«El bolam deseng besigindi týze»-deydi atam qazaq. Besikti bópe ýshin jasaytyny belgili, al bópe jasau ýshin bel kerek. Ózderiniz bayqap otyrghanday, «Úly sózde úyattyq joq», taqyrybymyzdyng ayasy - belden tómen, tizeden joghary: latynshasy potensiya, qazaqshasy bel. Jalpy «bel-bel» dep betimiz bәribir ashylatyn bolghasyn әngime barysynda belden kóp әri emes dýniyelerdi de týgendey ketermiz. Keshegi Kenesting puritandyq sayasatynyng (jalpy búl jaman sayasat emes) saldary ma, әlde biz sonday úyalshaq halyqpyz ba, әiteuir búl qazaqy BAQ-ta baghy ashylmaghan, bir shyr bitpegen taqyryp. Mýmkin, tipti, shynynda da búl turaly әngime qozghaudyng qajeti joq shyghar -qazekem kezinde «býlkýl» jayly kýnkilsiz de biraz sharuany tyndyryp tastaghan joq pa? - degen oy da keledi. Alayda biz (ókinishke oray?) aidalada otyrghan joqpyz, jahandanudyng jaghalauynda jýrip-aq Batystyng jynystyq tәrbiye-sayasatynyng soqqysy astynda qalyp jatyrmyz. «Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» degendey, kýni erteng DSÚ-gha kirgende býkil jýris-túrysymyz ghana emes, jatysymyz da batysy bolyp shygha kelui әbden mýmkin. Sondyqtan búl shirkindi júqalap bolsa da jaghalau, onyng qazaqy әdebin qalyptastyru qajet shyghar,- dep oilaymyn. Eng bolmasa balamyzdyng «men qaydan shyqtym?» - degen qashyp qútyla almaytyn súraghyna úyalyp-qyzarmay, qaqalyp-shashalmay jauap bere alatyn shamamyz boluy qajet. Kókkóz kórshilerimizge rahat - bәrin jaba salatyn kapusta, tyrnalary bar. Biz de qúr alaqan emespiz, әriyne: «ah» degende arystay úl shyghatyn auyz», «bala tauyp bere beretin dala men shana» bar. Biraq bizge, sirә, búdan basqa nanymdyraq batyrlardy oilap tabu qajet-au. Ádette shomataydyng ata-anasyna «әshu» berip quantudan basqa da missiyasy baryn bala ýi-ishinen emes, ózinen bir-eki polzonkiydi búrynyraq tozdyrghan jora-joldastarynan bilip jatady. Biraq «ústazy» úghyndyrghany bir pәlege úryndyrmasyna kim kepil ? Olay deytinim, arnayy medisinalyq basylymdarda bolmasa, kóp tilge tiyek bolmay jýrgen «onanizmdi» balalar bir-birinen ýirenedi, ghalymdardyng kópshiligi búny alyp bara jatqan ziyany joq, kerisinshe tipti paydasy bar (boydaghy artyq quat-kerneuden bosatady-mys) jynystyq qalyptasu kezenining ótkinshi bir kórinisi sanasa, keybir ghalymdar onanizmdi ziyandy әdetke (jynys mýshelerine infeksiya týsiru qaupi, er jetip-boy jetkende júbaylyq ómirdi qalyptastyrugha kedergi: keybir adamdar onanizmge boy ýiretip alyp, tabighy qatynastan әser ala almay qalady, tabighy hәm taza janúyalyq qatynaspen óteletin jynystyq qúshtarlyqty onanizmmen auystyryp alu ýilenu/kýieuge shyghudy kesheuildetedi -mys, t.b) jatqyzady.

