Qazaq tarihynda әli sheshimi tabylghan mәselening biri - ortaghasyrlyq qazaq qoghamyndaghy rulyq, taypalyq jýieler men jýzdik qúrylymdar mәselesi. Ru, taypalardyng qazaq halqy qúramynda әli kýnge deyin saqtaluy nening belgisi? Artta qalghandyq pa, әlde búl jýielerding erekshe qyzmeti boldy ma? Markstik tújyrym boyynsha rulyq, taypalyq jýielerding boluy - qoghamnyng damu dәrejesi әli tómen dengeyde ekendigin bildiredi. K. Marks adamzat tarihyn qoghamdyq formasiyalargha bóldi jәne ol oiyn bylay tújyrymdady: «Óndiristik qatynas jiyntyghynda qoghamdaghy qoghamdyq qatynastard qúraydy jәne ol damudyng belgili bir satysyna say bolady.» jәne mynaday formasiyalargha bóldi: Alghashqy qauymdyq qúrlys; antikalyq, qúl iyelenushilik kezen; feodalizm dәuiri, kapitalizm dәuiri; kommunistik qogham.[1] Egerde biz osy qaghidany moyyndar bolsaq, onda biz әli damu dengeyi tómen dәrejedegi halyq sanatyna qosylamyz. Shyndyghyna kelgende osy kýnge deyin biz múny moyyndap kelgen halyqpyz. Mysaly, qazaq halqynyng XVII-XVIII ghgh. qoghamdyq qúrlysyn ekonomikalyq túrghydan zerttegen S. Tolybekov sol kezendegi qazaq qoghamyn bylaysha sipattaydy: «Kochevoe obshestvo kazahov XVII-XVIII vv. bylo patriahalino-feodalinym ily polufeodalinym... Vse klassy etogo obshestva otlichalisi svoey nedorazvitosiu, nezrelostiu... Odnim iz harakternyh priznakov kochevogo obshestva kazahov v XVII-XVIII vv. bylo to, chto klassovye otnoshenie v nem iymely patriarhalino-rodovui okrasku. Vsya jizni byla pronizana rodovym nachalom, daje boriba klassov v bolishinstve sluchaev protekalo kak by v forme boriby za rodovye interesy»2. Qazaq halqy osy tújyrymdargha qaraghanda, jabayy nemese jartylay jabayy halyq bolyp shyghady. Ókinishke oray, búl pikir osy kýnge deyin tolyghymen teristelgen joq. Alayda, әreketsiz de emespiz. Mysaly, etnograf J. Artyqbaev ru, taypalar turaly mynaday tújyrym jasaydy: «Sayasiy-memlekettik qúrylymnyng bastauy - rulyq-iyerarhiyalyq jýie.»3 Jaqynda «Aqiqat» jurnalynda professor M. Ábiltayn «Qazaqtyng rulyq qoghamy» atty maqala jariyalap, qazaq tarihyndaghy rulyq, taypalyq jýielerding qazaq tarihyndaghy rolin saralay kele bylay deydi: «Sonymen, biz orta ghasyrda qazaq halqy rulyq qoghamda ómir sýrdi degen teoriyalyq boljam aityp otyrmyz. Ekinshi sózben aitqanda, rulyq qogham iydeyasyn marksistik formasiyalyq teoriyada tújyrymdalghan feodaldyq formasiyanyng balamasy retinde úsynyp otyrmyz»4. Demek, búl otandyq tarihshylar arasynda qazaq qoghamynyng ózindik ereksheligi barlyghyn, ol ózge halyqtardyng tarihy tәjiriybesi negizinde jasalghan teoriya erkine kóne bermeytinin sezinu kýn sanap ósip kele jatqanyn kórsetedi.

Egerde biz týrki halyqtarynyng rulyq, taypalyq jýiesinde songhy myng jylda bolghan ózgeristerige taldau jasar bolsaq, onda jogharyda J. Artyqbaev aiqan pikirding dúrystyghyna tolyq kóz jetkizemiz. Týrkilerdegi rulyq, taypalyq jýie - kóneden kele jatqan týrki memlekettigining tiregi. Rulyq, taypalyq jýie ydyrauy týrkilik memleketti basqarudyng týrkilik  jýiesining ydyrauyna әkeletinin, onyng ornyna memleketti basqarudyng absoluttik biylikke negizdelgen parsylyq jýiesi qalyptasatynyn kezinde V.V. Bartolid aitqan bolatyn5.

