Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2722 0 pikir 24 Nauryz, 2012 saghat 10:55

Ámirhan Balqybek. Qaghanatty kitap qúlatty... (jalghasy)

HÝI ghasyrdyng basy. Tóniregindegi taypalardy uysynda ústap túrghan, ashyq maydanda qay-qay jauyna da 3 millionnan artyq jauyngerdi saqaday say etip qarsy qoya alatyn qaharly astekter ainalasy bir-eki jyldyng ishinde jalpy sany 800-dey ghana bolatyn ispan konkista­dor­larynan byt-shyt bolyp jenildi. Úly astek imperiyasynyng shany­raghy ortasyna týsti. Astekterding patshasy Montesuma ispandyqtarmen bitimge keluge tyrysyp baqty, biraq ispandyqtargha Montesumamen mәmile emes, altyn kerek edi, aqyrynda ózi kelip qolgha týsken patshany da sol altynnyng jolyna qúrbandyqqa shalyp jiberdi.

Sonshalyqty kýsh basymdyghy bola túra astekterding múnday abyroysyz jeniliske úshyrauyna ne sebep? El bastaghan kósemderining arsyzdyghy ma, әlde jauyngerlerining Europa qaru-jaraghynyng aldyndaghy әlsizdigi me? Bәlkim, jalqynyna kózi týsse perishte de joldan tayar altynnyng qadirin dәl europalyqtarday bilmegendikteri bolar?

Joq, jylnamalar basqa sebep aitady. Olar bir auyzdan astekterding jeniliske úshyrauyna kitap kinәli edi deydi. IYә, kónekózi bar, janasy bar, kәdimgi kitap. Sol kitaptarda bayandalatyn anyz-әfsana, baghzydan syr shertetin tarihy jazbalar. Solardy estu, oqu arqyly qalyptasqan halyqtyq senimning osynshalyqty súrapyl ishki qiratushy kýshi bolady dep kim oilaghan?

HÝI ghasyrdyng basy. Tóniregindegi taypalardy uysynda ústap túrghan, ashyq maydanda qay-qay jauyna da 3 millionnan artyq jauyngerdi saqaday say etip qarsy qoya alatyn qaharly astekter ainalasy bir-eki jyldyng ishinde jalpy sany 800-dey ghana bolatyn ispan konkista­dor­larynan byt-shyt bolyp jenildi. Úly astek imperiyasynyng shany­raghy ortasyna týsti. Astekterding patshasy Montesuma ispandyqtarmen bitimge keluge tyrysyp baqty, biraq ispandyqtargha Montesumamen mәmile emes, altyn kerek edi, aqyrynda ózi kelip qolgha týsken patshany da sol altynnyng jolyna qúrbandyqqa shalyp jiberdi.

Sonshalyqty kýsh basymdyghy bola túra astekterding múnday abyroysyz jeniliske úshyrauyna ne sebep? El bastaghan kósemderining arsyzdyghy ma, әlde jauyngerlerining Europa qaru-jaraghynyng aldyndaghy әlsizdigi me? Bәlkim, jalqynyna kózi týsse perishte de joldan tayar altynnyng qadirin dәl europalyqtarday bilmegendikteri bolar?

Joq, jylnamalar basqa sebep aitady. Olar bir auyzdan astekterding jeniliske úshyrauyna kitap kinәli edi deydi. IYә, kónekózi bar, janasy bar, kәdimgi kitap. Sol kitaptarda bayandalatyn anyz-әfsana, baghzydan syr shertetin tarihy jazbalar. Solardy estu, oqu arqyly qalyptasqan halyqtyq senimning osynshalyqty súrapyl ishki qiratushy kýshi bolady dep kim oilaghan?