Birden aita ketelik, Kenes Odaghy kezinde ekinshi toptyng pikiri ýstem boldy, al otandyq ghalymdardyng búl turaly, onyng aldyn alu joldary jóninde oi-pikirin ókinishke oray kópshilik qazaq baspasóz betinen kóp kezdestirmeydi. Jalpy, ziyandy әdetterding kóbi ruhany tәrbiyening kemdiginen, balanyng der kezinde sharuagha aralastyrylyp júmsalmauynan, bos uaqytynyng kóptiginen bolady. «Erikken adam en...in uqalaydy» degen maqal shygharghanyna qaraghanda qazekemning búdan habary bolghan jәne aldyn alu joldaryn bilgen: taza auada asyr salyp oinaghan, qoldan keletin júmystargha aralasqan, shokolad-kola syndy qozdyrghysh hәm artyq quat bergish nәrselerden ada bala әdette atalghan bәleden aulaq. Onymen ainalysugha mýmkindigi de, yqylasy da joq bolady. Kóptegen ata-ananyng jynystyq tәrbiyeden habary azdyghyn myna mysaldan kóruge bolady: barlyq derlik toy-dumanda ýlkendi-kishili qyz balalar belin jalanashtap, kindigin ashyp, bóksesin audaryp-tónkerip ózderi «Shyghys biyi» dep ataytyn birdeneni kórsetedi. Shyndyghynda búl eshqanday da shyghys bii emes, qozdyru biyi, tipti qylmys biyi. Búnday biydi kezinde baylyq, biyligi jeterlik, alayda «qoynynda qalashy qalmaghan» patsha-súltandardyng boyynan qúmarlyqtyng qaldyghyn oyatu ýshin garemdegiler, kәniyzәktәr biylegen. Endi kelip osynday baghy ashylmaghandardyng búralan-iyreleng qaghuyn qyz-qaryndastarymyzgha jasatyp, oghan qol soghyp qolpashtaghanymyzgha jol bolsyn?! Shala mas qozyqaryndardyng jas qyzdyng jalanash etine kóz sýzip, qazaqy striptiz ýshin kir-kir 200-500-dikti manghazdana úsynuy - jiyirkenishti kórinis. Búl «biy-symaqty» sadaqa jinaudyng mәdeniylendirilgen týri deu arqyly biraz qandasymnyng shamyna tiysem, onda búl maqalany bosqa jazbaghanym.

Jalpy, keybir zertteushilerding pikirine sýiensek - by tabighatta eki roli atqarady eken: bolashaq jemtigining saqtyghyn kemitu ýshin (mysaly, týlki iri qústardy aulau barysynda olardyng aldynda audarylyp-tónkerilip biylep jýrip shap berip ústap alady) ne úrghashy ang erkegin (nemese kerisinshe) ózine nazaryn audarugha, qúmarlyghyn oyatugha qoldanylady (biz múnday kórinisti hayuanattar turaly habarlardan flamingo siyaqty qústardyng biyinen kórip jýrmiz). Yaghni, mening bir tanysymnyng aituy boyynsha biyleu men kýileuding auyly alys emes. Jogharyda men jynystyq tәrbie baghytynda jazatyn qazaq baspasózi joq dep edim, basyn asha keteyin shyndyghynda onday BAQ joq emes, bar, biraq olardy jynystyq tәrbie baghytyndaghy degennen kóri jynystyq jýgensizdikti jarnamalaytyn gazet degen jarasatyn siyaqty: maqalalarynyng aty da onyp túrghan joq (әdette ol gazetterdegi jazbalardyng aty «Jezókshe qyzdyng hikayasy», «Kónilshek kelinshek jayly kórkem sóz», «Atasymen ashyna kelin», «Jýrgish jigitting jazbalary», «IYt-madamnyng dosy», «Kógildirdin» kóz jasy», shamasynda bolyp keledi), zaty da solay - jynys әlemining qoghamda oryn alghan neshe týrli jyniy-shaytany jaqtary avtorlardyng óz qiyalyndaghy odan ótken soraqy fantaziyalarymen bayytylyp oqyrmandaryna úsynylady. Atalghan tuyndylardy túraqty týrde oqyghandardyng onbaghandyq, zina, azghyndyqtyng san-aluan tәsilderin mengerip shyghugha mol mýmkindikteri bar, jenil jýristing oqulyqtary ispetti oryssha aitqanda bulivarno-vuligarnyy búl gazetsymaqtardyng bir nómirin jibermey oqityn oqyrmandary jetkilikti. Bir tang qalarlyghy búnday bylghanysh gazetterde atalghan taqyryptaghy maqalalarmen Qúran, hadiys, diny әngimeler qatar jýredi. Gazet qúryltayshylarynyng búl jerdegi logikasyn týsinu qiyn, alayda anayylyqtan aulaq bolyp jynys mәselesi turaly qalam tartu mәdeniyetin qalyptastyru qajetiligi anyq. Alayda jynystyq tәrbiyedegi óreskeldikter tek