VIII týrki halyqtarynyng islam dinin qabyldauy týrikterding jana satygha kóteriluine yqpalyn tiygizdi. Týrki halyqtary ózining tilin, dәstýrli mәdeniyetin, әdet-ghúryp, salt-dәstýrin joghaltyp qoyghan joq. Solarmen birge, kóneden kele jatqan týrik memlekettigining qalyptasqan jýiesinen de airyldy. Oghan týrik halyqtarynyng ishki qoghamdyq qatynastaryn retteytin jýiening sharighat ýkimderining almastyruy tikeley yqpal etti. Búl birtindep týrkilik әdet-ghúryp, salt-dәstýrding qoldanystan shygharyluyna әkeldi. Kóneden kele jatqan nekelik qatynas ózgertilip, ekzogamdyq qatynastar  endogamdyq qatynaspen almastyryldy. Rulas, qandas adamdar arasyndaghy nekelik qatynastar osy kezge deyin saqtalyp kelgen rulyq, taypalyq jýielerding ydyrauyna әkeldi. Rulyq, taypalyq jýie týrki memlekettigining negizi bolatyn. Memleket basshysy - handy osy rulyq, taypalyq jýie basshylary saylap qoyatyn. Han әr kezde memlekettik mәselelerdi osy ru, taypa basshylarymen kenese otyryp sheshetin jәne әr ru, taypa erikti әsker shygharyp, memleket qauipsizdigin qamtamasyz etuge tiyis bolatyn. Islam dinin qabyldaghan týrkilerde rulyq, taypalyq jýie ydyraghan son, memleketti basqarudyng týrkilik jýiesi de kýiredi. Han biyligi búrynghyday býkil qogham ókilderi tikeley aralasa alatyn kollektivtik biylik jýiesi boludan qalyp, ornyna jeke biyleushining absoluttik biyligine negizdelgen, memleketti basqaru jýiesi keldi. Búl memleketti basqarudyng parsylyq jýiesi edi.

Týrki dýniyesining basyna osynday auyr kezen  tughanda tarih sahnasyna Qoja Ahmet  Yasauy syndy úly túlgha shyqty. Ol sopylyq ilimdi týrkiler arasyna әkelu arqyly  islamdaghy imandy óz dәrejesine kóterdi. Týrkining joghalghan dәstýrli mәdeniyeti men  tilin qayta  tiriltti.

Qoja Ahmet Yasauy negizin salghan sopylyq jol týrki halyqtarynda islam dinining ómir sýru formasy bolyp qalyptasty. Týrki halyqtary ýshin islam dininde Yasauy jolynan tys jol qalmady. Ol joldyng shenberinen shyghu týrki mәdeniyetinen bas tartu bas tartu bolatyn. Sondyqtan kezinde islam әlnmi Qoja Ahmet Yasauiydi «Qtub al-aqtab» dep atady. Búl sózdi qazaqtyng jalpaq tiline audarghanda Týrki duniyesining «Temirqazyghy» degendi bildiretin edi. Yasauiya tariqatynyng tarih sahnasyna shyghuymen týrki halyqtarynyng tili men әdet-ghúryp, salt-dәstýri, dәstýrli mәdeniyeti tolyghymen qaytadan qalpyna keltirildi. Týrki dýniyesi jeke halyq retinde tarih sahnasynan shyghyp qalu qauipinen aryldy jәne  óz damuynyng kelesi kezenine ayaq basty.

Qoja Ahmet Iasauy ilimi týrki halyqtarynyng tek ruhani, mәdeny derbestigin ghana qaytadan qalpyna keltiruip qoyghan joq. Sonymen birge, týrki halyqtarynyng memlekettik jýiesin qaytadan qalpyna keltiruge yqpalyn tiygizdi.Yasauy joly Ózbek han túsynda Joshy úlysynyng memlekettik iydeologiyasyna ainaldy. 1320 jyly Yasauy jolynyng memlekettik iydeologiyagha ainaluy halyqtyng ruhani, mәdeny tútastyghyn qalyptastyryp qoyghan joq, sonymen birge memleketting býkil qúrylymdyq jýiesin qayta qúrugha yqpal etti. Búrynghy rulyq, taypalyq jýieler ydyratylyp, ornyna ruhany negizde biriktirilgen rulyq, taypalyq jýieler dýniyege keldi. Qandyq prinsip tek jeti ata dengeyinde qaldyryldy. Qazirgi kýnge deyin qazaq arasynda saqtalyp kele jatqan «Enshisi bólinbegen qazaq», «Qasyndaghy әielindi súrasa kelseng qaryn bóle shyghady» degen naqyl sózder astarynda halyqtyng bir kezdegi qandyq jaqyndaghy jatyr. Olar jýzderge toptastyrylyp, memleketting basqaru jýiesin qúrady. Búl bir jaghynan memleketti basqarudyng kóne týrkilik jýiesin qalyptastyrsa, ekinshi jaghynan Yasauy jolynyng qúrylymdyq jýiesin tolyq qaytalady. Ru, taypa, jýzderdi basqaru tolyghymen yasauiya tariqaty ókilderining qolyna - biylerge berildi. Qazirgi kýni Tәuke han qúrdy dep jýrgen Biyler kenesi alghash ret osy Ózbek han kezinde qalyptasqan bolatyn. Shynghys han «Yasasy» men islam dini sharighaty týrki halyqtarynyng ruhani, mәdeni, qúqyqtyq súranysyn tolyq qanaghattandyratynday etip jasalghan bolatyn. Biyler-yasauiya tariqatynyng ókilderi bar kýshin Joshy Úlysynda eng әdiletti qoghamdy ornatugha saldy. Payghambar dәuirinen keyingi eng әdiletti qogham osy Joshy Úlysynda ornady. Absolutti biylik Handa da, biyde de, batyrda da bolghan joq. Óitkeni, búl qogham birine-biri tәueldi, birining birinsiz kýni joq, óte berik qogham bolatyn. Sonymen birge, han tek Shynghys han әuletinen saylanuy tiyis boldy jәne han biyligining kiyeliligi turaly úghym qalyptastyryldy. Sol kezdegi Joshy úlysyndaghy qoghamdyq qúrlys modelin bylay oisha syzyp kórsetuge bolady. Kerege  - qara halyq; uyq - ru, taypa, jýzdik qúrylymdardyng basshylary-yasauiya tariqatynyng ókilderi, qojalar; shanyraq - handyq biylik. Búl jýie XIX ghasyrda ómir sýrgen, Qoqan biyleushilerine qarsy kýresken aqyn Mәdeli qojanyng Qanay datqagha aitqan sózinde bylaysha beynelendi:

Datqa-eke, osy jerde tuyp edim.

Saghan kelgen jaulardy quyp edim.

Shanraghyndy shayqaltpay ústaytúghyn,

Sen kerege bolghanda men uyq edim.

Búlardyng eshqaysysynyng qolynda absolutti biylik bolghan joq.  Absolutti biylik tek zannyng qolyna berildi. Zang bәrinen de joghary túrdy. Sol sebepti búl memleket odan keyingi ghasyrlarda Altyn Orda atandy. Búl memleketting beriktigi - onyng ruhany beriktigine tikeley baylanysty boldy. Osal jeri de osy ruhanilyqqa tәueldi edi. Búl memleket halqynyng ruhany tútastyghyn ydyratu memleketti ydyratu edi. Múny memlekettik biylikten shettetilgen Joshy úrpaqtary jaqsy týsindi.

1342 jyly Ózbek hannyng kenetten qaytys boluy Altyn Orda memleketi ýshin qasiretti boldy. Ózbek han ornyna taqqa otyrghan Jәnibek memleketting biylik jýiesin tolyq ózgertti. Yasauy joly ókilderi-biylerdi memleketti basqaru jýiesinen ysyryp, olardyng ornyna irandyq din ókilderin biylik basyna qoyady. Búl memleketting negizgi tiregi - rulyq, taypalyq jýielerdi, jýzdik qúrylymdardy ydyratu jolyndaghy  әreketting basy edi. Rulyq, taypalyq jýie men jýzding qúrylymdar ydyrar bolsa, onda han biyligin shekteytin biyler instituty ydyraydy. Sóitip han absoluttik biylikke qol jetkizedi. Jәnibek han óz degenine jetti. Alayda, Jәnibek hannyng búl әreketi jaqsylyq әkelmedi. Nәtiyjesinde Altyn Orda memleketi ydyrady. Altyn Orda qúramyndaghy týrkilerde osy kezende alghash ret etnikalyq jiktelu bastaldy. Jýzding qúramynan shygharylghan ru, taypalar payda boldy. Ony tatar shejirelerine taldau jasaghanda kóruge bolady.* Jalpy, týrki halyqtarynyng XIV gh. basynan keshken býkil tarihi, etnikalyq ýderisteri tolyghymen qazaq jәne t.b. týrki halyqtary shejirelerinde kórinis tapqan. Altyn Ordanyng ydyrauy, Ózbek úlysynyng ýshke bólinui, Qazaq handyghynyng ydyrauy osy shejirelerde anyq kórsetilgen. Búlardyng barlyghyna tәn ortaq zandylyq rulyq, taypalyq jýielerding ydyrauy. Syrttan әkelingen diny iydeologiyanyng basty nysanasy - memleketti basqarudyng týrkilik jýies iru, taypalardy ydyratugha baghyttalatynyn, solar arqyly biyler institutyn joigha baghyttalatynyn kóruge bolady.

