1987 jyly qantar aiynda sol kezdegi Jazushylar odaghynyng birinshi hatshysy Oljas Sýleymenov odaqtyng janynan Qúqyq komissiyasyn qúryp, meni tóraghalyqqa bekitti. Sosyn jeltoqsan oqighasyna qatysty derekterdi jiyp, habardar etip otyrudy tapsyrdy. Sodan keyin Alash múralarymen tanys ekenimnen maghlúmdar aqyn 1988 jyly qantar aiynda meni sol kezdegi joghary sottyng tóraghasy Tamaz Aytmúhamedovke jiberip: «Mine, kýni tudy olardyn. Ústazynnyng (professor Hayyrjan Bekhojinnin) ýmitin aqtaytyn kez keldi. Alash qayratkerlerin aqtauymyz kerek. Sen solardyng tergeu isimen tanysyp shyghyp, әdeby ekspert bol»,- dedi.

Kýrdeli kezding qiyn ýkimderine qol qoyyp jýrgen joghary sottyng tóraghasy: «Bizding últymyzgha janymyz ashymaydy deysinder me? Dayyndalyp kelgen ýkimge qol qoyamyz. Biz qoymasaq, basqagha qoydyrtady. Oljas jiberse - senemin. Búl orayda Oljaspen pikir alysyp edik. Sonda bir adam jiberemin degen. Qazir «Alash» qayratkerlerining tergeu isin qarap jatyrmyz. Onymen Joghary sottyng mýshesi Qazyhan Kenjebaev ainalysyp otyr. Sonymen birigip ózine kerekti derektermen tanys. Bizge de kenes ber»,- dedi. Qazyhandy shaqyrdy. Jarqyn amandastyq. Ekeumizding qatar oqyghanymyzdy jәne onyng kelinshegi Gýlnar Seyitbekqyzy men mening әielim Ámina Seyitqyzynyng klastas ekenin bilgen son: «Endeshe kýnde tanerteng saghat onnan bastap kelip mening bólmeme otyr. Saghat ýshte bosat. Qalghanyn Qazyhan úiymdastyrady»,- dedi. Sóitip, «Úranym - Alash!..», «Alash qozghalysy - Dviyjenie alash» atty ýshtaghandargha (jiyny alty tom) paydalanylghan derekterding alghashqy kóshirmeleri Joghary Sottyng kensesinde týsip edi. 1988 jyly kókek aiynda «Alashordanyn» 14 mýshesining azamattyghy aqtalyp, Q.Kenjebaev dayyndaghan bir jarym bettik hat O.Sýleymenovting atynan G.V.Kolbinge joldandy. Endi isting tolyq nәtiyjeli ayaqtaluy ýshin «halyqtyq pikir» qajet edi. Biz, eng aldymen Alash qayratkerlerining atynan joghary jaqqa hat úiymdastyru qajet dep sheshtik.
Ruhany әkemiz sanaytyn Ahannyng qyzy - Sholpan Ahmetqyzy Baytú­r­synovamen meni Beysenbay Bayghaliyev marqúm arhivting onasha bólmesinde tanystyrdy. Ákesining atyn ózgertpey alyp jýrgenining ózi sol tústa biz ýshin qúbylysty qasiyet edi. Bayyppen orasholaqtau sóileytin jannyng múnly janaryna sonday bir mahabbatpen sýiine qaradym. Joghary sottyng alashordashylardy aqtaghan sheshimin (alghashynda 14 adam aqtaldy) jәne onyng anyqtamasyn kórsetkenimde, kózinen móldirey monshaqtap aqqan jas tamshylary әli de kóz aldymda. Dauys ta shygharmady. Ýnsiz egildi. Endi joghary jaqqa olardyng shyghar­mashylyghyn aqtau turaly hat jazu qajettigin, Jazushylar odaghy tarapynan Oljastyng atynan resmy hattyng joldanghandyghyn aittym. Ol kisi ýn­siz orynynan kóterile berdi... Keyin maghan sol hattyng kóshirmesin úsyndy. Sóitsem, Gýlnar Mirjaqypqyzymen, arhivtanushy tarihshy A.IYgenbaevpen, A.Ijanovpen aqyldasyp, әkesine qatysty senimdi derekterdi jinas­tyryp, osy hattyng negizinde zansyz qysymgha úshyraghandardyng isin qa­raytyn komissiyagha qarata barynsha bayypty hat joldapty (Ol hatty «Alash qozghalysy - Dviyjenie alash» atty ýsh tomdyq avtorlyq basylymnyng birinshi tomynda jariyaladym). Endi «Alashorda» qayratkerlerining tergeu isinde aty atalmaghan Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng jeke basy men shygharmashylyq múralaryn aqtaudyng amalyn qarastyrdyq. Óitkeni Shәkәrim Qúdayberdiyevti joghary sot aqtaytynday esh ilik tabylmady. Sebebi ol kisining ýstinen qylmystyq is qozghalmaghan, tergeu jýrgizilmegen, sondyqtan da sot ýkimi shyqpaghan. Barlyq aiyptaular Kenqonys pen Keregetastyng arasyndaghy kezende tangha juyq oqysta oqqa úshqan qandy oqighany bayandaugha qúrylghan Memlekettik qauipsizdik komiytetining múraghatyndaghy «Shәkәrimning kenes ókimetine qarsy qaruly kóterilisti basqarghany jәne bandylardy bastap audan ortalyghyna shabuyl jasaugha bara jatqan kezinde aldyna ala qoyyl­ghan tosqauyldyng barysyndaghy atys kezinde oqqa úshqany» turaly jergilikti jerden berilgen jedelhattar men jazbasha týsinikter. Búl maghlúmattardyng barlyghy qaruly kóterilisti janyshtaugha baghyttalghan erekshe әskery jasaqtyng jazalau joryghy turaly esep retinde tirkelgen. Ondaghy operativtik mәlimetterde: Baqanas pen Qarauyldaghy kenes ókimetine qarsy úiymdastyrylghan qaruly kóterilisting jetekshilerining biri Berdesh Ázimbaev pen aqynnyng úly Ziyat Shәkәrimúlynyng sol toptyng ishinde bolghany, olardyng qashyp qútylyp ketkeni, qazir olardyng Shyghys Týrkistanda túratyny jónindegi barlau aqparattary kórsetilgen. Sonday-aq, «audandyq ishki ister jasaghynyng komandiyri A.Qarajigitov pen Qauipsizdik komiytetining Sh.Qúdayberdiúlynyng kenes ýkimetine qarsy qaruly kó­terilisti úiymdastyrghanyn, onyng arnayy jasaqpen atys kezinde oqqa úshqanyn rastaytyn» qúpiya qújatqa negizdelgen eluinshi jyldardyng sonyn­da, alpysynshy jyldardyng basynda Shәkәrimning jeke basy men shygharmashylyq múralaryn aqtau turaly qúrylghan Qazaqstan Ortalyq partiya komiytetining arnayy komissiyasynyng qorytyndysy ghana bar. Komissiyanyng ol qorytyndysyna qol jetkizuding mýmkindigi bizde bolmady. Sol tústa ol mýmkin de emes edi.