gazet betinde ghana oryn alady degen týsinik qalyptaspauy kerek, televizordan da talay әttegen-aylardy bayqap qalasyn, mysaly, qazaq televiydeniyesining әzil-syqaq baghdarlamalarynda «kógildirlerdi» kórsetu ýrdiske ainaldy, «Búralqy sóz kýluge jaqsy» ghoy, degenmen bizding elimizde Qúdaygha shýkir, tap onday problema joq siyaqty, bolsa da búl kýletin emes, jylap otyryp jóndeytin mәsele siyaqty. Televiydeniyening odan basqa da kelensiz rolideri jetip jatyr, mәselen jarnamalardyng jartysynan artyghy jartylay jalanash súlu әielding qatysuymen jýredi. Búdan qanday qauip bar deysiz ghoy, búdan qoghamgha orasan zor ziyan bar, bәrin aityp jatyp jatugha bir maqala týgil 1-2 jornal kemdik qyluy mýmkin, sondyqtan erkekterge tiyetin qiyanat turaly az-kem әngime qozghayyn. Adam balasynda úyat degen qasiyet payda bolyp abiyúryn japqaly, әsirese kózzinanyng ózine qatang tiym salynghan músylman qoghamynda  әiel zatynyng ashyq-shashyq jýrui qúptalmaytyn qúbylys edi. Jalanash et kózine týsken sәtte tabighattyng jaratylys zandyghyna sәikes erkekting kónili erkinen tys eleng ete qalady, al jalanash әielding jandy-jansyz beynesi kóshede, kitapta, gazet-jurnalda, kógildir ekranda,...bir sózben aitqanda attaghan sayyn kezdese bergendikten bir oyanyp bir bosap әri-sәri qalypta , ýnemi shiryghyp jýrse zoryghyp qalatyn kez kelgen búlshyq et siyaqty erkektigi elendey-elendey sharshaydy... Osy jerden toqtap aitylghan jaytty aspazdyng tәbetimen paraleli jýrgizip kóreyikshi: erteden qara keshke deyin tamaq pisirumen ainalysatyn aspazdyn, jalpy kýieu kýtumen ainalysatyn kez-kelgen ainalayyn kelinshekting tamaq pisiru barysynda ana astyng da myna astyng da dәmin-túzyn tatyp kóredi, tipti kóp qarpymay-aq ta iyisining ózine toyady. Sóitip aldyna as kelgende, dәlirek aitqanda ózi dastarhan basyndagha basqa qaharmandargha qaraghanda tәbeti әldeqayda azdau bolady. Áriyne, búghan qatty qynjylyp jatqan as pisirgen aspazymyz, apamyz, jengemiz ... joq,  júrt jese boldy, soghan dәn riza. (Sebebi búl qalypty, solay boluy tiyis qúbylys). Al búnday rizashylyqty kýni boyy kózine týsken jalanash etten kózi de, kózinen basqa jeri de boldyrghan erkekting әielinen bayqay alamyz ba ? Shyn mәninde mәdeniyetti, yaghny órkeniyetti qoghamda әr balighat jasyna tolghan erkekting kózine týsetin jalghyz jalanash tәn júbayynyki bolu kerek-tin, onyng ózi de Qúday qosqan qosaghymen tabysatyn aq tósekte anda-sanda bolatyn quanysh edi. IYә-iyә, kóshedegilerding kólbendegeni óz aldyna, onyng ýstine әieli de ashyq-shashyq jýretin bolsa ol qosaqpen qosyludyng lәzzaty hәm quanyshy kem boluy zandylyq, óitkeni kýnde kýndiz kórip jýrgen nәrse tansyq boludan qalady, al qúpiya qalmaghasyn quanysh ta qalmaydy. Bir sózben aitqanda, Qúday bergen (tipti búiyrghan deuge de bolady) halal lәzzattyng әseri, ótkirligi kemiydi, eri men әielining arasy salqyndaydy, týngi sharua kýni boyy kýtetin sәtten góri «suprujeskiy dolg»-paryzgha, birte-birte amal joq atqaratyn mindetke ainalady. Qoldan úryqtandyru arqyly payda bolghan qoydyng eti dәmsiz bolady degendi bir jerden estip edim, búl jany bar әngime boluy kerek, sol siyaqty qúshtarlyghy kem qosyludan dýniyege kelgen úrpaq artynan qansha baptasang da qyryq ýsh kýndik kemdigi qalatyn, syn saghattarda san soqtyratyn Tayburyldyng kebin kiyip jýrmey me degen qauipim bar. Jalanashtyqtyng jariya boluynyng toqsan týrli ziyany bar,-dep jogharyda aityp edim, búl ziyanda keyipkerlerin bir aunatyp túrghyzbasa ishteri auyratyn ssenarist-rejisserlerding de, bókselerin olay da bylay da oinatyp oiqastap jýretin zamandastarymyzdyng da, nudizm qoghamymyzdyng basqa da týrli-týsti qayratkerlerining ýlesteri bar.

