Bekqoja Jylqybekúly. «Qara jalyn» nemese «Janaózen qandy qyrghyny» turaly ólen-jyrlar sherui
1976 jyly 8 qantarda qytay halyq respublikasynyng halyqshyl da qarapayym primier ministri Ju Ynlay qaytys bolghannan keyin onyng meyir-shapaghatyn óte joghary baghalaytyn halyq qatty qayghyryp, oghan degen sheksiz qúrmeti men saghynyshyn bildirgen jyrlar men joqtaular jaza bastady. Olar búl ólen-jyrlardy kólemdi qaghazdargha kórnekti etip jazyp, Tyanianimeni alanyndaghy qaharmandar eskertkishining ainalasyna birinen song birin ile bastady. Búl týrdegi ólender qytay halqynyng qabyr sypyru merekesi bolghan 5 sәuirding aldy-artynda memleket kóleminde tipti de joghary dengeyge kóterilip, búqaralyq ólen-jyr jasampazdyghy qimylyna ainaldy.
1976 jyly 8 qantarda qytay halyq respublikasynyng halyqshyl da qarapayym primier ministri Ju Ynlay qaytys bolghannan keyin onyng meyir-shapaghatyn óte joghary baghalaytyn halyq qatty qayghyryp, oghan degen sheksiz qúrmeti men saghynyshyn bildirgen jyrlar men joqtaular jaza bastady. Olar búl ólen-jyrlardy kólemdi qaghazdargha kórnekti etip jazyp, Tyanianimeni alanyndaghy qaharmandar eskertkishining ainalasyna birinen song birin ile bastady. Búl týrdegi ólender qytay halqynyng qabyr sypyru merekesi bolghan 5 sәuirding aldy-artynda memleket kóleminde tipti de joghary dengeyge kóterilip, búqaralyq ólen-jyr jasampazdyghy qimylyna ainaldy.
Dәl osy sәtte QHR syn 26 jyl boyy biylep-tóstegen Mau Zydong 83 jasty alqymdap, kәrilik pen auru sebebinen aljugha bet alyp, memleketting bar tizgin-shylbyryn «tórt kisilik tóbe» dep atalatyn Mau Zydonnyng toqaly Jang Shing úiymdastyrghan sayasy dara biyleushi top qolyna alyp otyrghan bolatyn. Onyng ýstine 1966 jyly bastalghan «Mәdeniyet zor tónkerisinin» qara dauyly әsire úranshyl solaqay sayasy auqymdy qalyptastyrumen birge qytay halqynyng túrmys dengeyin túralatyp, «taptyq kýres bәrinen de manyzdy» deytin úranshyldyq auqym býkil QHR kóleminde ziyaly qauymnyng ar-újdanyn taptap, olardyng ýmitkerlikke toly jasampaz sanasyn qúlazytyp bitken edi. Kónil-kýy әlemin sher men múnnyng múzy qúrsaulaghan halyq osy bir qabyr «sypyru merekesin» tiyimdi paydalana otyryp, aitar oilary men sher-múnyn ólen-jyrlar arqyly jetkizuge kóshti.
Halyqtyng primier ministrin halyq sýiedi.
Halyqtyng primier ministri halyqqa kýiedi.
Primier ministr men halyqtyng qamy bir.
Halyq pen primier ministrding jany bir, - degen syndy primier ministr Ju Ynlaygha sheksiz saghynyshtaryn bildiretin shumaqtar
Qayghyrma dos,
shekten tys abyrjyma!
Bas kóterip,
saqtayyq sabyrdy da.
Aldyndaghy quraghan qúm dalada
Oryn baryn bilip qoy gýl qalagha.