Búl túiyqtan amalyn tauyp shyghu ýshin Qazaqstan Jazushylar odaghynyng janyndaghy «Aghalar alqasy» men pravolyq komissiyanyng qúramyndaghy ardager qalamgerlerding shaghyn tobymen pikir alysu ótkizudi úighardyq. Qoyylatyn mәseleni aqynnyng shygharmashylyq jolyna qaray baghyttau ýshin shaghyn habarlama jasau kerek boldy. Shyndyghyn aitqanda, aqsaqaldar men әjeler ózara «qajy» dep qana ataytyn Shәkәrim aqynnyng úzyna taghdyry maghan tanys edi. Aqynnyng arghy atasy Yrghyzbaydan taraytyn Siraqbay Dosmaghambetov aqsaqal 1966 jyly meni ýiine shaqyryp alyp, qajynyng tórde iluli túrghan suretin kórsetip, ol suretti sol kezdegi audandyq milisiya bólimshesining kýzetshisi Shәuenning otqa órtelip jatqan aqyn qoljazbalarynyng ishinen bayqatpay tyghyp alyp, ony keyin Múhtar Áuezovke bergenin aityp, arab qarpimen jazylghan bir top qoljazbalardy kórsetip, oqyp berdi. Onyng ishinde biraz ólenderimen qosa «Qonyr atpen qoshtasu», «Jolsyz jaza», «Aysúlu - Nartaylaq» atty dastandary boldy. M.Áuezovting «Enlik-Kebek» piesasymen tanys bolghandyqtan da әri onyng oqighasyn aityp beremin dep mektepten shettep qalghanym esime týsip, tek oqigha ótken jer ózime jaqsy tanys «Aysúlu-Nartaylaq» dastanyn ghana alyp, ony arab jazuyn jaqsy tanityn múghalima apayym Gýlbaran Samiyevagha kóshirtip aldym (ol qoljazba dәpter qazir de bar). Al «Qalqaman-Mamyr» qissasyn shopan Kýmisbek Ábilaqashev babyna keltire jyrlaytyn. Keyin «Abyzdyng anyzy» atty shaghyn esse jazdym. Ol «Leninshil jas» gazetinde 1971 jyly «Qissashy shopan» degen atpen jariyalanghan edi. Siraqbay aqsaqal bir jazda Shәkәrimning qystauyn, Qodardyng «Qarajartasyn», Shaqpaqtaghy «Shәkә­rimning toshalasyn» kórsetip, ol jerge belgi ornatyp qaytqan. Sodan bas­tap qajy turaly әngimege qúlaghym týrik jýretin boldy. Sonyng ishinde auyldaghy aqjarqyn, ózim jaqsy kó­retin jylqyshy Serikqazy Qúrmanov aghamyzdyng sheshesi Jamal Ernbalina apa qajy turaly әngimeni móldirete aitushy edi. Sondaghy: «Mening qúday qosqan qosaghym qajyny sonday qadir tútatyn, qaq-soqpen isi joq, birtogha adam edi. Baqanas boyyn jaqsy biledi. Men jana úzatylyp kelgem. Qajynyng auylyna, әsirese, jastary men bala­larynyng kýndizgi qylyghyna alystan qyzygha qaraymyz. Óitkeni olardyng barlyghy dalanyng týsi siyaqty gýldi, týrli týsti kiyim kiyip, shópting arasyna oinaugha kirip ketkende, qayda ketkenin bilmey qalatynbyz. Tek shóp pen búta basynyng qimyldaghanyna qarap boljaytynbyz. Múny: qajy anshy emes pe. An-qúsqa qalay kórinbeudi balalaryna ýiretip jýr emes pe - deytin ýlkender. Moyynserikke jana kirgenbiz. Audandyq milisiya ókili kelip: bandylardy ústaytyn jasaq qúramyz - dep mening qosaghymdy qosyp әketti. Búryn myltyq ústap kórmegen. Tek jasaqtyng qarasyn kóbeytip, sonynda jýrip otyrudy biledi. Kimdi andyp jýrgenin de aitpaydy. Bir kýni týnde Shaqpaqqa bet alady. Ol: «Túman qalyn, kýn suyq. Attaryn qosaqtap, bir-birine yqtap úiyqtap qalady. Bir sәtte apyr-topyr bop, bandy kelip qaldy desip, shulasyp, myltyq atyldy da ketti. Qyrdyng basyna shygha kelgen bir adam: «Men aqpyn!» - dep aiqaylap, qolyn kóterip bizge qaray jýrdi. Sol kezde oq tiyip, jerge qúlady. Saqaly tobylghy, qaraghannyng basyn shalyp baryp qúlady. Bәrimiz tanydyq. Ol - qajy eken. Sóitip, jazyqsyz oqysta oqqa úshty. Jasaqqa qaratyp oq atqan joq. Nege atyldy, kim atyldy desip qaldyq. Aqyry ekige bólindik te bet-betimizge tarap kettik», - deytin marqúm - dep Jamal apay maghan әngimelep bergen edi. «Besigindi týze!..» atty roman-essening birinshi kitaby jazylyp bitip, «Enlik-Kebektin» dastandyq jәne piesalyq núsqasy, «Qodar» dastanyndaghy ómir derekteri taldanyp hatqa týsken kez edi. Solargha qosa «Abay joly» roman-epopeyasyndaghy Shәkәrimning prototiptik sipaty saralanyp, Shәkә­rimning prototiypi Shúbar emes, birin­shi - ekinshi kitapta Shәke, ýshinshi kitaptan bastap Dәrmenge auysqany dәleldengen bolatyn. Bilәl Ysqaqúly men Arabtyng qyzy, Kәkitaydyng toqaly Biybige qatysty daudan keyin «Alashordanyn» bas bii qyzmetinen óz erkimen