Ángimemizding ózegi bolghan belsizdikke ózge faktorlardan basqa gipodinamiya-qimyl azdyghynyng da әseri bar, әsirese júmysy negizinen kompiuter ýstelining ainalshyqtaumen shekteletinder jambastaghy qan ainalymnyng búzyluy erkektik qabiletting tómendeuine әkelip soqtyratynyn eskerui tiyis. Kezinde qazaq jigitterining qay maghynasynda da beldi boluyna jylqy januarynyng edәuir әseri bolghan siyaqty: birinshiden attyng ýstinde tabannan syz ótpeydi jәne januardyng jyluy belden tómen erdi suyqtyng әserinen qorghaydy, jylqynyng jýrisi- onyng ýstine tamasha massaj men jattyghu, atynnan ainalayyn jylqy januarynyng búdan da basqa qasiyeteri mol boluy kerek. Siz ben biz siyaqty qalalyqtargha jiyi-jii jorgha minu qol jetpeytin arman shyghar, eng bolmasa kýndelikti tirligimizge taza auada jayau seruen, dene enbegi siyaqty elementterdi kirgizu iygi әserin bereri sóssiz. Alayda dene qimylynyng paydasy bar eken dep oghan asa qatty salynu mysaly, kuliturizm-atletizm fanatyna ainalu, ana jer, myna jerindi tompaytam,- dep  shamadan tys salmaq kóteru, sonday-aq shekten tys jii jynystyq qatynas ta adamnyng nәpsәny de ruhany da quatyn kemitetinin, sarqitynyn úmytpayyq. Jalpy bel turaly әngime bolghanda qoghamymyzda oryn alyp otyrghan nәrse impotensiya-belding joqtyghy emes, negizinen onyng әlsizdigi ekenin bileyik. Atalghan problemanyng jappay etek almaghanymen jyldan-jylgha úlghayyp kele jatqanyna belsizdikti-bedeulikti emdeytin klinialardyng ashyla bastauy dәlel, búl mekemeler súranys bolmasa ashylmas edi jәne de birte-birte olardyng paydagha shash etekten batatynyna kýmәnim joq. Sebebi, olardyng tabysy ýshin sanaly jәne sanasyz týrde týp-týgel qogham, tútas industriyalar júmys isteydi. Olardyng biri mass-media ekenin jogharyda aityp kettik, odan da basqalary jetkilikti. Mysaly, qazirgi zamanghy moda belsizdik-bedeulikting biraz alghysharttaryn jasaydy: kózimiz әbden ýirenip bolghan qysqa etek pen shorty, kapron shólki, denege jabysyp túratyn sintetika ish kiyim kiyetin bolsaq Jetpisbay-Seksenbaylar qayda ketti dep qayran qalmayyq. Osy qalpymyzdan aumasaq Qyryqbay-Elubaylargha zar bolyp qaluymyz mýmkin. Al kýni keshe sәnge ainalghan kindikke kórsetu sәni - túqymdy túzday qúrtu sayasatynyng jemisin tayau bolashaqta jeytin tabysty salasy. Shynyn aitu kerek, kindigin jalanashtau ýrdisi búryn qazaq dalasynda bolghan - has batyrlar sauytynyng kindik túsynan tesik, sanylau qaldyryp jauyna «kelsen-kel» dep túrady eken, al bizding apa-qaryndastarymyz kimge olay dep túrghany týsiniksiz. Kóptegen problemalardyng aldyn alady deytin ondy-soldy úsynylyp, jarnamalanyp, tipti tegin taratylyp jatqan jatqan mýsheqap turaly (onday problemanyng aldyn alu ýshin rezenkeden kómek súramay jenil jýristen aulaq jýru jetkilikti emes pe), onyng potensiyagha tiygizer keri әseri turaly әngimeler de aitylyp qalyp jýr. Qozdyrghysh qúral-jabdyqtar industriyasynyng búryn estip kórmegen sadizm, mazohizm siyaqty saytany qúbylystyrdy, jynystyq jýgensizdikterdi órshitetine kýmәn joq: qozdyrghysh-túrghyzghysh-ynyrsytqysh pәlelerge qarsy tútas bir maqalany arnaugha bolady. Basqanyzgha qalay ekenin bilmeymin, maghan el men belding arasyndaghy úqsastyq kezdeysoqtyq emes, bir syr bar siyaqty. «Balaghynan bala saulaghan» qútty halyq bolamyz desek, besikpen qatar beldi de týzeuimiz qajet. Qazaqtyng bolashaghy óz qolymyzda, qanday sapaly rezenkeden jasalyp, qalay audarsang da ynghayyna kóne beretin bolsa da «ýrmeli qatyn» («naduvnaya baba») bizding kósegimizdi kógertpeydi. Men ruhaniyatymyzben qatar belimiz de sonday kýsheyip bala-shaghalarymyz bizderge qatysty mynanday jyr joldaryn jatqa aityp jýrse eken dep armandaymyn:

«Toqsanda atam Toqtarbay, alpysta anam Analyq...»

«Abay-aqparat»