14 ghasyrda dýniyege naqshbandiya tariqaty keldi. Búl tariqat ózining dәstýrlik ereksheligi jaghynan soghdy-tәjik, parsy mәdeniyetine negizdeldi jәne «ahl al-sunna ua jama'a» tariqaty dep ataldy. Ol X-XII ghgh. konformistik baghyttaghy ghúlamalar tarapynan jasalynghan sharighat ýkimderin basshylyqqa alghan tariqat retinde tarih sahnasyna shyqqanyn bildiretin edi jәne ol ghasyrlargha sozylghan Evraziya kenistiginde biylik iyesi bolghan týrkilerge, týrkilerding ruhany tiregi Yasauy jolyna qarsy baghyttalghan edi. Naqshbandiya tariqatynyng Mauarannahrdaghy XVI ghasyrdaghy ókili Qoja Ahrar «Shynghys han Yasasynyng kýlin kókke úshyramyn»- deuining ózi naqshbandiylerding basty qarsylasy kim ekenin anyq anghartady. Eng bastysy rulas, qandas adamdar arasyndaghy nekelik qatynastargha salynghan tyiym alynyp tastaldy. Kerisinshe, halyq arasynda qandas adamdar arasyndaghy nekege qoldau kórsetildi. Búl memleketting negizgi tiregi bolghan rulyq, taypalyq jýielerdi ydyratugha tikeley yqpal etetin faktor edi. Ol óz kezeginde memleketti basqarudyng týrkilik jýiesin, biyler institutyn kýiretetin, handy absoluttik biylikke jetkizetin birden-bir qúralgha ainaldy. Búl handar ýshin asa qajetti iydeologiya bolyp kórindi. Olargha Yasauy joly týrkilik memleketti basqaruda eshqashan absoluttik biylik bermeytin. Sondyqtan olar naqshbandiya tariqatyna qoldau kórsete bastady. Ózbek úlysynyng ýshke bólinui, Qazaq handyghynyng kýireui han әuletining naqshbandiya tariqatyna qoldau kórsetuimen tikeley baylanysty boldy. Tek Qazaq handyghy emes, Shaybaniyler memleketining kýireui de, Noghay Ordasynyng kýireui de osy naqshbandiya tarqatyn memlekettik iydeologiyagha ainaldyrghannan bastap jýz merzimdi qúraydy. Osy aralyqta naqshbandiya tariqatyn qabyldaghan halyq ózining dәstýrli mәdeniyetinen tolyq ajyrap, rulyq, taypalyq jýielerin tolyq ydyratyp, ózge mәdeniyetti qabyldap ýlgeredi eken. Ózining dәstýrli mәdeniyetinen ajyraghan halyq syrtqy dúshpandardyng onay oljasyna ainalady. Qazaq handyghynyng ydyrauy da «Jeti jarghyda»  osy naqshbandiya tariqatyn memlekettik iydeologiya dәrejesine kóterip, Iasauy jolyn memlekettik iydeologiya dәrejesinen ajyratuymen erekshelenedi.

Tәuke han taqqa otyrghan song ruhany tútastyghy ydyrap, әrtýrli sopylyq tariqattar sonyna ergen ru, taypalardyng arasyndaghy auyzbirlikti qaytadan qalpyna keltiruge úmtyldy jәne ol «Jeti jarghy» zanynda tolyq kórinis tapty. Búl zanda syrttay qaraghanda, qoghamdyq qatynastardy retteu joldary da, nekelik qatynas ta ózgergen joq. Ózgergen tek diny iydeologiya men sol diny iydeologiyany jýrgizushi qojalar әuleti boldy. Basqasha aitqanda, yasauiya tariqaty memlekettik din retindegi rolinen ajyrap, ornyn naqshbandiya tariqaty ókilderine bosatugha mәjbýr boldy. Búrynghy biyler institutynyng iyesi bolghan qojalar ruhany biylikten shettetilip, qazaq halqynyng qúrylymdyq jýiesinen shygharylyp tastaldy. Búryn qúqy han әuletimen teng bolghan, halyqtyng ruhany jetekshisi, qazaq halqynyng ruhani, mәdeny tútastyghyn qalyptastyrghan, memlekettegi zang biyligi men handy saylap qoy qúqyn qolynda ústaghan biyler jay halyqtyng qataryna qosyldy. Búryn әdet joly da, din joly da yasauiya tariqaty ókilderining qolynda bolghan bolsa, endi din naqshbandiya tariqatynyng ókilderining qolyna berilip, әdet joly әr rudyn, taypanyng óz ishinen shyqqan, әdet jolyn jetik mengergen túlghalargha berildi. Alayda, naqshbandiya tariqaty ókilderi yasauiya tariqaty ókilderi siyaqty halyqpen birge kóship-qonyp jýrgen joq. Tek jylyna bir ret kelip, zeket jinaumen shekteldi. Búl qazaqtyng dәstýrli mәdeniyetinin  búzylmay saqtaluyna yqpalyn tiygizdi. Naqshbandiya tariqaty ókilderining qataryna  týrkilik mәdeniyetten bas tartyp, parsylyq mәdeniyetti qabyldaghan búrynghy yasauiya tariqatynyng ókilderi de qosyldy. Ol qoja әuletteri «azizan» qojalar nemese qysqartyp «әzler», «әzder» dep te ataydy. Olardyng qataryna qazirgi kýni Týrkistan, Sayram siyaqty qalalardaghy ózbektengen, biraq óz shejirelerin Qoja Ahmet Yasauiymen baylanystyratyn qojalardy jatqyzugha bolady. Búlar óz qoldaryndaghy uaqftyq mýlikterdi saqtap qalu ýshin sonday jolgha barghanyn bayqaugha bolady. Al óz jolynan bas tartpay, Iasauy jolyna adal bolghan qoja әuletteri qazaq halqy qúramynan mýlde shygharylyp tastaldy nemese ózderi kezinde pir bolghan rulardyng qúramyna sinip ketti. Qazirgi kýni qazaq shejirelerin taldap kórseniz, olardyng arasynan búryn yasauiya tariqatynyng ókilderi bolghan qojalardyng bar ekendigine kóz jetkizuge bolady. Búl «Jeti jarghy» zanynyng qazaq qoghamyna engizgen basty janalyghy osy bolatyn. Al әdet, ghúryp, salt-dәstýrding «Jeti jarghydan» da búryn solay bolghanyn A.I. Levshin bylay bayandaydy: «Sey zolotoy vek, o kotorom vspominait ony so vzdohami, esti sarstvovanie znamenitogo hana Tyavkiy.