ketkendigi de syltau etildi. «Dubrovskiy» dastanynan mysal keltirildi. Eng sonynda Shәkәrimning eluinshi jyldardyng sonynda «Qazaq әdebiyetinde» jariyalanghan bir top óleni, alpys bir - alpys ekinshi jyldary jaryq kórgen «Qazaq әnderi» jinaghyndaghy «Búl әn búrynghy әnnen ózgerek» deytin әni, jetpisinshi jyldardyng ekinshi jartysynda M.Maghauinning qúrastyruymen Leningradta basylghan «Qazaq aqyndary» jinaghyndaghy ólender toptamasynyng audarmasy nazargha úsynyldy. Múnyng ózi jinaqtala kelgende tәp-tәuir aqtau materialy bolyp shyqty. Búl rette Ahat Shәkәrimúly Qúdayberdiyev aqsaqalmen kóp mәrte kezdeskendegi әngimeler de eske alyndy.
«Aghalar alqasyndaghy» bas qosu kezinde Ghalym Ahmedov degdar 1957 jyly Shәkәrimning shygharmalaryn aqtau turaly Jazushylar odaghynyng ortalyqqa úsynys jasaghany turaly aitty. Arhivke baryp iz shalghanymyzda Ahat Qúdayberdiyev pen Ghabit Mýsirepovting hattary tabyldy. Maqsatyna jete almaghan sol hattardyng mәtini mynaday eken:

«PREDSEDATELU PREZIDIUMA VERHOVNOGO SOVETA
SOIZA SSR KLIYMENTU
EFREMOVIChU VOROShILOVU
ot uchiytelya 70-shkoly kolhoza iymeny Kalinina Alma-Atinskogo rayona Alma-Atinskoy oblasty Ahata Shakarimovicha HUDAYBERDIYEVA

PROSBA
Ya, syn kazahskogo pisatelya, poeta Hudayberdiyeva Shakarima, plemyannika osnovopolojnika kazahskoy liyteratury prosvetiytelya Abaya Kunanbaeva.
Moy otes Shakarim posle smerty svoego otsa Hudayberdy, starshego syna Kunanbaya, s 7 let vospityvalsya u Abaya y blagodarya ego staraniyam stal odnim iz obrazovannyh ludey svoego vremeni, hotya ofisialino ne obu­chalsya ny v kakih uchebnyh zavedeniyah. V usloviyah kochevogo byta kazah­skogo aula vtoroy poloviny XIX veka, buduchy otorvan ot kuliturnyh sentrov, moy otes, pod vliyaniyem svoego dyady Abaya ocheni rano proyavil interes k russkomu yazyku, k russkoy klassicheskoy liyterature, k otdeli­nym predstaviytelyam kotoroy on do konsa jizny pital glubokui simpatii. V chastnosty velikie tvoreniya A.S.Pushkina, L.N.Tolstogo - vsegda vyzyvaly u nego chuvstvo vostorga y prekloneniya pered geniyamy russkoy y mirovoy liyteratury. V selyah oznakomleniya kazahskogo naroda s russkoy liyteraturoy on perevel otdelinye proizvedeniya Pushkina y Tolstogo na kazahskiy yazyk, v chastnosty «Dubrovskiy» Pushkina byl pereveden im na kazahskiy yazyk v stihotvornoy forme, tak kak iymenno takaya forma v to vremya byla obychnoy dlya naroda, v podavlyayshem bolishinstve bez gramotnogo y pere­davavshego svoy ustnye tvoreniya v viyde stihotvornyh skazaniy iz poko­leniya v pokoleniye. «Dubrovskiy» perevode moego otsa nashel shirokoe rasprostranenie v stepy y uje v Sovetskoe vremya, v 20-h godah, byl izdan v gor. Semipalatinske.
Moy otes nemalo udelyal vnimaniya y vostochnoy liyterature, v chastnosti, on s podlinnika chital proizvedeniya Fizuli, Hafiza y drugih klassikov vostochnoy liyteratury. Trudno peredati v nemnogih slovah shirotu ego duhovnyh zaprosov, no tot fakt, chto im bylo napisano filosofskoe proizvedeniye, posvyashennoe Ariy­s­totelu, mojet do nekotoroy stepeny dati ponyatie o nem ne toliko kak o pisatele, no y kak nezauryadnom mysliytele. IYmenno eta storona ego intellektualinoy jizny silinee skazalisi v starcheskie gody, kogda on pochty otshelinikom projival odin vdaly ot aula, ot semiy y sorodichey. V stepy ego znaly ne toliko kak avtora populyarnyh poem «Kalkaman - Mamyr» «Englik - Kebek», ustnoy, forme rasprostranivshihsya po vsemu sentralinomu Kazahstanu, no y kak kompozitora, avtora ryada populyarnyh melodiy. Polizuyasi ogromnoy populyarnostiu v narode, on uje v preklonnye gody, posle ustanovleniya Sovetskoy vlasti, odno vremya rabotal narodnym sudiey. V konse 20-h godov v Kazahstane sozdalasi vesima slojnaya situasiya v rezulitate peregibov ljeaktivistov, v posledstviy ponesshih zaslujennoe nakazaniye. V etot period v otdelinyh volostyah Semipalatinskoy guberniy iymely mesto vspyshky kulaskih myatejey, kotorye uvlekaly za soboy y nekotorye otdelinye sloy trudovogo naroda.
