:

«Alashordashylar» kóterilis úiymdastyru ýshin qyrgha astyrtyn óz adamdaryn jibergen, sonday-aq aghylshyn imperiyasymen jәne sol kezde Parijde, Germaniyada túratyn Validovpen, Shoqaevpen baylanys jasau ýshin shet elge oqugha (Birimjanovty, Biytileuovti, Múnaytpasovty) jibergen - degen aiyp taghyp, «Alashorda» qayratkerlerin jappay tútqyngha alyp, týrmege qamaghan.

«Qylmysty iske» «jana kuәgerler» tartyp, olargha bólek is qaghazyn toltyrdy. «Qosymsha qosylghan» búl adamdar kim edi jәne Baytúrsynovtyng sonynan shyraq alyp týsip, qalayda aiypker, ekstremist, kontrrevolusioner etip kórsetuge tyrysulary qalay? Osy jetpis eki adamnyng basyn biriktiretindey ortaq mýddeleri boldy ma? Sony aighaqtaytynday dәleldi sebep bar ma?

Bar. Ol - búl adamdardyng «Alashordagha» qatysty ortaq ómirbayany edi.

OGPU-ding de, Goloshekinning de kózdegen týpki nysanasy jәne barynsha әshekereleuge tyrysqan qylmysy sol tús bolatyn. Óitkeni «últshyl», «panturkist», «kontrevolusioner» degen úghymdy sayasy - iydeologiyalyq sahnada «oynatu» ýshin әueli ony «tiriltu» qajet-tin.

Aldyn-ala eskerte keterimiz: sot barysyndaghy otarlau tarihy, el, jer, konfiskasiya, asharshylyq, әdebiyet pen mәdeny ruhaniyat turaly alash qayratkerlerining tergeu kezindegi pikirleri men súraq-jauaptary arnayy bólimderde taqyryp boyynsha jeke-jeke keng auqymda taldanatyn bolghandyqtan da, búl bólimde tek әr azamattyng týrmege jabyluyna sebepker bolghan iliktes jaylardy ghana, yaghni, taza tergeu tarihyn ghana qamtimyz. Sonymen qatar Zaky Validov pen «Qaranoghay isine» qatysty súraq-jauaptardy da ynghaylastyra jelige tarttyq.

 

Birimjanov Ghazymbek - 1896 jyly Qostanay okrugining Torghay audanynda tughan. Joghary bilimdi mal dәrigeri. Memlekettik sauda basqarmasynda istegen. Zanger Ahmet Birimjanovtyng inisi. Kәrim Jәlenovten keyin tútqyndalghan.

 

Gh.Birimjanov: «24 qantar 1929 jyl. Men 1896 jyly tudym, 1914 jyly realidyq uchiliyshede oqydym, odan keyin maydandaghy qara júmysqa tartylghandargha kómektesu ýshin Kiyevke bardym. Qazaqtardyng kópshiligi oryssha bilmeytin, sondyqtan da maydangha barudy qoghamdyq paryzym dep eseptedim. Joghary oqu ornyna týsuding reti kelmedi. 1917-1918 jyldary  Orynborda boldym. Mening qalyptasqan túraqty kózqarasym bolghan emes. Bar oiym - oqu bolghandyqtan da, qazir de sayasy iske shorqaqpyn. 1918 jyly Torghaygha bardym. Sol kezde Túnghashin men Jangeldin úsynys jasady. Uezd komissary Aravin bolatyn. Onda túraqty ókimet te, ózara bólinushilik te joq edi. 1918 jyly men Orynbordaghy „Alashordashylargha" qosyldym. Basshylary Bókeyhanov, Baytúrsynov, Qaratileuov edi. Oghan deyin «Alashordashylardyn» eshqaysysyn bilmeytinmin. Naqty bir qyzmet atqarghamyn joq.

«Qyzyl әskermiz» - dep kelgender qazaqtardy tonap, attaryn tartyp alyp jatty. «Alashordanyn» jasaghy bar bolatyn. Jangeldinmen kelisim jýrgizip, Baytúrsynovty Mәskeuge jiberdi. Sol kezde kazak polki sau ete qaldy. Baratyn jer qalmady. Biz kazaktardyng biyligin moyyndaugha mәjbýr boldyq. Meni Kolchakqa júmsap jiberdi. Nege onday tapsyrma bergenin bilmeymin. „Alashordanyn" tapsyrmasyn oryndaugha tyrystym. Búl 1919 jyldyng kóktemi bolatyn. 1919 jyldyng basynda Validovke jiberdi. Validovting „Alashorda" ýkimetin qoldauyn ótinish etti. Orynborda „Alashordanyn" әskery kenesi ótip  jatqanda Validov te sonda boldy. Ol eshqanday kómek kórsetkisi kelmedi, qazaqtarmen aradaghy baylanysy da nasharlady».

Bashqúrt últtyq әskeri - Aqtóbe, Oral jәne Ontýstik Ural baghytyndaghy qyzyl әskerge qarsy is-әreketke kóshedi. Sonyng ishinde Z.Validovting esteliginde «Alashorda» әskerining jasaghyna qatysty óte bir qyzyqty derek bar:

Z.Validov:«Samara ókimetimen, oraldyq kazaktarmen, qazaqstandyq jasaqpen jýrgizgen barlau júmysymyz óte sәtti boldy. Oral (Teke) - Hanordasy - Astrahani guberniyasy - Guriev (Ýishik), Omby-Batys toby qúryldy. Bashqúrttyng últtyq aqyny Seitgerey Maghaz, Shayhzada Babich, ózbek aqyny Ábilhamid Sýleymen (Sholpan), qazaqtyng jas jurnaliysi Birimjanov jәne taghy bir oqyghan aitysker aqyn qazaq qyzy qalalarda jasyryn úiym qúryp, Orynbordaghy ortalyqty qúndy derektermen qamtamasyz etip otyrdy. Qazaqtyng aqyn qyzy men aqyn Shayhzada Babichting basynan keshken oqighalarynyng qiyn da, qyzyqty ekeni sonday, ol turaly roman jazugha bolar edi. Mysaly: Qazaqstanda kenes ókimetin ornatu tapsyrylghan Jangeldinning ol qyzgha sengeni sonday, Moskvadaghy isting barysyn tolyq bayandap otyrdy. ...Sonyng nәtiyjesinde Ashhabadtaghy 11 shilde kýngi әskerlerding kóterilisi, aghylshyn әskerining Týrkimenstan men Bakuge basyp kirui, tipti, aghylshyn barlau toptarynyng Aleksandrov portyna keluin, týrik armiyasynyng Ázirbayjangha basyp kiruin, Bókey ordasyndaghy, Oral men Gurievtegi, Hiua men Búqaradaghy oqighalardy qazaqtyng zerek qyzy arqyly bilip otyrdyq», - deydi bashqúrttyng әskery ministri.

Búl - óte qyzyqty әri taghdyrly oqigha. «Aytysker, erjýrek qyz kim, onyng taghdyry qalay qalyptasty. Mysaly, alash qozghalysy túsynda jauyngerlik tapsyrmalar oryndaghan, ómirden erte ótken Aqqaghyt (Aqqaghaz-? - T.J.) Dospanova kim edi? Últymyzdyng tәuelsizdigi jolynda kýresken «Alashtyn» batyr arulary da úmytylmauy tiyis. Tarihy shyndyq sonda ghana qalpyna keledi. Ókinishke oray batyr qyzdar turaly derekter mәngilikke iz-týssiz sinip ketti me degen qauip bar. Mýmkin Á.Jangeldinning «qyzyl keruenine» qatysty qújattarda aty atalyp qaluy ghajap emes.

Sonymen, «tórt qúbyladan» qadalghan dúshpan qysymynan qútyludyng joldary talqylanghan әskery keneste (oghan «Alashordanyn» atynnan Seidazym Qadyrbaev qatysqan) mynaday halyqaralyq sayasy oqighalar anyqtalady: Bakudegi týrik әskeri Ashhabadqa bet aldy, al ondaghy aghylshyn әskeri Aughanstangha sheginbek; Aughandyqtar aghylshyndarmen soghysu ýshin kenes ókimetinen qaru-jaraq almaq. Eger oqigha osylay damysa: onda kenes ókimetine qarsy soghysu - Týrkiyamen, Aughanstanmen, Ýndistanmen soghysu, Reseyding jauy aghylshyndarmen odaqtasu - degen sóz. Al ol Resey jaghdayynda mýmkin emes. Sondyqtan da eriksiz kenes ókimetin moyyndaudan basqa amal qalmaydy. Ekinshi sebep: Sibirdegi Kolchak ókimeti de, Samaradaghy Qúryltay kenesi ýkimeti de: Bashqúrtstan men «Alashorda» әskerin kýshpen taratyp, olardyng jetekshilerin atu jazasyna kesu, sóitip olardyng Týrkistangha qosylyp, Týrkiya men Germaniyanyng әskery kómegine qol artuyna mýmkindik jasamau turaly búiryq shygharuy edi. Ýshinshi sebep «Qatirada»:

Z.Validov: «Alashorda» ýkimeti ókilderining әkelgen habary. Olardyng qatarynda Ghazymbek Birimjanov pen jazushy Múhtar Áuezov boldy. Kolchak pen onyng odaqtastary: últtyq әsker men últtyq ýkimet qúrugha qarsy jazalau әreketine kóshkendikten de, olar da eriksiz kenes ýkimetimen kelisuge mәjbýr bolypty. Keyinnen Ghazymbek Germaniyagha kelip, sonda bilim aldy, al otanyna qaytyp oralghannan keyin zaualgha úshyrady, - dep dep kórsetilgen.

Múhtar Áuezovting «Alashordanyn» atynan kenes ýkimeti jaghyna shyghu turaly ókildikke baruy Zaky Validovtyng «Qatiralarynan» basqa qújattarda rastalmaydy. Búl derek M.Áuezovting isine qatysty tústa qosymsha taldanady.

Gh.Birimjanov (jalghasy): «Sodan keyin kenes ókimeti jaghyna shyghu resmy týrde sheshildi. Torghaydaghy әskery kenes qarusyzdandyryldy. Kenes jetekshileri Dulatov, Seydaliyn, Qadyrbaev Semeyge ketti. Tughan agham sonda - Semeyde túrghandyqtan da men de Semeyge keldim. Semeyde Bókeyhanovty, Qozybagharovty kezdestirdim. 1921 jyldyng basynda gubrevkomgha ornalastym.

Qaytadan Orynborgha, odan Tashkentke keldim. Búl 1921 jyldyng kýzi bolatyn. Dulatovpen búrynnan tanys edim. Ol meni gazetke ornalastyrdy. Men Dulatovpen birge túrdym. 1922 jyly men shet elge oqugha kettim. Onda Validovpen birneshe ret eski tanystar esebinde kezdestim. Oghan eshkimnen eshqanday hat-habar tapsyrghamyn joq. Shet eldegi ózbekterding úiymy turaly eshtene bilmeymin. Mәdeniyet jóninde bir birlestik bolatyn. Olar kileng búqaralyqtar edi, al men jalghyz qazaq bolghandyqtan da, olarmen baylanys jasaudyng esh qajettigi bolmady. Germaniyada tatar jәne ózbek komissiyasy bar, al tәuelsiz Týrkistan mekemesi degen úiymdy estigemin joq. Elge qaytqanda Validovten eshkimge eshqanday da hat әkelgen emespin. Qyzylordagha kelgen professordy bilesing be, joq pa, degen súraqqa jauabym: onyng aty - Klayn, onyng osynda kelgenin jәne Oqu-aghartu komissariatynyng qazaq mәdeniyeti qoghamy arqyly meni izdestirip jýrgenin estip, kezdestim. Ol Qazaqstandy aralamaqshy eken, maghan erip jýrudi ótindi, men bas tarttym".

 

Búl kýngi tergeu osymen ayaqtalghan siyaqty. Búdan keyingi jauaptarynda  Gh.Birimjanov ózimen birge suretke týsken, iske tartylghan barlyq aiyptalushylargha qoyylghan ortaq súraqtargha bir sydyrghy jauap beredi. Ózining Germaniyada oqyghan kezinde Berlinde sayasy baspana izdep jýrgen Zaky Validovpen kezdeskenin, onyng SSSR-degi «Alashorda» mýshelerine eshqanday jasyryn hat tabys etpegenin aitady.

«Azamat Birimjanov Ghazymbekting qosymsha jauaby. 27 nauryz, 1929 jyl.

...Men (shet elde jýrgende - T.J.) shet elderde shyghatyn gazetterding eshqaysysymen de júmys isteskem joq, onyng ishinde "Tatarstan kiyzelimen" de baylanys jasamadym. "Eny Týrkistan" jurnalyn jazdyryp algham joq, onyng keybir sandaryn ghana kórdim, oqugha talaptanyp edim, maghan týsiniksiz boldy, óitkeni men týrik tilin bilmeytin edim. Sondyqtan da "Eny Týrkistan" jurnalynyng 10 danasyn jazdyryp aldy degendi joqqa shygharamyn. Ol jurnal turaly Validovpen sóileskemiz joq».

