Senbi, 8 Mamyr 2021
Janalyqtar 16316 0 pikir 2 Shilde, 2009 saghat 19:44

Bauyrjan Momyshúly. Qazaq tili turaly pikir

Qazaqtyng salqam saharasynda «Malym - janymnyng sadaghasy, janym - arymnyng sadaghasy» dep eli men jeri ýshin etigimen qan keship jýrip, tughan halqynyng últtyq qúndylyqtaryn, salt - dәstýri men tilin sonau qiyn-qystau kezderde janúshyra, qyzghyshtay qoryghan, bastary qúldyqtyng noqtasyna syimay ketken arystarymyz az emes. Resey imperiyasyna bodan bolghan zamandarda qazaqtyng qaymaghy búzylmaghan ana tilining saf altynday bay qúndylyqtary sarqyla bastady. Ol kezderde últ turaly, dәstýr turaly, til turaly oy tolghau «eskiliktin, últshyldyqtyn» belgisindey, ózine-ózi qol júmsaumen birdey edi. Biraq, janyn shýberekke týiip, últynyng bagha jetpes baylyghynan aiyrylyp bara jatqanyn bile, kóre túryp ýndemey qaluyn bolashaq úrpaqtyng aldynda ar sanaghan, ony aityp qalu ózining basty paryzy ekendigin sezine otyryp, bar dauysymen jar salyp, shyndyqty jetkizgen batyr, erjýrek arystarymyz da boldy. Olardy men Alash arystarynyng ruhany múragerleri dep bilemin. Solardyng biri de biregeyi batyr Bauyrjan atamyz bolatyn. Osydan tura 65 jyl búryn, dәlirek aitsaq 1944 jyly Bauyrjan batyrdyng Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining hatshysy Ábdihalyqovqa jazyp, joldaghan myna hatyn oqyp otyryp, batyr baba aldyndaghy ózimning paryzymdy ótey almay jýrgendigimnen, tek maghan ghana emes, barsha qazaqtyng jastaryna - «bolashaq úrpaghyma amanat» dep tastap ketken baba amanatyna qiyanat jasaghanym ýshin kirerge tesik tappadym, qinaldym.

Qazaqtyng salqam saharasynda «Malym - janymnyng sadaghasy, janym - arymnyng sadaghasy» dep eli men jeri ýshin etigimen qan keship jýrip, tughan halqynyng últtyq qúndylyqtaryn, salt - dәstýri men tilin sonau qiyn-qystau kezderde janúshyra, qyzghyshtay qoryghan, bastary qúldyqtyng noqtasyna syimay ketken arystarymyz az emes. Resey imperiyasyna bodan bolghan zamandarda qazaqtyng qaymaghy búzylmaghan ana tilining saf altynday bay qúndylyqtary sarqyla bastady. Ol kezderde últ turaly, dәstýr turaly, til turaly oy tolghau «eskiliktin, últshyldyqtyn» belgisindey, ózine-ózi qol júmsaumen birdey edi. Biraq, janyn shýberekke týiip, últynyng bagha jetpes baylyghynan aiyrylyp bara jatqanyn bile, kóre túryp ýndemey qaluyn bolashaq úrpaqtyng aldynda ar sanaghan, ony aityp qalu ózining basty paryzy ekendigin sezine otyryp, bar dauysymen jar salyp, shyndyqty jetkizgen batyr, erjýrek arystarymyz da boldy. Olardy men Alash arystarynyng ruhany múragerleri dep bilemin. Solardyng biri de biregeyi batyr Bauyrjan atamyz bolatyn. Osydan tura 65 jyl búryn, dәlirek aitsaq 1944 jyly Bauyrjan batyrdyng Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining hatshysy Ábdihalyqovqa jazyp, joldaghan myna hatyn oqyp otyryp, batyr baba aldyndaghy ózimning paryzymdy ótey almay jýrgendigimnen, tek maghan ghana emes, barsha qazaqtyng jastaryna - «bolashaq úrpaghyma amanat» dep tastap ketken baba amanatyna qiyanat jasaghanym ýshin kirerge tesik tappadym, qinaldym. Qazaq tilining dәl qazirgi alandatarlyq kýiin Bauyrjan batyr 65 jyl búryn aitsa da, Abay aitpaqshy «Bayaghy jartas, bir jartas» kýiinde qalyp túr. Batyr atamyz búl janayqayyn Kenes ýkimeti dәuirlep, Stalinning qylyshynan qan tamyp túrghan kezde, búqpay, jasqanbay-aq aityp, jazyp ketipti. Eger Bauyrjan atamyz dәl qazir tirilip kelip, býgingi jaghdayymyzdy kórse ne ister edi degen oigha qalady ekensin. Egemendi el bolyp, ózining Tuy men Eltanbasy bar Tәuelsiz Qazaqstannyng memlekettik tilining óz jerinde ógeyding kýiin keship otyrghanyn kórse mandayymyzdan sipay qoymasy aidan anyq.
Halqymyzdyng birtuar qaharman úly Bauyrjan Momyshúlynyng sol bir qazaq tili turaly jazghan tolghanysyn batyr babamyzdyng bolashaq úrpaghyna dep qaldyrghan amanaty retinde týsinip, oqyrman qauymgha sol qalpynda úsynyp otyrmyn.

Erbol Serghaliy

 

Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining hatshysy Ábdihalyqov joldasqa

Qazaqstan astanasy - Almatygha kelip, az uaqyt bolghanymda ýstirt bayqau men boljaular auyr oigha salyp, kóp tolghantty. Olardyng bireui ishime siyar emes. Sizge aitpay ketsem, ómir boyy kónilim tynar emes.
Oydaghyny aityp ketudi mindetim dep bilip, keselhanada jatqan bos uaqytymdy paydalanyp osy hatty Sizge jazyp otyrmyn.