Jelaya ispolizovati populyarnoe v narode imya otsa moego, kulaskie elemen­ty nemalo prilagaly usiliy vtyanuti ego v svoe banditskoe dviyjeniye, no ne dobivshisi nikakih rezulitatov ot nego samogo, staly natravlivati na nego blizkih emu ludey. V rezulitate vsey etoy slojnoy situasii, moy otes 73-h letnim starikom pokinul svoy aul y vmeste so svoim mladshim synom vynujden byl nahoditsya v begah. Zastignutyy otryadom aktivistov v 1930 godu, on poluchil smertelinui ranu y ego imya v ofisialinyh dokumentah stalo sklonyatsya kak imya vraga naroda, luboviu kotorogo on polizovalsya vsu jizni.
Eta tragediya odnogo iz nedujinnyh synovey kazahskogo naroda zaslujivaet togo, chtoby razobratisya v deystviytelinosty polojeniy veshey y vosstanoviti dobroe imya odnogo iz krupnyh pisateley Kazahstana, proizvedeniya kotorogo seychas predany zabvenii.
Kak edinstvennyi, ostavshiysya v jivyh syn Hudayberdiyeva Shakarima, buduchy gluboko uveren, chto pravda vostorjestvuet v konse konsov y spravedlivyy sud narodov vyneset svoy opravdatelinyy prigovor. Ya sobiral kak opubliy­kovannye, tak y neopublikovannye proizvedeniya svoego otsa, no ony seychas lejat u menya kak arhivnyy material, togda kak mogly byti dostoyaniyem naroda y poslujiti velikomu delu kuliturnogo stroiytelistva nashih dney. Moy slova, kak slova syna, ne mogut slujiti pokazaniyem bespristrastnogo sviydetelya, no glubokoe ubejdenie v chestnosty y lokalinosty otsa k sovetskoy vlasty zastavlyaet menya prositi Vas dati ukazanie ob obektivnom rassledovaniy etogo voprosa y vosstanovleniy iymeny ego kak pisatelya.
(Hudayberdiyev)»
20./VII.1957. (QR OMM, 1778 qor, 2 tizim, 255 is, 4-5 bb).
Ahat Qúdayberdiyevting búl haty Kremliden tómen qaray qúldilap, Qazaqstan Ortalyq partiya komiyteti arqyly Jazushylar odaghyna joldanypty. Búl mәsele jazushylar arasynda talqylanyp, oghan súraugha Jazushylar odaghynyng sol kezdegi birinshi hatshysy Ghabit Mýsirepovting tarapynan mynaday jauap qaytarylypty.
«SK KP KAZAHSTANA TOVARIShU RAHMANOVU A.
Na Vash zapros o poete Shakariyme Hudayberdiyeve soobshaem:
Izvestnyy poet konsa XIX y pervyh treh desyatiyletiy HH veka Shakarim Hudayberdiyev - vyhodes iz krupnoy feo­dalinoy semiy (ego otes byl starshim synom aga sultana Kunanbaya). Ostavshisi sirotoy, on s 7 let vospityvalsya v dome velikogo poeta Abaya Kunanbaeva, chto vo mnogom sposobstvovalo y razvitii talanta Shakarima y okazalo boli­shoe vliyanie na napravlenie ego tvorchestva.
Rano ovladev arabskoy gramotoy, pod blagotvornym ruko­vodstvom Abaya Shakarim Hudayberdiyev userdno izuchaet tvorchestvo vostochnyh poetov y russkih klas­sikov y vskore stanovitsya odnim iz obrazovannyh ludey svo­ego vremeni. Naryadu so stihami, on piyshet traktat po etiy­ke, religii, y istoriy kazahskogo naroda.
V svoih stihah Sh.Hudayberdiyev vospevaet chestnosti, gumannosti, spravedlivosti, prizyvaet k ovladenii znaniyami, oblichaet jadnyh baev, nevejestvennyh mull y chvanlivyh chinovnikov. O shirote interesov poeta govorit daje kratkiy perecheni nazvaniy ego stihov «Ey, kóp halyq» («0, mnojestve naroda»), «Adamshylyq» («Chelovechnosti»), «Kәrilik turaly» («Pesnya o starostiy»), «Jastyq turaly» («Pesnya molodostiy»), «Ashu men ynsap» («Zlosti y sderjannosti»), «Maqtau men sógis («Pohvala y hula»), «Mineu men kýndeu» (Porisanie y zavisti») y dr.
Sh.Hudayberdiyevym sozdany shiroko izvestnye poemy «Kalkaman-Mamyr», «Enliyk-Kebek», «Nartaylak-Aysúlu» y povesti «Adili-Mariyam». V poeme «Enliyk-Kebek» poet vpervye v kazahskoy liyterature risuet obraz jenshiny, kotoraya smelo zayavlyaet o svoem prave na schastie y aktiyv­no boretsya za svoiy svobodu, brosaet vyzov starym obychayam. Stroynosti kompozisii, obraznosti yazyka, novizna trak­tovky tradisionnoy temy, obrisovka harakterov glavnyh geroev - osobo vydelyaet etu poemu, kak shag vpered v razvitiy janra poemy v kazahskoy liyterature.