 

Búl mәselege tergeushiler de ýnemi qayta ainalyp kelip otyrghan. Ghazymbek Birimjanovtyng 1929 jylghy 26 mausym kýngi qosymsha tergeude bergen jauaby:

«Shet elde jýrgen kezimde "Aqjol" gazetine eki-aq ret maqala jazdym. Birinshisin Berlinge kelisimen-aq jazdym, onda ózimning jol-jónekey kórgenderimdi, alghan әserimdi bayandadym. Ekinshi: shet elde oqyp jýrgen ózbek studentterining ýndeui edi, sony qazaq tiline audaryp, "Aqjol" gazetine  joldadym. Ol gazette jariyalandy ma, joq pa, bilmedim.

Ózbek studentterining kómek súrap ýndeu tastauynyng sebebi, biz shet elge oqugha ketken kezde qarajatty bir jylgha layyqtap alghan edik, alayda, SSSR-daghy jәne Germaniyadaghy aqshanyng qúnsyzdanuynyng ósuinen bizding qaltamyz qaghylyp shygha keldi. Mine, sondyqtan da ózbek studentteri ashyq hat arqyly ýndeu jariyalaugha sheshim qabyldap edi .

Ol (Validov - T.J.) maghan uniyversiytette oqyp jýrgen kezimde kelip jolyqty. Ol birden mening pәterime keldi. Mening meken-jayymdy qalay bilgenin bilmeymin, ol kisimen hat jazyspaghanym anyq esimde. Mening adresimdi ol Parijdegi Mústafa Shoqaevtan bilip kelui mýmkin, óitkeni biz onda barghannan song birazdan keyin ol (Shoqaev - T.J.) Berlinge soghyp, bizge Týrkistandyqtargha jolyqqan bolatyn, alayda men ol adammen tanys emespin, mýmkin, Múnaytpasovty tanityn shyghar, sebebi ekeui de bir jerden bolatyn. Biz Shoqaevpen birneshe ret kezdestik jәne onyng pәterinde de boldyq. Ol ózining qarajatynyng joqtyghyna shaghynyp jýrdi...

Kenes ókildigining jaghynan oghan shet elden Otanyna qaytyp kelu turaly, onyng bostandyghyna tolyq kepildik beretini jóninde úsynystar jasaldy, biraq odan Shoqaev bas tartty.

Onyng jalghan derekterge sýienip jazghan maqalalaryna baylanysty men oghan: nege búlay ettiniz?, - dep súraq qoydym. Ol jadaghaylap qana naqty kókeykesti mәseleler jóninde әzirshe jaza almaytynyn bildirdi. Men onyng sebebin bylay dep týsindim: ol aqtardyn shygharyp túrghan shet eldegi gazetterimen baylanys jasaghandyqtan da, olargha qarsy dittegen, kókeyin tesken jәne dauly mәselelerdi jazugha dәti jetpey jýr eken ghoy, - dep týsindim. Ózining SSSR-gha qarsy tikeley úiymdastyryp jýrgen әreketteri turaly maghan eshtene de aitpady. Berlinde bir aptaday túrdy da qaytadan Parijge ketip qaldy.

Validov әuelide mening pәterimde túrdy, men sol kýni-aq oghan layyqty pәter tauyp berdim, sol ýide qashan ózi Konstantinoplige ketkenshe túrdy. Men Validovtin, Validov mening pәterime baryp kelip jýrdik. Ol keneske qarsy әreket jýrgizdi me, joq pa, onysyn maghan aitqan joq. Ár әngime sayyn erkin Týrkistan turaly ýzbey aitumen boldy, biraq ony qalay jýzege asyrmaqshy, búl jaghynan maghlúmdar etpedi. Ol Shoqaevtyng aq orys emigranttarymen istes bolghanyn únatpaytyn. Biytileuov Damollanyng Berlinnen SSSR-ge jýrer kezinde Validov te Berlinde bolatyn, Biytileuovting qaytar kezinde ol mening pәterimde boluy da mýmkin. Al songhysy (Biytileuov - T.J.) qaytar aldynda mening pәterimde túrdy, men ony vokzalgha jalghyz ózim shygharyp saldym. Biytileuov arqyly Validov Dulatovqa jәne basqa adamdargha hat berip jiberdi me, joq pa, ol anyq esimde qalmapty. Egerde Biytileuov solay dep kórsetip otyrsa, onda hat bergeni ghoy. Al shifrlanghan hat jazugha mening qatysym boldy dep  Biytileuovting kórsetui negizsiz, óitkeni, men shifrding tilin bilmeymin. Maghan kórsetilgen shifrlanghan hattaghy jazu - Biytileuovting jazuy. Áripterding týsine qarap, keybir sózderdi Validovting jazuy mýmkin dep esepteymin. Mýmkin, shifrlau ýshin jazu ýlgisi men sózding maghynasy onsha qajet te emes shyghar.

Qoly - Ghazymbek Birimjanov. Súraghan - Saenko».

 

Zaky Validov ózining estelikterinde Ghazymbek Birimjanovtyng Germaniyagha oqugha kelgende onymen kezdeskenin jazady. Alayda onda Álihan Bókeyhanovqa, ne Ahmet Baytúrsynovqa, ne Mirjaqyp Dulatovqa shifrmen hat joldaghany turaly eshtene de aitylmaydy. Búl tergeudegi basty maqsat - «Alashorda» qayratkerlerin emigrasiyada jýrgen Zaky Validy men Mústafa Shoqaydyng is-әreketimen qalayda baylanystyru.

Búdan keyin tergeushiler Gh.Birimjanov pen Z.Validovting 1922 jyly Tashkentte kezdeskenin kórgeni turaly K.Jәlenovting aqparyn rastatu ýshin ekeuin ózara bettestirgen.

«Gh.Birimjanov pen Jәlenov Kәrimning betteskenindegi súraq jauaptyng hattamasy, 29 nauryz 1929 jyl.

Súraq: (Jәlenovke) - Tashkentte jasyryn jýrgen Valiydiydi Sizding pәterinizge Birimjanovtyng alyp kelgeni ras pa, onday jaghday boldy ma?

Jauap: - 1922 jyldyng jazynda kýndiz Birimjanov Ghazymbek institutqa Validiymen birge keldi de maghan: mine, Validov degen kisi osy, búl adam partiyanyng Ortalyq komiytetine kiru ýshin keldi, ol turaly ótinishin de tapsyryp qoydy, - dedi. Múny Validov te rastady, sodan son: jauap alghansha bir-eki kýn jasyrynyp jýru kerek bop túr, sondyqtan da instituttyng sayajayynda panalay túrugha mýmkindik ber, - dep ótindi. Men oghan kelisimimdi berdim».

Súraq: (Birimjanovqa) Onday jaghday boldy ma?

Jauap: Onday jaghday bolghan joq.

Súraq: Siz ben Jәlenovting arasynda bas arazdyqtarynyz joq pa?

Jauap: Joq, arazdyghymyz joq. Men ózim ýshin jauap beremin.

Súraghan - Saenko».

 

Sonda qaysynyng jauaby dúrys?

K.Jәlenov aldynghy kórsetindisinde Z.Validovty sayajaydaghy ýiine panalatqany jóninde eshqanday maghlúmat bergen joq bolatyn.  Tergeude qasarysa jauaptasqan adamnyng biri de osy Kәrim Jәlenov. Búl mәselening bayyby keyingi jauaptarda naqtylana týsedi. Al Z.Validov ózining «Qatiralarynda» qúpiya pәter jaldaudyng eshqanday qiyngha soqpaghany turaly onyng jauabynyng osydan bes jyl búryn sheshilip qoyghanyna mynaday uәj keltiredi.

Z.Validov: «Mening dosym Ubaydolla Hojaev zanger retinde: «Qúryltay jinalysyna mýshe bolu ýshin ýmitkerding qanday da bir jyljymaytyn dýniye-mýlki bar ekenin kórsetetin bap bar. Bir nәrse satyp alyp qoyynyz», - dep kenes berdi. Onyng aqylyn tyndap, Tashkentting janyndaghy Ahangaren ózenining jaghasyndaghy Ablyq degen jerden baqshasy bar ýy satyp aldym. Ýiding túrghan jeri keremet edi, odan Shatqaldyng qarly shyndary kórinip túratyn. 1917 jyly satyp alghan mýkammalyma kóz qyryn saludyng reti týspedi, onyng esesine 1922 jyly basmashylar qozghalysyna qosylghannan keyin Bashqúrtstannan kelgen bizding jigitter osy ýide ailap túrdy. Sol kezde men de kórseng kóz sýisindiretin baqshasy bar, suy mol, jemisi tógilip túrghan osy ýide birer kýn túrdym», - deydi.

Búqarada astyrtyn úiymda jýrgen Z.Validov Tashkentke ótetin qúryltaygha qatysu ýshin «Qyzylqúm arqyly salt atpen jasyryn keledi». «Týrkistan últtyq birligi» astyrtyn qozghalysy tóraghasynyng Tashkentke jasyryn kelui, qúryltay ótkizui, Gh.Birimjanovpen, M.Tynyshbaevpen, T.Rysqúlovpen kezdesui tergeu isinde dәleldenbey qaldy.

«Alashorda» isine negiz bop tartylghan Zaky Validovting 1922 jyly Tashkentke jasyryn kelgende onyng qayda túraqtaghany turaly súraqqa eshkim de jauap bere almaghan. Búl kәdimgidey bas qatyrghan mәsele bolghan. Tergeushiler qansha shúqshiya tekserip, shyndyghyn asha almaghan búl sapardy Z.Validovting ózi bylay eske alady:

Z.Validov: «Aqpan aiynda týrikmenderden Qaqajan Berdiyev, Qazaqstannan «Alash Ordanyn» ókilderi Hayretdin Bolghanbaev pen Múhtar Áuezov (janylys ketse kerek, negizi Ghazymbek Birimjanov boluy mýmkin - T.J.) pen Dinshe jәne әli kózi tiri eki kisi keldi. «...Ekindi namazy kezinde Tashkentke kirdik. Bizding múndaghy ortalyq kensemiz belgili edi. Ol - qalanyng qaq ortasyndaghy Qazaqstan pedagogikalyq institutynyng ghimaraty bolatyn. Búl ghimarat patsha kezinde gimnaziya edi. Sayabaqtyng ortasynda. Salt atpen institutyng baqshasyna kirdik. Múghalim Ghazymbek Birimjan bizdi qarsy aldy. (Onymen birneshe jyldardan keyin Berlinde taghy da kezdestim). Izdegenimiz de sol adam edi. Sol kýni keshte Týrkistan respublikasynyng búrynghy tóraghasy, yaghny búrynghy Qoqan avtonomiyasy últtyq ýkimetining tóraghasy Múhamedjan agha Tynyshbaevty kórdim. «Tanerteng «Ivanov» baghyna keldik. Meni múnda kýtip otyr edi. Shilde, tamyz ailarynda dosym Ábdiqadyrdyng kómegimen Týrkistan qalasyna kelgen Nәfisa da (Z.Validovting әieli, Bashqúrtstannan jasyryn kelgen) sonda keldi. Bizge Tashkent pen onyng tónireginde tórt jerde jasyryn oryn dayyndaldy: biri - osy baq; ekinshisi - Tashkentting Besaghash degen qyshlaghyndaghy jaldamaly pәter; ýshinshisi - Keles auyly qazaqtarynyng mynbasy Ábdirahmannyng ýii; tórtinshisi - Ablyqtaghy ózimizding qora -jayymyz. Kýndiz Keleste kezdesip, jiyndardy Besaghash pen Ivanov baghynda ótkizuge kelistik», - dep jazdy.

Demek, K.Jәlenov sayabaq pen sayajay tek kezdesu oryny retinde belgilengenin aitqysy kelgen.

 

 

8. Ahmed-Safa Yusupov

 

Topty surette beynelengen adamnyng biri Yusupov Ahmetsafa - 1894 jyly Qostanay okrugining Baqbaqqara audanynda tughan. «Enbekshi qazaq» gazetining әdeby qyzmetkeri.

Tergelushiler de, sypattama berushiler de, estelik aitushylar da jaqsy bagha bergen búl adamnyng tarihy júmbaq. A. Yusupov - M.Dulatovtyng bajasy.

 

A.ngsupov: «1929 jyl. Qantar. Qyzylorda. Qostanay okrugining Batpaqqara audanynda tughan. Qazaq. Atalary mal sharuashylyghymen ainalysqan. Auyl mektepterinde múghalim bolghan, Torghaydaghy qalalyq uchiliysheni bitirgen. Shartty týrde sottalghan (J.Aymauytovpen birge 1922 jyly Torghaydaghy asharshylyqqa úshyraghan qazaqtargha ýlestiruge mal aydap barghany ýshin «jergilikti jerden jazylghan qyzyl qypshaqtardyng aryzy» negizinde jalghan jala jabylghan. Onyng barysy J.Aymauytovtyng jauabynda tolyq kórsetiledi). Búryn „Alashordada" qyzmet etken.

