Seysenbi, 20 Sәuir 2021
Birtuar 3208 2 pikir 26 Aqpan, 2021 saghat 14:23

Naghyz akter turaly anyz...

Júmahan Ábdiqadyrov akter... Teatr jәne kino artiysi. Qazirgi kórermen Júmahandy «Súrapyl Sýrjekey» men «Batyr Bayannan» biledi. Al teatrdaghy rolideri ókinishke oray úmytylghan. Júmahandy sahnada kórgen kórermender de býginde sanauly qalghan bolar.

Jas akter Júmahan Ábdiqadyrov Jambyl oblystyq qazaq drama teatryna kelgen kezde ol shanyraqtyng naghyz órleu-ósu kezeni edi. Onyng ýstine bas rejisser Maman Bayserkenov teatrdyng repertuaryn biyikke kóterdi. Maman teatrdyng naghyz mamany bolatyn. Qasynda ekinshi rejisser Ásker Qúldanov ekeui teatrdyng bet-beynesin qalyptastyrghany ras-ty. Olar teatrdaghy Shekspirding «Otello», «Dualy týngi Duman», «Gamlet», M.Áuezovtyng «Enlik-Kebek», «Qaragóz», Gh.Mýsirepovtyng «Qozy Kórpesh-Bayan súlu», Sh.Aytmatov pen Q.Múhamedjanovtyng «Kóktemdegi kezdesu» Túrar Rysqúlov turaly jazghan Sherhan Múrtaza men Qaliqan Ysqaqovtyng «Revolusiya sarbazy» S.Jýnisovtyng «Tútqyndary» tek qana Taraz ýshin ghana emes, Respublika ýshin de mәdeny qúbylys edi. Al artisteri: QR Halyq artiysi Altyn Rujeva, Qazaqstannyng enbek sinirgen artisteri Orazghaly Ábdilmanov, Jorabek Shlýmbaev, Maqsút Salyqov, Gýlbarshyn Óskenbaeva, Átirkýl Dýisekenova, Jas buyn artisteri Maghzom, Shalqiya Baqytjanovalar, Qarabay Satqanbaev, Ýmbet Áljanov, Mәken Rahymjanova, Spandiyar Múqyshev, Shәmshәgýl Jәmenkeevalardyng «altyn kezderi» bolatyn. Jәne sol jyly Jambyl teatry Almaty qalasyna baryp, talghamy biyik kórermen men teatr synshylarynan joghary baghasyna ie bop kelgen edi. Institut qabyrghasyn endi tamamdaghan jas Júmahangha búl kezeng onay emes-ti. Alayda qúday bergen dene men darynnyng arqasynda ol kózge birden ilindi. Júmahan kele sala M.Áuezovtyng «Enlik-Kebegindegi», Esen, «Qozy Kórpesh – Bayan súluyndaghy» Qodar, D.Isabekovtyng «Ápkesindegi» Timur, T.Ahtanovtyng «Antyndaghy» Ábilhayyr, Shekspirdin, «Gamletindegi» Laert, «Dualy týngi dumanyndaghy», Oberon patsha A.Bekting «Volokolam tasjolynda», Bauyrjan Momyshúly, O.Bodyqovtyng «Jan azabyndaghy» Mosart Sh.Múrtaza «Stalinge hat» Staliyn, M.Áuezovtyng «Ayman-Sholpanynda» Arystan D.Isabekovtyng «Kishkentay auyl» Demesin, Shekspirding «Richard III») Eduard patsha. Osy tizimdegi orny erekshe ol Aleksandr Bekting «Artymyzda Moskva» povesi boyynsha Ásker Qúldanov qoyghan «Volokolamsk tasjolyndaghy» Bauyrjan Momyshúlynyng obrazy bolatyn. Júmahan sahnagha gýrildep shyghyp kelgende Baukenning ózi kelgendey әserde qalatyn. Onyng ýlken kózderi ottay janyp, blindajda oilanyp әrli beri jýrgende , komandiyri V. Panfilov pen ekeuining arasyndaghy sahna әkemen balanyng sóilesuindey boldy. Al qorshaudan shygharda – Júmahan pistoletin joghary kóterip «Ura!» dep aiqaylap jau shebin búzghanda, tek sahna ghana emes, kórermen de ornynan túryp keterdey әserge bólengen. Osy roli ýshin Jas akter «Jiger 76» festivalinde laureat bolyp alghashqy diplomgha ie bolghan.

