Senbi, 19 Mausym 2021
Ghibyrat 20320 35 pikir 5 Sәuir, 2021 saghat 13:34

Altyn kómbe

Jalghasy.

Basy: Hanzada, Sәuletshi Uәlihanov.

«Mening aghalarym» seriyasynan 

«Almas qylysh qyn týbinde jatpas»
Qazaq maqaly

Sóz basynda biz keyipkerimizding tarihshylyghynan da az-kem habar bere ketkenbiz. Endi Shot-Aman tórening osy qyryna da toqtalayyq. Onyng abylaytanu men shoqantanugha, әsirese qazaq handary men tóreler shejiresine qatysty ghylymiy-tanymdyq tuyndylary búl salada da ónimdi enbek etkendigin aiqyn dәleldeydi.

Shot-Aman agha búl taqyrypqa kenes zamanynda-aq kelgen. Tәuelsizdik túsynda kósile shapty. Onyng qalamynan tughan «Abylay», «Abylay hannyng ata tegi kim?», «Abylay han turaly ólen-jyrlar jәne tariyh», «Abylay hannyng әuleti», «Abylay sayasy tútqynnan oraldy», «Abylaydyng haty tabyldy», «Alyp Abylay hannyng esimi býginge deyin el esinde» atty  tanym-taghylymy mol maqalalar respublikalyq baspasózde jariyalanyp, tarihshylar qauymy tarapynan joghary baghagha ie boldy.

Osy tústa abylaytanudyng qaynar bastauynda Shoqan Uәlihanov túrghanyn atap ótudi ózimizge airyqsha paryz sanaymyz. Onyng kezinde 1861 jyly basylghan orys ensiklopediyasyna arnap jazghan «Abylay» atty esimnamalyq maqalasyndaghy derekter tónkeriske deyingi jaryq kórgen kóp tomdyq «Brokgauz-Efron», «Granat» t.b. ensiklopediyalardaghy qazaqtar turaly maqalalarda keninen paydalanylghanyn biz 1994 jyly jaryq kórgen «Orys ensiklopediyalaryndaghy qazaq shejiresi» atty monografiyamyzda tarqata jazdyq. Arada bir jarym ghasyr ótkende Shoqan dәstýrin Shot-Aman aghamyz layyqty jalghastyryp, ózining danqty babasyna arnalghan tútas maqalalar siklin dýniyege әkeldi.

Abylay degende eleng etpeytin qazaq joq. Sondyqtan aghamyz ashqan keybir tyng maghlúmattargha toqtalyp ótsek artyq bola qoymas.

Shota Uәlihanovtyng derekteri boyynsha Abylaydyng 12 әielinen 40 qyzy, 30 úly bolghan. Shot-aman aghamyz týrli ghylymy enbekter, qazaq shejireleri, orys jylnamalary, el auzyndaghy әngimelerdegi aluan derekterdi jýieley kelip, 26 súltannyng esimin anyqtaydy. Olar: Saghyndyq – Shuaqbay atty Qaraqalpaq begining qyzy – Sayman hanymnan: Uәli, Shynghys, Ádil, Esim; Qashqar begi Kenje Sarttyng qyzy – Babaq hanymnan: Shegen, Rýstem, Ospan, Syzdyq, Ábitay, Ábdilda; Qalmaq hany Qaldan Serenning tuysy – Hoshu mergen noyannyng qyzy Topysh hanymnan: Qambar men Qasym; Sarghaldaq qojanyng qaryndasynan: Toq, Qasym, Aryq; Atyghay Qarauyldyng qyzy Toqta hanymnan: Syghay, Toghay, Sýiik, Áli, Qúlan, Toghym; Orys súludan (tútqyn): Shama; basqa әielderinen: Ghúmyr, Bayyr, Jәngir, Sypatay. Barlyghy 26 súltan.