„Men Tashkent qalasyna 1921 jyly aqpan aiynda Qazaq revkomynyng atynan Jangeldinning tapsyruymen  Shyghys halyqtarynyng arasyna ýgit jýrgizu ýshin jiberilgen „Qyzyl poezdyn" qúramynda keldim. Onda Dulatovpen, Birimjanovpen bir pәterde túrdym. Birimjanov Búqaragha baryp kedi. Ne ýshin bardy, ol jaghyn bilmeymin. Ol onda „Aq jol" gazetinde isteytin әri oqityn. Redaksiyada túraqty istedi. Men de „Aq jolda" jauapty hatshy mindetin atqardym.

Ádilevpen men 1921 jyly Tashkentte qúqyq jónindegi lektor bolyp jýrgende tanystym. Bolghanbaev sodan keyin keldi. Ádilevting qayda túrghanyn bilmeymin. Ol Qojanovqa baryp jýretin.  Sodan keyin men on 1926 jyly qazaq teatrynda diyrektor bolyp túrghanda bir-aq kórdim. Qaytyp jýzdesken emespin. Auylda jýr dep estigemin. Qay auylda jýrdi, ol jaghynan maghlúmsyzbyn.

Tashkentte týsken suretke keletin bolsaq, Dulatovtyng Semeyge jýruine, Birimjanovtyng Búqaradan keluine oray týstik. Suretke týskender Halel, Jahansha Dolsmúhamedovter, Omarov, Bolghanbaev Hayretdiyn, Jәlenov Kәrim, Birimjanov, Dulatov  jәne men, búdan basqa Tynyshbaev pen Qúralshin boldy-au deymin».

 

Tergeu barysynda ol eshbir kuәgerding kórsetindisin maqúldamaghan, jana aighaq ta bermegen. Keyinnen jer mәslesi turaly qosymsha súraq bergen:

«Azamat Yusupov Ahmet-safanyng bergen qosymsha jauaby. I kókek. 1929 jyl.1925 jyly Álihan Bókeyhanov professor Shvesovty ertip Qyzylorda qalasyna kelgende men Qyzylordada bolatynmyn, Álihanmen jýzdestim. Ol búrynnan jaqsy tanys mening әielime sәlem beru ýshin bizding pәterge keldi. Onyng keluining basty sebebi - Qazaqstandaghy jer bólisine qatysty kesimdi jer mólsherining kólemin anyqtau edi. Kimnen estigenim esimde joq, әiteuir sol kezde: QSSR-ding jer jónindegi halyq komissariaty qazaq qyzmetkerlerining keneytilgen mәjilisin shaqyrypty, - dep estidim. Búl keneske kim qatysty jәne onda qanday mәsele kóterildi, onysyn bilmeymin jәne ol turaly estigemin de joq. Ol jóninde Bókeyhanov maghan eshtene aitpady... Bireulerden: ózge de qazaq qyzmetkerlerimen birge Bókeyhanov Baytúrsynovtyng ýiinde qonaqta boldy, - dep estidim, biraqta naqty kimderding bolghanyn aita almaymyn, sebebi, ol qonaqta men bolghamyn joq".

Tergeuding ýkimi boyynsha:

«tótenshe komissiyanyng alashordashylardyng ishine engizilgen tynshylyq qyzmetin atqarmaghany, der kezinde habarlamaghany ýshin» aiyptalyp, eng joghary jazagha kesilgen.

Búl mәlimetti qalay týsinuge bolady?

«Seksottyqtan» bas tartyp, syr saqtaghany ýshin alghau kerek pe, joq, alashqa tynshy bolugha keliskeni ýshin qarghau kerek pe? Búghan anyq jip tagha almadyq. Sayasy astyrtyn úiym júmysy neshe týrli әdis-tәsilge, amal-aylagha qúrylady. Sonyng ishinde: «Alashorda» mýshelerining sonynan qoyylghan andu men tynshylyq әreketterin bilip otyruy ýshin onyng «tótenshe mekemening senimine» әdeyi kirgizilui de mýmkin.

Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatova apay búl mәlimetti alghash estigende qatty mazasyzdanyp, Ahmetsafanyng aq jarqyn minezin, balajandylyghyn aityp, «Alashordagha» tynshylyq jasaugha әieli Gýlshahra da, bajasy Mirjaqyptyng da mýmkindik bermeytinine sendirgen edi. Keyin tergeu isimen terendey tanysa kelip, súraq-jauaptarynyng astaryn aityp, jogharyday pikirimizdi bildirgende: «Alashtyng mýddesi ýshin onday tәuekelge baruy әbden mýmkin», - ekendigine kelisti.

G.Dulatova: «Joghalyp tabylghan suret 5.V.1921 jyly Tәshkentte týsirilgen. Onda shayhanada dastarhan basynda, ózbekshe kiyinip mәslihat qúryp otyrghan ýsh kisi beynelengen. Ortadaghy M.Dulatovqa qorqor tútatyp berip jatqan Ghazymbek Birimjanúly, al ong jaqtaghy aq shәinekten shay qúiyp berushi - Ahmedsafa Yusupov. Suretting tómengi jiyeginde әkemning "Osartivshiyesya kirgizy v chayhane», - degen eskertpesi bar. Búl suret Torghay topyraghynan shyqqan ýsh azamattyng bir-birine degen jaqyndyghynyn, dostyghynyng belgisi», - dep eske alady.

Qaralau ýshin de, alghau ýshin de emes, tek tergeu isindegi derekti jetkizu ýshin ghana jogharydaghy ýkimdi janay qúlaqqaghys  jasay ketudi jón kórdik.

 

 

9. Hayretdin Bolghanbaev

1988 jylghy Qazaq SSR jogharghy sotynyng anyqtamasynan: «Qylmystyq isterding materialdarynda Ádilev pen Bolghanbaevting 1921 jyly Tashkentte birge bolghany turaly, sodan keyin olardyng Validovpen jolyghuy ýshin Búharagha barghany turaly derekter bar. Al ol kezde (Validovting - T.J.) qasynda búl ekeui emes, Tashkentten barghan Birimjanov pen Biytileuov bolghan. Olardyng (Ádilev pen Bolghanbaevtin) bergen jauabyna qaraghanda, Validovtyng kómegimen shet elge ketudi kózdegen, sol ýshin onymen (Validovpen) kelisim jýrgizu maqsatymen qyzmet ornynyng komandirovkasyn paydalanghan. Keyinnen búlardyng ekeui, Birimjanov pen Biytileuov shet elge oqugha ketuge múrsat aldy».

Songhy sottyng búl anyqtamasy boyynsha, Ádilev pen Bolghanbaevtyng Validovke baruynda sayasiy-kontrrevolusiyalyq is-әreket joq, jýzege aspaghan tilek bar delinedi.

Jogharyda kórsetkenimizdey, D.Ádilevting Búqaragha barudaghy maqsaty mýldem basqa bolyp shyqty. "Partizan", buntari" D.Ádilev Z.Validovting demeuimen shet elge ótip ketudi kózdegen. Alayda Búqaradaghy aumaly-tókpeli jaghday, ózining shaldyqpaly dertke úshyrauy ol oiyn jýzege asyrugha mýmkindik bermegen.

Z.Validovting keyin 1967 jyly Stambulda shyqqan "Estelikterinde" búl eki azamattyng Búqaragha kelui barynsha tiyanaqty aitylghan.

Al endi osy Bolghanbaev kim?

Bolghanbaev Hayretdin - 1893 jyly Aqmola okrugining Núra audanynda tughan. Petropavldaghy sovet-partiya mektebining oqytushysy. Qazaq túrmysy, onyng sayasy qúrylymy, otarshyldyq ezgining zardaptary, jazalau sayasatynyng qúrbandary, týrkistandyqtardyng qasiretti taghdyry turaly maqalalary «Qazaq», «Saryarqa», "Birlik tuy" gazetterinde jariyalanghan. «Alashordanyn» Aqmola komiytetining mýshesi. Bilimi arnayy orta, 1920-1921 jyldary Orynbordaghy partiya kenes qyzmetkerlerin dayyndaytyn mektepte sabaq berdi. «Goloshekinning «Kishi Oktyabrin» synap maqala jazghan, leksiyalarynda oghan qarsylyghyn ashyqtan  ashyq aitqan. Baysaldy, isker, úiymdastyrushylyq qasiyeti basym, VSIYK-ting keshirimine ilingen adamnyng biri.

Tergeu barysynyng hattamasy auyzsha jazylghan boluy kerek, sóz, pikir qaytalaulary, ayaqtalmaghan oilar, janama týsinikter, ózara baylanyssyz mәtinder oryn alypty. Alashordashylargha taghylghan negizgi aiyptyng bastysy bolghandyqtan da, OGPU-ding Shyghys bólimining bastyghy Petrov jýrgizgen súraq-jauaptyng jalpy jelisin saqtay otyryp, mazmúndap berudi jón kórdik.

„1922 jyldyng kókteminde Oqu aghartu komissariatynyng baspasóz bólimining atynan Orynbordan Tashkentke issapargha attandym. Sonymen qatar Bókeyhanovtyn, Baytúrsynovtyn, Sәrsenovting atynan Búhara halyq respublikasyndaghy Validovpen kelisim jýrgizu turaly tapsyrma aldym, olar hat jazyp berdi. Múny Orynborda Álibek(ov - ?) pen Omarov qana bildi. Tashkentke kelgen son  Dulatovqa habarlastym. Búqaragha kelisimen Oqu-aghartu komissary Aripovting bólmesine jinaldy. Ol Validov túratyn bir ózbekting ýiin kórsetti. Validov últ sayasaty jóninde aitty, qazaq últshyldary ýshin búl eshqanday janalyq emes edi: bashqúrttardyng qazaqtarmen baylanys jasauy halyqtardyng yntymaqtastyghyn saqtau ýshin kerek, - dedi. Sonymen qatar ózining Kaspiy tenizine deyin týiemen jetkenin әngimeledi, kelesi kýni Búqaragha baryp bizdi ózine shaqyratynyn aitty. Bizben kimderding bolghanyn bilmeymin. Erteninde biz onyng pәterine keldik. Men onda 1,5-2 saghattay boldym. Alghashqy kezdesuden keyin ol mening nazarymdy onsha audara qoyghan joq. Sodan keyin onymen kezdeskemin joq. Bir apta auruhanada jatyp, Tashkentke qayttym. Ádilov sonda qalyp qoydy. Tashkentte kimderdi kórgenim esimde qalmapty, Halel Dosmúhamedovpen, Birimjanovpen kezdestim. Dulatov Tashkentte joq bolatyn. Qúryltaydan keyin Tashkentte bir-aq ret boldym».

 

Jauaptyng sonyna «1929 jyl, 29 qantar» dep kórsetilip, qolyn qoyghan. Tergeu isindegi jauaptardyng jazbalary retke keltirilmegen. Ár týrli qoltanbamen jazylghan.

Mysaly, jogharydaghy jauap 26 qantar kýni qaghazgha týsken siyaqty, al ekinshi kisining qolymen jazylghan aighaqta «29» dep. kórsetilgen. Arasyna qiylyp, jelimdelip qosylghan. Tergeu barysynda әr oqighany naqtylaytyn súraqtar qoyylghandyqtan da kelesi jauaptar aldynghy aitylghandardy tolyqtyryp, naqtylay týsedi:

„1922 jyldyng nauryz-sәuir aiynda Bókeyhanovqa, Baytúrsynovqa Validovten hat kedi dep estidim. Naqty qaysysyna tiyisti ekeni esimde joq. Mening Baytúrsynovpen tanystyghym jaqsy bolatyn jәne ol jeke pәterde túrdy. Óte siyrek baratynmyn. Oghan barsang ne úiyqtap jatady, әieli: «Týnde kesh jatty», - dep oyatpaydy, ne jazu jazyp otyrady. Negizinen ol ózi sózge sarang adam. Oghan súraq berip sóiletpesen, ózi sóz bastamaydy. Al Bókeyhanovpen sóilesu әldeqayda jenil. Bókeyhanov ózining Validovten hat alghanyn, onda onyng arnayy adam jiberudi ótingenin aitty. Bir joly meni Sәrsenov óz bólmesine shaqyrdy. Kirip barsam Bókeyhanov pen Ádilev otyr eken. Olar hattaghy ótinishine oray meni Validovke jiberuge úigharyp otyrghandaryn habarlady. Men óz ornyma Sәrsenevti úsyndym. Olar maghan: «Ol Oqu-aghartu komissariatynda jauapty qyzmette, onyng Búqaragha barghany ózge adamdardyng kýdigin tudyrady, sondyqtan da bolmaydy», - desti. Aqyry men kelistim, Ádilev te ózin menimen qosa jiberudi ótindi. Bókeyhanov: Validovting qanday oiy bar eken, jospary qanday, sony biludi jәne eshqanday uәde bermeudi, estip-bilgenimdi Bókeyhanovtyng ózine ghana mәlimdeuimdi tapsyrdy. Ádilev Tashkentke baryp, Validovti Búqaranyng qay jerinen tabuyna  bolady, oghan qalay jolyghu kerek, sony bilip, maghlúmattardy aldyn-ala dayyndap  qoy ýshin Tashkentke jýrip ketti.