Boris Polevoydyng «Naghyz adam turaly anyz» kitabynda Sovet Odaghynyng batyry Aleksey Meresiev turaly jazghan. Onda úshqysh Aleksey ózining kezekti tapsyrmasynda jau ordasyn bombylap jýrip, samoleti qúlap ózi jau tylynda qalady. Eki ayaghy jaraly әzer shyghady qorshaudan. Dәrigerler amalsyzdan onyng eki ayaghyn kesip tastaydy. Alayda ózine degen senim men dos-jarannyng kómegi ony shturvalgha qayta otyrghyzady. Eki ayaghyna protez salghan úshqysh keyin sau kezinen de artyq erlik kórsetedi.

Búl soghys kezindegi batyrlardyng erligi. Netken jankeshtilik! Netken óz-ózine degen senim. Múnday erlik tek soghys kezinde ghana emes. Beybit kezde de bolyp jatyr. Kópshilik onyng bireuin bilse, bireuin bilmeydi.

Úiqysy oyau edi. Bir sәt úiyqtap ketken. Týsinde sheshesi Mórjan bolu kerek. Júmahandy mandayynan sýiip jatyr. Aymalap jatyr.

-Siz kimsiz? –deydi Júmahan úyalyp.

-Men be? Men sening ananmyn.

- Mening sheshem basqa kisi ghoy. Dildәkýl...

-Joq balam... Men naghyz shesheng Mórjanmyn...Dildәkýl ekinshi sheshen.

«A-a a shynynda da myna kisi mening óz anam ghoy. Týri qanday meyirimdi edi. Apa... Apa...Men sizdi tanymay qaldym... Keshirinizshi. Siz kókke úshyp, biz jetim qalghanda men 4-te ghana bolgham. Týrinizdi de úmyta bastaghan ekem.... Apa... Apa... Ol anasyn endi qúshaqtay bergende bir úly kýsh keudesinen iyterip jibergen... Ol qúlay berdi....

Osy kezde qúlaghyna tars etken dybystan shoshyp oyanghan. Aldymen sanasy oyanghan. Qatty bir soqqydan basy men beli ýzilip keterdey auyrghan. Sosyn moyny júlynarday bolghan. Ary qaray qap-qara dýniye. Sosyn jarq etken kýnning sәulesindey jaryqtan eki kózi kórmey qalghan. Jo-joq...úiyqtap ketken eken ghoy. Júmahan esinen tanyp qapty.

Tanghy saghat 6-larda Pavlodardan shyqqan «Qazaqfilimnin» uaziygi Selinograd, Qaraghandy, Semey, Ýsharaldy artqa tastap Taldyqorghangha asyqqan. Keshke qalada «Batyr Bayan» filimining túsau keseri. Júmahannyng qasynda filimning rejisseri Slambek Taukelov bolghan. Týngi jaughan kirbik qar, sharshaghan shofer, qatty kele jatqan mashinanyng tormozy ústamay audarylghan. Jәne Andreevkanyng osy jerlerinde say kóp. Mashina eki-ýsh audarylyp baryp tónkerilgen. Qatty soqqydan Júmahan esinen tanyp qaldy. Tipti ony mashinadan qalay shygharyp alghany, ony Sarqandtaghy auruhanagha qalay aparghany da esinde emis-emis. Búl Óner aidynynda Jalauyn jana kótergen kemedey Júmahannyng da júldyzdy sәtin jana bastaghan kezi edi..