Abylaydyng taghyna otyrghan Uәly hannyng 14 úly bolghan. Ýlkeni Ghúbaydollany Orta jýz qazaqtary 1821 jyly babalarymyzdyng barlyq jón-joralghysyn saqtay otyryp han saylady. Ony 1823 jyly Qytay imperatory moyyndady. Búl turaly tónkeriske deyin jaryq kórgen «Novyy ensiklopedicheskiy slovarida»: «Ghúbaydolla, Uәly hannyng ýlken úly, 10 jyl Orta jýzde biylik jýrgizgen, onyng handyq biyligin Qytay imperatory Daugan bekitip, qytay, manjúr jәne týrik tilinde gramota bergen. Ol Orta jýzding songhy hany boldy», – dep ashyq jazady. Ghúbaydollany qytay imperatory han dep tanyghanymen, orystar handyq biylikting taratylghany turaly ózderi 1822 jyly qabyldaghan Ustavty jeleu etip, ony han retinde bekituden bas tartyp, 1824 jyly agha súltan ataghyn úsynady. Búl turaly múraghatta saqtalghan 1851 jyly toltyrylghan qújatta: «Ghúbaydolla Uәlihanov, súltan, ailaker, ortasha dәuletti, 1824 jyldyng 29 sәuirinen 1825 jyldyng 29 shildesine deyin agha súltan boldy. 1824 jyly brilliant tastarmen kómkerilgen Andrey lentaly altyn medalimen, altyn zerli qylysh, qamar beldik, altyn parshaly qamqap shapan, qara týlkili bórikpen marapattalyp, 1833 jyly podpolkovnik sheni berildi. Býlikshil súltan Kenesary Qasymovpen baylanysta bolghany ýshin sottalyp, 1839 jyly Berezovke jer audaryldy. 1847 jyldyng 29 qyrkýieginde keshirim jasalyp, 30 qarashada Kókshetaugha keldi. Qazir bolys Babaqovtyng qadaghalauynda», – dep jazylghan. Al 1833 jyly toltyrylghan qújatta: «No siy nagrady hotya byly predlagaemy emu, Valihanovu, odnako j onyh ne prinyal y po sluchay udaleniya ego ot prikaza v stepi vozvrasheny», – dep jazylghan.

Osy maghlúmattardy qorytar bolsaq: Uәly hannyng ýlken úly Ghúbaydolla – ata-babalarymyzdyng san ghasyrlyq dәstýrine say 1821 jyly aq kiyizge kóterilip saylanghan Orta jýzding eng songhy hany. Handyq biylikti taratqan orys jarghysy búdan bir jyl keyin shyqqan. Sondyqtan saylanyp ýlgergen Ghúbaydollany óz jaghyna tartu ýshin orys patshasy oghan shen de, shekpen de, qymbat baghaly syilyqtar da jasap, aluan týrli aila-sharghylargha barghan. Ol múnyng bәrinen bas tartyp, últ-azattyq tuyn kótergen bauyry han Kene jaghyna shyghady. Sol ýshin qughyn-sýrginge úshyrap, Qayyntúragha (Berezov) jer audaryldy. Keyin tughan eline oralyp, 1852 jyly tóbesine kótergen búqara júrtynyng aldynda 82 jasynda qaytys bolady. Kenes zamanynda Qazaqstannyng Reseyge qosyluyna (dúrysy – otarlanuyna) qarsy shyqqan qayratker túlgha retinde Ghúbaydolla hannyng ómiri men qyzmetine jetkilikti kónil bólinbedi. Biraq búl bólek әngime...

«Almas qylysh qyn týbinde jatpas» deydi halyq danalyghy. Abylaydyng bizding zamanymyzda ómir sýrgen úrpaqtary ishinde Uәliyding Tәuke degen úlynan taraytyn әigili tarihshy Ermahan Bekmahanov, han Kenening túqymy Ózbekstan Ghylym akademiyasynyng korrespondent mýshesi, geologiya – miyneralogiya ghylymynyng doktory, professor Natay Ázimhanúly Kenesariyn, tarih ghylymynyng doktory, professor Nәilә Ermahanqyzy Bekmahanova, Ádil súltannyng úrpaghy, auyl sharuashylyghy ghylymynyng doktory, professor Aman Shotaev, Kenesary túqymy, filologiya ghylymynyng doktory, professor Shәkir Ibraev, әr saladaghy qazaq ghylymynyng damuyna ýles qosqan Tәuke, Múrat, Nafisa, Bayan, Raushan Kenesarinder, Ghabiyt, Noeli, Bolat Uәlihanovtardyn esimderin erekshe atauymyzgha bolady. Qazirgi zamandaghy barsha kózi tiri Abylay úrpaqtarynyng úitqysy – Shot-Aman Uәlihan aghamyz. Sondyqtan Abylaydyng 300 jyldyq toyynda  úly han әuleti atynan sóz sóileu Shot-Aman aqsaqalgha búiyrdy.