Birneshe kýnnen keyin Baytúrsynovtyn, Bókeyhanovtyn, Sәrsenovting Validovke jazghan hatyn alyp men de Tashkentke keldim. Tashkentte Dulatovpen, Halel Dosmúhamedovpen jýzdestim. Solar arqyly bizden búryn Birimjanovtyng Validovpen kezdesip kelgenin bildim. Tashkentte astyrtyn úiymnyng bar ekeninen habarym mýlde joq edi, kimning ýiinde ekeni esimde joq, tek bir ret kezdeskende: Validov Birimjanovqa ashylyp eshtene aitpauy mýmkin, arnayy hat aparatyn әri odan kóri tәjiriybeli maghan oiyn ashyq aituy mýmkin, - degen pikir aityldy, sóitip mening Búqaragha baruym kerek dep sheshtik. Onda Ádilev, Dosmúhamedov, Espolov, Birimjanov boldy".

 

Hayretdin Bolghanbaevting ózge jauaptarynyng negizgi ózegi osy. Bókeyhanov, Baytúrsynov moyyndamaghan ne «mәn bermegensip qaraghan» búl oqighanyng shyndyqqa janasymy qanday? Tergeu jauaptarynyng ózge adamnyng qolymen jazyluyna qarap, D.Ádilevting ózin-ózi qayratker retinde kórsetuge tyrysqan qisynsyz da jýiesiz jauaptarymen sәikes kelse de, búl mәselege oray: H.Bolghanbaevqa qoqan-loqqy kórsetip, mәjbýrlep aitqyzdy ma, - degen kýdik úyalaghan edi. Sondyqtan da jiyrma jyldan astam uaqyt búl aighaqtardy jariya etpey kelip ek. Tergeu isimen ýstirt tanysqandar, ne ózge mәlimetterge sýienip pikir qorytushylar búl jaghdaydy әr qisynda týsindirip jýr. Biz tórelik aitpaymyz. Tek tergeushige berilgen jauaptardy iriktep, tarihshylardyng nazaryna úsynamyz.

Z.Validov jeltoqsanda Búqarada ótuge tiyisti qúryltaygha qatysu ýshin Qaraqúmdy kesip ótip, Sharsu arqyly Búqaragha keledi. Negizgi maqsatty - Búqara, Hiua, Týrkistan, Týrikmenstan, Qazaqstannyng ókilderi bas qosqan osy qúryltayda «Týrkistan últtyq birligi» partiyasyn qúru edi.

Mine, «Alashordanyng tergeu isindegi» basty mәselening biri de sol qúryltaygha kimderding qatysqanyn anyqtau edi. Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Múhamedjan Tynyshbaev, Halel Dosmúhamedov, Mirjaqyp Dulatov, Ghazymbek Birimjanov, Hayretdin Bolghanbaev siyaqty alash arystary tergeu barysynda ózderining Zaky Validovpen astytyn baylanysy barlyghyn joqqa shygharady. Ár týrli qisynda jauap qayyrady. Tek H.Bolghanbaev qana oqu-aghartu komissariatynyng tapsyrmasymen oqulyq baghdarlamasyn týzu maqsatynda barghanyn, Ghazymbek Birimjanov «Ashtargha kómek» komissiyasynyng tapsyrmasymen qarjy jinau maqsatynda issapargha shyqqanyn aitady.

Al Dinshe Ádilev Á.Bókeyhanov pen A.Baytúrsynovtyng jeke tapsyrmasyn oryndaghanyn basa kórsetedi. Biraq qanday tapsyrma ekenin naqtylap aita almaydy. Búqaragha barghandardyng ishinde Gh.Birimjanov pen H.Bolghanbaev «Alashordanyn» ókiletti qúzyryna ie bolghan jәne qúpiya hatty jetkizgen sol ekeui dep senimmen aitugha bolady. H.Bolghanbaevting kuәligine «Alashordanyn» móri basylghanyn, ózinde onday qúqyq bolmaghanyn D.Ádilev ózining kórsetindisinde atap aitady.

Sonymen, «Alashorda» qayratkerleri men Týrkistan, Búqara, Hiua respublikalarynyng arasynda yntymaqty sayasy baylanys bolghan. Ózining jasyryn ókilderin jiberu arqyly «Týrkistan últtyq birligi» qozghalysynyng zandy mýshesi retinde tirkelgen dep esepteuge tolyq negiz bar.

Z.Validov qúryltaygha: «Qazaqtardan «Alashorda» mýsheleri men týrikmen oqyghandaryn shaqyrdyq. Olardyng ókili kelgenshe Búqaranyng soltýstigindegi Hargos degen auylda (Búqara) әmiri jasaqtarynyng biri, bir baydyng ýiinde túrdyq. Búl ýidi ýkimet tartyp alghan eken. Bashqúrtstan әskerining polkovniygi Heybetullah Sýiindikovting úiymdastyruymen Euhady Ishmurziyn, mening kómekshim Ibrahim Ysqaqov jәne birneshe ofiyser Búqara armiyasynyng jauapty qyzmetterine ornalasty. Qarshy, Shahrisabz, Núr, Guzar, Kermiyne әskery jasaqtary sllardyng qolynda boldy. Búlardyng bәrin Arif taghayyndady. Bizding maqsatymyz - orystar últtyq әskerding qúryluyna qarsy shyqqan jaghdayda, ne qúryla bastaghan armiyany taratqan jaghdayda basmashylarmen birigip, soghys ashu bolatyn. Alayda últtyq mýddeni basmashylargha týsindiru kerek edi. Búl mәseleni tashkenttik, ferghanalyq dostarymyz jaqsy qolgha aldy. Búqaralyqtarmen, ózbektermen júmys jasau onay emes edi. Sebebi búqaralyqtar men tashkenttikter ózara kelise almaytyn, әri ózbekter arasynda orys mektebinen tәlim alghan qazaqtargha «missioner» retinde qaraytyn basym top bar bolatyn. Biz - búqaralyqtarmen, ózbektermen, týrikmendermen jәne qazaq ókilderimen Hargosta jәne Ámirding «Sitare Mah Hassa» sarayynda qalay astyrtyn jinalatynymyzdy, úiymdastyru júmystaryn qalay ótkizetinimizdi jәne Últtyq Ortalyqtyng baghdarlamasyn talqyladyq. Nәtiyjesinde, Ózbekstandaghy  diny baghyttaghy «Jaditshilder» men sosialistik «Erik», qazaqtardyng «Alash» partiyalarymen birigip men úsynghan jeti tarmaqtan túratyn Ortaq baghdarlama qabyldadyq: 1. Tәuelsizdikke jetu; 2. Demokratiyalyq memleket ornatu; 3. Últtyq armiya qúru; 4. Ekonomikalyq basqaru qúrylymyn ortalyqtandyru: temir joldar men qazba arnalardy (kanaldar) Týrkistannyng últtyq menshigi dep jariyalau; 5. Oqu-aghartudy jýiesin janartu jәne orystardyng yqpalynsyz batys mәdeniyetimen tikeley baylanys jasau. 6. Últ mәselesi jóninde: mektepterdi jәne memleketting tabighy baylyghyn memlekettegi últtardyng ýles salmaghyna sәikestendire bólu; 7. Tolyq diny erkindik, din isterin memleket isimen aralastyrmau.Qazaqtar Dinsheni ókil etip qaldyryp, elderine qaytqan son, sonynan kelgen «Jaditshilder» men «Erik» partiyalarynyng jeke-jeke baghdarlamalary qabyldandy. Búl - Búqarada bas qosuymyzdyng negizgi nәtiyjesi edi...», - dep eske alady.

Tergeuding jalghasynda aldynghy jauaptardan tuyndaghan súraqtar qoyylyp, naqtylana týsken. Nazar audararlyghy búl jauaptarda aldynghy kórsetindilerdi joqqa shygharugha úmtylys bayqalady. Mysaly, keyingi kórsetindilerge sýiensek, Baytúrsynovtyng Validovqa jazylghan hatqa mýldem qatysy joq bop shyghady, tipti, ol hattyng jazylghan - jazylmaghany da anyqtalmaydy. Tek Bolghanbaevtyng qyzmetine qaytyp oralmauy ghana ilikke - sebep boluy mýmkin, onyng ózi de sottyng ýkimine emes, әkimshilik sharagha layyq degen uәj bildiredi. Issapardyng qarjysyn (eger paydalanghan bolsa) mekeme óndirip aluy tiyis.Tergeushiler osydan keyin hat iyesin Bókeyhanov pen Dulatov etip kórsetkisi kelgen synay tanytady.

«Azamat Bolghanbaevtyng tergeudegi qosymsha jauaby. 23/YI.29 jyl.

Súraq: Tashkentke barar jatqanynyzda siz Bókeyhanovtyng Dulatovqa ne basqa adamgha jazghan hatyn apardynyz ba, joq pa?

Jauap: Tashkentke bara jatqanymda Bókeyhanov Dulatovqa hat berip jiberdi me, joq pa, ol jaghy esimde qalmapty. Bókeyhanovtyng Dulatovqa hat bergeni tipti oiymda joq".

Al Á.Bókeyhanov: «Ufadaghy kenesten keyin Validovpen qanday da bir baylanys  ornatty degendi ýzildi-kesildi joqqa shygharamyn: oghan Bolghanbaev arqyly sәlemdeme jibergenimdi de, nemese basqa bir jolmen odan-Validovten hat alghanymdy da joqqa shygharamyn», - dep mәlimdedi.

Qosymsha jauabynda H.Bolghanbaev: « 1. Búqaragha baratyn mandatty kim jazdy, ony bilmeymin. Bókeyhanov, Baytúrsynov, Biahmet Sәrsenov bergen mandatta eshqanday jasyryn tapsyrma joq, mening „Alashorda" atynan barghanymdy sendiru ýshin ghana jazylghan. Tapsyrma: Validovting qanday jospary bar, sony bilip kelu ghana bolatyn. Eski tanystarynyng atynan kelgendikten de Validov maghan sendi. Bir bashqúrtpen birlese júmys isteu turaly aitty. Ol adamnyng kim ekenin de bilmeymin, atyn da úmyttym. Validov keyin qayda ketti, basmashylargha ketti me, joq Mәskeuge ketti me, ol jaghyn da bilmeymin. 2. Partiya mektebining oqytushysy Júmabaevpen jalpygha ortaq mәsele jóninde sóilesip jýrdim. Astyrtyn әdeby ýiirme jóninde eshqandayda әngime estigen emespin. 3. Ádilevke 1926 jyly qazaq teatrynyng diyrektory bolyp túrghanda bir qysqa hat jazdym. Odan qysqa ghana jauap aldym», - deydi.

1988 jylghy Qazaq SSR jogharghy sotynyng anyqtamasynan: «Omarov, ózining 1921 jyly Orynbordaghy sovpartshkoldyng oqu bólimining mengerushisi bolghanyn, sol kezde Bolghanbaevtyng sonda oqytushy bop istegenin aitty. Sol jyldyng kókteminde Bolghanbaev odan Tashkentke komandirovkagha barugha rúqsat súraydy, búl kelisim beredi. Biraq ta onyng úzaq uaqytqa deyin qyzmetke qaytyp oralmauyna baylanysty, ol (Omarov) búl jóninde sayasy aghartu basqarmasynyng mengerushisi Kenjinge eskertedi. Songhysy (Kenjiyn) ózining qaramaghyndaghy qyzmetkeri Hohlovskiyge múnyng (Omarovtyn) kózinshe:Tashkentke ketken Bolghanbaevty tútqyndau jәne ony kýzetpen alyp kelu turaly telegramma salu turaly tapsyrma berdi. Búl tapsyrmanyng oryndalghany - oryndalmaghanyn ol (Omarov) bilmedi, alayda songhysyn (Bolghanbaevty) qaytyp Orynbordan kórmegen. Alayda, tergeushiler Omarvtyng búl kuәligin rastaytyn nemese ony joqqa shygharatyn dәlelderdi, sonday-aq qyzmet ornyna qaytpaghany turaly derekterdi izdestirmegen. Búl turaly Omarvpen betpe-bet bolghan kuәlesude Bolghanbaev: ózining Orynbordan joldanghan telegramma turaly eshtene bilmegenin aitty, biraq ta onda qaytyp oralmaghanyn joqqa shygharghan joq. Oghan qosa, Validovtyng hatyn Bókeyhanov (әuelde Baytúrsynov bolatyn - T.J.) oqyghan kezde, búryn múldem qaram-qarsy pikir bildirgenine qaramastan, Omarovtyng onda joq bolghandyghyn kuәlandyrady. Omarov, búdan keyin Ádilevtyng Orynborgha 1921 jyldyng basynda kelgenin, Bolghanbaevpen bir bólmede túrghanyn, ózine júmys izdep jýrgenin, al kóktemde Tashkentke ketkenin aitqan».