Taratyp aitar bolsaq, ol zamandaghy astekter basqa Tәnirlermen birge aq adam beynesindegi Tәnirge de (Kesalikoatli) siynatyn. Anyzdar baghzy bir zamandarda shalqar tenizding arghy jaghyndaghy belgisiz jaqtan astekter eline kelip, olargha jer jyrtyp, egin egudi ýiretken saqaly beluaryna týsken aqyldy da meyirimdi aq adam turaly әngimeleytin. Tәniri retinde dәripteletin sol aq adamnyng keme siyaqty әldenege minip týpsiz tenizben kelgen jaghyna qayta ketkendigi jayly da bayandaytyn. Tabighatynan kóse, qyzyltәndi astekter qaba saqal ispandyqtardy kórgende eski anyzdardaghy sol adam-Tәniri óz balalarymen qayta oralghan eken dep qalghan. Al, ýndisterde, jazmyshtyng kórsoqyrlyghy emes pe, aq adam beynesindegi Tәnirining oraluy aqyrzamanmen baylanystyrylatyn. Ispan kemeleri, anyz boyynsha, saparyna adam-Tәniri osy jerden attanyp edi delinetin búghazgha zәkir tastaghanyn kórgende, aqyrzaman jayly qorqynyshty oidyng zәrelerin úshyrghandyqtary sonshalyq, astekter basbúzar osynau az ghana tobyrgha eshqanday soghyssyz-aq beriluge beyil bolyp qalghan-dy. Ispandyqtardyng toyymsyz dýniyeqonyzdyghy ghana olardy qoldaryna qaru alugha mәjbýr etti. Biraq sanadaghy alghashqy sәttegi jenilis keyingi qandy maydandaghy jelikten anaghúrlym kýshti bolyp shyqty. Túrghyn halqy 200-300 myng bolatyn astek qalalary (ol kezdegi Europadaghy eng iri qalalardyng biri Londonnyng 200-aq myng túrghyny bolghandyghyn eskersek, múnday op-onay jenilisterge tang qalmasqa shara joq) birinen keyin biri tize býgip jatty.

Osylaysha, auyzdan auyzgha, kitaptan kitapqa kóship kele jatqan anyz әngimeler astekterding týbine jetip tyndy...

 

*  *  *

Tarih týrtip alghan fakty osynday. Ashy da bolsa aqiqat. Endi astekterdi atom bombasymen de, aqyrzamanmen de qorqyta almaysyz. Olardan qoryqsaq, siz ben biz qorqamyz.

Biraq tarihtaghy oqighalar qaytalanady deydi. Olay bolsa, siz ben bizge atomnan da, aqyrzamannan da emes, eng birinshi, osy ózimiz oqyp jýrgen kitaptardan qorqu kezeni kelip túrghan joq pa eken?..

*  *  *

Kitaptan teperish kórgen tek astekter ghana ma eken? Tarih mynanday da derekterdi mysalgha keltiredi:

ÝIII ghasyrda Ortalyq Aziyada alghashynda birtútas bolsa da keyin qaqqa bólinip, aqyry qúlap tynghan týrki qaghanatynyng sonyn ala úighyr qaghanaty dýniyege keldi. Degenmen, ómiri úzaq bolmady. Bir-aq ghasyr dәurendeuge mýmkindigi jetti. Biluimizshe, onyng týbine de kitap jetken.

Tarih mol baylyqqa, sheksiz biylikke ie bolghan úighyr aqsýiekteri babalar dini Tәnirshildikti úmytyp, Many ilimimen әuestene bastady deydi. Olar osy ilimdi qalyng búqaranyng arasyna da taratugha tyrysqan.

Maniyheyshilik III ghasyrda payda bolghan din-di. Ol ózine deyingi úly dinderding - buddizm, hristianshyldyq jәne zorastrizmning sintezi ispeti edi.

Onyng talaby boyynsha et jeuge tyiym salynatyn. Yaghni, maniyheyshilikti ústanghan ruhy asqaq kóshpeli jauynger úighyrgha endigi jerde maldyng keregi bolmay qaldy. Ol amalsyz attan týsip, eginshilikpen ainalysugha mәjbýr boldy. Keshegi jauynger qarapayym sharuagha ainaldy.

Maniyheyshilik ózin ústanghan pendege búl dýniyege qyzyqpaudy, ýilenbey, qoldan kelse dýniyege sәby keltirmey salt basty ótudi de uaghyz etetin. Sonymen birge nәpsining qajetin qanaghattandyru ýshin púthanada qyzoynaq jasaugha da rúqsat beretin.

Búnyng bәri úighyr aqsýiekterin qarapayym halyqtan alshaqtatyp jiberdi. Olar azghyndyqtyng jolyna týsti. Sol kezderdegi úighyr aqsýiegining sarayy jezókshelerding pritonyna ainaldy desek te bolady. Týpki nәtiyje erteng elge ie bola alar tәni-jany sau úl-qyzdyng azangyna, yaghny demografiyalyq apatqa әkelip úryndyrdy. Al el aghalarynyng ózi tәkappar da ór bekzadadan góri mәngirgen bәngini kóbirek eske týsiretin.

«Balyq basynan shiriydi». Aqsýiegi azsa búqara halyq qayda barmaq? Aynalasy bir ghasyrdyng ishinde keshe ghana bolashaghy zor ispetti kóringen úighyr qaghanaty da tarih sahnasynan óship tyndy. Júrtynda maniyheyshilikti dәriptey­­tin syrt kózge beykýnә kóriner kitaptar ghana qaldy.

*  *  *

O basta kitap jazu ghaniybeti ghana emes, kitap oqu da (býgingi tilmen aitqanda oqyrman bolu) sanaulylardyn, dәlirek aitqanda qalaulylardyng enshisine jazylghan baq bolghan sekildi.