Til mamany bolmasam da, Almatygha kelgeli Ortalyq «Sosialistik Qazaqstan» gazetin oqyp, keybir, keyingi kezde basylghan qazaq tilindegi kitaptardy jele-jorta qarap shyghyp, kýnnen kýnge úlghayyp, shym-shytyryq «shýrshittenudi» kózben kóre, qúlaqpen esty otyryp, dәtim shydamay jazayyn dep otyrghanym TIL mәselesi turaly.
Búl mәseleler oilanyp ta, kóterilip te, tiyisti oryndarda qoyylyp ta jýrgen bolar, sýitse de biz siyaqty jolaushy qonaqtyng sózin tyndaugha uaqytynyzdy bólersiz dep sengendigimnen jazyp otyrmyn.
Mening kózqaras, úghymdarymnyng bәri birdey dúrys bola bermes degen qauip, búl hatty senimdi, «týimedey nәrseni týiedey kórmeytin» sanaly, Siz siyaqty partiya, ýkimet qayratkerine syr retinde aitudy tilegendikten, qolynyzdyng tiymeytinin bile otyryp, Sizding atynyzgha jazyp otyrmyn.
Ejelden, atam zamannan til - elding mәdeniyeti, әdebiyeti ósip-ónip, ot basyndaghy ýy tirshiliginen bastap, qogham, halyq, el-júrttyn, jalpy mәdeniyetining arnauly qúraly - ghylymnyng atauly sanasy ekendigi dausyz.
Súltanmahmút aitqanday:
«Sýiemin tughan tildi anam tilin,
Besikte jatqanymda-aq bergen bilim.
Shyr etip jerge týsken minutimnen,
Qúlaghyma sinirgen tanys ýnim.
Sol tilmen sheshem meni әldiylegen,
Erkeletken, qúlynym, janym degen.
Sol tilmenen birinshi bilgizilgen,
«Apa» degen sýigendik sóz hәm menen.
Qaljaqtap alyp qashyp qúrby bórkin,
Sol tilmenen oinadym dalada erkin.
Sol tilmenen birinshi syrtqa shyqqam,
Ómirden, en daladan úqqam kórkin.
Sol tilmenen bilgizdim tilegimdi,
Birinshi sýigen jargha jýregimdi.
Maghan qaray tyghylyp «janym» degen,
Moynyna aparghanda bilegimdi.
Sol tilmenen ýirendim nәrse attaryn,
Sol tilmenen úghyndy, әdetti men jattadym,
Eng birinshi sol tilmen syrtqa shyqty,
Sýigenim, jek kórgenim, únatqanym».

Tilsizdi - aiuan deydi. Tili kedey eldi - mәdeniyetsiz, anayy, nadan halyq dep sanaydy.
Til adam balasynyng negizgi qasiyeti bolghandyqtan - til baylyghy elding eldigin, júrtshylyghyn, ghylymiy-әdebiyetin, ónerkәsibin, mәdeniyetin, qogham-qúrylystary men salt-sanasynyn, jauyngerlik dәstýrining - múrasynyng qay dәrejede ekenin kórsetetin sózsiz dәleldi mólsheri (merilo).

Tilding kómegimen óner-bilimge, mәdeniyet-ghylymgha jetip, ótken-ketkenmen әlemdi tanyp, ózimizdi júrtqa - әlemge tanytamyz, sóileymiz, oqimyz, jazamyz, óz basymyzdy, ýi-ishimizdi, qogham-halyqty, el-júrtty, memleketti mengeremiz - sondyqtan «óner aldy qyzyl til» degendeyin, adam balasynyng baylyghynda tilden artyq ne bar.

Ana tilinen birneshe jaghdaylar sebep bolyp ajyraghan el «azghyn» el atanyp, keyinnen aty óship, úrpaqtary búrshaqsha bytyrap, qarday erip, qúmgha singen suday dereksiz joghalyp ketkenin, tarihtan kezdestiruge bolady. Onday sormanday el, búrynghy kezde az bolmaghandyghyna tarihta dәlelder az emes.
«Tayaq etten, sóz sýiekten ótedi», «At jýirigi aiyrady, til jýirigi qayyrady», «Sóz jýiesin tabady, mal iyesin tabady», «Qiystyryp qalasang otyn janar, qisyndyryp aitsang halyq nanar», «Zeketsizding maly aram, tilsizding dauy aram», degendeyin - qazaq tili ózining taza týrinde, birneshe ghasyr, bizding zamanymyzgha deyin, ótkirligimen, boy balqytyp, tamyr shymyrlatyp, jan-jýiendi jandyryp, qúlaq qúryshyn qandyryp, úghymyna qonymdy, jýregine tiyimdi, kónil kóterip, kereginde jangha tiyip, ashyndyryp, ótin syrtqa shygharyp, doldandyryp, qysyl-tayang - qatal jaghdayda qayrap, egep «sóz tapqangha qolqa joq» degendeyin erge, elge medet bolyp, er namysyn, el namysyn, adamgershilik aryn, qan maydanda, qyrghyn soghysta qasiyetti tuday joghary kóterip, tekti sezim oyatyp - tughyzyp, adam týgil jaghdaydyng kómeyine qúm qúiyp, auzyn ashtyrmay, ýnin shygharmay qoyatyn til bolghan emes pe edi.

Qazaq tili esh uaqytta, ózimen kórshiles halyqtyng tilderinen sorly bolyp, qatardan qalyp ómir sýrmegendigi, óz sybaghasyn eshkimge jegizbegendigi myndaghan jyl tarihynda aiqyndalghan emes pe edi.

Barlyq ótken zamannyn, halyq tәjiriybe-qasiyetterin, ghylymiy-mәdeniyetin, ónerkәsibin boyymyzgha tarata sinirip, jaghdaygha tolyq týsindirip, úghyndyra, el qataryna qosyp, bizdi búl dәrejege jetkizip otyrghan aldymen til emes pe.

