Býgin tanerteng 70 jasqa qaraghan shaghynda qazaq televiziyasynda 45 jyl qyzmet atqarghan jurnalistika ardageri Núrtileu Imanghaliyúly ómirden ótti.

«Qúrdastar», «Jastar dauysy», «Aray», «Jadynda ma, joldas», «Ayna», «Jas jiger», «Betpe-bet», «Qoltanba», «Dingek», «Kórshiler», «Zang sóilesin», «Nur-Tiley» - búl Núrtileu Imanghaliyúly qazaq televiziyasynyng efiyrine shygharyp, kórermenning kózin arbap, ruhany kómbesin toltyrghan  baghadarlamalar tizbegi. Búl - baghdarlamalar tizbegi ghana emes, Núrtileu Imanghaliyúlynyng ghúmyr joly, qazaq telejurnalistikasyndaghy avtobiografiyasynyng aishyqty betteri; enbekpen, qayrat jigermen, jasymas, múqalmas ruhpen, ýmitpen, senimmen somdalghan bel-belesteri bolsa kerek.

Landshafttyng adam jaratylysyna әserin ghylymda jazghan Lev Gumiylev deytin kisi eken. Kisimiz qatelespegen. Qazaqty tuyp-ósken jerine qarap tanugha әbden bolady. «Aqyndy tanyghyng kelse, auylyna bar» deytin sózimiz de osydan shyqqangha úqsaydy. Al, Núrtileu Imanghaliyúlyn tanu ýshin tau asyp, tas basudyng qajeti shamaly. Tek Iliyas... Iliyas Jansýgirov desek jetedi: kóz aldynda tizbektelip Jetisuding aspan taulary túrady. Iliyas qalamynan tógilgen úly jyrdyng úiqasynday bolyp Jetisu jerine shókken taulardyn  tarpang úly  efirde de, ómirde de bir adam boldy.

Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy qazaq telejurnalistikasynyng Qúlageri atanghan Núrtileu Imanghaliyúlynyng tughan-tuystarynyn, jaqyndarynyn, jalpy qazaq kórermenderining qayghysyna ortaqtasyp, kónil aitady.

Redaksiya újymy

«Mening payymdauymsha darynnyng eki týri bar ma dep oilaymyn. Birinshisi, adamnyng boyyna Alladan keletin erekshe bir qúbylys. Al ekinshisi, keyde aqyl-oydyng jemisi sekildi me deysin. Biz mektepte jýrgenimizde – darynsyz adam bolmaydy dep aitylatyn. Men osyghan sengim keledi. Adam balasynyng qay-qaysysy da daryndy bolyp keledi. Qazaqta daryndylyqty klassifikasiyalaghan ghylym joq bolar. Mynau daryn, al mynau daryn emes degen formula joq. Árqaysysymyzdyng payymymyz, óremiz qay jerge jetedi, sol jerden ghana qayta salamyz. Maghan óziniz sekildi bir әriptesim súhbat alyp otyrghanda: - «Siz ótirik aitasyz ba?» degen bir saual qoydy. Sonda men ótirikti kýnde aitamyn, dep jauap qatqanym bar. Men aitqan sayyn el senedi. Qyzyghy sol - el sengen sayyn ótirik aita bergim keledi. Bir ghajaby - mening ainalamdaghynyng bәri de ótirik aitady. Múnan da basqa keremeti – basqanyng aitqanynyng ótirik ekenin bile túra biz soghan ótirik senemiz. Jalpy qogham osynday bir súmdyqqa keldik. Demek býgingi qoghamda «osylay ótirik aitugha da» bir súranys bar siyaqty. Qajettilik bolmaghan jerde ol algha baspas edi. Mine, osynday bir kýngirttikten biz sol daryndylyqty baghalaytyn jauapkershilikten airylyp bara jatyrmyz. Óitkeni, eshkim ózin darynsyzbyn dep te aitpaydy. Búryn ózinen daryndy adamdy kórgende ishtey moyyndap túratyn qasiyet bolghan edi. Ókinishke oray qazir olay emes. Senen de «daryndy» adam aldynda túrghanymen, eger qomaqty qarjyng bolsa sen onan da ótken «daryndy» bolyp shygha kelesin. Osynday úghym bizding qoghamdy bir qasiretke әkep otyr. Daryndy men darynsyzdy ajyrata bilu ýshin de daryn kerek. Esterinizde bolsa, kommunizmge kele jatyrmyz degen kezde kapitalizmdi attap, feodalizmnen sosializmge ótip kettik dep maqtanyp jýrdik. Sonda kommunizmdi nasihattaushylardyng bylay degeni bar edi:

«Qoghamdyq formasiyada baspaldaqtan attap ketuge bolmaydy. Feodalizmnen birden kapitalizmdi attap sosializmge ótken dúrys emes degen iydeyagha kýmәnmen emes, senimmen qaraytynbyz. Sizderding qozghap otyrghan taqyryptarynyz da osynday jaghdaygha kep sayady. Biz olay da bylay tartqylaghanmen, aumaly-tókpeli jol aiyryghynda túrghan kezimizde osynday bir prosessting boluy da әbden yqtimal. Bәlkim bәrimiz de ózimizdi talanttymyz, daryndymyz dep esepteytin, shyn daryn iyesin moyyndamaytyn osynday bir kezennen ótuge tiyisti shygharmyz. Bәlkim, tәuelsizdik alghan jyldary ózimizdi basqalargha qanday ekendigimizdi dәleldeu ýshin darynsyzdyng ózin daryndy etip kórsetken ózimizding de kinәmiz bar shyghar. Al daryndy men darynsyzdyng shama-sharqyn ólshep beretin mehanizmdik qúral joq. Múnyng bәri de әrkimning ózining ishki sharuasy bolar. Mysaly, men ózimning ishki bas redaktoryma baghynamyn. Ol meni jóndeydi, maghan baghyt beredi. Mine, osy sekildi úghym mening aldymda túrghan adamnyng menen daryndyraq ekendigin moyyndaytyn dәrejege jetkende ghana mәdeniyettilikting kórinisi shyghady. Búl da mәdeniyettilik ne jauapkershilik boluy  mýmkin. Men bilmeymin anyghyn...? Bir biletinim – mәselen keyde qoghamda bir kóshening atyn ózgertu siyaqty úsaq-týiek mәselelerdi aityp, sonshama nazar audaryp, dauryghyp jatady. Biraq sonyng qazaqqa, últ bolashaghyna beretin qanshalyqty paydasy bar ekendigin úghyna bermeymiz. Al sizderding qozghap otyrghan әngimeleriniz últtyng negizin, bolmysyn jәne últymyzdyng talantynyng ózge últtardyng aldyndaghy dәrejesin anyqtaytyn taqyryp ekendigi anyq. Áriyne, búl taqyryp – bizding ózimizdi ózimiz tanugha, yaghni, qazaqty qazaq tanyp biluge, sol arqyly adamdy tanugha aparady. Sonday-aq, Adamtanu ghylymyn jetildiruge әkeledi. Al búghan baratyn jol - biz Abaytanu, Múhtartanu, osynday qúbylystardy aita-ayta ketken - Shynghystanu, Múqaghalitanu degen siyaqty ýlken ghylymdar payda boluy kerek dep sanaymyn. Osynday ghylymdy mengergen qoghamnyng kýn tәrtibinde múnday mәseleler bolmaydy. Búl mәseleler uaqyt óte kele óz baghyttyn tauyp kete alady».

Núrtileu Imanghaliyúly. 2017 jyl.

«Aqparattyq kenistigimizdi qauipsiz dep aitu qiyn. Áldeqayda damyp ketken elderding prinsiypin ústaymyz dep, ózimizding basybayly qúndylyqtarymyzdan ajyrap bara jatqandaymyz. Teledidardaghy aiqay-shu, shoulardan el sharshady. Manayymdaghy adamdardan estigen song aityp otyrmyn. El oilanatyn dýniyeler qajet. Mekemtas agha bylay aitty: «Bizding últtyq kodymyzgha oralatyn kez keldi. Soghan tolyqtay mýmkindik tuyp túr. Halqynyng minez-qúlqynyng búzylyp bara jatqanyn kórip, «Tolyq adam» ilimin jasaghan Abaydy әrbir qazaq bilui kerek. Abaydy bilse, pendelik joldan qaytady. Qazir kóp adamnyng kókeyinde tek qaryn toydyru, kiyim kiyinu. Odan basqa maqsat joq siyaqty. Ash qaryn toyynar, biraq onyng ruhany qazynasy bolmasa, quys keude pende bolyp qalady. Bizding qaupimiz sonda. Jastarymyz quys keude bolyp qalmauy qajet».

Ras, qazaqy qúndylyqtardy janartyp qarau, barynsha janghyrtu syndy jolayryqta túrmyz. Osyghan bizding de ýlesimiz bolsa deymiz. Qoryta aitqanda, «Nur Tileu» – 45 jyldyq tәjiriybeden alynghan habar desek, qatelespeymiz. Ishtegi zapyran oilardy qozghasaq, biraz shyndyqtyng beti ashylady dep oilaymyn. Efirdegi aitqanymdy qaytalaugha tura kelip túr: biz eski, esti, kerek bolsa, sesti sózdi de aitamyz. Órekpigen ólermenning sózi emes, ýmitin ýkilegen kórermenning sózin sóileymiz. Bәrimiz bay-quatty bolayyq»!

Núrtileu Imanghaliyúly. 2019 jyl.

Abai.kz