Sh.Hudayberdiyev byl goryachim poklonnikom y populya­rizatorom russkoy klassicheskoy liyteratury. On perevel na kazahskiy yazyk povesti A.S.Pushkina «Dubrovskiy» y ego rasskaz «Meteli». Perevedennye stihami, oba ety proizvedeniya v svoe vremya polizovalisi bolishoy populyar­nostiu sredy chitateley, Shakarim perevel nekotoroe proizvedeniya L.N.Tolstogo, a takje proizvedeniya ryada vos­tochnyh poetov Fzuli, Hoja Hafiza y dr.
Neskoliko osobnyakom stoit poema «Leyliy-Mejnun». Shakarim schital ee perevodom iz Fzuli. Na samom dele eto ne prostoy perevod y daje ne perelojenie sujetov, ranee bytovavshih u vostochnyh narodov, pod nazvaniyem «nazira», a skoree originalinaya poema na izvestnyy sujet «Leily y Mejnun».
Umelo ispolizuya novatorskie priyemy Abaya, vnesennye im v formu kazahskogo stiha, Sh.Hudayberdiyev nesomnenno vnes izvestnyy vklad v kazahskuy liyteraturu y v chastnos­ty - v razvitie janra sujetnoy poemy.
Razumeetsya, v mirovozzreniy poeta vstrechaytsya pro­tivorechiya, ogranichennosti, obuslovlennye slojnoy epohoy, v kotoroy on jil y tvoriyl. Ety slabosty oso­benno yasno vidny v ego filosofskiyh, publisisticheskih rabotah. Vo mnogom Sh.Hudayberdiyev ostavalsya na poziy­siyah prosvetiytelistva, gumanizma y eto poluchilo svoe otrajenie na ego hudojestvennyh proizvedeniyah.
Schitaem, chto sektor liyteratury Akademiy Nauk Kazahskoy SSR doljen vnimatelino izuchiti tvorchestvo Sh.Hudayberdiyeva, podgotoviti k izdanii ego luchshie proizvedeniya, a takje prinyati mery k tomu, chtoby ego tvorchestvo voshlo v kurs istoriy liyteratury dlya Vuzov y srednih shkol.
Luchshie proizvedeniya Sh.Hudayber­diyeva zaslujivait togo, chtoby ony staly dostoyaniyem shirokogo kruga chita­teley.
Sekretari Pravleniya Soiza pisateley Kazahstana Musrepov 1957 (QR OMM, 1778 qor, 2 tizim, 255 is, 7-9 bb)».
Áriyne, búl úsynystyng jýzege aspay qalghany belgili. Onyng sebepterine búl arada toqtalyp jatpaymyn.
Sóitip, tilge tiyek tabyldy. Oljas aghamyz: «Endi Ortalyq komiytetke ótinish jazatyn jәne olar jauap qaytaratynday naqty adresi bar adam tabyndar», - dep tapsyrma berdi. Ókinishke oray, Ahat aghamyz ol kezde marqúm bolyp ketip edi. Al Ziyattyng úly Mereke aghamyz Qapshaghaydyng qúmynda qoyshy kórinedi. Naqty meken-jayyn tabu ýshin bir apta ketedi eken. Ahat aghanyng úly Fzuliyding Dәulet atty jas balasymen Almatygha qonys audarghan kelinshegining (atyn esime týsire almadym) nekelik jәne múragerlik qújattary tolyq rastalmapty. Sol arada Taldyqorghan oblysynda túratyn Ghafur Shәkәrimúlynyng qyzy Kamila apaydy tauyp, telefon arqyly sóilestik. Ol kisi er­teninde keldi. Komissiyanyng advokaty Núrghaysha hanym ótinishti zandastyra hatqa týsirdi. Bir yzghardy sezgendey Qaraghandydaghy Jayyq Bektúrov aghamyzgha mәn-jaydy týsindirip, mým­kin bolsa hat úiymdastyruyn, bolmasa kózqaraqty boluyn ótindim. Onyng sebebi de joq emes edi. Sonymen qatar sol kezdegi jurnalistika fakulitetining joghary kurs studenti Aygýl Ramazanovagha Kamiylә apaydyng esteligin hatqa týsirudi tapsyryp, ózim aqpan aiynyng ortasynda Semeyge jol tarttym. Birden Abay audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Hafiz Mataev aghamyzgha arnayy baryp, Sh.Qúdayberdiúlyn aqtau turaly ardagerler atynan hat úiymdastyru ýshin kelgenimdi aittym. Ol kisi birden jauapkershilikti óz moynyna alyp, búl mәselening әbden pisip-jetilgenin, ardagerler kenesimen aqyldasatynyn, hatty shúghyl týrde úiymdastyratynyn aityp, iske kirisip ketti.
Men Almatygha qaytyp oralghannan ýsh kýnnen keyin Ortalyq partiya komiytetine Abay audanynyng soghys jәne enbek ardagerlerining Shәkәrimdi aqtau turaly ótinish etken haty da kelip týsti. Aqyn dosym Tólegen Janghaliyevting «Qúr qúdyqtaghy aqyn» turaly tol­ghauyn «Júldyz» jurnalynyng kezekti sanyna shúghyl týrde salu turaly úsynysymdy bas redaktor Bekejan Tilegenov aghamyz dereu qoldady. «Júldyz» jurnaly oqyrmangha jetip ýlgermey Qaraghandydan «kenes ókimetining qas dúshpany Shәkәrimdi aqtaghaly jatyrsyndar ma. Tólegen Janghaliyevting myna aityp otyrghan «qúr qúdyqtaghy aqyny» - Shәkәrim. Onyng atyn atap, shygharmasyn jariya­laugha Ortalyq komiytetting arnayy komissiyasy men qauipsizdik komiyteti tyiym salghan bolatyn. Biz tirimiz. Oghan jol bermeymiz» - degen aryz týsti. Áriyne, Jazushylar odaghy men «Júldyzgha» kelgen hat mening qolyma tiydi. Al jogharydaghy pravolyq komissiya úiymdastyrghan hattar tiyisti mekemelerge joldanghan aryzdardyng aldyn orap ýlgerdi. Onyng ýstine Hafiz aghamyz audandyq partiya komiytetining burosynda búl mәseleni naqty qoyyp, audandyq «Sovhoz tuy» gazetinde ashyq pikir alysudy bastap ta jiberipti. Sol hattardyng birazyn maghan ózimning enbek jolyndaghy ústazym, bayyrghy jurnalist Jaghypar Jýnisjanov aghamyz mening atyma joldapty.