Patshalyq Resey jәne kenes imperiyasy tarapynan qanshalyq qughyn-sýrgin kórse de, jigeri jasymaghan, qayraty múqalmaghan Abylay úrpaqtary qiyndyqtyng qandayyna bolsyn qasqaya qarsy túryp, qaytpas qaysarlyqpen jene bildi.

Shot-Amannyng shoqantanushylyghy da – eshkimning talasy joq aqiqat. Ol Shoqan taqyrybyna sonau 1964 jyldyng ózinde-aq kelipti. Dәl osy jyly  Shoqan men Maqy jayly «Aytylmaghan әngime» atty maqalasy «Mәdeniyet jәne túrmys» jurnalynda basylady. Shot-Aman sodan beri qalam qúrghatpastan Shoqan taqyrybyna óndirte jazyp keledi. Onyng әr jyldarda orys, qazaq tilderinde  jariyalaghan  «Jany súlu jarqyn beyne», «Halqynyng arman, múnyn arqalaghan», «Shoqan shygharmalarynyng taghdyry», «Drujba – osnova nravstvennogo bytiya cheloveka», «Valihanovskiy nabat», «Kolokola» t.b. jiyrmagha juyq maqalalary shoqantanu ghylymyna qosylghan sýbeli ýles.

Sh.Uәlihannyng Shoqan turaly enbekteri sol әuletting sherli shejiresin bala kýninen qúlaghyna sinirip, jadyna jattap ósken adamnyng estelik jazbalary retinde erekshe qúndy. Shoqan jan balasyna ashpaghan  syrlaryn teteles inisi Maqygha aitqan (onyng qúlaghy estimese de aghayyndy ekeui jazbasha syrlasqan). Al Maqy aghamyz 71 jyl jasap, bertinde 1916 jyly dýnie salypty. Onyng úly Ydyrys múghalim de óte bilimdar jan bolghan. Sәbit Múqanov, Álkey Marghúlan siyaqty qazaqtyng ýlken jazushy, ghalymdarymen údayy hat-habar jazysyp túrghan. Olargha Shoqan, Maqy, jalpy Uәly han әuleti jayly mol maghlúmattar bergen. Ydyrys aqsaqal ómirining sonyna qaray Shoqan turaly estigen-bilgenderin hatqa  týsiripti. Atamyz 1929 jylgha deyin  babalar dәstýrine say «Uәlihanov» bolyp jazylghan eken. Keyin «han túqymy» degen kórsetuler men qughyndaular kóbeye bergen son, amal joq, óz әkesining esimine kóship, «Maqiyn» degen familiya alypty. Osynyng kesirinen uaqytynda zeynetaqy ala almasa kerek. Sonda mektepte oqityn ójet úl Shot-Aman Mәskeuge, tikeley Stalinning ózine jedelhat joldaydy. Sóitip, oqushy kezinde-aq әkesine qolghabys kórsetip, onyng zeynetaqy mәselesin tiyanaqtap bergen eken. Ydyrys aqsaqal zerek úlyna Shoqan men Maqygha, jalpy Abylay әuletine qatysty derekterding bir parasyn bala kýninen qúlaghyna qúya beripti.

Shot-Aman Uәlihan shoqantanugha mol dayarlyqpen keldi. Ol búl taqyrypqa qalam tartqanda keybir zertteushiler siyaqty syrtynan ton piship, jobamen, dolbarmen jazbaydy, sol túqymnyng ózinen óngen Abylay әuletining júraghaty, zandy izbasary retinde sóileydi. Sondyqtan taqyrypty keninen qamtyp, erkin mengeredi. Ýnemi aqiqat pen anyzdyng ara jigin ajyratyp, naqty faktiler men derekter tilinde sóileydi.

Shot-Aman jazbalarynda Shoqangha qatysty kez-kelgen qazaqqa asa qymbat maghlúmattar jetkilikti. Shoqannyng Tezek tórening qaryndasy Aysaragha ýilengeni belgili. Keyin jesir qalghan Aysara atasy Shynghys súltangha hat jazyp, ózin Shoqannyng eline alyp ketuin ótinedi. Qayyn atasy múnlyq kelinning tilegin qúp alyp, ony Syrymbetke aldyrady.  Kóp úzamay ata saltymen Shoqannyng inisi Jaqypqa qosady.