Kóne kitaptar mynanday tәmsil aitady. Úly ústaz Piy­fa­gor óz ilimi qaghaz betine týsiriluine barynsha qarsy bo­lypty. Shamasy, ataqty grekti búnday әreketke iytermelegen saf ilimdi sauatty, biraq niyeti búzyq adamdar óz bas pay­­dasyna, jamandyq jolyna paydalanyp ketedi degen qorqynysh bolsa kerek. Qalay degenmen de úly ústaz ilimin qaghazgha týsirip, keyingi úrpaqqa múra etip qaldyrghannan góri ózi biletin hәm senetin sanauly shәkirtterine oqytyp-ýiretudi jón kórgen, keler úrpaqqa da solar arqyly jetkizgisi kelgen.

Býgingi aqshanyng kýshi nemese jenning úshymen jalghasu arqyly kandidattyq ataq alyp jýrgen keybir ghalymsymaqtardy kórgende, qayran Pifagor, jaryq dýniyege taghy da bir keler me eding demeske laj joq. Jәne qazaq topyraghynda kelse. Onda ol ana bir aqbas akademik aghalarymyzgha ghalym boludyn, ústaz boludyng qanday mәrtebeli is ekendigin taghy da bir ret ýiretip keter edi-au! Qyryq kandidat tórt kandidatqa ainalar edi, biraq sapasy qanday! Ylghy sen túr, men atayyn ghalym úl-qyzdar bolar edi-au!

Ras, búl - bizde aryna, imanyna, paryzyna adal ghalymdar joq degen sóz emes. Áytpese, qazaq ghylymy algha jyljyr ma edi!

 

*  *  *

Italiyan jazushysy Dino Bussotiyde qysqasha mazmúny mynaday novella bar. Keyipkerleri ekeu-aq, danqty fizik Eynshteyn men kәdimgi diny әngimelerden belgili jan alghysh Ázireyil. Áldebir kezekti ghylymy janalyghyna tolghatyp jýrgen Eynshteyndi Ázireyil búl dýniyeden tatar dәming tausyldy, o dýniyege jýrer kezing keldi dep asyqtyra bastaydy. Bir emes, birneshe ret keledi. Ár kelgen sayyn ghalymnan estiytin uәji bireu-aq. Ghalym ómirinin, býkil ghylymy izdenisining mәni ispetti janalyghyn ashugha taqau túrghandyghyn, sony ashugha az ghana uaqyt bolsa da púrsat beruin súraydy. Búl uәjge Ázireyil de toqtaydy, ajal sәti de birneshe ret úzartylady.

Ázireyil songhy kelisinde janalyghyn ashyp, mәz bolyp jýrgen Eynshteyndi kóredi. Quanyshynyng sebebin súraydy.

Sebebin bilgende Ázireyilding ne degenin bilesiz be?

«Sizding janalyghynyzdyng arqasynda tozaqqa baratyndardyng sany arta týsti. Qazir tozaqta toy bolyp jatyr. Toy iyesi Ibilis. Sizdi asyqtyruymyzdyng sebebi de sol edi, janalyghyn tezirek ashsyn degenbiz. Endi kereginiz joq, aman-esen jýre beriniz»,- deydi. Anghal ghalym barmaghyn tistep qala beredi.

Pifagor taghylymy men oidan shygharylghan osy novella arasynda jinishke bolsa da sәuleli baylanys bar.

 

*  *  *

Túrsynjan Shapay dúrys jazady. «Tabighatynan malshy bolugha beyimdelip jaratylghan adam» ghalym bolyp ketti. Óitkeni jaqsyly-jamandy kitap oqy alady, sauaty bar. Olay bolsa, shyn qabilet-qarymy auyldaghy qatyn-qalashqa taqpaq shygharudan әrige aspaytyn sózuar pendening nege ataqty aqyn bolmasyna. Ózine-ózi demeushi bolyp, eki-ýsh kitabyn shygharsa jetip jatyr.

Ondaylargha ekologtyng kózimen qaraghyng keledi. «Kitap - qaghaz, qaghaz - aghash, aghash - aua. Auany úrlamaghanynyz jón» dep.

 

*  *  *

Songhy kezde kitap oqyrmany azayyp ketti degen pikir jii aitylady. Solay ma?

Meninshe, oqyrman azayghan joq. Sýzgiden, dәlirek aitqanda auytqymaly sandyq kórsetkishten túraqty sapalyq dengeyge ótip jatyr. Keshegi kenes dәuirinde kitap bir qabyrghany tútas alyp túratyn pútqa ainalyp kete jazdap edi. Qazirgi oqyrman onday asyrasilteushilikten ada, esesine súranysy da shynayy.