Til baylyghy, til tazalyghy - últ qasiyetinin, salt-sanasynyng negizgi ónege, naghyz belgisi emes pe.
Jogharydaghy aitylghan ylajsyzdan óte úzyn sóz bastamasy, negizinde dausyz bolsa, osy kezdegi til jónindegi kemistikterge tómende biraz, qysqasha - ýstirt toqtaghym keledi.

1. Fevraliding 15-i kýni, keselhanagha týse salysymen, kónilimdi súraghaly, kópten kórispegen bir orys әieli Saharova deytin kelip otyryp, qazaqsha jazylghan bir paraq qaghazyma kózi týsip:

- Bauyrjan pochemu vy piyshete po kazahski, - dep tanqala súraq qoydy.

- Vy menya udivlyaete Nina Aleksandrovna, pochemu ya ne doljen pisati po kazahsky na rodnom yazyke, - dedim men.
- Vedi mnogie kazahy ne pishut y ne razgovarivait, potomu chto ne vyrazishi svoy mysly - to chto hocheshi skazati ne skajeshi... Do togo govoryat Vash yazyk bednyi... - dep týieden týskendey úyalmay-qyzarmay aityp otyr...
Ne dersin, sózi ónmenimnen ótip ketti. Ol kisige, әlimning kelgeninshe, teris úghymyn dúrystap týsindirdim.
Keyinnen bildim, Saharova osyndaghy bir halyq komissarynyng birinshi orynbasary eken. Qazaqstangha kelgenine on jyldan asqanyn búrynnan bilushi edim. Jay orystyng shýike bas, әiel-qyzdary emes, kózqarasy, úghymy qazaq tili turaly osyndaylyghyna ishimnen qapalanyp «jaryghan ekenbizdi» qalay aitpassyn, qalay oilamassyn. Osy qaghazdaghylardy jazuyma qamshy bolghannyng bireui sol, on jyl túryp, Qazaqstannyng nanyna semirgennen basqadan habarsyz el basqarushylardyng qataryna kirip qalghan (ne arqyly ekenin qúday bilsin), nadan-habarsyz «Zamnarkomsha» elding soryna bitken keybireulerding uәkili bolghan son, olargha onday úghym tudyrugha aldymen ózimiz jazyqty ekenimizdi moyyngha ala otyryp, býgip qaludy qajetsiz dep tauyp mysalgha keltirip otyrmyn.

2. Osy tanda qazaq tilin «dóreki, iykemsiz, topas, kedey til... Onymen aitayyn degen oiyndy, pikirindi, erkin aita almaysyn...» dep dúrys baghalamay, jala jauyp teris - ziyandy jaghdaydyng qúldyghynda jýrgen úghymsyz - jalqau «dýmshe molda din búzardyn» kebin kiyip, sәldesin orap, til búzushy azamat - azamatshalar da, jýgensiz arsyz topastar da qazaq arasynda molayyp kele jatqangha úqsaydy (Dәleldi Almatynyng әr kóshesinen tabugha bolady).

Qazaq tilining baylyghy jetpegendikten degen dәlelsiz byljyr, ózining ana tilining ýdesine jete almay - qúr qalghan, oghan kónil bólmegen sormandaylardyn, últ maqtanysh seziminen, últ namysynan ajyrap, «shóre-shóre» bolyp, artta qalghan qara betterding nadandyqtarynan tughan syltau ghana boluy kerek.
«Bir qúmalaq bir qaryn maydy shiritedi» degendeyin, tildi iritip, shiritip jýrgenderde sol «shirik jetilgender» ekendigi aidan aiqyn emes pe.

Abay, Ybyray, Shoqan, Súltanmahmút, olardan búrynghy ótken jәne osy kýndegi elinen, ana tilinen bezbegen, qazaq halqynyng adal, aq niyet aldaghy úldary - qyzdary óz ana tilimen sóilep, jaza bilgen. Olar til sheberliginen keyingi úrpaqqa ýlgi-ónege, mysal, asyl múra da qaldyrghan. Olar mynalardan orysshany kem bilgen emes. Kәzirgi dýmsheler siyaqty ata bezer, ene bezer bolmaghan - olar Evropanyng ataqty danyshpan aqyn-jazushylaryn, búljytpay kórkem týrinde, mýltiksiz qazaq tilimen, ózining núsqasyn artyq bolmasa, kem etip audarghan emes. Sol audarmalargha barlyq sheberlikterimen, qazaq tilining baylyghyn, iykemdiligin týgel paydalana, júmsay bilip, olardyng aqynnyng kómeyine, dombyrashynyng pernesine salyp, auyz әdebiyeti qatarynda halyqtyng sezimine jetkizip, úrpaqtan-úrpaqqa jatqa alynyp, aitylyp kelip bizding zamangha jetkizgeni, qazaq tilining baylyghy ekendigi - aqsaq-toqsaq, qisyq-qynyrlardyng aiybyn ashyp, masqaralap, jýziqara etuge sózsiz dәlel de, myqty qúral da bola alady.