Kenenbay býgingi spektaklidi erekshe oinady. «Bizding Ghanida» ol Ghanidy oinaydy. Akter Kenenbay Qojabekov «Shabandoz Qyzdaghy» Aydar, Mark Donskoydyng «Aliytet uhodit v gory» filimindegi Ayedan song akterding shyn mәninde baghy janghan. Jas akter TUZ-ding komsomol komiytetining basshysy, teatrdaghy basty roliderde de Kenenbay. Bolashaqta Gamletpen Per-Guntti, Hlestakovty oinaymyn deytin.

Qar aspannan býgin bir erekshe jauyp túr. Búl qantar aiynyng ortasy bolatyn. Keshke bolashaq spektakliding progony. Bastaluyna da uaqyt az qalghan. Kenenbay kónili kóterinki, myna әlemdi qúshaqtap, aimalap, bauyryna basqysy kelgendey kýy keshken. Oida joqta qarsy aldarynan bir top iship alghan jigitter shyqty. Qasyndaghy eki dosynan aldymen temeki súrady. Olardy boqtap, bylapyttap, әjualay bastady. Eki dosy da teatrda, kinoda týse bastaghan jas akterler bolatyn. Mazaqtaghandary azday, әlgi shpanalar endi olargha qol júmsap, sabay bastaghan. Kenenbay bәrine tózse de, múnday qorlyqqa shydamady. Ol ómirde de, ónerde de әdiletsizdikti sýimeytin. Onyng ýstine dosyn úrghanda qarap túrsyn ba? Kenenbay da bireuin bir úrghan. Ekinshisin teuip ýlgerdi. Qyp-qyzyl tóbeles. Taghy bir dosy bar-tyn. Bir sәt art jaghynan bireu kep qylghyndyrghanday boldy. Basqa eshtene bilmeydi. Kenenbaydyng júlynynan ótkir biz qadalghan bolatyn. Appaq qar jaughan kóshede jaraly Kenenbaydyng qansha jatqany belgisiz...

Oghan dәrigerler otany 5 saghat jasady. Tipti onyng ayaghyna túryp ketui de eki talay bolatynyn ashyq aitty. Biraq Kenenbay júlynyna súghylghan bizge de, taghdyrdyng tauqymetine de qarsy túra bildi. Ony kóp júrt ornynan túra almas degen. Biraq Kenenbay osy jerde Pyatigorskide biyik baspaldaqpen joghary shyghudy qayta ýirendi. Tayaghyna birde sýienip, birde sýienbey baspaldaqpen shyghyp jýrdi. Kenenbay ózin-ózi qinady. Baldaghyn tastap qaytadan kinogha týssem, taghy da sahnagha shyqsam dedi. Áriyne oghan dosy Súltan Hojyqov ta kýsh berdi. «Kәne, Kenen, erikkendi qoy. Men sening ornyna basqa akter izdemeymin. Ózing bastaghan filimdi ózing bitir, Pyatigorskiden baldaqsyz oral» degen sózi ýlken kýsh berdi. Sol ýshin de Kenenbay baryn salghan.