Myna kórshi Resey әdebiyeti orys mújyghy sauatsyz bolghan kezde de әlsiz bolghan joq. Shamasy, әdebiyetting myqtylyghy oqyrmannyng kóptigimen anyqtalmaydy ghoy deymin. Ataqty Dostoevskiyding romandary 80 million orysqa 3-aq myng danamen taralghan kezderi bolghan. Biraq, sol Dostoevskiylerding túsy basqa emes, orys әdebiyetining dәl altyn dәuiri bolyp sanalady.

Kitabynyng saudasyn jýrgizip, sol Dostoevskiydi joqtyqtyng qúrsauynan alyp shyqqan kisi әieli bolghandyghyn da úmytpaghan jón.

Bizde osy kitappen sauda mәselesi, oqyrmanmen qarym-qatynas dúrys jolgha qoyylmay jatyr desek bolady.

 

*  *  *

Óz basym qazaq әdebiyetining bir túraqty oqyrmanyn, janashyr oqyrmanyn jaqsy bilemin. Sol oqyrman erterekte basylyp shyqqan «Ghibrat name» degen kitapty bir qoydyng qúnyna baghalaydy. Kitap gruzin aqsýiekterining ókili, óz zamanynyng bilimdi jandarynyng biri Sulhansaba Orbeliany degen kisiniki bolsa kerek. Qazaqshagha tәrjimalaghan, shamalauymyzsha, Múzaghang (Álimbaev). Solay bolyp jatsa, osynday kitapty tәrjimalaghany ýshin de Múzaghana kóp-kóp rahmet aitugha bolady. Tek audarmashy emes, kitaptyng shynayy baghasyn biletin ziyaly oqyrman retinde de. Biraq maghan, shynymdy aitsam, osy kisi audarghan Saghdiyding «Jәnnaty» men «Gýlstany» asa únay qoyghan joq. Bәlkim, ózbekshe núsqasyn erterekte oqyghandyqtan bolar. Álde Júmeken audarmasynyng salqyny tiydi me?

Múzaghannyng taghy bir audarma dýniyesi «Marjan sóz». Mine, búl enbek, ýlken enbek. Býgingi maghan mәngilikting balamasynday bolyp әdemi estiletin shumer atauyn da alghash osy kitaptan oqyghan bolarmyn-au. Dәlirek aitqanda, olardyng maqal-mәtelderin.

 

*  *  *

Astekterding týbine kitap jetip tyndy. Úighyr qaghanatyna da. Bizding týbimizge ne jetui mýmkin? Meninshe, qazaqtyng týbine jetse Abylay hannyng týsi jetedi. IYә, iyә, sol týs... Búl da anyz әngime.

 

*  *  *

Getening «Jas Verterding qasireti» romany shyqqan kezde, shygharmany oqyghan biraz jas atylyp ólipti. Romannyng әseri kýshti bolghan ghoy. Roman biraz dengeyde avtobiografiyalyq ta bolyp tabylady. Biraq romannyng shyn keyipkeri Getening ózi emes, óitkeni keyinirekte romandy bitirgesin ózi de atylyp óle salmaghanyna ókingen.

Meninshe, qazaqta ólenimen ghana emes, ómirimen de ózinen keyingilerdi biraz eliktirgen, tamsantqan, tipti әurelegen aqyn bar. Ol - Múqaghali. Oghan eliktegenderding birazy «Úly bola almay ishemiz» emes, «Múqang bola almay ishemiz» dep jýrip sorlap qaldy. Alyptardyng keyde ergejeylilermen osylay da әzildesip oinaytyny bar.

 

*  *  *

Ekining biri ishkish bolghan dep biletin Esenin tabighatynda shymyr deneli jigit bolghan. Amerikagha barghanda ondaghylar oghan sportshy bolatyn-aq jan ekensiz dep tamsanypty.

Sol Esenin kelbetti de jigit eken. Bet әlpeti bir qaraghanda beykýnә perishtedey kórinetin bolghan bolsa kerek. Alghash kezdeskender anaday tentek ólender múnyng qay jerinen shyqady eken dep te oilaydy eken.

Sol Esenindi óleng oqyp túrghan kezinde kórgen bireu aitypty:

«Mynau tek myqty óleng ghana jazyp qoymaydy, qajet bolsa adamdy da óltire alady».

Bizge de sonday aqyndar kerek. Bayron, Lermontov, Petefy siyaqtylar. Jylauyqtar emes!

*  *  *

Kitap ólgen joq... Kitap ólmeydi... Kitaptyng aqyrghy kýni - adamzattyng aqyrghy kýni.

Búl - Jazmysh.

2000 jyl.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371