3. Osy kezde azdap oryssha bilgenine mәz bolyp, tóbesi kókke jetken, ana tiline kónil bólmey, ony әline qaramay mensinbey, ne orysshany, ne qazaqshany dúrys sóiley almay shaldyr - batpaqqa bólenip jýrgen, kelbetsiz til azghyny masqaralardy Almatynyng jauapty degen qazaq qyzmetkerlerining arasynan da kezdestiruge bolady:
Auyryp jatqanda bir halyq komissarynyng orynbasary Mәnseyitov degen kisige:
- Haliniz qalay? - degenimde.
- Dúrys, samochuvstviyem, obshie sostoyaniyem ne ploho, - dep jauap berdi.
Bir artist:
- Siz poshemu keshegi beshirge ne prihodyly, - dedi.
Bir jazushy:
- Men sizge zvonit etken edim, no pochemu, to Vas ne okazalasi v kabiynet, - dedi.
Bir gazet qyzmetkeri:
- Sizding statiyanyzdy prosmotret etip bolghan song malenky ghana redaksionnaya izmenenie jasap, pechatet etemiz, - dedi telefonmen.
Bir ana tilining múghalimasy qoshtasyp túryp:
- Oghan (kýieuine) obiyazatelino plamennyy priyvet peredayti etiniz, - dedi.
Radionyng bir qyzmetker әieli:
- Peredache beremiz... sizding tyndaghandarynyz B-nyng vystupleniyesi... - degen siyaqtylardy kýnde qanqyldaytynyn óziniz de estip jýrgen shygharsyz.
Bir ýy tirshiligindegi әiel:
- Men oshen udivlyatsya etem, mening doshkam óte stranno biydet, - dedi.
Janadan tili shyghyp kele jatqan bir bala:
- Mama ya koshu hleb masu, - dep jylady.
Serghaly Tolybekovtyng jana jyldaghy, ainaldyrghan eki jýz-ýsh jýz sózdik maqalasynda 60 - 70-tey jat sózderding baryn oqyp kórgen bolarsyz.
Keybir bas jazushylarymyzdyn, keyingi kezde jazghandardyng ishinde, sóilemderinde bastauysh, bayandauyshtardyng qayda ekenin izdep tabu ýlken enbek, jatqan qiynshylyq ekenin oqyp, kezdestirip te jýrgen bolarsyz. Sóitse de mysal ýshin, Ghabitting «Jenilgen esirapyl», «Tartu» jinaghy - bir jýz seksen ekinshi betinen ózi tilenip túrghan mysaldy aitpay ketuge bolmas:
« ... Temir kýrek qant siyaqty qatty qargha qarsh kirip, qong etinen sandyqtay ghyp oiyp alyp, janar taudyng tóbesinen atqan tastay aq kesekti atyp jatyr aspangha.
Boranda ishin tarta týsip, oidan-qyrdan aidap әkep oiyp jatyr qaytadan. Óshikken jau alay-týley osy aragha tógip jatyr bar kýshin. Boray soghyp, oray siltep qalghanda bir ýngirding barlyq qaryn biraq әkep tastaydy». Búl jazushynyng songhy dәuirdegi izdenip qazaq tiline kirgizgen «janalyghy», «tildi», «sóilem qúrylysyn», damytqandyghy. Dalanyn, borannyng syipatyn elestetip otyrghan syiqy siyaqty, janalyqtary ma, joq, әitpese beygham, salaqtyghynyng saldary ma, oghan әdil biylikti óziniz aitarsyz.
4. Osyndaghy bir til mamanymyn dep jýrgen jigit, menimen sóileskende, sóilemining 40 - 50 prosenti oryssha bolyp, mynaday qisynsyz qisyndy aitty:
Qazaq sóilemi «prostye predlojeniye», orysshany aralastyra sóilegen sóilem - «slojnye predlojeniye», keyingisin ol ghylym kisisi qazaq tilining bongy, damuy, ósui dep biledi eken. Tilding búzyluyna saldary tiyip jýrgen onday «ghalympazgha», «sengendegim sen bolsan, kýisegen auzyndy ...» degendi, lajsyzdan tәrtip saqtap, ishinnen aitpasan, syrtqa shygharyp aitugha bolmaydy ghoy. Aytylghan «teoriyanyn» yqpalynan qazaqtyng bas jazushysymyn degendermen, ghylym adamymyn degen azamattarymyzdyng keybireuleri saugha úqsamaydy. Mysaly - Sәbitting ataqty «Júmbaq jalauynyn» 457-betin oqyp qarasanyz bylay deydi:
«Osynday fizichesky de moraliny de (latynsha basyluynda fizishski, moralni) qaljyraghan qalshaq әskeri, tәrtipti, qaruly qyzyl әsker týgil, partizan otryadynyng ózine de ýlken qaru kórsete almady... Partizandar soghysynda erekshe kózge týsken drujinanyng bireui Asandiki... Qaruly adamdardy kórgesin bejensylardyng keruenindegi eki gruzovik myltyq atqangha qaramay qasha jóneldi. Gruzoviktegi qashqyndar eshqayda bara almaytynyna kýmәn keltirmegen Asan, at jekken arbalardy toqtatyp, tekserse - bejensylardyng kóbi orys pen tatarlar eken - ishinde tórt-bes qazaq semiyasy da bar» - qazaq dalasyndaghy partizandardyng jauyngerligin kórkemdep «surettegen» týri, «jazushynyng óskendigi, elge úghymdy týsinimdigi» osy bolyp tanylsa ne aitasyn.
Ekinshi mysal. 1938 - 42 jyldan beri jyl sayyn shygharylyp kele jatqan Qajym Júmaliyevtyng orta mektepke oqu qúraly esebinde, halyq aghartu komissarynyng úsynyp otyrghan «Ádebiyet teoriyasy» degen kitabynda Mahambetting ólenin keltirip bylay deydi:
«Isatay obrazy polojiyteliny (latynshasynda - polojiytelni) obraz. Endeshe onyng portretinde oqushy sýisinip oqyghanday. Portret degen termin әdebiyettegi portret pen jivopistegi portretti salystyrudy kerek etedi» (36-bet).
Sol kitaptyng 18-betinde әdebiyet ne degenge bylay dep jauap beredi:
«Jazushy shyndyq bolmystyng harakterli jaqtaryn iriktep alady da, ony tipichnyy obrazdargha jinastyru arqyly ómirding bir bólshegin taptyq túrghy, taptyq kóz qaraspen kórsetedi... Ádebiyet suretteytin shyndyq bolmysqa tipichnyy nәrselerdi qorytyp kórsetedi. Qysqasha aitqanda kórkem әdebiyet shyndyq bolmysty taptyq obraz arqyly tanytatyn qúral» - depti. Sol kitaptan «peyzaj, epilog, situasiya, kuliminasiya, yumor, satira, sarkazm...» taghy osy siyaqty sózder tolyp jatyr. Ne ekenine týsinu әriyne joq.
Ásirese jangha batarlyq soraqy, jatqan «slojnoe predlojeniyelerdi» audarmadan kóp kezdestiruge bolady.
Mysaldar: Vajniyk, Bәiishev, Aqynjanov degen «til sheberlerinin» basqaruymen audarylghan kitaptarda basynan ayaghyna deyin kezdesedi:
«Burjuaziyashyldyq - demokratiyalyq fevrali revolusiyasynyng jenui, samoderjaviyanyng qúlauy - biylikti burjuaziya - pomeshik uaqytsha ýkimetining qolyna aluy Qazaqstannyng qalyng enbekshilerining jay-jaghdayyn ózgerte qoyghan joq» (Qazaq SSR 20 jyldyghy kitabynyng 45-betinen).
Sol kitaptyng 49-betinen Lenin sózin audaruy:
«Bonopartist Kerenskiy men onyng kompaniyasynyng Reseyding teng pravoly emes últtary jóninde ústap otyrghan Anneksiyashyldyq jәne óreskel zorlyqshyldyq sayasaty ózining jemisin berip otyrdy, - dep jazdy Leniyn».
Qazaqtyng eski auylynyng beynesin bylay sipattaydy:
«Feodaldanghan qazaq qoghamynyng ekinshi bir Eksplotator jogharghy qabaty Súltandargha qaraghanda kóbirek, obshina - úrudy biylep, tóstegen biyler toby patriarhtyq obshinadan bólinip shyghyp sol obshinagha ýstemdik etti» (6-bet).
«XVII ghasyrda qazaqtyng patriarhtyq obshinasy óz derbestigin edәuir dәrejede saqtap kelgen edi, qazaq enbekshilerining jeke basy bostandyqta bolyp qala berdi. Jogharyda aitylyp ótken pravanyng normasy boyynsha aiypkerdi qoghamnyng (obshinanyn) sovetinsiz jazalaugha Súltan men handardyng jәne starshinalardyng pravosy joq». (7-bet).
Jogharghy mysaldar qazaqtyng kimine týsinikti, kimining boyyna sinimdi. Ne degen jauapkersizdik, ne degen qoyan jýrek qorqaqtyq, ne degen úyatsyzdyq, adamgershilik arynan shyqqandyq - degendi qalay oilap, qalay aitpassyng basqaryp, jazghandardyng atyna.
Aty atalghan «kósemderdin» «nemere-shóberesi» (әriyne til jóninde), qazaq tilin ana tilim dep tanymay, qazaqsha dúrys sóilep, jazyp, oqyp ósudi mindetim dep bilmeytin, ony әues kórmeytinderdi osy kezde taban astynan kezdestiruge mýmkinshilik az kórinbeydi. Olardy estip, kórip túra, qinalyp ketkeninde Súltanmahmúttyng myna óleni eriksizden eske týsedi:

«Qalanyng soty qúrysyn shýldirlegen,
Týsine almay qúlaghym dýngirlegen.
Aq-qarandy tekserip bilmek túrsyn,
Qazaqsha jalghyz auyz til bilmegen».

Soghan elitip jaqyn arada osy kezdegi bir qazaq bylay deydi:

Kóshede boyau erin sylqyldaghan,
Byldyrap orysshylap jyrqyldaghan,
Úmytyp ana tilin, salt-sanasyn,
Ne qaldy tilimizde jyrtylmaghan.

Ot basy týsiniksiz jatqan byldyr,
Gazette qazaq sózi az, shyldyr-myldyr.
Oqysang alyp kitap shym-shytyryq,
Opyrmau sandyraq pa, búl ne byljyr.

Er jetkender sóileydi orysshylap,
Kim otyr sóz qúrylysyn qynap-synap.
«Mamasy» men «papasy» shýrshit bolyp,
Kýidirdi-au, shýrshitshilep, bala jylap.

5. Gazet pen radio elge eng jaqyn, barlyq janalyqtardy elge týr-týrlerimen qoghamdyq әr aluan arnasynan kýndelikti jetkizip túratyn arnauly ýlgi - nasihat qúraldary dep sanalady.
Bizding radionyng aiqayyn tyndaghanda qúlaqqa suyq tiyip, denendi týrshiktiretin, tili týrpidey, dobaldap audarghan qúrghaq, jatqan «Slojnoe predlojeniye» bolghandyqtan, tyndaushylardy zeriktirip, bezdirip «mynau ne ottap túr» dep tyndamastan, ýiindegi radio shenberining tyghynyn júlyp alyp, ýnin óshirip qoyghandardy kózimmen birneshe ret kórdim.

Gazetti oqyghanda sóz sóilem qúrylystaryna tili kýrmelip, bulyghyp, manyzyna, aitayyn degenine juyq arada týsine almaytyn bolghandyqtan, oqudan elding kóbi qashatyn bolypty. Bir nәrse oraugha qaghaz kerek bolsa «ana qazaqsha gazetti bere túrshy, aqyr oqylmaydy ghoy» dep qazaq gazetin masqaralay, qadyryn ketirgen jaydy birneshe ret kózimmen kórip, qúlaghymmen estidim.

Búnyng baryn tughyzghan:

Týbin, aqyryn tolghana oilamay, «auyrdyng ýstimen, jenilding astymen» ketken jan ayarlyghy mol, úyatsyz, jauapsyz «shygharmalarynyn» qazaqsha ana tilinde jazylyp, jalpygha týsinikti bolu jaghymen isi joq, ol jaghyn tiyndyq oilap, qabyrghalaryna batpaghan, Famusovtyng «podpisal - s ruk doloy» degen erejesining jetegindegi gazet, radionyng basty qyzmetkerleri.