Oghan barar tóte jol bireu ghana -
Teksiz biylik terisin ireu ghana (búl ólenderdi qytay tilinen audarghan Bekqoja Jylqybekúly) - dep, sol kezdegi biylik basynda otyrghan «tórt kisilik tóbege» kektengen ólendermen jalghasyn tauyp, on jyl boyy qoryldap úiqygha ketken qytay halqy oyana bastady. Búl ólen-jyr jasampazdyghy qimylynda kópke jariya bolghan ólen-jyrlar ziyaly qauymnyng atsalysuymen jinaqtalyp, kóp úzamay jyr jinaqtar legin qúrap, art-artynan jaryq kórip jatty. Sóitip múnday ólen-jyrlar «zang óz kýshinen airylghan jerden jauyzdyq bastalady» ( Pitt ) deytin tarihy shyndyqty QHR nyng biylik jýiesine qatang týrde eskertip baryp, qytaydyng osy zaman әdebiyet tarihynan «Tyanianimeni jyrlary» degen atpen oiyp oryn aldy. Sodan ýsh jyl ótkennen keyin, yaghni, 1979 jyly qytay kórkemóner kenesining tóraghasy Ju Yang әdebiyet-kórkemónershilerding 4-kezekti qúryltayynyng sahnasynda sóilegen sózinde «Tyanianimeni jyrlaryna» «qalyq halyq búqarasy primier ministr Ju Ynlaygha aza bildiru arqyly «tórt kisilik tóbege» kektendi әri olardyng biyligining birjolata tastalqan bolyp kýireuine iydeyalyq negiz qalady jәne búqaralyq pikir әzirledi. Óitkeni tarih - meyirimsiz әri ol spektakli siyaqty qúbylmaly qúbylys. «Tórt kisilik tóbenin» halyq biyligin qara basynyng qamy ýshin paydalanghan qaskýnemdik sayasaty eng aldymen әdebiyet-kórkemóner nayzasynyng úshyna ilindi, sol ýshin de halyq búqarasy әdebiyet-kórkemónerding alyp balghasymen olardyng әldeqashan qabyrghada qantarylyp, toqtap qalghan toqyshar saghatynyng kýltalqanyn shyghardy» dep bagha berdi.
Al 1986 jylghy «jeltoqsan tónkerisinen» song dәl sherik ghasyr ótken býgingi kýnde tәuelsiz qazaq eli tarihynan oiyp oryn alyp otyrghan «Janaózen qandy qyrghyny» qazaq halqynyng janyna qatty batty. El jýregi eniredi. Óitkeni dәl osy kýni qazaq biyligi jaghynan qazaq halqynyng jýrek túsyna dәldep túryp túnghysh ret oq atyldy. Qan tógildi, qasiret túmany býkil el aspanyn torlady. Elimizdegi 800 den astam qalamgerding kóbi ýnsiz qalghanymen, alayda Sofy Symatay, Temirhan Medetbek, Ghabbas Qabyshev, Múhtar Maghauiyn, Bolat Atabaev qatarly qalamger-ziyaly qauym halyqtyng sózin sóilep, bir top aqyndar shoghyry art-artynan «Janaózen qandy qyrghynyna» azaly da ruhty ólen-jyrlar arnap, halyqtyng kókeyinde kóktep túrghan ótkir oi-pikirlerin ortagha salyp, oqyrmandarmen oy bólisip, halyqpen múndasty. Jaraly jýrek, qaraly kónil Janaózen halqyna kónil aitty. Al «Jazalaugha qaraghanda keshiru - erlik. Dәrmensiz keshire almaydy. Keshiru - kýshtining qasiyeti» ( M. Gandy ) degen ataly sózding týp tórkinin týsine almaghan biylik bolsa, «Janaózen qandy qyrghynyndaghy» kýnәsin moyyndaudan bas tartyp, ony «býlikshilerding lankestigi» dep bagha berip ýlgerdi. Alayda azaly aqyndyq shabyt óz kózqarastary men oilaryn baspasóz betterinde tolassyz jariyalap keledi.
On altynshy jeltoqsan -
Uyzyna qanbaghan,
Arpalasyp alanda
Ajal qúshqan jan balan!!! (Elena Ábdihalyqova)
Atqyzghanym azghyndyq-au mergenge oq,
Kókiregimdi bara jatyr sher dendep.
Óz namysyn qorghaugha әbden haqyly,
Qazaq elding tiline erip kórgen joq (Auyt Múqiybek).
Myltyqtylar myltyqsyzdy quady!
Ana betin kóz jasymen juady!
Beynetaspa jaramasa derekke,
Shaqyramyn Kýn sekildi kuәni!
Bilsin biylik jandayshaby jelókpe:
Bir dauyldan bir dauylpaz tuady! (Ámirjan Qosanov)
Atandym dep -
«El-Tútqa",
Kón-Qazaqty -
Qor tútpa?!
"Janaózende"
Qyrylghan -
JASTAN:
Janyng -
Artyq pa?! (Iran-Ghayyp)
Bolghanymen aq, qarasy, jolaghy,
Bar adamzat tirshilikting qonaghy.
Taq basyna tamyrymen baylanghan
Handar nege, qangha qúmar bolady? (Álibek ShEGEBAY)
Joqtau ýni - Jaratqangha jetken kýn,
Túrlauy joq dýniyeni jek kórdim...
Ayamadyn, «at!» deding ghoy, moyynda,
Nege múnsha óz halqyna kektendin!? (Bolat Jetekbay)
Halyq terin qara nan ghyp iylegen,
Kýl bop ketkir kýieu qamyn kýilep en...
Qaq jarylyp jatyr, mine, jýregim,
Óz bauyrym atqan oqtan týiregen (Úlarbek Dәleyúly).