Mine, búl hattar - Oljas aghamyz aitqan «halyqtyq pikirdin» naghyz ózi edi. Sol «halyq pikiri» Shәkәrim aqynnyng shygharmashylyq ómirining Alash ardagerlerinen búryn aqtaluyna sheshushi sebep boldy. Hafiz Mataev pen Jaghypar Jýnisjanov bastatqan el aghalaryna shyn jýrekten alghys aita otyryp, ol kýnderding de tariyhqa ainalyp bara jatqanyn eskerip, aragha shiyrek ghasyr ótken song baryp sol bir hatty jariyalaudy jón kórdim.
«Túrsyn qaraghym, aman-esensing be, ýi-ishi, bala-shaghang aman ba?
Saghan hat jazyp otyrghan Jýnis­janov Jaghypar. Meni 1967 jyldan bas­tap biletin shygharsyn dep oilaymyn. Óitkeni men redaktor bolyp istegen kezimde sening jazghan maqalalarynnan ýmittenip, yntalandyru maqsatynda jiyi-jii «Sovhoz tuy» gazetine jariyalap túrdyq. Sen sol ýmitti aqtap qazir Qazaqstangha belgili jazushy boldyn. Taqauda SSSR Jazushylar odaghynyng materialynan familiyandy oqyp qua­nyp qaldym. Men seni ylghy ózimning tughan auylym - Sarghaldaqtan shyqqan azamat dep eseptep, ishtartyp, jaqsy shygharmalaryna riza bolyp jýrem. Sen mening Mәden apam jóninde birneshe ret jazdyng («Qaraly súlu»). Ol kisi 1987 jyldyng dekabri aiynda qaytys boldy. Almatygha baryp jerleuine qatysyp qaytqam.
Al, osy hatty jazu sebebim: sen Shәkәrimdi jaryqqa shygharugha tilektes bolyp, qoldan kelgen kómegindi jasap jatqan kórinesin. Ghafiz Matae­vichting tapsyruymen men «Sovhoz tuy» gazetinde Shәkәrimdi jaryqqa shygharudy talap etken qoghamdyq pikir úiymdastyryp jýrmin. Onday pikir 5-6 nómirge shyghyp ta ýlgerdi. Dayyndalghan, әli de shyghugha tiyisti material da kóp. Olar, redaksiyadaghy jigitter, «Sovhoz tuynyn» Shәkәrim jóninde material shyqqan nómirlerin saghan berip jiberip túrmaq bolatyn. H.M. (Hafiz Mataevich) eki nomerin berdim - dedi.
Al osy hatpen birge «Sovhoz tuynyn» bir nomerin jәne Ospanov Zeynelding «Ashyq hatyn» jiberip otyrmyn. Osyny Shәkәrim tvorchestvosy men ómirin zerttep anyqtau jóninde qúrylghan komissiyagha tabys etuinizdi súraymyn. Osy hat jәne «Sovhoz tuynda» jariyalanghan materialdar Shәkәrimdi aqtaytyn dokumentter bolyp tabylady. Eger sonyna týsip zertteytin azamat bolsa, Shәkәrimdi aqtaytyn materialdar kóp. Shәkәrim 1912 jyldarda Shaqpaqtan shoshala saldyryp, tvorchestvolyq júmyspen alansyz shúghyldanu ýshin onasha ómir sýrudi kәsip etken. Ol ózining «Qonyr at» degen shygharmasynda bylay deydi ghoy:
Japanda jalghyz jattym elden jyraq,
El ishi bolmaghan song maghan túraq.
Jasymnan sýigen ómirim -
onashalyq
«Qartayyp, aljyp jýr me?» -
deme shyraq.
Shәkәrim onasha ómir sýrgeni ýshin orynsyz kýdikke úshyrap, әdiletsizdik pen nadandyqtyng qúrbany boldy. Ony óltirgender oghan jala japty, oghan aldyn ala tergeu jýrgen joq, sot bolghan joq, betaldy dalagha aparyp tastady. Generalinyy prokurordyng ony aqtaghan qaghazy bar.
Qayta qúru, betbúrys, demokratiya, jariyalylyq ras bolsa, Shәkәrim jaryqqa shyghu kerek. Bizding talap osy.
Jauap kýtem, tuysqandyq sәlemmen Jaghypar Jýnisjanov 16.III.1988 jyl.
Ospanov Zeynelding hatynyng týp núsqasy bizde saqtauly.
J.Jýnisjanov».
Shyndyghynda da, naghyz «halyqtyq pikir» degen osy ghoy. Al Jaghypar aghamyzdyng joldaghan tómendegi «Ashyq hatynyn» qúndylyghy tipti erekshe edi (týpnúsqalyq orfografiya saqtaldy):

«Qazaqtyng Ghylym akademiyasyna. Alma-ata qalasy.
Abay audany, Kýlmen auyl soveti Stalin atyndaghy kolhoz mýshesi - pensioner Zeynel Aliasqarúly Ospanovtan

AShYQ HAT
1957 jyly sentyabri aiynda, qazaq­tyng Ghylym akademiyasynyng qyz­metkeri (úmytpasam) Ismayylov (Esmaghambet) degen joldas, Abay audanyna kelip, Shәkerim Qúdayberdiyevting shyghar­malarynan týrli anyqtama-maghlúmattar jinastyryp jýrgeninde menimen kezdesip, әngimelesip edi.