Kirgizy Bolishoy y Sredney Ordy utverjdayt, chto narodnye zakony ih gorazdo drevnee hana Tyavky ...». Demek, Tәuke han qazaq qoghamyna onshalyqty ózgeris әkelmegenin kóremiz. Tek, biyler institutynyng qúramy auystyryldy. Búrynghy kezde óz shejirelerin Áziret Álining Haula atty әielinen tughan úly Múhammed ibn al-Hanafiyamen baylanystyratyn (qojalar) Yasauiya tariqaty ókilderinen qúralghan Biyler Kenesi - endi, qazaq ru, taypalarynyng óz arasynan shyqqan bilimdar kisilerden qúraldy. Basqasha aitqanda, ruhany biylikting kiyeligine (sokralinosti duhovnoy vlasti) auyr soqqy berildi. Búryn halyq erekshe ruhani, kiyeli kýshke iye, Jaratushynyng erkimen halyqqa basshylyqqa kelgen әuliyeler úrpaqtarynyng sonyna ergen bolsa, endi ózderi siyaqty  jәy kisilerden saylanghan biyge moyynúsynugha mәjbýr boldy. Búryn  ru, taypalargha ruhany jetekshi-by bolatyn kisiler, osy qoja әuletterining ókilderi bir belgili ortalyqtarda tәrbiyelenip, halyq arasyna ilimi jetilgen kezde jiberiletin. Sodan keyin ghana olar halayq arasyna baryp biylik jýrgizetin. Barghan jerinde ol biyding tughan-tuysy, aghayyn jek-jaty joq bolatyn. Búl biyge әr kezde kez-kelgen daudy sheshude tek әdilin aittyratyn. Osyghan baylanysty qazaq arasynda saqtalghan «Qojada bauyr joq» degen ataly sóz bar. Búl bir jaghynan әdildik prinsipterining búzylmauynyng kepili bolsa, ekinshi jaghynan enshisi bólinbegen qazaqtyng ruhani, mәdeny tútastyghyn  myzghymastyghynyng kepili boldy; ýshinshiden, memlekettik sanany halyq sanasynan óshirmeuding kepili boldy. Ár ru, taypanyn  «qazaq» degen býtinning bólshegi ekendigin olar ruhany birlik arqyly halyqqa sezindire bildi. Sol sebepti, nekelik qatynastaghy jeti ata joly qatang baqylaugha alyndy. Búl joldy búzghan jeke adamdar ólim jazasyna kesilse, ruymen, taypasymen búzghandardy jýzding qúramynan shyghartyp sart atandyrdy.

Al, ózderi sol ru, taypanyng mýshesi bolyp tabylatyn biyden biyge qoyylatyn adaldyq pen tazalyqty talap etu qiyn. Óitkeni, ol әrbir ru biyinin, taypa biyining tuysy bar, bauyry bar. Árbir by «ózimning shyqqan tauym biyik bolsyn» degen prinsippen de óz paydasyna búrady. Onyng ýstine «Qanyna tartpaghannyng qary synsyn» degen prinsip jәne bar. Osylardyng bәri qazaq qoghamynyng ruhany tútastyghyna ýlken núsqan keltirdi.