Shot-Aman aghamyz dәl osy nekeden Shәukibay (azan shaqyryp qoyghan aty – Rabigha) degen qyz tuyp, ol 1964 jyly seksennen asqan shaghynda qaytys bolghandyghyn jazady. Shoqanyn saghynghan Aysara qyzyn kishkentay kýninen «Shoqanym», «Shókibayym» dep jýrip «Shәukibay» atap ketken eken. Jýrekti syzdatatyn da, tebirentetin de  derek.

Shot-Amannyng әkesi Ydyrys aqsaqaldyng mәlimetteri boyynsha, Shoqan ózining namysyna tiygen әldebir knyaziben duelige shyghypty. Birinshi bolyp atqan knyazidyng oghy dalagha ketip, Shoqan óz kezegi kelgende әlgige oq shyghyndaudy artyq kórip, betine bir týkirip kete barypty. Artyq-kemi bolsa da, búl – búryn kezdespegen aqparat.

Shoqan Qashghar saparynan tuysqandaryna syi-siyapat retinde birqatar tartu-taralghylar әkelse kerek. Solardyng ishindegi qytay sheberining qolynan shyqqan әdemi vazanyng birin Shot-Aman agha 1956 jyly Qazaqstannyng Ortalyq muzeyine tapsyrypty. Shoqannyng qoly tiygen kez kelgen zattyng qazaq tarihy ýshin erekshe tәbәrik ekendigin eskersek, búl da asa baghaly jәdiger bolmaq.

Keyingi jyldary Shoqan turaly, әsirese onyng ómirining songhy kezenine qatysty týrli konspirologiyalyq teoriyalargha negizdelgen jariyalanymdar jaryq kórude. Keybir avtorlar Shoqan qaytys bolghannan keyingi kezende ómir sýrgen «shtabs-rotmistr, súltan Uәlihanovqa» qatysty «sensasiyalyq»  materialdardy da jariyalap ýlgerdi. Endi osynyng da anyq-qanyghyna toqtalyp óteyik.

Shynghys súltannyng tughan aghasy, jogharyda biz arnayy toqtalyp ótken Ghúbaydollanyng úly Bolattan tughan Ghazy da kezinde Shoqan aghasynyng jolyn quyp, Ombynyng kadet korpusyna týsedi. Ony tәmamdaghan song әskery qyzmetti tandaydy. Shoqanmen birge Tezek tórening aulyna kelip, keyin ol da tórening Qarashash degen qaryndasyna ýilenedi. Belgili qytaytanushy ghalym, professor K.Sh.Hafizova dәl osy Ghazy Shoqandy Qashghar saparyna әzirleu barysynda dubler retinde dayyndaldy degen tújyrymdy algha tartady. Búl pikirimen kelisuge bolady. Sebebi, bir jaghynan, «Qashqargha attanghan sauda kerueninde eshqanday Uәlihanov deytin orys ofiyseri joq, ol alansyz Tezek tórening auylynda demalyp jatyr» degen daqpyrt taratu ýshin kerek bolsa, ekinshi jaghynan, sol kezding ózinde-aq aurushang Shoqannyng densaulyghy ayaq astynan syr bere qalsa, ony almastyra alatyn birden bir bilimdar qazaq ofiyseri dәl osy Ghazy bolatyn.

(Surette: Atalas Shoqan men Ghazy Uәlihanovtar)

Ghazy Shoqannan keyin birshama úzaq ómir sýrdi. Aghasynyng sonyn ala ol da shtabs-rotmistr shenin iyelendi. Áskery qújattar men resmy qatynas qaghazdarynda Ghazy turaly da sol kezdegi jazu tәrtibine say: «súltan, shtabs-rotmistr Uәly han» dep jazyldy. Mine, dәl osynday jazu ýrdisindegi múraghattyq derekter keybir zertteushilerge Shoqan men Ghazidy shatastyrugha týrtki boldy.