Men Ismayylov joldastyng qolyn­daghy dokumentin kórgen son, Shәkerim jayynda bizding audanymyzda әrkim әrtýrli anyz qúrastyryp aityp jýr­genin aitumen birge, ózim biletin (jaylardy), kórgenderimdi qysqasha jazyp bergen edim.
Múnan keyin Semey oblystyq Prokurorynyng zamestiyteli Grishin joldas eki ret jauap aldy. Oghan da Shәkerim jayynda ózimning bilgenimdi, kórgenimdi aityp, jauap bergen edim. Biraq ekinshi jylgha ainaldy, Shәkerim mәselesi eshbir habarsyz ketip barady. Múny jazu sebebim mynau:
Birinshiden: Shәkerimning enbekterin jinastyryp, anyqtaugha qazaqtyng Ghylym akademiyasynan kelgen joldas Shәkerimning enbekteri tekseriledi, jaryqqa shyghady - degen edi.
Ekinshiden: Shәkerimning 1931 jylghy ólimi jayynda shyndyq jaghdaydy anyqtau kerek, sondyqtan búghan kózi jetetin adamdardan tolyq mәlimetter jinaymyz - degen edi.
Osyghan qaraghanda, Shәkerimning enbegin jaryqqa shygharudy Ghylym akademiyasy qajetsiz dep tapty ma, joq, Shәkerimning ólimi jayynda shiyrek ghasyrdan keyin teksergen tergeu materialy dúrys qorytyndy shyghara almady ma - degen boljaudamyn. Shәkerimning enbegi zerttelip, qajetsiz dep tabylsa, mening jazuymdy kinәlәmandar, al tergeu mәselesi bóget bolghan bolsa, әli de búl isti ayaqsyz qaldyrmay, shyndyqqa jetu kerek dep sanap, sizderge óz kórip-biletinderimdi jetkizbekpin. Men 1912 jyly Shynghystau (qazirgi Abay) audanynyn, Qarauyl auylynda tuyp óstim. 1924 jyldan Sovet mektebinde tәrbie alyp, oqyp, oqudy ayaqtay almay, 1930 jyly audandyq milisiya mekemesine qyzmetke ornalastym.
Sol jyldan bastap óz audanymda bolghan kóptegen oqighalardyng kuәsimin, barynsha qanyqpyn. Óitkeni 1936 jyldyng aqyryna deyin ýzdiksiz 6 jyl osy audanda milisiya organynda qyzmette boldym.
Sóz - Shәkerim turasynda bolghan­dyqtan, osy jyldardy Shәkerim jayynda ne biletindigime toqtalmaqpyn. 1930 jyldyng aqyrynda, 1931 jyldyng basynda búrynghy Shynghystau audanynda jaghdaysyz tolqymaly әreketter shygha bastady. Búl әreketting shyghuyna, sol jyldardaghy «asyra silteudin» qatelikteri sebep bolsa, sol qatelikterdi baylar, qúlaqtar óz maqsatyna paydalandy, óitkeni olardyng jan beru aldyndaghy jantalasu saghaty edi.
Sana sezimi tolyq ashylmaghan keybir sharualar baylardyng ýgitine erdi. Biraq tolqushylyq jaghday bir-eki aida tynyshtaldy. Ony úiymdastyrushylar ústalyp, tiyisti jazalaryn aldy. Búl kýnderde Shәkerim Qúday­berdiyev «Shaqpaq» degen jerde jalghyz ózi ang aulaumen kәsip etti. Sol 1931 jyly qysty kýni, bizding otryadymyzdyng sholushylary, ózi joqta Shәkerimning iyesiz ýiine kez bolyp, jylynyp, azdap auqattanyp kelgen kýni boldy.
Shәkerimning osy turasynda astyn­daghy atymen aitysqan óleni keyin de el auzynda aitylyp jýrdi. 1931 jyldyng qysynda, ósekten aulaq bolu ýshin Shәkerim eshkimmen baylanys jasamay, jalghyz ózining elden bólek ketkenin әngime etip jýrdik. Shynynda da Shәkerim 1931 jylghy tolqushylyqqa qatysqan joq edi.
1931 jyly 3 sentyabri kýni 150 shamasynday kisi (bytyra myltyqpen, shiyti myltyqpen, birli-jarly vintovkamen qarulanghan) audangha shabuyl jasady, eki-ýsh saghat atystan keyin audangha shabuyl jasaushylardyng byt-shyty shygharyldy. Audan aman saqtalynyp qaldy. Audangha shabuylgha qatysty degender qamaugha alyna bastady, tútqyn boludan qashqandar ýy semiyalaryn tas­tap ketip qaldy, keybireuleri dalany panalay qashyp jýrdi.
Múnday uaqytta Shәkerimning de óz basyn saughalap, qashqalaqtap jýrui tandanarlyq is emes edi. Shәkerimning basqa jaqqa ketpey, Shynghystyng taularyn panalap jýrgeninen habardar bolghan son, 15 shamasynday kisi izdeuge attandyq.
Shәkerimderding izine 10 - 15 kýn­dey týstik. Oktyabri aiynyng bas kezinde «Keregetas» degen jerde, tang atyp, kýn shyghyp kele jatqan kezde Shәkerimderding ýstimizden týskenin bir-aq bildik. Kýnning túmandyghy sonday 100 - 150 metr jerdegini әzer kóretin edik, shyrt úiqyda jatyp, naryadtaghy qarulardyng signalymen shoshyp oyanghan otryadtaghylar, eshtemeni boljay almay sasqalaqtap, myltyq atumen boldyq. Búl uaqytta Shәkerim atynyng basyn eshqayda búrmay, qarsylyq kórsetpey qarsy oq atyp abyrjyp jýrgen jayau otryadtaghylargha qarsy kele jatty. Múny men (shyndyghynda) Shәkerim­ning berilu ýshin kele jatqany edi dep bilemin. Biraq otryadtaghylardyng әr qaysymyzdyng óz betimizben oq atuymyzdyng saldarynan Shәkerimge oq tiyip óldi. Biz attarymyzdy tauyp, qashyp ketkenderin qughansha (attardy quyp jýrip ústaghansha), kimning qayda ketken iz-týzin de bilmey qaldyq.