«Jeti jarghynyn» taghy bir janalyghy әr jýzding basyna han saylanuy edi. «Jeti jarghydan» búryn әr ru, әr taypa, әr jýzding basynda tek bii bolatyn bolsa, endi әr jýzding basyna biymen qosa han saylandy. Búl bir jaghynan Shynghys úrpaqtarynyng sayasattaghy rolin kýsheytkenimen, ekinishi jaghynan elding ishki tútastyghyna ziyanyn tiygizdi. Búryn Shynghys han úrpaghynyng qaysysynyng taqqa otyratynyn biyler sheshetin bolsa, endigi kezekte búl qaradan shyqqan biyler qolyna berildi. Eng bastysy «Jeti jarghyda» rulyq, taypalyq jýieler men jýzdik qúrylymdardy birte-birte ydyratu tetikteri qarastyrylyp, bolashaqta han biyligining absoluttik biylikke jetu jospary jasalynghanmen, ol absoluttik biylikti qamtamasyz etetin qúrylymdar mәselesi qarastyrylmady. Ony Tәke hannyng ózinde de, odan keyingi handardyng eshqaysynda, kóne týrkilik memlekettikti basqaru jýiesi ydyraghan kezde ornyn basatyn han men onyng uәzirlerinen túratyn burokratiyalyq apparat pen hannyng jaldamaly әskeri de, sot jýiesi men ishki qauipsizdikti qorghaytyn qúrylymdyq jýieleri qalyptastyrylmady. Basqasha aitqanda, «Jeti jarghy» zanynyng memleketting kóne týrkilik jýiesin ydyratugha yqpaly bolghanymen, jana jýieni qalyptastyruda eshqanday yqpaly bolghan joq. Qysqasha aitqanda, «Jeti jaghydan» qabyldanghannan keyingi qazaq qoghamy búrynghy basqaru tetigi, ruhani, mәdeny tútastyghy bar halyqtan, әrtýrli sopylyq tariqattar sonyna erip, ruhani, mәdeny tútastyghy búzyla bastaghan, әr ru, taypa biylerining sonyna ergen tobyrgha ainaldy. Búl aitylghan sózder jalang bolmas ýshin naqty mysaldargha kósheyik. Mysaly, XVIII ghasyrdyng ekinshi jartysynda Úly jýzde Tóle by ólgen song Tashkent manyndaghy qazaq                                                                                                                                                                                                                                                                                                          ru, taypalary biylikke talasyp, kelisimge kele almay, biylikti Shayhantaur úrpaghy Jýnis qojagha tapsyrghany tarihtan belgili.

Tәuke han qaytys bolghannan keyin-aq Qazaq handyghynyn  kóbesi sógile bastady. Tәuke han ólgen song onyng taghyna otyrghan Qayyp han 1718  jyly ishki qaqtyghystar kezinde qaza tabady. 1723 jyly Jonghar shapqynshylyghy bastalghanda Týrkistan taghyna Polat otyrghanymen Qazaq handyghyn birtútas memleket dep aitu qiyn bolatyn. Yasauy jolynyng qazaq arasynan shygharyluy, Shynghys han úrpaqtarynyng bәrine taqqa otyrugha degen ýmitin oyatty. Búryn biylerden asa almaghan tóreler arasynda taq ýshin kýresi bastaldy. Tórelerding ishki arazdyghy,  Yasauy jolymen birge han biyligining kiyeliligi turaly úghymnyng qazaq sanasynan shayyluy Shynghys úrpaqtarynyng taqqa otyruyna qarsy toptardyng shyghuyna yqpal etti.. Mysaly, oghan Qojabergen jyraudyng «Elim-ay» jyryndaghy myna joldar dәlel bola alady:

Ótken jyl Áyteke by dýniyeden ótti,

Kelgende elu alty jasqa ajal jetti;

«Baghynu bir kósemge dúrys qoy!»-dep

Bolaryn osy apattyng boljap ketti;

Tóreden Áyteke by bezin dedi,

Qazaqty batyr, kósem basqarmasa,

Byt-shyt qylar jau qalmaq, sezin dedi;

Han-súltan, tóre kýni ótken dedi,

Olardan aqyl-ayla ketken dedi;

Qazaghym, ózindi-ózing tútas el qyl,

Basqarar endi uaqyt jetken dedi.