Ghazy әueli polkovniyk, keyin general-mayor dәrejesine deyin ósti. Men onyng esimin ótken ghasyrdyng 80-jyldary qazaq tarihyna qatysty derekter jinastyru barysynda «Brokgauz-Efron» ensiklopediyasynan (t. VII A, SPb, 1892)  kezdestirdim. Arnayy qorlarda ghana saqtalatyn, siyrek kezdesetin kitapta jariyalanghan maqalada onyng Shynghys han túqymynan shyqqandyghy, Ombynyng kadet korpusyn bitirgendigi, keyin Batys Sibir general-gubernatorlyghy qaramaghynda týrli әskery qyzmet atqarghandyghy jazylghan. Ghazy Shoqan aghasy siyaqty Qara Ertisten bastap, Jetisu, Úly jýz jeri, Qyrghyz Alatauy óniri, Qytay imperiyasy men Qoqan handyghyna shekaralas ólkelerdi týgel aralaghan. Ózi de týrli býrkenshik esimdermen merzimdi baspasózge, onyng ishinde Peterburgten shyghatyn «Poryadok», «Golos» atty gazetterge týrli maqalalar jazyp, «Sibirding 300 jyldyghy» atty kitapsha jazghandyghy kórsetilgen. Ensiklopediyalyq maqala dayarlanghan tústaghy әskery sheni leyb-gvardiya polkynyng polkovniygi dep kórsetilgen.

Osydan birneshe jyl búryn reseylik jas zertteushi, tarih ghylymynyng kandidaty S.V.Dmitriyev Ghazy Bolatúly Uәlihanovtyng general-mayor dәrejesine deyin óskenin, keyin ýkimet Senatynyng sheshimi boyynsha dvoryan titulyn alghandyghy jóninde múraghattyq derekterdi jariyalady. Súltan Ghazy Uәly han 1885 jyly Imperator 3-Aleksandrgha hat jazyp, ózine knyazi titulyn berudi ótingen. Búghan deyin múnday dәrejeni qazaq tarihynda tek Bókey hannyng nemeresi, kavaleriya generaly Ghúbaydolla Jәngirov qana alghandyghyn eskerer bolsaq, Ghazy Bolatúlynyng búl ótinishi onyng Resey imperiyasyndaghy bedelining qanshalyqty biyik bolghandyghyn aiqyn kórsetedi.

Imperator úsynysty Orynbor general-gubernatory men Ádilet ministri, graf Palinge jiberedi. Olardyng ekeui de Orta jýzding eng songhy hany Ghúbaydollanyng Reseyge qarsy qolyna qaru alyp kýresken býlikshil han Kenesary Qasymúlyn jaqtaghanyn, isti bolghandyghyn algha tartyp, knyazi titulyn beruge qarsy bolady. Otarshyl biylik jaqtyrmaghan súltan Ghazy Uәly handy Peterburg ghylymy júrtshylyghy 1892 jyly zor qúrmetpen Orys geografiyalyq qoghamy mýsheligine qabyldady. Shoqannyng talantty inisi jayly aldaghy uaqytta kenirek tolghap jazu oiymyzda bolghandyqtan әngimeni osy aradan dogharudy jón kórdik...

Jalpy, Uәly han әuleti altyn kómbe siyaqty talanttargha asa bay. Shoqannyng taghy bir inisi Qozyke (shyn aty – Saqypkerey) әnshi, kompozitor bolypty. Akademik Álkey Marghúlannyng derekteri boyynsha, onyng «Ay, kóke», «Topaykók», «Kerqúnajyn», «Kókening amanaty» siyaqty әnderi Arqa júrtyna keninen taralypty. «Abay jolynda» әdemi surettelip, tamyljyta tarqatylatyn «Topaykókti» ataqty әnshi Jarylghapberdi kezinde әn avtory  Qozykening ózinen ýirengen eken.

Aqan serining «Qalqa bala» atty әni Qozykening Bәdighúljamal atty әpkesine arnalypty (Aqan óleninde «basy «júm», ortasy «miym», ayaghy «lәm» dep júmbaqtalatyn «Jamal» osy kisi). Sol Jamal súlu shynjyr balaq, shúbar tós  Shorman әuletining ókili Ámir-Temir  Shormanovqa túrmysqa shyghypty. Aqan serining «Maydaqonyr» әninde atalatyn «Jigitting padishasy Ámir-Temir» – dәl osy azamat.

Shynghys súltannyng taghy bir talantty úly Mahmet Uәlihanov ta Shoqannyng aqyl-kenesimen Ombynyng kadet korpusyna týsedi. Onymen bir mezgilde búl oqu ornynda qazaqtyng úly aqyny Abaydyng dýniyeden erte ozghan talapty inisi Haliolla Óskenbaev ta oqidy. Ekeui de Shoqannyng údayy qamqorlyghynda bolghan. Kózi qaraqty oqyrman bile jýrsin dep arnayy toqtalyp jatqanymyz bolmasa, búl ózi arnayy zertteudi qajet etetin ýlken taqyryp.  Onyng da uaqyty keler.