Olardyng is nәtiyjesine qaraghanda - ishinde qazaq ana tilin qadirlep, óte jaqsy bilip, qazaqsha oilap, sóz qúrylysy, sóilemderin ýilestire sóilep, jazyp tyryspaghandyqtarynyng siraghy sorayyp kórinip-aq túr. Ásirese audarma jaghynda onday soraqylyqtardan bas kóteruge bolmaydy.

Solardyng әlde qazaqsha sóz, sóilem yrghaghynan, iykemderinen habarsyzdyghynan ba әlde halyq jauy bolyp ketken Iliyas Jansýgirovtin, «S.Q.» gazetine búryn redaktor bolyp - Bәiishev tastap ketken jasqanshaqtyq - jauapkershilikten qashyp «mazmúnyn búzyp almayyn» dep qorqyp, izdep, tauyp týsinikti etip jazudyng ornyna «ólmeseng túrma» dep oryssha aita saludy onay - qauipsiz kórgendigi, olardyng audarma, ziyandy әdisteri múra bolyp qalghandyqtan ba. Áyteuir orysshadan audarghanda, sonyng orysshasyndaghy negizin búzbay, qúrylysyn búljytpay, sózin sanap otyryp, tynys belgilerin tolyq saqtap - sonymen qazaq tilining bedelin týsirip, qasiyetin ketirip, jalpygha týsiniksiz qazaqsha orysshylaghandyqtyng saldarymen el kitap oqugha әues bolmay, osy kezde kitap dýkenderinde ótpey jatqan qazaq tilindegi iykemsiz, әrsiz, migha qonbaytyn, jogharydaghy aitylghan mysalday - solardyng ishinde әsirese jangha batarlyq nәrse - Marks, Leniyn, Stalinning enbekterinin, «Mazmúnyn búzbaymyn» degen jasqanshaqtyq, qorqaqtyq kesirinen, qazaq oqushylaryna úghymsyz «slojnoe predlojeniye» menen audarylyp, býtkil júrtshylyqqa sinimdi bolyp jetpey otyrghandyghy ózinizge mәlim.

Kórkem әdebiyet, ólender audarmalarynda birneshe soraqy mysaldardy kezdestiruge bolady: Lermontovtyng 1836 jyly «Evreyskaya melodiyasynyn» (iz Bayrona) negizimen Abaydyng 1893 jylghy audaruyn, Ábu Sәrsenbaevtyng 1939 jylghy audaruymen salystyryp dәleldeyin:

«Dusha moya mrachna. Skorey, peves, skorey
Vot arfa zolotaya:
Puskay persty tvoi, promchavshisya po ney,
Probudyat v strunah zvuky raya.»

Abay audarmasy:

«Kónilim mening qaranghy, bol-bol, aqyn,
Altyndy dombyranmen kelshi jaqyn.
Ishek boylap on sausaq jorghalasa,
Peyishting ýni shyghar qonyr salqyn».

Ábuding audarmasy:

«Janym menin» jәbirlendi tez-tez jyrshym jyrlatshy,
Mine saghan altyn arpa.
Bezildetip ishekterin, sausaghyndy oinatshy.
Tәtti nәzik «újymaq» kýiin isheginen sherletsin».