Búl joldar han biyligining kiyeliligi turaly úghymnyng óz mәnin joghaltqanyn anghartady jәne ol naqshbandiya tariqatyn ózgelerge qaraghanda Búhara, Samarqandpen shektes Kishi jýz rularynda týrkilik memlekettik jýie turaly úghymnyng tolyghymen mәnin joghaltqanyn kórsetdi. Búdan keyingi kezende Abylay han taqqa otyrghansha, qazaqtyng basy birigip, birtútas el retinde is-qimyl kórsete almaghany tarihtan belgili. Abylay han taqqa otyrghannan keyin ghana qazaq ózining birtútas halyq ekendigin, Týrkistannyng qazaq dalasynyng ruhany ortalyghy ekendigin sezine bastady. Abylay hannyng búl enbegin M.Maghauin bylay suretteydi: « ... El biyleu isinde Qazaq handyghynyng ejelgi zang jarghylaryn qalpyna keltirgen Abylay әskery iste de ótkendi qayta tiriltedi». Shyndyghynda, Abylay han óz shamasy jetkeninshe qazaq qoghamyn qayta qalpyna keltiruge baryn saldy. Yasauy jolyn memlekettik iydeologiya dәrejesine qayta kóterdi. Alayda, ruhany biylikti tolyghymen qayta keltirip ýlgermedi. Biyler kenesin búrynghy dәrejesine kótere almady. Tek keybir ru, taypalarda qoja әuletteri pir bolyp, ruhani, diny mәselelerdi qolyna ala aldy. Oghan mysal retinde Kishi jýzge pir bolghan Týrkistandyq Múhammed qojany, barlyq qazaq  júrtyna pir bolghan Abd al-Jalil qoja men Uaq taypasynyng piri bolghan Sarghaldaq qojany, t.b. jeke ru, taypalargha pir bolyp, biylik jýrgizgen qojalardy aitugha bolady. Búl jalpy qazaq júrtyna týgel jayylmady. Onyng ýstine qolynda shoghyrlanghan biylikten ajyraghysy kelmegen ru, taypa biyleri әrqaysysy óz bilgeninshe әreket etti. Búl әreketterding sony Abylay hannyng mezgilsiz qaytys boluyna, Qazaq handyghynyn  kýireuine yqpal etken basty sebep boldy. «Abylay aspas Sary bel» atanghan oqigha Qazaq memlekettigining kýireuining basy boldy. Qazaq qoghamynda kiyeli sanalghan handyq biylikting qadiri ketti. Qazbek biyding úly Bekbolattyng ýsh myng adammen Abylay ordasynyng ýstine basa kóktep kelui, halyq jadynan memlekettik sana degen qasiyetti úghymnyng ketuining aighaghy dese bolady. Osyghan deyin qazaq tarihynda han ordasyna basyp kelu bolghan emes. Han halqyna jaqpasa, handy ordasymen qaldyryp, ózge jaqqa baryp, Shynghystyng basqa úrpaghyn shaqyryp, han saylap, memlekettigin ary qaray jalghastyra beretin. Mysaly, Asan Qayghynyng Altyn Ordanyng hany әz-Jәnibekti tastap, Alash memleketin qúruy, nemese Júmadyq han men onyng beklerbegi bolghan Ghazy biyding ozbyrlyghyna shydamaghan halyqtyng Júmadyqtan bólinip, jas Ábilhayyrdy han saylauy, Ábilhayyr antty búzyp ózge diny aghymdy qabyldap, Uaqqas biydi, al Qara qypshaq Qoblandy Dayyr-qoja-Aqjol biydi óltirgende Ábilhayyrdy tastap, Kerey men Jәnibekti әkelip, han saylauy, Qazaq handyghyn tarih sahnasyna shygharuy búl halyqta ruhany birlik pen Biyler institutynyng asa quatty memlekettik qúrylym bolghandyghyn kórsetedi. Qazir tarihta jazyp jýrgendey Qazaq handyghyn Jәnibek pen Kerey qúrghan joq. Shynghys әuletinen kimning taqqa otyratynyn Edigening «Jasasy» men «Tóresinen» song han bolatyn túlghany tandau da, saylau da tolyghymen biylerding qolyna ótken bolatyn. Ony Múhammed Shaybany mysalynda kóruge bolady. 1472 jyly Edgening nemeresi Músa myrza Múhammed Shaybaniydi shaqyrtyp, ony han kóteruge әreket etedi. Alayda, Múhammed Shaybaniyding pighylyn bilgen biyler Músagha: «Kóne dәuirden beri manghyt biylerine memlekette erkindik beretin. Egerde Múhammed Shaybany osy kóne dәstýrmen keliser bolsa, onda jaqsy. Biz ony han saylaymyz. Bolmasa joly ashyq.» - deydi. Músa biylerding sózin maqúl kórip, Múhammed Shaybaniydi han kóteruden bas tartady. Al, Abylay han biyligining songhy kezeninde  múnday biyler instituty tolyghymen ydyrap bitken edi. Múny belgili etnograf J. Artyqbaev bylaysha tújyrymdaydy: «Abylay men Bekbolattyng kelispeushiligining tamyry әride. Ýsh jýzding balasyna talaby jetip túrghan han óz biyligining qaltyqsyz qabyldanuyn Orda biylerinen talap etui zandy. Biraq zamannyng ózgergeni ayan. Bayaghyday jaugershilik, iregden tóngen jau joq, el mimyrt tirshilik keship jatyr. Onyng ýstine Kishi jýz ben Úly jýó ishinde Orda bii ataghy kelmeske ketken uaqyt, han biyligi de tatymsyz. Bereke birlikti ústap túrghan tek Orta jýz - ne ózining biyligin, ne Orda biyligin joghaltpay.» Alayda memleketke tirek bolady degen Bekbolattyng ózi Abylay han ordasynyng ýstine әsker әkelse, biyler institutynyng qay dengeyde bolghanyn kórsetedi.