Júmahan jalpy batyr jigit. Eki iyghyna eki kisi minerdey apaytós azamat. Ol jas kezinen úshqysh boludy armandaghan. Biraq әskery komissiya onyng kózinen aqau tapty. Jalpy әskerge, ne tank, ne artilleriyagha barghysy kelmedi. Onyng ýstine orysshagha shorqaq. Sóitip jýrip bir jyly beker ketti. Ol kezde oqugha týse almau jigit ýshin ýlken syn-dy. Osylay jýrgende auyldasy Mahmud Ibraev kezdese ketken. Mahmud sózshen. Jalbyraghan shashy, keng balaq klesh shalbary, gýldi galstugi, onyng bolashaq naghyz artist ekenin «Menmúndalap» túrady. Onyng ýstine Mahmudtyng aitqanyna sense, artist degen naghyz taptyrmas mamandyq kórinedi. Tek kinogha týsip, teledidargha shyghyp el aralap jýrip, qúrmetke bólenetin júmys eken. Áne Asadaghy Túnghyshbay Jamanqúlov teledidardan anda-sanda kórinedi. Al Asanәli Áshimov birese Bekejan, birese qyzyl komissardy oinap «Dutovty ólitirip» jýr. Qysqasy Júmahan da myna sózge eliktey berdi. Túnghyshbay jón siltep, bolashaq múghalimi Asqar Toqpanovpen kezdesken. Sol jyly Júmahan Qúrmanghazy atyndaghy memlekettik konservatoriyanyng teatr fakulitetine oqugha týsti. Bala kezinen sportqa qatysyp, kýresten audan, oblystyq jarystarda jýldeli oryndar iyelengen jigitke bi, plastika, vokal sabaqtary onay bolghan joq. Ol kezde teatr fakulitetining studentterining barlyghy derlik jataqhanada túrady.Manaydaghy tentek jigitter qala berdi Júbanov mektebin bitirgen «qalalyqtar» teatr fakulitetine maza bermeytin. Osynday kezenderding birinde 4 jigit kep Júmahandy dýkenge júmsaghan. Biraq bes minuttan song әlgi «krutoy» tórt jigit Júmahannyng aldynda tizerlep otyryp keshirim súrady. Alayda ishindegi bireui kek saqtap qalypty. Almatynyng kýzgi keshining birinde bir top bandit symaq jigitter kelip Júmahandy «tәrbiyelegisi» kelgen. Olar Júmahandy kóshege shaqyrghan. 15-20 jigitke ol jalghyz qarsy shyqty. Abay kóshesining aldy ýlken alleya... Baq. Búl jerde jaryq ta shamaly. Júmahan qaltasyndaghy pyshaqty suyryp alyp óz bilegin, ózi kesip jibergende qyp-qyzyl shapshyghan qandy kórgen jigitterding esi shyqqan. «Qane kim bar maghan shyghatyn? Kelinder qane qazir bәrindi qyrayyn!» degende 20 jigit bet-betimen túra qashqan. Búl Júmahan jayly anyzdyng basy.

Júmahan student kezinde-aq kinogha týsti. Rejisser Shәrip Beysembaevtyng «Kәusәr» filiminde basty rolide oinady. Jylqyshy Abylay adal da, batyr jigit. Medbiyke Áygerim de onyng osy qasiyetin baghalaghan. Sondyqtan da pysyq Boranbaygha emes, súludyng jýregi Abylaygha búrghan. Júmahan búryn atyn ghana estigen, bolmasa kinodan, ne sahnadan ghana kórgen artisterimen partner boldy. Ákesin Kәuken Kenjetaev, sheshesin Ámina Ómirzaqova, partneri bolyp Múhtar Baqtygereev, Dosqan Joljaqsynov jәne jas aktrisa Gýlnәr Eraliyeva týsken. Júmahan ekranda keremet kórindi. Batyr deneli jigitting atqa otyrghany erkshe-tin. Dәl bir eskertkish ispetti. Qong qara ótkir kózderinde tek batyrlyq, erlikten ózge nәziktik, qorghansyzdyqty kórsete bildi. Onyng nәzik jýregi adamdy - sýng, adamdy qúrmetteuden túratyn, tabighy talant ekenin birden dәleldegen. Premiera «Kino ýiinde» boldy. Zal kórermenge lyq toly. Ol kezde qazirgidey emes, el-júrt quanyshty bólisuge asyghatyn kez. Qaranghy zaldaghy ekrannan bir sәt Júmahan jarq ete qalghanda, ishimizde eki-ýsh úday oy payda boldy. Birinshisi –tanghalu. Ekinshisi «Júmahannyng ornynda men nege bolmadym eken» -degen arman qiyal... Ýshinshisi maqtanysh Júmahan Ábdiqadyrovpen birge oqimyn degen tәubeshilik. Biz Júmahandy sol keshte qayta tauyp, qayta tanysqanday boldyq. Ásirese qyzdar... Ánsheyindegi teatr fakulitetining jigitterine múrnyn shýiirip qaraytyn muzykant qyzdar da, jogharghy kurstyng arulary da Júmahandy kezdesse qúr jibere salmaugha tyrysqan. Alayda bir togha qyzgha qyry joq, olarmen onasha qaludan qashatyn Jýken, qyz kórse qútylugha asyq bolatyn.