Keyingisin oqyghanda atam zamanda ótken Solomonnyng «Y pry smehe bolit serdse...» degen sózi Sәrsenbaevtyng osysyna arnalyp jazylghan ba dersin.
6. Qazaqtyng tilin orysshamen bayytamyz degen «talaby tauday» jigitter ýshin qazaqsha irkilmey aitatyn sózderding ornyna, jan qinamay orysshany janbyrday tógip-tógip jiberu kóbine әdet bolyp ketipti.
Olar syqyldy qoyan jýrek, qorqaq degbirsizder: qazaqshylap aitsaq tolyq mazmúnyn bermeydi dep, bolar bolmas nәrseni jeleu etip, synyqqa syltau taba qoygha әbden daghdylanyp, ústa bolyp alypty. Malshygha týsiniksizdigimen olardyng sharuasy az kórinedi.
Mysaly:
Rayon deydi - audan deuding ornyna
Selo - qystaq,
Plen - tútqyn,
Diyzertir - qashqyn,
Doklad - bayandama,
Kompaniya - nauqan,
Propaganda - ýgit,
Dissiplina - tәrtip,
Geroy - batyr,
Nastuplenie - shabuyl,
Grammatika - til qúraly,
Hrestomatiya - oqu qúraly,
Taghy osylar siyaqty mysaldar tolyp jatyr. Keltirilgen mysaldardy oryssha aityluynsha jazyp, sóileu - tilding qasiyetin ketirip, tamyryna zaqym keltirip, siqyn búzghandyqtan basqa paydaly tiyndyq nәrse kórinbegendikten, esi dúrys kisining ony tilding ósui, damuy, jandanuy dep tanyp, aitugha auzy barmas. Sondyqtan múnday býldiris búrmalau turaly keyinnen tariyhqa, ghylymgha, úrpaqqa ne betimizben aitpaqpyz.
Áriyne shetten til auyspay til bayymaydy, biraq ta «Boyaushy dese saqalyn boyaptynyn» keri kelgendi baylyq sanau teris, ziyandy pikir - tildi bayytam degen aq adal niyetting negizi, ana tilin tolyghynan saqtap, janalyqtardy onyng ýstine qosyp, damytu, tanytu әbden aiqyn, әr halyqtyng tarihynda bar arnaly jol - núsqa.
7. Ótken jyldyng dekabri aiynyng ayaghynda, Jualy audanyndaghy Oshaqbay, Qystaubay degen orta jasqa kelgen kolhozshylar әngimening ayaghynda: «Shyraghym uәkilder men oqymysty balalardyng sózine týsinbeymiz... tilimiz ne bolyp bara jatyr» dedi. Búghan qaraghanda jogharydaghy aitylghandar audandarda da az emes kórinedi.
Keybir audandyq oryndar qazaq auyldaryna orys tilinde qaghazdar jazyp jibere saludy kýndelikti qyzmetterine әdetke ainaldyrghan kórinedi. Olar bylay túrsyn 1942 jyly Jazushylar odaghy auyldaghy halyq aqyndaryna orys tilinde anketa joldap oryssha ómirbayanyn jazyp jiberu turaly úyalmay-qyzarmay jibergeni osy kezde elding auzynda kýlki әngime qatarynda aitylyp jýrgen kórinedi.
8. Orys, ukrain jәne basqa evropa halyqtarynyng tilin negizinen taza saqtap ósirip, damytqan solardyng oqymystylary (intelliygensiya) әitpese olar derevnyalaryndaghy, әr audan men ólkelerding búrmalanuyna, búzuyna jargonyna jol berip, tizginsiz jiberip (stihiyagha) óz betimen qoya berse, shym-shytyryq bolyp, osy uaqytqa deyin әdebiyet tilinen aiyrylyp shyqqan bolar edi.
«Balyq basynan shiriydinin» keri kelip, bizde ant úrghanda aldymen oqymystylardy ant úryp, baldyr-batpaqqa solar salyp, tildi saqtap túrugha, ýlgi boludyng ornyna, әdebiyet tilimizden aiyrylugha sebepker bolyp barady. Oghan dәlel: Ana tilin sýimegendik, bilmegendik, últ sezimin joya otyryp, últ bezerlik tudyrady. Ony ýkimet, partiya oryndary adamgershilik jolyna bóget ziyandy auruy dep tanuy kerek.
Qazaq mektebinde oqymaghannan keyin, qazaq balalary kóshede oinap jýrgende de oryssha sóilep, ýi-ishinde de ata-anasymen oryssha byldyrlasyp, osy kezde ana tilinen mýlde qúr qalghan jastar qalada kóbeyipti. Jas balalar bylay túrsyn, mening maydanda qaytys bolghan joldasym Rahimovtyng 22-degi inisi ýiime kelip otyryp: «Ya po vashemu ne umei razgovarivati» dep oryssha sóilesti.
Bir jigitting ýilengen toyynda bes-alty 20 jastan asqan qazaq qyzdary, jalpy qazaqtyng ishinde óne boyy oryssha sóilesip otyrysty.
«Qyzdar qazaqsha sóilemesender, men orysshalaryndy týsinbeymin» degen son, jym-jyrt ýndemey otyrysty. Sebebi - qazaqsha sóiley bilmeydi eken. Bireuine sóz bergende (jogharghy sovetting qyzmetkeri eken) - joldastar konechno men qazaqsha horosho ne govoru, sondyqtan izviniyte menya ya porussky budu govoriti», - dep oryssha sóilegende qayran orys tilin taghy da әbden bylyqtyrdy.
Sәbit Múqanúly siyaqty bas jazushylarymyzdyng ýlken balasy qazaq tilinen qúr qalghan jannyng biri.
Óz basymyzdy alyp qaraghanda da, jogharghy aitylghandardan bizding ýide, sizding ýy de saugha úqsamaydy.
Osy kezde qazaqsha tili shyqqan jas balalar kezdesse tang qalyp qaraytyn bolypty.
Kenester odaghynyng aldynghy bir memleketi bola otyryp, oghan soghys kezinde Qazaqstannyn, maydanda enbek erleri qazaq danqyn әlemge tanytyp, mynaday qiyn maydan soghys jaghdayynda - óndiriste, auyl sharuashylyghynda, qiyn soghystarda qatardan qalmay, sybaghasyn eshkimge jegizbey, abyroyly tabysqa ie bolyp, nyghaya ósip kele jatqanda, jogharydaghy aitylghan kemistikterdi - Leniyn, Stalin partiya jolyna sәikes, ghylymdy búrmalap, búzu, asyra silteu, halyqtyng júrtshylyghyna ziyandy, últ sayasatyna qarsy aghys dep dogharsam, eshqanday shenberden shygha qoymaspyn.
Sondyqtan - tarihi, ghylymi, sayasy әdilettik, meninshe mynaday úsynystardy tileydi:
1. 1935-36 jyldan bastap qazaq ana tili, búrmalana, býldirile, búzyla bastaghanyn sózsiz, aiqyn dәleldey otyryp, oghan aiypker, kinәli, basty gazet, radio, jazushy, kense qyzmetkerlerine tarihy qarghys aitylyp, betterine qara kýie jaghylyp aiyptalghany jón.