Abylay arqadan ketip, Týrkistangha kelip, odan Samarqantqa baruy, qaytarynda Tashkentte qalyp, azghana kisimen Týrkistangha qaytar jolynda Sayramdyq sarttardyng bes myng kisimen qarsy shyghuy, sol kezde sol manda otyrghan qazaqtardyng Abylaygha qol úshyn beruge jaramauynyng astarynda bir ghana sebep bar edi. Ol - qazaq halqynyng ar-imanynyng tiregi, ruhany tútastyghynyng kepili, batysy men shyghysy, ontýstigi men soltýstigi úshsa qús qanaty talatyn sayyn dalany meken etken qazaq degen halyqtyng ruhany ózegi bolghan Yasauy jolynan bas tartyp, әr týrli sopylyq tariqattardyng sonynan erui bolatyn. Búryndary «Malym janymnyng sadaghasy, janym arymnyng sadaghasy» degen erjýrek halyq Abylayday arysyn qorghap qala almady. Qorghamaq týgil ordasynyng ýstine at oinatty. Qazaq handyghynda Abylay ketken song qolyna memlekettik biylikti ústap túra alatyn eshqanday sayasy kýsh bolghan joq. Búrynghy yntymaghy berik rulyq, taypalyq jýieler men jýzdik qúrylymdar bolghanda Qazaq handyghy kýirer me edi? San ghasyr memleketting tiregi bolghan biyler instituty nemese memleketti basqarudyng týrkilik jýiesi «Jeti jarghynyn» yqpalymen ydyratyldy. Nәtiyjesinde han ólgen song memleket iyesiz qaldy. Abylaydyng ornyna otyrghan onyng úldary orys otarshyldarynyng qolyndaghy quyrshaqqa ainalghanyna da tarih kuә. Egerde sonynda tirep túrghan halqy bolsa, olar sonday kýn kesher me edi?  Búl qazaqtyng qasiretti tarihy. Qazaq memlekettigining osylay kýireuine Tәuke han qabyldaghan «Jeti jarghy» zanynyng sheshushi roli boldy. Odan keyingi kezende de qazaq dalasynda ruhany tike-tires osy yasauiya, naqshbandiya tariqattary arasynda jýrgenin kóruge bolady. Mysaly, Dulat, Shortanbay, Maylyqoja, Qashaghan siyaty aqyn-jyraular shygharmalary búghan tolyq dәlel bolady. Mysaly, Maylyqoja aqynnyng myna óleni sonyng aiqyn dәleli:

Bolys, biyding qydyry úry bop jýr,

Qoldaytyn Bәhәuәddin piri bop jýr.

Zeketi joq baylardyng jighan malyn,

Jeng úshynda paramen qúryr bop jýr.

Ókinishke oray, biz búl qasiretti tarihtan sabaq ala almadyq. Býgin elimiz tәuelsizdik alyp, egemen el bolghanda syrttan sandaghan aghymdy әkelip sayrandatyp otyrmyz. Ertengi kýni búl qazaqtyng shilding tezegindey bytyryp ketetinimen eshkimning júmysy joq. Qauip, әsirese, islam atyn jamylyp kelip jatqan uahabbiyler, salafiyler, tabliyghtar, ahmadiya, tar[2]apynan tuyndap otyrghany jasyryn emes. Tarihtyn, tarih ghylymynyng basty qyzmeti búrynghy ótken ata-babalar tarihynyng jenisin ýlgi etip, jenilisinen sabaq aldyru bolsa kerek. Bizde osynday bolghan dep qúr jalaulatqanmen eshnәrse útpaymyz. «Jeti jarghynyn» qazaq tarihyndaghy rolinin  jaghymsyz jaqtaryn aitudaghy maqsat - qazaqty túqyrtu emes, kerisinshe sol qatelikti endi qaytyp qaytalamasaq degen iygi maqsat bolatyn. Al, oghan bizding aqyl-parasatymyz jete me? Ol basqa әngime.

Jandarbek Zikiriya,

t.gh.k.,

A. Yasauy atyndaghy

HQTU-i

Týrkologiya institutynyng

agha ghylymy qyzmetkeri

«Abay-aqparat»

[1] Marks K., Engelis F. T. VI, str. 442.

2 Tolybekov S.E. Obshestvenno-ekonomicheskiy stroy kazahov v XVII-XVIII vekah. -Alma-Ata: Kaz. Gos. izdatelistvo, 1959. s. 347.

3 Artyqbaev J. Qogham jәne etnos. -Pavlodar: «EKO» GhÓF, 2004. 327 b.

4 Ábiltayn M. Qazaqtyng rulyq qoghamy // «Aqiqat», № 1, 2009. 67-72 bb.

5 Bartolid V.V. Turkestan v epohu mongoliskogo nashestviya. Sochiyneniya. T. I. -Moskva: Izdatelistvo vostochnoy liyteratury, 1963. s. 369.

* Búl mәsele bizding tarapymyzdan jazylghan «Iasauy joly jәne qazaq qoghamy» atty monografiyalyq enbekte bayandalghan.

[2]