Júmaqannyng әkesi Ábdiqadyr ómir boyy naubayhanada istedi. Bayaghy FZU-da bireuler elektriyk, bireuler shofer kombayner bolyp oqyp jatqanda Ábdiqadyrdy múghalim naubayshynyng oquyna jibergen. Júmahan sondyqtan da keremet aspaz. Onyng juan sausaqtaryn kórgen adam basqa basqa odan múny kýtpeui mýmkin. Al Jýkeng palau pisirgende oryssha aitqanda «Palichiky obliyjeshi». Al mәnti týiip, lagman sozghany kez-kelgen kelinshekke ýlgi bolary haq. Al et asqany –bir tóbe. Ol az deseniz. Júmahan etik te jamaydy, jyrtylghan dopty da ózi tigip, búzylghan kez-kelgen velosiyped bolsyn, saghat bolsyn jóndey beredi. Jәne sol ýshin eshqashan eshkimnen bir tiyn almaydy. Ásirese bayaghyda Júmahandy «mýgedek» dep teatrdan shygharyp jibergende ol jabyrqaghan joq. Sol manaydaghy avtotúraqta kýzetshi bolyp istedi. El ayaghy basylyp onasha qalghanda kózmayy tausylyp saghat jóndeytin. Búl ózi qyzyq júmys. Bylay qarasang basyng qatady alayda saghattyng ishi de ózge әlem basqa planeta. Ár týrli tetik. Birimen biri jalghasqan, birin-biri kótergen, iytergen úsaq dýniyeler. Júmahan úzaq týnder eshkimge kórsetpeytin kóz jasyn, eshkim joqta osylay tógetin. IYә,iә ol talay ret ózine-ózi qol júmasasam degen sәtter de bolatyn. Biraq kishkentay eki qyzy men jary Gýlshatty qalay tastamaq. Jo-joq... degen Jýken. «Men keudemdegi jýregim soghyp túrghanda ólmeymin» degen. IYә... búl da Jýkeng jayly anyzdardyng bir tarmaghy.

Kenenbay 32 jasynda mýgedek bolyp qaldy. Almatydaghy kinoakterlerding mektep-studiyasyn óte jaqsy tamamdaghan ol Mark Donskoydyng «Aliytet uhoditi v gory» filimindegi basty roliding birinde Ayeni oinady. Búl Qyzyl Armiyanyng Chukotkige kelui ondaghy bolisheviziyanyng ornauy jayly. Búl filimde ol ataqty Georgiy JJenov, Yuriy Leonidov jәne qyrghyzdyng daryndy artiysi Múratbek Rysqúlovtarmen әriptes-partner boldy. Jas akter ýshin búl әri baqyt, әri abyroy edi. Búl onyng tek kino-teatr ghana emes qazaq ónerining esigin erkin ashqan daryndy jas ekendigining dәleli bolatyn. Keyde pende bolghan song әttegen-ay deysing ghoy. Shirkin... Kenaghamyz... Qadirli Kenenbay Qojabekov sau bolghanda ekran men sahnada qanshama obrazdar jasar edi dep oilaysyn. Átten... Biraq shýkir deysin... Kenenbay mýgedek bolyp jýrip te talay-talay obrazdar jasady. Ásirese «Qyz Jibektegi» Jibekting әkesi Syrlybay han, «Mening atym Qojadaghy» múghalim Rahmanov, «Qúlagerdegi» Batyrashty, jәne Bolat Shamshiyevting «Qasqyrlar apanyndaghy» basty roli Músa Shәripovtyng obrazdary qazaq kinosynyng altyn qorynda.