Jogharghy sottyng mýshesi Qazyhan Kenjebaev marqúm ýsh ay otyryp qorytqan búl aiqyndamasy barynsha tiyanaqty әri zandyq salmaghy bar sózdermen bayandalghan. Ondaghy astarly mәtinge jýginsek: Hayretdin Bolghanbaev Z.Validovpen jolyghu ýshin Búqaragha barghan. Alayda ózining saparynyng basty maqsatyn: Búqara ónirindegi qazaq shәkirtterin oqulyqpen qamtamasyz etilu jaghdayyn sheshu turaly Oqu aghartu komissariatynyng tapsyrmasyn oryndau, - dep týsindirgen.

Jogharghy sottyng mýshesi Qazyhan Kenjebaev marqúmnyng da aiqyndamany aqtaugha qaray beyimdep jazghany anyq angharylady. Jeltoqsan oqighasynan keyingi qiyn kezendi basynan keshirip jýrip, múnday tәuekelge barghanynyng ózi batyldyq. Anyghy, H.Bolghanbaev: " Z.Validov bayypty sayasatker emes eken" dep bagha beredi tergeushilerge. Al D.Ádilev te H.Bolghanbaevting qayratkerligine kónili tolmaydy. Bizding oiymyzsha, múnyng barlyghy tergeuding ekpinin basu ýshin qoldanylghan tәsil. Al Z.Validov pen "Alashorda" kósemderining arasynda tyghyz baylanys bolghany shyndyq. Sondyqtan da H.Bolghanbaevti Búqaragha "Alashordanyn" resmy ókili retinde qúpiya barghany tarihy dәleli bar sayasy oqigha dep baghalaymyz.

10. Asqar Dulatov jәne Basqalar...

 

Qazaqstannyng sot, prokuratura, tergeu oryndary 1929 jyldy asqan tegeuirindi qarqynmen qarsy aldy. Qylmysty ister qauyrt әri jappay jýrgizilip, tek qana qaralau baghytyn ústandy. Egerde sol jyldardaghy tergeu isterin saralay qarasa, auyldy jerde jýrgizilgen auqymdy әri atyshuly «halyq jaularynyn» deni «Alash orda» qayratkerleri men qazaq ziyalylarynyng tughan jerindegi bolystar men auylnaylar, olardyng tuystary bolyp shyghady. Demek, stalindik-goloshekindik jazalau tek sayasy túrghydan ghana emes, sonymen qatar iygi jaqsylardyng túqym-túyaghyn qúrtugha, yaghni, ýrimin ýzuge (genosidtik sayasatqa) baghyttalghany anyq bayqalady.

Qazaq dalasyna «kommunistik-kolonizatorlyq» basybayly, mәngýrt memleket ornatudy maqsat etken «úly oktyabriding úly kósemi» men «kishi oktyabriding kishi kósemi» múny josparly týrde jýrgizdi.

Búl, dәlirek týiindesek, Qazaqstandaghy «kishi oktyabri» - eng ýlken qyrghynnyn, otyz ekinshi jylghy asharshylyqtyn, eng ýlken jazalaudyng - otyz jeti-otyz segizinshi jyldyng aldyndaghy dayyndyq edi. Sol «ýlken qasaptyng tiyirmenine jem bolyp qazaqtyng oqyghandary men onyng tuystary ilikti. Qaymaghynan aiyrylghan halyqtyng mәiegi súiyla bastady. Eng aqyrynda ózining últyn qorlap, onyng ótkeninen bas tartyp, jalpylama maqúlyq edi dep bayandama jasaytyn jәne dәl sol aragha kelgende auyzyn toltyryp, dauysyn nygharlap shygharatyn memleket qayratkersymaqtar shyqty.

Sonymen, «Kishi oktyabridin» landy dauyly auylgha bet aldy. Eng birinshi bop, alash azamattarynyng tughan jerin qúiyndatty. Onyng ishinde, Mirjaqyp Dulatovtyn, Halel Ghabbasovtyn, Ahmet Baytúrsynovtyng auyldary ilindi. Sonyng biri - Asqar Dulatov. Zady, ózge-ózge, dәl osy auylda tergeu men tәrgileuding dýmpui erekshe bolghan siyaqty. Mysaly, Ahmet Baytúrsynovtyng aghayyndaryn tepkilep óltirgen de sol ózining tughan tuys, kórshi-qolandary, jekjat-júrattary edi. Ol turaly Aqannyng qyzy Sholpan Ahmetqyzy Baytúrsynova ashyna jazdy. OGPU tergeushileri ýshin búl pәlendey óreskeldik sanalmaghan.

 

"Alashordashylardyn" isin tergep jatqan Saenkonyng kózine Qostanay okruginen joldanghan Asqar Dulatov bastaghan 13 adamnyng isi týsedi. Istin, yaghni, Ý tomnyng syrtyna:

«Qylmysty ister Erejesining 58-10, 58-7 baptary boyynsha jәne basqa da qylmystary ýshin aiyptalghan Qostanay okrugining Nauryzym audanynyng №10 jәne №18 auylynyng baylary Dulatovtyng jәne basqalardyng tergeu isi. 4/Ý-29 jyly bastalghan», - dep jazylghan.

Alayda alghashqy hattama odan ýsh ay búryn, 21 qantar kýni qaghazgha týsip, jogharydaghy aiyptar taghylyp ta qoyypty. Múny kóre salyp ol tosyn úigharymgha keledi de, tiyisti mekemelerge:

"Men, PP OGPU-ding Shyghys bólimining QSSR boyynsha bastyghynyng kómekshisi Saenko, 1929 jyly 12 mamyr kýni OGPU-ding Qostanay okrugtik bólimi jýrgizgen Nauryzym audanynyng Dulatov Asqar bastatqan baylarynyng qylmysyn tergegen isti qarap shyghyp, mynaday úigharymgha keldim.

PP OGPU-ding Shyghys bólimining óndirisinde (iyә, kәdimgi ónim shygharatyn óndiris - T.J.) Ádilev Dinmúhamed pen Mirjaqyp Dulatovty jәne basqalardy aiypqa tartqan №6 qylmystyq is bar. Aldyn-ala jýrgizilgen tergeu isining qorytyndysyna qaraghanda №3 jәne №6 qylmysty oqighalardyng bir ekendigi bayqalady. Sondaqtan da, Qylmys erejesining 117 babyna sәikes:

OGPU-ding Qostanaydaghy okrugtik bólimi jýrgizgen Dulatov Asqardy jәne basqa da jiyny 13 adamdy jauapqa tartqan tergeu isi №6 iske tirkelsin - dep úigharym jasadym.

Osy qatynastyng kóshirmesi OGPU-ding QSSR-degi respublikalyq tergeu bólimine jәne OGPU mekemesin baqylaytyn prokurorgha jiberilsin.

PP OGPU-ding QSSR-degi Shyghys bólimining bastyghynyng kómekshisi - Saenko", - dep pәrmen joldaghan.

Sóitip, "Alashtyn" isine taghy bir qylmysty top býiirden kep qosyldy. "Kishi oktyabri isi" osylay tikenek toryn jaya berdi. Al Goloshekin bolsa, әrbir joly minbege shyqqan sayyn taghy da bir qylmystyq toptyng ashylghany turaly shabyttana habarlap jatty.

Asqar Dulatovtyng tergeu isi, yaghni, daudyng basy qazaqtyng dәstýrli kýres tәsili - baqtalastyqtan órshigen. Múny ilikke sebep izdegen tergeu oryndary óte sәtti paydalanghan jәne qashan kemerine kelip, asyp-tógilgenshe, birining ishegindegi qyryndyny ekinshisi qyryp, su jiberip tazartqansha baqylap otyrghan. Ii qanghan song baryp, taspa tilgen. Sayasy astar alghan búl oqigha bylay órshigen...

Tәrgileuding qarsanynda kenestik mekemeler auylnaylardyng saylauyn ótkizedi. Mine, ejelden kele jatqan qazaqy teketires sol kezde súr jylanday basyn kóterip shygha keledi. Jerimizdi alghanda oyanbaytyn, namysymyzdy taptaghanda shydauday-aq shydap baghatyn el-júrtymyzdyng juastyghy - saylau degende basyn kóterip alyp, tik shapshityn әdetine basqan. Goloshekindi bar tauqymetti keyin ysyryp qoyyp, ýirengen maydangha kirisip ketedi. Saylau jónindegi uәkil Hamza Jýnisov te jogharygha tiyisti mәlimetti dayynday qoyady.

Saylau barysynda eki ruly el eger bolady. Aqyrynda madiyar ruynan shyqqan Sәtbaev saylanady, aqsaqaldar ózara kelege týsip, kelesi joly ótey ruynan Ospanbaev saylansyn dep sheshedi. Olar: obligasiya satyp almaugha eriktimiz. Bizdi zorlamandar, - dep ókilding aitqanyna kónbeydi.

Mine, osy jaydy habarlaghan Hamza Jýnisovting mәlimeti tergeuge arqau bolghan. Ol kensesine kele salysymen qújat toltyryp, aiypkerlerdi anyqtaugha kirisken. Hamza Jýnisov - 31 jasta, 1916-jyly últ azattyq kóteriliske, 1918-1919 jyldardyng arasynda azamat soghysyna qatysqan, ysylghan, ólim men ómirding maghynasyn aiyryp qalghan kózi qaraqty azamat bolsa kerek.

Áriyne, Amankeldi men Álibiyding sarbazy "Alashtyn" tuy tigilgen auylgha barghanda, oghan ishtartpaghany anyq. Ol mynaday mәlimet jasaghan:

"Men Hamza Jýnisov, auyldyq jerdegi kenes saylauyn ótkizu ýshin, №10 auylgha jiberildim. №10 auylgha kelgende jikshil toptardyng bar ekenin kórdim, olardy basqaratyn mynalar:

1. Búl topty Ospan Bóltirikov basqarady, onyng әkesi búryn 30 jyl bolys bolghan, patshagha adal qyzmet etkeni ýshin shen-shekpen alypty.

2. Naqyp Tileuov - búrynghy beketshi, 6 jyl bolys bolghan, olardy qostaushylar ózining jaqyn tuystary - M.Syrghabaev, N.Týlkibaev, H.Naqypov, Darqan Kenshimbaev. Búl adamdar baylardy tәrgileu nauqanynda túrghyndardyng arasynda ýgit jýrgizip, kenes ókimeti 28-29 jyldargha deyin ghana ómir sýredi, sodan keyin onyng kózi qúridy dep ósek taratqan. Múny №10 auyldyng azamaty Maqatbay Ospanov pen batyraq A.Múqametjanov rastaydy, ol turaly olardyng qolqaty bar, ol osy qújatqa qosa tirkelip otyr.

Z. Asqar Dulatov, "Alashordanyn" búrynghy kósemderining biri Mirjaqyp Dulatovtyng inisi. Asqar da úsaq rudyng basyn qosyp, jikshil top qúrugha tyrysty jәne solardy ýgittedi, ol jóninde A. Bumanov pen batyraq, "Qosshy" odaghynyng mýshesi Seytqazy Alpysbaev joldastar kuәlik bere alady", - deydi.

 

Tergeu isi 1928-jyldyng ayaghynda bastalghan. Kuәlardyng aighaqtarynyng barlyghyn terip beru mýmkin emes, tek keybireulerine ghana toqtalamyz.

«29/HII - 28 jyl. Nauryzym audanynyng №8 auylynyng azamaty A. Bekjanovtyng 29/HII - 28 jylghy kórsetindisine qosymsha aighaqtar.

Menin búdan búryn A.Dulatov turaly bergen kórsetindime qosarym mynau: A.Dulatov "Alashordanyn" túsyndaghy eng belsendi qanisherlerding jәne kedeylerdi atqyzghandardyng biri әri úiymdastyrushysy. Barlyghymyzgha belgili onyng aghasy kenes ókimetining naghyz jauy boldy, A.Dulatov ta kenes ókimetining dúshpany. M.Dulatov "Alashordanyn" kósemi retinde 18-jyly jendettik kórsetip, kedeylerdi dargha asty jәne atty. Mysaly, Asqar men Mirjaqyp Dulatovtar jәne olardyng sybaylastary, № 8-10 auyldardyng aqsaqaldary men baylary Birmaghambet Bólekbaev, Seit Sýimenbaev t.b Myrzaghazy Ispulov arqyly Qyzylordadan kelgen Tarannyng otryadyndaghy qyzyldardy aldap, olardyng barlyghyn Birmaghambet Bólekbaevting ýiinde atyp tastady. Olardyng sonynan qyzyldardy izdep Jangeldinning jasaghy keldi, olar tek qyzyldardy dargha asqan jerdi (shúnqyrdy) ghana tapty, al sýiekterin taba almady, sóitse "alashordashylar" әlgilerdi dargha asqan song denesin kólge tastap jibergeni keyin belgili boldy" ,- deydi.