Akademik Álkey Marghúlan bar ghúmyryn Shoqan múrasyn jinap, jýieleumen ótkizdi. Ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldarynda Qazaq ensiklopediyasynyng Bas redaksiyasy shygharghan Shoqannyng 5 tomdyghynda onyng qalamynan shyqqan tuyndylar týgel qamtyldy desek te, asyqpay arhiv aqtarghan jangha ghana ashylatyn, býgingi úrpaq enshisine jazylghan qúpiyalar da az bolmasa kerek. Shot-Aman aghamyzdyng keyingi shiyrek ghasyr ishinde jazghan  Shoqan ghúmyryna qatysty ómirbayandyq derekterge qúrylghan enbekteri – osynyng aiqyn aighaghy.

Uәlihan әuletining qay qaysysy bolsyn óner ataulygha etene jaqyn. Abylay kýy tolghaghan, Shoqan suret salghan, Maqy oy oighan, Qozyke әn shygharghan, al Shot-Aman sәuletshilik ónerge qosa óleng de jazghan, dramaturgiyamen de ainalysqan.

Onyng qalamynan tughan «Jas Shoqan», «Aqnúr», «Belye nochy Chokana», «Klyatva Chokana» siyaqty eki tilde jazylghan  piesalary Gh.Mýsirepov atyndaghy respublikalyq Jastar teatry, Kókshetau, Qaraghandy, Semey, Shymkent teatrlary sahnalarynda qoyyldy.

Shókeng «kónil qúsy qúiqyljyghan sәtterde» «bilimdiden ayaman sózding mayyn» dep ólen-jyrdy tógip-tógip tastaydy. Onyng sezim shynayylyghyna qúrylghan ólenderi men әlem poeziyasy klassikterinen audarghan jyrlary respublikalyq basylymdarda jariyalandy. Birqatar ólenderine әn shygharylyp, ýlkendi-kishili sahnalarda shyrqalyp jýr.

Qashanda әzil-qaljyngha ústa, jýrgen jerin qyzyq-dumangha bólep jýretin Shókeng óz basynan ótken qyzghylyqty jaghdayattardy mayyn tamyza әngimeleydi. Osynday kónildi oqighalardyng biri Orbúlaq shayqasynyng 300  jyldyghyna arnalghan toy kezinde bolypty.

Alapat jaudyng betin qayyrghan shayqastyng bas qaharmany ózining aibarly babasy Salqam Jәngir bolghandyqtan, әuletbasyna tiyesili shaqyrudy kýte-kýte shydamy tausylghan ol shәkirtining mashinasymen salyp úryp, toy ótetin oryngha jetip keledi. Aldynan kes-kestegen shlagbaum men sústy serjant shyghady. Shókenning qújaty men qolyndaghy tabaqtay qaghazgha kezek-kezek qarap: «Agha, tizimde joqsyz, bolmaydy. Jibere almaymyn», – deydi yzgharly dauyspen. Búghan kóne qoyatyn Shókeng be eken: «Aynalayyn, meni býkil Qazaqstan bilushi edi. Qújatty dúrystap oqyshy, bәlkim sen de tanyp qalarsyn», – deydi. Serjant miz baqpastan: «Agha, Sizdi bala kýnnen bilemiz. Sauatymyz bar ghoy. Kitaptarynyzdy oqygham, biraq bastyq rúhsat bermeydi», – deydi.

Shydamy tausylghan Shóken: «Endeshe, bastyghyna shyq. Maghan bermegen rúhsatty kimge beredi?!», – deydi qatulanyp. Amaly tausylghan serjant rasiya arqyly bastyghyna: «Joldas kapitan, Shoqan Uәlihanov aghamyz kelip túr. Ótuge rúhsat súraydy, biraq tizimde joq», – dep bayanat jasaydy. Anau bolsa: «Áy, sening esing dúrys pa? Shoqan Uәlihanov bayaghyda ólip qalghan adam emes pe?» – deydi ashulanyp. Mynau bolsa: «Joq, dәl qazir ózi mening aldymda, al qújaty qolymda túr», – deydi aitqanynan qaytpay. Bir kinәrattyng bolghanyn sezgen kapitan әngimeni búdan әri ushyqtyrmay: «Jaqsy, aghamyzdy ótkizip jiber. Qalghanyn keyin sóilesermiz», – dep әngimeni qysqa qayyrady.