Júmahan az uaqyttyng ishinde D. Manabaydyng «Súrapyl Sýrjekeyinde» Sýrjekeydi, T.Ómirzaqovtyng «Ámina» filiminde Áminanyng әkesin,Q.Qasymbektovtyng «Jambyldyng jastyq shaghynda» filimderine týsip ýlgerdi. Biraq el ishinde ony «Batyr Bayandaghy» basty roli Bayan dep biledi. Filim Maghjan Júmabaevtyng «Batyr Bayan» poemasynyng jelisi boyynsha, Smaghúl Elubaevtyng ssenariyimen týsirilgen. Jәne búl tek kiynematografiya ýshin emes, jalpy elimiz ýshin de óte bir qiyn da, múqtaj kezender bolatyn. Rejisser Slambek Tәuekel filimdi Kókshetauda týsirdi. Kino rejisserding de, ssenaristing de eng negizgi kórermenning kónilinen shyqqan tuyndy boldy. Osy filimde Batyr Bayannyng tughan inisi Noyannyng jonghar qyzy Laghdagha ghashyq bolyp, ekeuining qashatyn sahnasy bar. Onda jas akterlar Kenes Núrlanov pen aktrisa Amina Mahmetova týsken. Osy kezde Noyannyng aghasy Batyr Bayan keledi.

-Noyan, qayda qashyp barasyn? Ayt deymin.Jonghardyng qyzymen qashyp barasyng ghoy. Sening satqyn bolghanynsha ólgening artyq...

Batyr Bayan tughan inisi Noyandy da, onyng sýigen qyzy Laghdany da sadaqpen atyp óltiredi. Óltirmeske amal joq. Tughan el, tughan jer ýshin, jau tabanynda taptalmas Erkindik ýshin Bayan bәrine baruy tiyis. Halqynyng bolashaghy ýshin ol bәrin de qúrban etuge dayyn. Mine birin-biri sýigen eki jas qúshaqtasqan Qozy men Bayanday súlap jatyr. Olardyng bar kinәsi birin-biri sheksiz sýigendiginde ghana. Taza, adal, mahabbattyng qúrbany bolghan qos ghashyq. Batyr –anghal degen. Bayan yzamen, lyqsyp kelgen ashuymen isterin istep, jasaryn jasap bolghan song adamy qalpyna keledi. Batyr zar enirep iyen dalada jan úshyraydy. Batyr Bayan - Júmahan búl sahnany keremet kórsete bildi. Onyng jan dýniyesine myna dýley tabighat ta tynysh túra almady. Júmahannyng inisi Babahan da er minezdi, eshkimnen taysalmaytyn qoryqpaytyn er jigit bop ósti. Áli esinde Júmahan inisi ekeui әkesine naubayhanagha baryp kesh shyqqan. Ol kezde Asa audan ortalyghy bolghanmen, kóshelerinde sham joq.Qoyyndarynda әkesi ýige berip jibergen eki ýsh bólke ystyq nan bar. Osy kezde búryshtan bir top balalar shyghyp, búlardyng nandaryn tartyp aldy. Babahan óte namysshyl... Álgi jasy ýlken jigitterding kóptigine qaramay tóbelesti bastap ketti. .... Ekeuin bir top jigitter әbden tepkiledi. Júmahan sol sәtte ózi tayaq jep jatsa da, Babahandy ayaghan. Ony ishten teuip, әlgi banditter úrghanda ózi ýshin emes, inisi ýshin jylaghan. Batyr Bayan da inisi Noyandy óltirgen sahnasy dәl sony eske týsirgendey. Onyng ýstine inisi Babahannyng ómirden ótkenine kóp uaqyt bolghan joq-ty. Júmahan búl qiyn sahnany 1-aq dublimen týsti. Ánsheyinde akterler kamerada jylay almasa olardyng kózine gliyserin tamyzady. Bolmasa basqa tamshylar qúyady. Al Júmahan oghan barghan joq.Ózi jylady. Eniregende eki iyghy dirildep toqtay almaghan. Týsiru toby da, operator, rejisserdan bastap jaryq berushilerde Júmahanmen qosa kózderine erik berdi. Sol kýni tabighatta erekshe bir tebirengendey aspandy qara búlt jaulap, kýzding nóseri qosa qúiylghan. Júmahan búl sahnada tek Qazaqfilimning kóginde emes, Álemdik júldyzdardyng gharyshyna kóterildi. Onyng tek batyrdy ghana kórsetpey, bilegine sengen Bayandy ghana bayandamay, adamy jýregi nәzik, bauyrmal, ótkenine ókine biletin jany jaraly, jýregi qars airylghan, bahadýr bauyryn joghaltqan Bayan bolatyn. Búl da Júmahan jayly anyzdyng bir tarmaghy.