Alashtyng ayauly azamaty turasynda múnday qatygez de jan týrshigerlik teneudi A.Bekjanovtyng ózi tauyp qoldandy ma, joq pa, ony anyqtau mýmkin bolmas. Biraq ta bir kýnde eki ret kórsetindi jazghan adamnyng songhy sózi tergeushining auyz-eki kómegimen qaghazgha týsken siyaqty. Ayghaqtar arab qarpimen jazylghan. Búl kórsetindi arab qarpimen jazylghan. Sondyqtanda onyng týpnúsqa ekendigine senuge bolady. Tergeuding yrqyna qaraghanda Hamza Jýnisov eski sarbaz retinde Mirjaqypty aiyptaytyn derek alyp kelu ýshin sonyng auylyna әdeyi jiberilgen boluy kerek. Ol ózining maqsatyna jetip tyndy.

Jogharydaghy kórsetindini jazyp otyrghan Bekjanov Abaydilda da Hamzany búrynnan tanityny bayqalady. Ol - 47 jasta, 1916 jylghy kóteriliske qatysqan, 18-19 jyldary aqtargha qarsy soghysqan. Ýiinde baghyp otyrghan 7 jany (adam) bar. Búdan keyin kuәlik berushiler ózderin "kedey", "qúl" dep tanystyrghan.

Bir auylda sonshama kýng men qúldyng qaydan jýrgeni belgisiz, mýmkin, "jalshy" dese әldeqayda senimdirek shyghar edi.

Bir-birine aryz aitudan bastalghan kuәlikter birte-birte "Alashqa" auyz saldy. Zady tergeushiler (Ý tom, 135-bet) aryzdyng tym qazaqy әri auyl arasyndaghy basarazdyqqa oiysyp bara jatqanyna onsha razylyq tanytpaghan siyaqty. Sondyqtan da, "Qazaq", "Auyl" gazetterindegi qiyndylardy da osy iske tirkepti. "Jana torghaylyq" degen "sóz sheberinin" 1929 jyly 11 kókek kýngi maqalasynda «Amankeldini óltirgen - "Alashorda", - dep jazyp, osy tergeuding aighaghy retinde paydalanghan.

Demek, jergilikti qylmysty tergeu oryndary men GPU qyzmetkerleri jәne partiya basshylary múny ýlken oblystyq dәrejedegi nauqan dәrejesinde ótkizgen. Tergeu barysynda Imanghaly Qarpyqov degen azamat ta jauapqa tartylghan. Ol "Alashordanyn" búrynghy atty jasaghynyng sarbazy eken. Jasy 36-da, arghyn ruynan. Reti kelgende aita ketetin jay, tergeude jauap bergen adamdardyng ruy erekshe mәnge ie bolghan siyaqty. Óitkeni janaghyday ózara jaulasqan rulardyng adamdarynyng birining ýstinen biri aryz beru, jala jabu onsha qiyngha soqpaghan. Ony tergeushiler óte útymdy paydalanghan. Imanghaly Qarpyqovtyng jauabynyng mazmúny qysqasha bayandaghanda mynaday:

«1918 jyly nauryz aiynda "Alashordashylar" toby Mayqara audanyna keldi. Búl jerde - madiyar, shymbolat, ótey rulary túratyn. Kelgenderding ishinde Espolov Myrzaghazy, Baytúrysynov Ahmet, Dulatov Mirjaqyp, Qadyrbaev Seytazym, Kenjin Aspandiyar, Múzafar Qasymov (ofiyser), Qaratileuov, molla Ábidrahman Múrtaziyn, Temirov Abdolla, Seydalin Qyrymkerey taghy basqalar bar. Qastarynda 200 jasaghy bar. Elden әsker jidy. Eldi ýgittegen - Mirjaqyp Dulatov. Olar: biz - aqty da, qyzyldy da jaqtamaymyz, tek qazaqtyng mýddesin qorghaymyz dedi. Sodan keyin de solargha qosyldym. Taran әskerining qaldyghyn Espolov Myrzaghazy atqyzdy. A. Qasymov kómgizdi», - deydi ol.

 

Tergeushilerding oiynan shyqqan kuәlikting biri de, biregeyi de osy jazba. Búl aitylghan mәseleler jóninde atalghan adamdardyng әrqaysysynyng óz jauaby bar. Asqar Dulatovty jәne basqa da auyldyng qarapayym baylaryn "Alashordanyn" isine qosu әri tandandyrady, әri tandandyrmaydy da. Óitkeni, olargha býkilqazaqtyq qylmysker kerek boldy jәne olardyng qataryn osynday qosymsha ister arqyly toltyryp otyrdy.

Ayyptau qorytyndysynda: «№ 3 tergeu isi boyynsha aiypqa tartylghan "Alashorda" qozghalysyna qatynasqan, Mirjaqyp Dulatovqa kómektesken, tәrgileuge qarsy nauqan jýrgizgen, Nauryzym audanynynyng azamattary: 1. Dulatov Asqardyng 2. Túighymbekov Dýzenning 3. Bóltirikov Ospannyng 4. Tileuliyev Naqyptyng 5. Orazbekov Abdollanyng 6. Kenshinbaev Darhannyng 7. Júrqanov Qúlahmetting 8. Balybaev Janahmetting 9. Ismaghambetov Temirjannyng 10. Espolov Dýisenbaydyng 11. T.Múratovtyng jәne 12. Sәtbaev Ibragimning tergeu isin qarap, aiyptau qorytyndysy isting qylmystyq mazmúnyna say dep esepteymin.

Ayyptau qorytyndysymen tolyq kelise otyryp, qazaq auylynyng artta qaluynyng jәne rulyq sarqynshaqtarynyng joyylmauynyng saldarynan aiypkerler qazan tónkerisining jýzege asqanyna on eki jyl ótkenine qaramastan jylma-jyl ózderining is-әreketteri arqyly auyldyq jerlerdegi kenestik qoghamnyng damuyna kedergi jasap kelgendigin, qazaq kedeylerin baylardyng basybaylylyghynan qútyluyna tosqauyl qoyghandyghyn eskerip, búl isti OGPU-ding kollegiyasynyng qarauyna jiberip, sottan tys negizde ýkim shygharu kerek dep úigharym jasaymyn.

Qostanay okrugtik prokurory - A Bezdenko", - dep sheshim shyghardy.

 

"Sottan tys negizde ýkim shygharu" degenning mәni - әigili ýshtik arqyly birden jazagha tartudy bildiredi. Onda tek sayasy qylmyskerlerding ghana isteri qaralugha tiyisti. Olardyng sheshimi eng songhy jәne qayta qaraugha jatpaytyn ýkim bolyp esepteledi.

Mine, sonday kergige qostanaylyq qyr qazaqtary da tap keldi. Tergeu isin oqyp otyryp ta olardyng naqty qanday da bir aiyby bar ekendigine jip tagha almadyq.

 

11. Tilsheler

Mirjaqyptyng biraz hattary men ózara jazysqan tilsheleri de (zapiska) tergeu isine tirkelipti. Barlyq jazbalardy kóshirip alugha mýmkindik bolghan joq. Degenmen de taghdyrdyng tanbasy týsken, «ýkimsiz, ýnsiz sottalghan» qolhattardyng birazyn nazargha úsynamyz. Tәrgilengen qújattardan qúrastyrylghan 7-tomnyng 9-betinde Mirjaqyp Dulatovtyng alaqanday ghana qaghazgha jazylghan tilshesi saqtalghan. Onda:

«24/ ÝI - 21 j. Gh-man! Mynau Ahmet joldasty qudalap jýrgender bar kórinedi. Júmysynyng mәnin ózi týsindirip aitar. Sayasy senimdi adam ekendigine qolyna qaghaz bersen, búzaqylar orynsyz qoqandauyn qoyar edi. Osyny saghan әdeyi tapsyramyn. M-diyar», - depti.

Múndaghy Ahmet degen kim? Hat kimge arnalghan? «Gh-man» - degen Ábdirahman Áytiyev pe, Ábdirahman Baydildin be, naqty anyqtaudyng orayy kelmedi. Qújattary tәrgilengen adam týrmede jatuy tiyis. Á.Áytiyev onday zaualdy basynan keshken joq. Demek, Á.Baydildinning boluy әbden mýmkin.

Sol tomynyng 117-betinde «Qoja Myrzaghazy» degen adamnyng hatynyng sony saqtalghan. Ángime - Áubәkir Divaev turaly. Myrzaghazy qoja degenimiz - Myrzaghazy Espolov pa, joq, basqa adam ba? Oghan jip tagha almadyq. Qazaqtyng aqsaqaldarynyng biri Á.Divaev turaly sóz qozghalyp otyrghandyqtan da keltire ketudi jón kórdik:

«...tәrbiyeleuge bolmaydy. Balalary Rysqúlovqa aryz jazyp berdi. Aryzyn Rysqúlov sonda alyp ketti. Barghan song partiya arqyly ótkizip kóreyin, joldastardyng kýshimen dep. Osyny birdeme qylarsyn. Shaldyng hali nashar.

Ózderi 4 jan. Jalghyz aqsha alatyn shal. Onyng alghanymen barlyghy kýn kóre alatyn emes. Balalary qyzmette joq. Onyng ýstine jaqyn arada jaldaghan malay qyz dymyn qaldyrmay úrlap ketipti. Óte jýdeu, ólmeshilik kýni bar. Múnda Oraz Jandosovtar sarttyng jigitterine aityp kórip edi, bolmady, әsirese, Irmakov.

Shal ózining jayyna baylanysty jazbaghan shyghar sypayylyqpen, biraq, taghy da aitamyn, haldary nashar. Qosh. Myrzaghazy. 15/H - ".

Jazylghan aiy men kýni belgili, al jyly qoyylmaghan. Áubәkir Divaevting kýtimsiz qalghany, Tashkentte asa kedey ómir keshkeni jónindegi derek búl. Keyin qazaq ziyalylary qauyrt atsalysyp, qauly shygharyp, kitabyn bastyryp, qarjylay kómek bergen. Búl sol iygilikti isting múryndyghy siyaqty.

 

Almatydaghy tergeu isi bitken song segiz adamdy Mәskeuding Butyrka týrmesine auystyrghan. Ol turaly ÝII tomnyng 373-betinde:

«17/VII - 29 j. № 1675 Butyrka týrmesining bastyghyna. Tómendegi 8 tútqyn aidauylmen jiberilip otyr. 1. Tashekenov Qaby Kentaevich 2. Baytúrsynov Ahmet Baytúrsynovich 3. Dulatov Mirjaqyp Dulatovich 4. Aymauytov Jýsipbek Aymauytovich 5. Ispolov Myrzaghazy Ispolovich 6. Birimjanov Ghazymbek Qorghanbekovich 7. Bolghanbaev Hayretdin Ábdirahmanovich 8. Ghabbasov Halel Ahmetjanovich.

Búlar aidauylmen aparylsyn jәne bir-birinen onasha ústalsyn. OGPU-ding әskery bólimi», - degen jóneltpe hat bar.

Aragha kóp uaqyt ótkizbey Qazaqstanda qalghan tútqyndar da Mәskeuge jetkizildi. Ol turaly OGPU - ding әskery bólimi:

«Butyrka týrmesinde Mirjaqyp Dulatovpen bir kamerada jatqan tómendegi tútqyndardy: Baytúrsynov Ahmetti, Aymauytov Jýsipbekti, Ispolov Myrzaghazyny, Bolghanbaev Hayretdindi, Birimjanov Ghazymbekti, Júmabaev Maghjandy, Yusupov Ahmetsapany, Baytasov Abdullany, Omarov Eldesti, Jәlelov Kәrimdi - Mirjaqyp Dulatov № 14 ýige auystyrylghannan keyin, olardy Ghabbasov Halelge jәne № 54 kamerada jatqan Qazaqstannan kelgen 33 adamgha (Ádilov jәne basqalar) jolyqpaytynday etip әr kameragha bólip-bólip orynalastyrudy ótinemin. OGPUding әskery bólimi - (qoly)» ,- dep núsqau bergen.

Sóitip, alghashqy 41 adam Mәskeude bas qosty. Osydan keyin olardyng bir-birin aman-esen kórisuine taghdyr jazbap edi.

Tergeu isining 86-87 betterinde óte tosyn jәne týrme psihologiyasynan tolyq maghlúmdar etetin, júqa qaghazgha arabsha jazylghan qúpiya tilsheler saqtalghan. Japyraqtay ghana jyrtyndylardyng týiirshiktelip oratylghany birden bayqalady. Búl - týrmede otyrghandardyng bir-birine joldaghan hattary. Kim qanday jauap berdi, endi qalay jauap bermek, búlardy endi ne kýtip túr? - degen siyaqty mәselelerdi qamtidy. Mazmúnyna qaraghanda Mәskeu týrmesine auystyrylghannan keyin, olarda әldeqanday bir ýmit payda bolghan siyaqty. Arab qarpindegi mәtin oryssha mәtinmen salystyrylyp otyryp kóshirildi. 85-bette kók siya qaryndashpen:

«Zakluchennyy Ispulov M.IY., kom №70 podal zapisku zakluchennomu Bulatu M.Ya.(Dulatov), 62 komn. cherez okno vo vremya progulky s 62 komn. Progul 2-y korpus. IYseeva 29/ÝIII-29 g.» - dep jazylghan.