Ar edim,
Jiger edim,
Namys edim!
Alashtyng yrysy edim, tabysy edim.
Kil jendet qyryp saldy aidap kelip,
Adaydan ketti bilem taghy senim (Ánuar Bimaghambet).
Tas jýrekke saldy ma úya qataldyq,
Babalardan әlde teris bata aldyq.
Beybit elmiz jer betinde dep jýrip,
Óz bauyryn qyrghan halyq atandyq (Aybek Qalmaghanbetov).
Jasyram qalay jaramdy,
Jaqynym jauday bolghasyn.
Keudeme tikendey bolyp qadaldy
Qoy qúmalaghynday qorghasyn (Erbol Alshynbay).
Qandastaryma qarata
Atylghan arsyz oq kórdim.
Aydahar syndy arany
Auzynan shashqan shoq kórdim.
Jer bauyrlatqan júrtymdy
Jendetti itten jek kórdim (Rahat Qosbarmaq).
Bostandyqty qyltiyp qauyz jarghan,
Jaypap ótti qandy qol jauyz jalghan.
Shyn beynesin kórsetti shiybóriler
Zamanbek, Altynbekpen auyzdanghan (Úlyqbek Esdәulet).
El edi,
Úrany Beket, jebeli...
Tappadym jauap,
Kýmәni kóp súraqqa.
Ózen jaqqa baryp,
Kónil aitqym keledi,
Kimge aitam sony... biraq ta?! (Islam Qosjan)
«Tyanianimeni jyrlarynyn» negizgi mazmúny primier ministr Ju Ynlaydy halyqtyng sheksiz sýietindigi men «tórt kisilik tóbege degen» tendessiz óshpendiligi bolsa, al «Jana ózen jyrlarynyn» negizgi mazmúny «Janaózen qandy qyrghynynda» oqqa úshyp, qyrshyn ketken bauyrlastardyng qazasyna degen qayghy-qasiret pen biylikke degen senimsizdik jәne onyng dara biyleushiligine bolghan qarsylyq basa dәriptelip otyr. Búdan tys «Tyanianimeni jyrlaryn» jazghandar qarapayym júmysshylar, әskery adamdar, studentter jәne dihan-sharualar bolghandyqtan, olar avtorsyz jaryqqa shyqty. Al «Janaózen jyrlaryn» jazghan avtorlardyng kóbi - kórnekti aqyndar emes, endi tanylyp kele jatqan aqyndar nemese jas aqyndar. Olar dara biyleushilik jýiedegi elde emes, demokratiyalyq jariyaly elde ómir sýrip jatqandyghyn әlipting artyn baghyp, tasada ýnsiz otyrghan ýreyli ziyaly qauym men shen-shekpendilerge eskertip otyrghanday әser berip jatqandyghy belgili. Olardyng ólenderi «Memleketting myzghymas negizi - әdilettilik» ( Pindar ) ekendigin basa aitumen halyqtyng kónilinen shyghyp otyrghandyghy aqiqat.
Qysqasy, Vengeriya aqyny Petofiyding «Eger halyqtyng ólen-jyry belsendi oryngha ie bolsa, onda halyq sayasy jaqta ýstem oryngha ie bolatyn kýn alys emes» degen túrlauly tújyrymy siyaqty qazaq elining biylik jýiesinde ózgeris bolatyn kýn tayau arada tuatyndyghyn shamalaghanday boldy. Ekinshi bir sózben aitqanda, biylik óz basynyng qara qamyn kýiittep, últtyq qúndylyqtardy úmytyp bara jatqan auyr aghattyghynan arylyp, endi búdan bylay ash-jalanash, tentirep jýrgen halyqpen sanasatyndyghyna senimmen qaraghan aqyndardyng shabyty sharyqtau shegine jetip otyr. Olar «Janaózende qara jalyn» nemese «Qandy Ózen» atty jyr jinaghynyng jaryqqa shyghatyn kezi alys emes ekendigine zor senimnen qarap keledi. Óitkeni «auyruyn jasyrghannyng ólimi әshkere» ekendigin býgingi tarihy shyndyq dәleldep otyrghandyghy aqiqat. Jaltaqtap, jaghynudy ólim sanaghan, batyr babamyz Bauyrjan Momyshúlynyng «Ótirikting balyn jalap tiri jýrgenshe, shyndyqtyng uyn iship ólgen artyq» degen oily fәlsafasyn boyyna darytqan kózi ashyq, kókiregi oyau ziyaly qauym men arly aqyn azamattarymyzdyng ýnine ýn qosqan Janaózen turaly ólen-jyrlar legining әdilettilikti jaqtaghan úzaq sheruinde sheginer jol joq ekendigi - biz ýshin tarihy taghylym.
«Abay-aqparat»