Eger Shәkerim berilu ýshin kele jatpasa, qasyndaghylar qalay qútylyp ketse, ol da solay qútylyp ketpes pe edi.
«Audangha shabuyl jasaymyz» - dep Shәkerimnen bata súrap kelgende, onyng bata bermey: «Qoyyndar, shyghyngha úshyraysyndar. Tarandar» - degenine elirip alghandar kónbedi» - degendi 1948 jyly, sol jyldaghy kóteriliske qatysqan Qasymbek Soltabaevtan auyzba-auyz estigenim mynau.
Múnda bir aitylatyn jaghday mynau: 1947 jyly jogharyda atalghan Qasymbek Soltabaev ústalady. Ol 1931 jylghy 3 sentyabridegi shapqan elding basqarushynyng biri esebinde qylmysy kórsetilip, tergeu jýrgiziledi. Sondyqtan da, búrynghy Shynghystau (qazirgi Abay) audanynyng sol jyl­dardaghy jaghdaylaryn biledi - degen kóptegen adamdarynan jauap alynady. Olardyng keybireuleri «ólgen arystannan, tiri tyshqan» dep Qasymbek Soltabaevty aghartu (aqtau) maqsatymen, bar-joqty ólgen Shәkerimge ýiip tógedi. Endi Shәkerim turaly olardan jauap alsa, týlki búltalaqqa salady. Sondyqtan tergeu ornynyng shyndyqty sheshuine qiyndyq kezdesui ghajap emes.
Jalghyz-aq eskeretin jaghday mynau edi: Soltabaev turaly, keyin de Shәkәrim turaly jauap berushiler kimder? Dәldi jaghdaylardy kózben kórip, bilgender me? Joq, orta joldan el auzyndaghy anyzdy terip: «Bizding auyl osy jaqta» - dep jauap berushi qular ma? Meninshe, kópshilik «qular» shyn jaghdaydy bilmeytin, tek el auzyndaghy anyzben sóz qúraghandar ma - deymin. Al ishinde bolyp, búltalaq jauap bergender bolsa, «ólgenge - óli dau» dep, rasynda shyndyqpen jetpegender dep bilemin. Ne óz zansyzdyqtaryn býrkeleushiler. Sizder búl jaghdaydy qalay bilding dersizder. Ol oryndy súraq. Birinshiden, men ótken uaqighalardyng basy-qasyndaghy kuәsimin. Ekinshiden, kóp jyl boyy istegendikten, teris júmysynan da habarsyz emespin. Ýshinshiden, Shәkerim jayynda sóz kóterile bastaghannan, isting jәii qalay sheshiler eken, shyndyghyna jeter me eken - dep, habardar bolyp otyrmyn.
Men kóp uaqyt mynanday oilargha da keldim. Shәkerim jóninde mening kýiindi bolghanym ne? Maghan keler payda ne? Kórdim degen kóp sóz... Nem bar, osynda - dep, talay ret jazghan hatymdy talay ret jyrtyp ta tastadym. Biraq shyndyq, әdilettilik óz dәrejesinde sheshiletin kýnge jetip otyrghanda, bolghan shyndyq búrmalanyp, shyndyqty biletin kuәlar óz bastaryn qorghap, is dúrys sheshilmedi me - degen oy meni tynyshsyzdandyryp, kózim kórgen, bilgen shyndyq shydatpay, osyny jazugha mәjbýr etti.
Bolghan uaqighalardyng týiindi әser­lerinen qysqartyp jazghandaghym osy boldy. Osy jaghdaydy anyqtaugha ne aitasyzdar, ol endi sizderge baylanysty.
Mening búl hatymdy alghandyqta­rynyzdan habar etulerinizdi súraymyn.
Ospanov (podpisi)
Mening adresim:
Semipalatinskaya oblasti, Abayskiy rayon, kolhoz iym. Stalina, s. Kaskabulak.
Ospanov Zeynel Aliaskarovich.
24 dekabri 1958».
Búl hattyng sonyna osy jazudyng iyesining qolyn jәne onyng týpnúsqa ekendigin rastaghan auyldyq kenesting móri basylypty. Shynshyl qariyanyng «Ashyq haty» Qazaqstan Ortalyq komiytetindegi talqylau barysynda aighaq retinde paydalanyldy. Septigi de erekshe tiydi. Sol ýshin de Jaghypar aghamyzgha, sol derekti ol kisige jinaqtap beruge kómektesken M.Týnlikbaev aghamyzgha da myng da bir rahmet aitamyn.
Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng shy­ghar­malarynyng Alash ardagerlerinen búryn aqtalyp, halyqqa jedel jetui­ning «halyqtyq joly» osynday edi. Al taghdyrly aqynnyng jazyqsyz jaz­­mysh jazasyna úshyrauy turaly әngimening jóni bir basqa. Ázirshe, osy bir «halyqtyq pikirdi» qozghaushy aghalardyng enbegin keshigip te bolsa kópshilikke jetkizudi paryzym dep sanadym. Óitkeni osynday sheshushi pikir iyeleri turaly maghlúmattar Shәkәrimning ómirine qatysty arnayy úiymdastyrylghan basylymdardyng na­­zarynan tys qalyp keledi. Aqyn taghdyryna arasha týsken adamdardyng esimin esten shygharu tektilikting belgisi emes bolsa kerek. Qayyryn halyqtyng qalys tilegi bersin.

«Týrkistan» gazeti