Demek, Myrzaghazy Espolov týrme ishindegi seruen kezinde M.Dulatovtyng terezesinen tilsheni ishke laqtyrmaq bolghan sәtinde qarauyl IYseeva bayqap qalyp, qolgha týsirgen. Tilshening sózi qysqa. Emeuirini kóp. Týsinikti degen jerlerine kóp nýkte qoyylghan. «Ó» degen belgi sóz arasyndghy qosymshany bildirse kerek.

Tilsheni jazugha eki, ne ýsh adam qatysqan. Jogharydaghy aidauyldyng kórsetindisine oray, olardyng ekeui - Mirjaqyp Dulatov pen Myrzaghazy Espolov dep tolyq senimmen aitugha bolady. Al ýshinshi adam kim? Ahmetsafa Yusupov pa, Halel Ghabbasov pa, әlde Ghazymbek Birimjanov pa? Sonday-aq, múndaghy adamdardyng attarynyng barlyghy da laqap esimimen atalghan. Al olardyng kim ekenin naqty ajyratu mýmkin bolmady. Qoljazbany tolyq oqyghan adam ishtey joramaldap bile alady dep oilaymyz. Sonymen, 86-betten bastalatyn týrme tilshelerining mәtini mynaday:

««Jauap bastaldy. Birte-birte bәrimizge de keledi ghoy, sondyqtan, mýmkin bolghanynsha solardy bir izge salghan jón. Búrynghy aitylghandar, әlbette, ózgerilmeydi, qalady ghoy. Mening aitqanym - jana mәseleler qozghaluy túsynda. (Osy aragha «Ó» belgisi qoyylghan - T.J.) Múnday bolatyny myna jauapqa barghandardy súraghandarynan kórinip túr ghoy. «Kópirde týiening ýlkeni tayaq jeydinin» kebi kelse, әlbette, salmaq tórteumizge týsedi. Búl anyq. Ghazygha: aitqanynnan qayt, tәubә qyl, Qujaqty tәuir kóresing be, onyng jýrgizip jatqan sayasaty dúrys pa, jikke «bólgen», aitqany últshyldyq... (dedim). ...Mine osynday, búlardan basqa da osy sekildi mәselelerdi kóteruleri mýmkin dep oilaymyn. Mine, osylargha qay túrghydan jauap beremiz. Soghan aqyldasuymyz tiyis».

Tilshening M.Dulatovqa arnalghany, M.Espolovtyng qolynan alynghany anyq. Sonda búl sózdi kim bastauy mýmkin? Múndaghy «Qujaq» dep otyrghandary - Golshekiyn. Al «Ghazy» dep Myrzaghazy Espolovty aityp otyr ma, joq, Ghazymbek Birimjanovty aityp otyr ma, ony tek qisynmen qiystyryp baryp týsinuge bolady. Ghazymbekting kórsetindilerinde әshkere mazmún bayqalmaghan. Demek, «salmaq týsetin tórteudin» qataryna jatpaydy.

Ol tórteu, bizding oiymyzsha, «Alashorda» ýkimetining әskery kenesining mýsheleri - A.Baytúrsynov, H.Ghabbasov, M.Dulatov, M.Espolov. Tynyshbaev pen Dosmúhamedov qamaqqa endi alynghan. Olar Almatyda. Múndaghy mәsele, Torghay oqighasyn qamtidy. Al jazu mәneri әr qily. Kelesi jazu basqa adamdyki, aldynghygha jauap boluy mýmkin jәne búl - M.Dulatovtyng sózi dep senimmen aitugha bolady.

Birinshi adam:«Men búlay oilaymyn: biz Kenes jaghyndamyz. Qazaq ýshin paydaly (is) jasauymyz kerek (Osy aragha taghy da «Ó» belgisi qoyylghan. Bizding joramaldauymyzsha jogharyda qoyylghan osynday belgining ornyna qoyylyp oqylatyn mәtin osydan keyingi joldar boluy tiyis). Ózine mәlim, biz bәrimiz de keneske adal qyzmet qylyp keldik. Jasyryn isimiz esh bolmaghan. Biraq búl sózde qazaqtyng bar maqsúty  oryndaldy dey almaymyz. Tolyp jatqan maqsúttar bar jýzege shygharatyn. Onyng ber jaghynda Qujaq barghannan bastap otyrshyldyq sayasat bastalyp, (qarqyndy) jýrip jatqanyn aitu kerek.

Qazaqtyng jerge ornalasuynyng ózgermegenin; ýstindegi (aldaghy - T.J) 5 jylda 320 myng ishten týkti auyzdardy kóshirmekshi bolyp otyraghanyn; qazaqqa berilgen jaqsy jerge kenes sharualaryn salyp jatqandaryn; sharua jýzinde qazaq malyna tiyisti qam qylmaularyn; maldyng (tәrgileu nauqanyn) oryndatu, ne esh fabrika-zavodtyng joqtyghyn (aytu kerek):

Sauda-sattyq jayynda: Kaztorg, Upsyrzag, gosplan, skladtardaghy qazaqstandyqtardy joyyp, múnda baylaghany. Mәdeniyet maydanyn da shala etip (jýrgizip jatqandyghy), jastardyng elge attanysy, eldi kenesten bezdiretin talau bolyp jatqan júmystar jayynda. Basqaru jóninde: qazaqtyng qolynan júmys keletini az. Azamattarynyng biri - últshyl, biri - pәlen dep, partiyadan aidap, ylghy onbaghandardy jinap alyp, qazaq atynan júmys jýrgizip jatqany, mekemeni qazaqtandyru jóninde orysty aqsha shygharyp oqytyp jatqandyghyn... Tap kýresi dep qazaqtyng qaltyldaghan sharuasyn kýizeltip jatqanyn - qysqasy otarshyldyq sayasattyng barlap jatqanyn týgel aitu.

Mine biz búghan qarsymyz, riza emespiz. Búl últshyl bolghandyqtan emes, leninning últ sayasatyn dúrys jýrgizbegendikten, «Deklarasiya prav narodovta» oryn berilgen qúqyqtardy jýzege asyrmaghandyqtan. Bizdi últshyl degen - japqan jala sebepti, últshyldyqtyng maghynasy: ekinshi últty jútu, oiran qylu. Búl bizde joq, boluy da mýmkin emes. Biz qazaq - sharua, mәdeniyet maydanynda basqa últtarmen teng boluy kerek deymiz. Ol últshyldyqqa jatpaydy, múny «Deklarasiya pravta» kenes ókimeti ózi berip otyr. «Ólgenindi jasyrarsyng - kómgenindi qaytersin» degendey, bizge búghugha bolmaydy.

Búl iri oryn - bilsin, biz aitpaghanda, kim aitady. «Jyghylsang jardan, ajalyng әldeqaydan». Búl jerge kelgen song - tәuekel. Sanasugha tiyisti, osy kýni ózining qaly torgha týsken torghayday, bizding jayymyzdy týrik gazetteri jazypty. «Áke!» - degenmen jan qalmaydy. Qorghanudyng jóni joq. Kóp bolsa qazaq ýshin qúrban bolarmyz - onda tarihy boryshymyzdy ótegen bolamyz...(Óz oiyndy) ne, janyndaghylarmen sóilesip jazyp ber. Aldymen shyghyp terezeden ber, bayqap ber, saq bol. 15... maghan: jazghanyndy oqydym, -depsin. Ol, sóileskening men kezdeskening kim, (oqyghanyn) mening jauabym ba, seni kim, nege oqytty? Pәlen-týgendi aittyndar ma? «Taran otryadyn ústap berdinder», - degenge ne dep jauap berdin. Men «A.O-nyn» istegenderine jauap beremin», - dedim. Men basqa súraghangha jauap bermedim, sen ne dedin?».

Basqa qaghazdaghy jauaptasular mynaday.

Ekinshi adam: «13-kýni meni «Seysenbektermen» kezdestirdi. Jauaptasuda Súrsha men uaqytsha orynbasar bolyp jýrgen úzyn orys boldy. Súraushy úzyn. Oqysan, mening bergen jauabymdy kórgen shygharsyn: ol zamanda istelgen isterge jauapkermin, oilaymyn joldastarym da bas tartpaydy... - dedim. Osydan basqa toqsan týrli  súraghyna jauap  bermedim. Úzynnyng bir jauabyna: múnday aqymaq súraugha berer jauabym joq, - degenge ashulanyp, meni qorqytpaqshy bolyp sóz sóilep edi: men qoryqpaymyn, meni qorqyta almaysyn, - degen song qoydy. Sonan keyin janymdaghy kisini alyp, búl jaqqa jýrgenshe (Mәskeuge - T.J.) jalghyz boldym».

Ýshinshi adam: «Ýiilding 3 kýngi jauapty taghy da orynbasar súrady. Arasynda Seysekting aitqany ótirik dep edim, ol (qaghaz alyp): «(Mine), Qalmaq bet qazaqtyng (A.Baytúrsynov -T.J.) bergen jauaby, sen ony qorghashtaysyn, al ol senderdi ayaghan joq. Mirjaqyppen ekeuing pәlendi, týgendi atty dep otyr», - dedi. Qaghazdan ekeuimizding atymyzdy kórdim. Ol senen: «Ordada  Imannyng balasyn, týgendi attyndar ma (dep súrady ma), Atbasargha ketken týkti auyzdar turaly súrady ma, súrasa sen ne dedin. Seysek solar turaly súrady ma, ne dedin? Seysekpen kezdesudi Seleu ekeumiz: bir jaghynan - qoqan-loqy, ekinshi jaghynan - Kesirqarany úiymnan aidau ýshin istegen shyghar dep jorydyq, búl qalay? Naq osy kýni bizdi Orda júmysyna aiyptar ma? Meni Shashpen kezdestirmeydi. Múnysyna týsinbeymin. Bizding isimiz bir... Olardy qalay ol jaqta (Almatyda) qaldyrdy. Bizdi múnda (Mәskeuge) әkeldi, búl qalay? Artynan Eldespen, Shashpen kezdestim. Bildirmey kezdestim».

Tórtinshi adam: «Múnda kelgende mening alynghan nәrseme jәne aqshama eki kvitansiya bergen edi. Sony býgin alyp, nәrselerimdi, kvitansiyany berdi. Aqsha joq. Aqshamdy da beredi dep ýmittengenmin... Óitkeni múnda kelgen song eki ret aryz jazyp edim. «Ótkiz, aqsha kerek» dep. Aryz boyynsha múnda salghan shyghar dep oilap otyrmyn. Maghan: Jazba, bermeydi, - deydi múndaghy «bilgishter». Myna bergenine qaraghanda bizge jalpaq júrttan basqasharaq qaraghanday ma. Hosh desemiz. S.M.M-dy».

Júqa, jyrtyq qaghazdaghy búl tilshening mazmúny týsinikti. Mәtindegi «Qalmaq bet qazaq» - Ahmet Baytúrsynov, Eldes - Eldes Omarov, al «Kesirqara» men «Shashty», «Seysekterdi» tek joramaldaugha ghana bolady. «Eki ret aryz jazyp edim», - degenge qaraghanda, búl H.Ghabbasovtyn,ne J,Aymauytovtyng jazuy. Óitkeni osy ekeuining týrme bastyghyna qaratqan ótinishteri tirkelgen.

Sol tomda Mirjaqyp Dulatovtyng 1929 jyly qarashanyng 18 kýni jazghan tosyn qolhaty bar. Onda:

«Meni ózge tútqyndarmen bir kamerada otyrghyzuynyzdy ótinemin. Sonda ózara aqyldasa kelip, mýmkin qylmystarymyzdy moyyndarmyz», - degen maghynada ótinish bildirgen.

Múny qalay týsinuge bolady? Tergeu isinde: endi bәrin de moyyndap jazugha bekinip otyrghandyghy, soghan mýmkindik jasauy jóninde arnayy mәlimdemesi bar.

Alash azamattarynyng barlyghy da búl qúrsaudan jazasyz shyqpaytynyn bilgen. Degenmen de Moskvagha auystyrylghan song ondaghy tergeushilerding Qazaqstandaghylargha qaraghanda «dәrejesi biyik» ekenine sengen. Keybir aighaqtary dәlelsiz isterdi keyin qaytaryp jiberuileri soghan dәlel. Tútqyndaghylar Butyrkagha auysqan son, ózderining jauap beru tәsilderin ózgertken. Shyndyqtaryn aityp, qalayda tergeushilerding nazaryn audarugha úmtylghan. Ekinshiden, tergeu astynda, biraq bostandyqtaghy «myrzaqamaqta» jýrgen Álihan Bókeyhanov:

«Tiyisti adamdarmen aqyldasa kelip, búlardy eregestire bermey, barynsha ýkimdi júmsartu tәsiline kóshuge», - kenes bergen.