Ne kýlerindi, ne jylaryndy bilmeytin osy anekdotqa bergisiz oqighagha kelgende Shóken: «Ómirimde Shoqan atamyzdyng talay shapaghatyn kórip edim, biraq dәl sol jolghy sharapatyn eshqashan úmytpaytyn shygharmyn», – deytin eki iyghy selkildey kýlip. Zamandastary Shoqandy әzil-ospaqqa, ashy mysqylgha, tauyp aitatyn tapqyr sózge ýiir jan ekendigin jazady. Jýrgen jerin ýnemi du-dumangha ainaldyrady eken. Babasynyng osy qasiyetine deyin Shókene júghysty bolypty.

Ol ýlkenge – agha, kishige – ini, alysqa – jaqyn, jaqyngha – joldas, aghayyngha bauyr bola biledi. Ózgeni de syilap, ózin de syilatty. Sonyng bir belgisi  – zamana ziyalysy Gerolid Beliger ol turaly «Mein freund Shot-Aman» degen kitapsha jazyp, onda: «On ocheni izvesten, znameniyt. Y eshe: poet, perevodchiyk, dramaturg, vladeles unikalinogo epistolyarnogo arhiva. Intellektual, obshestvennyy deyateli. Kuliturtreger. K tomu je fantastichesky rodoviyt. Belaya kosti. Stepnoy aristokrat. Tore. Chingiziyd»,– dep jazady. Geraghannyng elep, ekshep aitylghan, tasqa qashaghanday múnday baghasymen kelispeu qiyn-aq.

Epistolyarlyq múra degennen shyghady. Onyng Qazaqstandy bylay qoyghanda, alys-jaqyn shet elderding әigili ziyalylarymen jazysqan hat-habarlarynyng ózi arnayy taldaudy qajet etedi. Shókene XX ghasyrdaghy orys poeziyasynyng tandauly ókili Bella Ahmadulina: «Dorogoy drug y brat Shota, syn Edrisa, blagorodnyy Valihanov! Smiyrenno iziyavlyaet svoi lubovi Bella, dochi Ahata (Ahmadulina)», – dep jazghan. Syilata biluding búdan artyq qanday ýlgisi boluy mýmkin?!

Óner ataulynyng qay-qaysysy bolsyn qasterli. Biraq adamnyng zauqy soqpasa, kitapty oqymaugha, kónili týspese, әndi tyndamaugha bolar, al tasqa qashalghan tarihtay menmúndalap túratyn Shot-Aman somdaghan eskertkishterdi kórmey ótu mýmkin emes. Tәuelsizdik monumenti, Abylay, Kenesary, Shoqan eskertkishteri boy kótergennen beri olardyng aldynan milliondaghan adam ótken bolar, al qazaq elining aibyndy simvoly  – Memlekettik Eltanba aldynda bas iymey ótken patshalar men Preziydentterdi kórgen emespin. Suretker ýshin búdan artyq qanday baqyt kerek?!

Qazaq halqynyng ýlken dosy G.Potaninning Shoqan turaly jazghan «V yurte poslednego kirgizskogo sarevicha» deytin maqalasy bar. Qúdaygha shýkir, Shoqan songhy hanzada emes eken. Ol dýnie salghannan keyin de qazaq jerining әr qiyrynan úly handarymyzdyng úrpaqtary jaqqan shyraqty alasapyran zamandardyng alaqúiyn jelderi sóndire almapty. Aryda Dәuletkereydey dәulesker kýishi, Múhittay ardaqty әnshi, Shәngereydey arqaly aqyn, beride Álihan Bókeyhanovtay qaysar qayratker, Sanjar Asfendiyarov pen Ermahan Bekmahanovtarday tamasha ghalymdar qaldyrghan múra, jaqqan shyraq, tókken núr әli kýnge deyin jarqyrap túr. Shot-Aman da halqyna óner shashqan hanzadalardyng songhysy emes. «Qazaq» degen qaraorman halyq aman túrghanda asyl әuletting әli talay tarlany shyghady tarih sahnasyna. Býgingi tilek osy bolsyn!

Múhtar Qúl-Múhammed 

Sony.

Abai.kz

35 pikir