2. Qazaqstanda, qazaq tili zannyng әdildigi boyynsha memleket tili bolyp sanalyp, óz ornyna, tórge shygharyp otyrghyzylyp, búrynghy qalpyna keshikpey keltiru sharalary tezdep qolgha alynyp, til búrmalau ejelden kele jatqan eski aurugha ainalyp bara jatqanyn eskere otyryp, is jýzine qatal tónkeris týrinde asyryluy jón.
3. Ayaq asty, eleusiz bolyp ketken qazaqylandyru mәselesin aldymen qazaqtardyng ózderin, til jóninen tәrtipteuden bastap, barlyq ýkimet, kense, ghylym, oqu, óndiris, ónerkәsip oryndarynda qaytadan әdildikpen kóterilip, qolgha alynuy jón.
4. Tildi azghyndyryp qúrtu, iә jandandyryp ósiru, damytu qúralynyng aldynghysy gazet pen radio bolghandyqtan, Ortalyq «Sosialistik Qazaqstan» gazetining barlyq maqalalary qazaqtyng erkin, anyq taza tilimen kósile jazylyp «Pravda» gazetine úqsap til tazalyghy jaghynan basqalargha ýlgi boluy jón.
Almaty radiosyna sanaly, salmaqty, jauapty qazaqtyng ana tilining tazalyghyn qabyrghasy qayysa oilaytúghyn adamdar dayyndalyp, osy kezdegi qoqyr-soqyrlar quylyp, qúlaq qúryshyn qandyrarlyq tili dәmdenip elge sýikimdi, týsinikti aitatyn oryngha ainaluy kerek.
5. Barlyq oqu oryndarynda qazaq tili, qazaq әdebiyeti, qazaq tarihy mindetti sabaq boluy krek.
6. Osy kezde qaladaghy qazaqtyng úl-qyzdarynyng ¾ ten kóbi orys mektepterinde oqyghandyqtan ana tilden habarsyz jastar ósui molayyp kele jatyr. Olardyng ata, analary orys mektebinde oqytugha mýlde әues-aq. Qazaq mektebin mensinbeytinder de ekeuding biri bolghandyqtan barlyq qazaq úl-balalary, qyz balalary әkimshilik retinde qazaq mektepterine kóshirilip, aldymen ana tilinde ghylym alatyn boluy qajet. On shaqty jyldan keyin jas qazaqtargha, qazaqtarmen sóilesuge tilmash kerek boluy tarihy masqaralyq bolar.
Ózimiz orysshany qazaq mektebinde jýrip-aq ýirengenbiz. Onday shara qoldanuda orysshadan qúr qalarlyq eshqanday qauip joq.
7. Barlyq qazaq tilindegi әdebiyet, oqu qúraldary qayta qaralyp, shýrshittikten tazalanyp, elgezermen elegendey, koqsyq-qúrymnan mýlde aryluy kerek.
Qazaq ana tilining bedelin týsirip, búrmalap, býldirip halyqtyng halyq boluyna, últtyng últtyq qasiyetine, salt-sanasyna óte hauipti, ziyandy bolghandyqtan, shýrshit bolyp ketkender beting bar, jýzing bar demey meyirimsiz týrde, masqaralana quylyp, qoldaryna tayaq ústatyp, qoy baqtyrghan kóp olja bolar edi.
8. Til mәselesi búdan bylay da ayaq asty bolyp «Dýmshe moldalardyn» qúrbandyghy bolyp ketpes ýshin:
A) Barlyq syrttan alynghan «esikten kirip, tór meniki» degen sózder terilip, jinalyp, әdil biylik aitylyp, sol maghynadaghy «dausy joyylghan» qazaqtyng ana tilindegi sózderge óz erki ózine qayta berilip, qazaq tilining búqaralyq qataryna qosylyp, búdan bylayda el auzynda, jazushynyng qalam úshynda boluy kerek.
B) Ózimizding til baylyghymyzda joq, búryn halqymyzdyng ómirinde kezdespegen jana zattardyng aty, sózder, terilip, jinalyp, sóz azamattyghyna qabyldanyp, zandy jýiege saluy kerek.
V) Daliding «Tolkovyy slovari»-ning ýlgisimen atam zamannan bergi qazaq sózderi jinalyp, dúrys talqylanyp týsindirip, ghylymy aumaqty kitap jaqynda shyghu sharalary qoldanyluy qajet.
G) Professor Ushakovtyng «Orfograficheskiy slovarynyn» ýlgisimen qazaq sózderin dúrys jazugha kómek, qúral bolatyn kitapsha keshikpey jazylyp shygharyluy qajet. Keyingi ekeui til jaghynan ómirlik núsqau, qúral jәne til jaghynan qorghan bolar edi.
9. Aldaghy basqa halyqtardyng tarihynda osy kezge deyin ana tilimen taza sóilep, sheshendik, sheberlikpen oidaghysyn aita, úghyndyra bilu, el basqarghan halyq azamattarynyng salty, sanasy, aqyl mólsheri bolyp kelgen. Ol jaghynan bizding halyqtyng tarihynda da mysaldar kóp-aq. «Qisyndyra qalasang otyn janar, qiystyra sóileseng halyq nanar» dep aitqanday elge sheshendikpen mysal - múra bolyp, tarihta atyn qaldyrghan qazaqtyng atauly úldary da az emes.
«Tapqyshtyq, sheshendikpen kim alsa ataq,
Halyq sony ketipti «bi» dep atap», demep pe edi aqyn.
Osy kezde ýkimet qyzmetindegi azamattardyng arasynda ylghy oryssha sóilep, jazyp, bayandama isteu әdet bolyp, әueske ainalyp ketuine tiym salynyp - qazaqsha sheshendik, súlu sheber sóileu salt-sana, erding sәni bolugha ainalsa - júrtshylyghymyzgha ýlken abyroy bolar edi - ósudin, damudyng barlyq jaghynda bir kiltine ege bolghan bolar edik.
Qazaq tili turaly ýkimet, partiya qaulysy shyghyp, qala qazaqtaryn, qazaq oqymystylaryn tәrtipke shaqyryp, qazaq tilin respublikamyzda memleket tili etu zandy qajet ekeni dausyz kerekti bolghandyqtan, osy kýnge deyingi búrmalap, búzyp kelgen minezge, bet alysqa búdan bylay jol beru qazaq tilin arhivke tapsyru bolyp shyqpay ma.
Men әskery adammyn - til mәselesi turaly aralasarlyq jónim joq siyaqty, biraq ta, aitylghan mәseleler halqymyzdyng jauyngerlik minez-qúlqyn tәrbiyeleu, salt-sana, el namysy, er namysyna, adamgershilik aryna, jauyngerlik múra dәstýrine erekshe baylanysty bolghandyqtan, kórip, bilip sezip túra aitpaghanymdy ózime ýlken ar, keshpes kýnә dep týsingendigimnen jazyp otyrmyn.

 

 

Gvardiya polkovniygi Bauyrjan Momyshúly

15 - 25. 2. 1944 jyl. Almaty.

«Ana tili» gazeti

 

0 pikir