Osy baghytty ústana otyryp M.Dulatov Butyrka týrmesinde kólemdi kórsetindi jazghan. Onda: tym bolmasa naqty oqigha kórsetindi retinde qaghaz betine jazylyp qalsyn - degen maqsatty aldyna qoyghan. Mirjaqyp Dulatovtyng jogharydaghy ótinishi qanaghattandyrylghan eken. Ol turaly:

«OGPU-ding shyghys bólimining bastyghy Diyakov «21/HI-29 jyly OGPU-ding komendantyna qyzmet babyndaghy jóneltpe joldap:

№ 14-shi ýidegi týrmede jatqan Mirjaqyp Dulatovty Butyrka týrmesindegi Baytúrsynov, Aymauytov, Bolghanbaev, Ispulov, Birimjanov, Júmabaev, Yusupov, Baytasov, Omarov, Jәlelov jatqan kameragha auystyrudy ótinemiz. Dulatovty Butyrka týrmesine auystyru býgin jýrgizilsin», - dep pәrmen berdi.

Múnyng aldynda ghana Mirjaqyp Dulatov ózin Qazaqstannan kelgen tútqyndardyng qasyna auystyrudy ótingen. Búl ajal aldynda túrghanyn sezip ayauly azamattarmen songhy ret baqúldasyp qaludy oilastyrghan amaly bolsa kerek. Al tergeushilerding maqsaty: olardy bir bólmege jiyp, arasyna tynshy qosyp, aitqan sózderin hatqa týsirip alu. Búghan tútqyndardyng arasyna «Qalam», «Dalishe»... siyaqty salpanqúlaqtardy jiberu turaly ózara jazysqan qatynastary dәlel. Sol tomnyng 301-betinde:

«OGPU-ding prokuroryna - OGPU-ding SLAK lagerining tútqyny Dulatov Mirjaqyp Dulatúlynan aldyn-ala tergeu kezindegi merzimdi esepteu turaly ótinish» tirkelgen.

Onda: «OGPU kollegiyasynyng (Ýshtiktin) qaulysy boyynsha men QK-ning 58-shi babynyng 2,4,10,11 tarmaqtary boyynsha 10 jylgha konslagerige jiberilgen edim. Kesim uaqyty 16/VII - 29 jyldan bastap esepteldi. Osyghan baylanysty ótinishim mynau: men búl is boyynsha 29/ HII - 28 j. tútqyngha alyndym. Sol uaqyttan bastap Almaty men Butyrkanyng týrmesinde tergeu astynda boldym. Sondyqtan da QIK kodeksining 29-shy babyna jәne QIK-ning 343-shi babyna sәikes maghan aldyn-ala jýrgizilgen tergeuding uaqytyn yaghny mening jaza óteu merzimimdi 29/ HII - 28 jyldan bastap esepteuinizdi ótinemin. M. Dulatov. 29 sәuir, 1931 jyl.», - dep jazylghan.

Mirjaqyp Dulatovtyng búl ótinishin: «SSSR Halyq kommisarlar kenesining janyndaghy birikken memlekettik sayasy basqarmasyna qarasty Solovesk jәne Karel-Murmansk enbek týzetu lagerining tútqyndardy bólu bólimi 1931 jyly 15 mausym kýni - OSR OPPU-ding Moskva SLAK-ting birinshi bólimine (Kóshirmesin Mirjaqyp Dulatovqa tapsyru ýshin)» mynaday:

«Mirjaqyp Dulatovtyng kesimdi uaqytyn: sotqa deyingi aldyn-ala tergeu kezindegi 29/ HII - 28 - den bastap 15/VII - 29 deyingi aralyqty esepteu turaly ótinishin joldap otyrmyz. KOGPU-ding 13/I - 1931 jylghy qaulysymen KK-ning 58 babynyng 2,4,10,11 tarmaqtyry boyynsha 10 jylgha (atu jazasynyng orynyna auystyrylghan) sottalghan. Basqarama bastyghynyng orynbasary - qoly», - qatynas joldapty.

Demek, qújatqa jýginsek, 1885 jyly tughan Mirjaqyp Dulatov 46 jasynda, 1931 jyly 13 qantar kýni atu jazasyna búiyrylghan. Onyng jogharydaghy ótinishine: «OGPU-ding ortalyq tirkeu bólimi mynaday Anyqtama beripti:

«Dulatov Mirjaqyp Dulatúly 1885 jyly Qazaq ASSR-ning Qostanay okrugining Nauryzym audanynda tughan. Sot kollegiyassynyng 4/IV - 30 g. Qaulysy boyynsha 58-shi baptyng 2,4,10,11 tarmaqtary boyynsha aiyp taghylyp, joghary jazagha (atugha-T.J.) kesilgen. Dýniye-mýlki tәrkilenuge jatqyzyldy. Enbek aqysy № 26 paragraf boyynsha esepteledi. Kollegiyanyng 8/V - 31 jylghy qaulysymen kollegiyanyng búrynghy 4/IV - 30 j. Qaulysy 26/I kýni joqqa shygharyldy. 13/I-31 kýngi sottyng sheshimi boyynsha atu jazasy tútqyndalghan kýnnen bastap esepteletin 10 jyldyq konslagermen auystyryldy. Dýniye-mýlki tәrkilengen, ýi-ishi jiberilgen joq...».

Atu jazasyna kesilgenderding barlyghyna da dәl osynday anyqtama berilgen. Tek aty-jónderi men kesilgen ýkimderi ghana ózge.

Týrmege qamalyp, jer audarylghan alash azamattarynyng barlyghy bir-birining meken jayyn, aman-saulyghyn Mәskeude túraqty túratyn Álihan Bókeyhanov arqyly bilip, ózara jón súrasyp hat jazghan. Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatovanyng qolynda saqtalyp qalghan myna hattar sonyng bir úshqyny ghana. M.G.Dulatovanyng maghlúmaty boyynsha,: tómendegi hattyng iyesi Múhtar Babaqayúly Múrzin (1895-1937). Qostanaydyng Kenaral degen jerinde tughan. Troiskidegi gimnaziyany bitirgen son, qyzy dәriger Áriykening aituynsha, Tomskining tehnologiya institutynda oqyghan. Injener-ekonomist. Múhtar Múrzin - Orynbordaghy Qazaq halyq aghartu institutynyng alghashqy diyrektory, Mirjaqyppen birge sol institutta sabaq bergen. Audarmashy, publisist. Ýi-ishimen Voronejde aidauda bes jyl túrghan. 1936 jyly Shymkentke kelip, auylsharuashylyq bankisinde qarjy-josparlau bólimin basqarghan. 1937 jyly ústalyp, qaytyp qatargha qosylmaghan.

«st. Medvejiya gora Murmanskoy j. d., 1 OLY sentralinye kursy pry Lekpomov pry sanotdele Dulatovu Miryakubu

Voronej 12, Tomskaya 10. Ot Murzina Muhtara

Ardaqty Jaqa!

Mәskeu arqyly (Á.Bókeyhanov arqyly - T.J.) túraqty jóninizdi bilip, Sizge osy sәlemdi joldap otyrmyn. Voronejding ózinde túratyndar: Halel, Jahansha Dosmúhamedovter, Seydazym, Áshim, Hamiyt, Aqbay (múnyng Jaqybyn bosatqan). Audangha jiberilgender: injener Múhamedjan, Mústafa Búralqy, Júmaghaly Tileuli,  Júmahan Kýderi, Qoshke, Nәshir Qojamqúlov. Aldabergen de bar edi, qashyp ketipti desedi. Anyghy mәlimsiz. Bizden bir ústalyp jatyp shyqqandar: Múhtar Áuezov, Álimhan Ermekov, Isa Qashqynbaev. Túrmys almaly-salmaly, birde qyzmetke alady, birde almaydy. Naq osy kýni qyzmetten shygharylyp otyrmyn.

Múhtar. Voronej. 1934 jyl, apreliding biri».

Ekinshi hatty dәriger J.Tileulin (1889-1937) jazghan. Marqúmnyng tughan qaryndasy (...) armanda ketken aghasynyng atyn alash azamattarynyng qatarynan qaldyrmay, eskere jýrudi ómirden óterinde amanattap aityp edi. Onsyz da eskeriletin hat bolsa da, ósiyet sózin osy arada eske ala ketkenning aiyby bolmas dedik.

«St. Medvejiya gora Murmansk. j.d. 1 OLK. Sentralinye kursy Lekpomov pry san.otdele.  Dulatovu M.

g. Pavlovsk scho ul. K. Marksa, dom 6, J. Tleuliyn. 30/V.

Adresterindi juyrda alamyn. Túrmys, saulyqtaryng qalay? Túraghym Pavel qalasy, qaratopyraghy betinde (qaratopyraqty jer degeni - T.J.), saulyq saqtau júmysyndamyn. Menen basqa múnda bizding jaqtan kisi joq. Jalghyzbyn. Túrugha qiyndau bolghandyqtan ýi-ishi múnda kelgen joq. Eki jyldan beri Tashkentte túryp jatyr. Onda Rayhannyng inisi qyzmet qylushy edi, songhy kezde qatyn-balalaryn, sheshesin, ini-qaryndasyn jәrdemsiz tastap, bir-eki balaly súludy alyp, ghayyp bolghan kórinedi. Sodan keyin auyr salmaq Abdolla, Rayhannyng moynynda qalyp otyrghan jay bar. Múnda qyzmet bolghanymen, tabys az. Ýi-ishi kele almay otyrghany da sodan. Ózdering qanday halde túrasyndar? Abdolla (Baytasov - T.J.) Voronejde túrady, kópten hat kelmey túr. Gayadan (Ghaynijamal Dulatova - T.J.), balalardan habar bar ma, aman ba eken, qayda túrady?

30. V. J-ali. 1934».

Medisina ghylymynyng doktory Serik Júmaghaliyúly Tileulinning aituynsha, әkesi Ombydaghy felidsherlik uchiliysheni bitirgen, Qyzyljarda pedtehnikumnyng diyrektory bolghan.

Aq tenizding jaghalauyndaghy әigili Sosnoves konslagerinde jatqan Mirjaqyp Dulatovty zayyby Ghaynijamal balasy Álibekti alyp izdep barghan. Bir ay júbayynyng qasynda bolady. Olardy bararda qarsy alyp, qaytarda Almatygha shygharyp salghan Álihan Bókeyhanov Mirjaqypqa mynaday jedelhat joldaydy:

«Sosnoves Murmanskoy j. d. , 5 Tungutskoe otd. Sentralinyy Lazaret. Dulatovu Miri-yakubu.

Moskva, 9. B. Kislovskiy 4/15. 26/IH 34 j.

Shyraq Madiyarym!

Gaya, Áltay eki qonyp, býgin jýrip ketti. Shygharyp salyp jazyp otyrmyn.

M-nyng kýieui Almatyda.

Óz etiging tar bolsa, el beybitinen ne payda. Osy maqal qalamgha orala ketti.

IYiskedim Áliy».

Ókinishke oray, búl Mirjaqyp Dulatovtyng ómirdegi songhy júbanyshy boldy. Úzamay úly Álibek te, ózi de dýniyeden qaytty. Úlynyng qazasyn Álihan degdar bile túryp, estirtpepti. Ózegi órtenip ómir sýrmesin degeni shyghar, kim bilsin.

 

Tergeu isining ÝII tomynyng sonyna ýkim tirkelgen:

«OGPU (sot) kollegiyasynyng 1930 jylghy 4 kókek kýngi kenesining hattamasynan kóshirme.

Tyndaldy: №78754 is boyynsha aiyptalghan: Baytúrsynov Ahmet pen Mirjaqyp Dulatovty - QE 58/2,58/4,58/11,58/10 baptary boyynsha,

Espolov Myrzaghazyny - QE 58/2,58/10 baptary boyynsha,

Ghabbasov Halilidi - QE 58/2 baby boyynsha,

Ádilev Dinmúhamed pen Aymauytov Jýsipbekti - QE 58/2,58/8,58/11 jәne 58/10 baptary boyynsha,

Birimjanov Ghazymbekti - QE 58/4,58/11 jәne 58/10 baptary boyynsha,

ysupov Ahmetsafany - QE 58/1,58/13 jәne 58/10 baptary boyynsha,

Bolghanbaev Hayretdindi, Júmabaev Maghjandy, Baytasov Abdollany,

Omarov Eldesti, Jәlenov Kәrimdi - QE 58/11 jәne 58/10 baptary boyynsha,

Biytileuov Damollany - QE 58/4 baby boyynsha, Dulatov Asqardy...", - dep jiyny 42 adamdy aiyptan shyqqan.

Biz ózimizding maqsatty mýddemizge oray tikeley qatysy bar "Alash" qayratkerlerining ghana tizimin keltirdik. Ókinishtisi sol, aiyptau baptarynyng qoyyluy barysynda «Ádilev Dinmúhamed pen Aymauytov Jýsipbektin» bir tizimge qosaqtalghany. Tergeu isining eng týitkildi "túlghasy" Dinshe Ádilev bolghandyqtan da, búl qosaqtan jazasyz qútylu mýmkin emes edi. Egerde, basqa tizimge ilikkende Jýsipbek Aymauytovtyng tym qúrymaghanda taghy da alty-jeti jylday jaryq dýniyening dәmin tatu mýmkindigi bar edi.

Alla taghalam oghan múnday mýmkindikti jazbapty.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»