Belgili jazushy, ssenarist Smaghúl Elubay osy jayly ókinishpen «Eger Júmahan myna jaghdaygha tap bolmaghanda batyrlar gallereyasyn somdaytyn akter edi» deydi. Óte dúrys aitylghan sóz. Shirkin-ay dersin... «Júmahan ekrandaghy Mahambetti de, Ábilhayyrdy da, Abylaydy da , Qabanbaydy da yaghny kez-kelgen batyrlardy oinaytyn akter edi.» deydi.

Kenenbaygha eng qiyn tiygeni qyzday qosylghan jary Rimanyng ýiden ketui boldy. Úly Iliyas pen qyzy Alena qolynda qalghan. Al sýigen jary kete bardy. Kelinshegining mýgedek adamnyng qasynda úzaq otyrugha shydamy jetpedi. Jo-joq... Qayta ketkeni de dúrys shyghar. Beu dýniye-ay... Shabandoz qyzgha týsken jap-jas, qarasa kóz toyatyn artistke qaramaghan, kóz tastamaytyn qyz bolmaytyn. Biraq Kenenbaydyng kónili osy kók kóz Rimagha týsti. Ákesi Moldan ishtey úlynyng osy Rimagha, ózge elding qyzyna ýilenem degenine qarsy bolghanmen, eshtene degen joq-edi. Qayran әkesi ishtey sezgen eken-au. Alayda... alayda әtteng dýniye...

Gýlshat Qypshaqova Qazaqstannyng Halyq artiysi Sholpan Jandarbekovanyng kursyn tamamdap kelgende 20-dan jana asqan bolatyn. Jalpy Gýlshat Almaty oblysynyng tumasy. Sondyqtan da ol oqu bitirisimen alysqa emes, Tarazgha keldi. Qyldyryqtay qypsha bel, úzyn boyly, biday óndi qyz kele sala teatrdyng geroinasy boldy. Ol kele sala M.Áuezovtyng «Enlik-Kebektegi» Enlikti, U.Shekspirding «Otellosyndaghy» Dezdemonany somdady. U.Shekspirding «Gamletindegi» Ofeliyany, Sh.Aytmatovtyng «Ana-Jer-Anasyndaghy» Jer-Anany t.b. Gýlshat jarynyng qiyn qystau kezeninde qasynda sýieu bola jýrip, teatrda da 60-tan asa roliderde oinady. Jataqhanada kórip jýretin qara qyzben Júmahan osy jerde –Tarazda kóp sóilesetin. Ekeui de birin-biri únatqan... Kóp úzamay ýili-jarandy boldy. Ýielmeli-sýielmeli Ásel men Áneli ómirge keldi. Túp-tura Kenenbaydyng taghdyrynday, Júmahan da kóp qinaldy. Kóp oilandy. Birde týn ortasy aughanda sol qorqynyshyn әieli Gýlshatqa aitqan. Al, Gýlshat tek basyn shayqap jylay berdi, jylay berdi. «Ne bolsa da, men sening mәngi baqy qasyndamyn» degen. Keyde men Júmahannyng býginde tiri jýrui de osy Gýlshattyng arqasy bolar dep oilaymyn.

Búl sәt, búl týn Júmahandy ómirge qayta әkelgen. Sol týnnen bastap Júmahan ómir sýruding ne ekenin ózine de, jary Gýlshatqa da, ózge júrtqa da kórsete bildi. IYә, Jýkeng jayly búl da bir anyz.

Júmaqan Ábdiqadyrov býginde kinogha da týspeydi. Sahnagha da shyqpaydy. Omyrtqasyna bir emes eki ret ota jasaldy. Ásirese ekinshi ret jasauyna Elbasy N.Nazarbaev Júmahan jayly gazetten oqyp Jambylgha kelgende arnayy shaqyryp, sóilesip, Germaniyada jasalatyn otanyng aqshasyn de sheshken. Ókinishke oray ol ota Júmahangha kómektesken joq. Eki qyzdary býginde túrmysta. Ekeui de Almatyda túrady. Al Tarazdaghy kishkene ghana eki bólmede Gýlshat ekeui. Oblystyq әkimshilikke rahmet, osydan 10 shaqty jyl búryn kishkene mashina bergen. Bar tiregi tek sol. Al ataq, orden-medali jayly sóz bolsa, Jýkeng ýnsiz. Ótken kýnde belgi joq degendey. Bayaghyda oinaghan rolideri ýshin kim ataqqa úsynady deysin?! Átteng dýniye-ay... Bir kliyp, ne 2-3 әn aitqan pysyqaylar «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkerin» alyp jatqanda Júmahandy eske alam. Al Jýkeng oghan filososfiyalyq túrghydan qaraydy. «Meyli jastar alsyn, bizdi qoyshy» deydi ol.

Batyr deneli bayaghyday aq kónil taza da darhan Júmahan Ábdiqadyrov býginde oy ýstinde kýndelik jazady, kitap oqidy, janalyq kóredi, jastargha tilek tilep, dúgha jasap otyrady. «Tek Elimiz, Júrtymyz,Halqymyz aman bolsyn.» deydi. Men de soghan ishtey qosylamyn.

Qazaqstannyng Halyq Artiysi Úly Kenenbay Qojabekovtyng kórgen qiyametindey, Júmahan Ábdiqadyrov ta taghdyrdyng - tauqymetin azapty kýnderdi artqa tastap ertegining batyrlarynday Úly ómir kóshinde ilesip kele jatyr. Jәne onyng eng bir keremet qasiyeti qanday jaghday bolmasyn әrdayym barlyq nәrsening jaqsy jaghyn kóre biletin optimisttigi. Qashan kórseng de, telefonmen sóilesseng de, arqa-jarqa, ómirinde eshtene bolmaghanday qarqyldap kýlip, anekdotyn aityp ainalasyn núrgha bólep jýredi. Qazaqsha aitqanda manayyna núryn shashqan batyr jigit, baluan jigit, aluan qyrly jigit, kóresing de riza bolasyn. Osy sәtte mende:

Ey, Alla osynday azamattyng ómirin úzaq ete gór, azabyn azayta gór. Bolashaghynyng quanyshyn kórsete gór.» dep tileymin. Oghan pәter de , ataq ta, orden-medali da emes, oghan tek Amandyq bere gór deymin!

Talghat Temenov,

QR Halyq artiysi, rejisser 

Abai.kz

2 pikir