Jeksenbi, 9 Mamyr 2021
Elim-ay 9468 19 pikir 9 Sәuir, 2021 saghat 13:40

Raqyjan aghanyng oraluy. Qazaqtyng qadirin qazaq qashan biledi?..

Qytay týrmesinde 13 jyl qamauda bolghan Zeynolla Raqyjan 17 jyl degende Shynjannan Almatygha úshyp kelip, otbasymen qosyldy. Zeynolla Raqyjan aghamyzdy jýzge tarta adam әuejayda Qazaqstan Respublikasynyng Ánúranyn aityp qarsy aldy.

«Qazaqstannyng tynshysy» degen aiyppen sottalyp, keyin songhy jyldary Shynjanda jýrgizilip jatqan genosidke úrynghan Raqyjan aghanyng taghdyry kim-kimdi bolsa da bey-jay qaldyrmasy belgili. Jәne ol jeke Zeynolla Raqyjannyng ghana emes, Qytaydaghy býkil qandasymyzdy sharpyghan nemese sharpu aldynda túrghan qasiret ekenin jete týsingenimiz jón.

Eng bastysy, joldasy Farida Qabylbek pen úly Ghalym Rahyjannyng tabandy kýresining nәtiyjesinde aghamyz Otanyna aman oraldy.  Ásirese, Farida jengemizding erligi men qaysarlyghy – qazaq ruhynyng asqaqtyghyn, joyqyndyghyn dәleldedi.

Oylanyzshy, tabany kýrektey on jeti jyl! Nemereleri atasyn kórmegen, tanymaydy! Búl - XXI ghasyrda Tәuelsiz Otany bar qazaq keshetin taghdyr emes, әriyne!

Mine, tórt jyldyng jýzi boldy, Qúday qosqan kórshi kórgiliktini kórsetip keledi. Bólingen-jarylghan otbasy, beykýnә sottalghan qandastar, ólim qúshqan tuystar, bozdaghan ana, zarlaghan bala...

Jaqynynnan airylu - onay qasiret emes. Ashynghan adam barlyq әreketke barady. Biylik basyndaghy túlghalargha múng shaghuy, ótinish aituy, tipti qatty-qatty sózder aituy da mýmkin. «Nazarbaev nege aralaspaydy búl sharuagha, Toqaev qayda qarap otyr?!», - degen sózdi de kóp estidik.

Bәri dúrys. Biz bәrine týsinistikpen qarauymyz kerek! Osy mәselening bel ortasynda jýrip, bir shyndyqqa kózim jetti.

Eger, memlekettik dengeyde eki el basshylary búl mәseleni sóilesip, sheshuge bolatyn bolsa, búrynghy-qazirgi preziydentter eshqashan qarap túrmas edi.

Oylap kórinizshi, sol sózdi tyndaytyn, jete mәn beretin ekinshi jaq bar ma ózi?! Ókinishke oray, joq!

Sol sebepti, azamattyq qauym atqa qondy. Jay emes, әlemdik dengeyde kóterildi búl mәsele! Sonyng kýshimen Qytay sanksiyanyng astynda qaldy...

Azamattyq qauymmen paralleli diplomatiyalyq sóilesuler de toqtaghan joq... Qúdaygha tәube, ong nәtiyje joq emes, bar. Sonyng songhy bir dәleli osy – Zeynolla Raqyjannyng oraluy.

Endeshe, azamattyq kýres bir minutta toqtamauy kerek. Kýresting joly – jalghyz biylikti jerden alyp-jerge salu emes, kóp, san-salaly.

Qytay qysymynan zardap shekken әr azamattyng joqtaushysy әr týrli tәsilmen, әr týrli dengeyde әreket ete bergeni jón. Biraq, bir ghana shart bar, ol kýres Zang ayasynda jýrui tiyis!

Bir qyzyghy, Qytay «qazaqtyng desin basyp, saghyn syndyram» dep jýrip, kerisinshe últtyq namysy men jigerin tasytyp alghanyn, qorghanu immuniytetin songhy jetpis jylda bolyp kórmegen dengeyde kýsheytip jibergenin sezbey qaldy.

Tórt jyldan bergi kýres – shetten oralghan qauymnyng últtyq mýdde jolyndaghy kýreskerligin әigilep qana qoyghan joq, olardyng sayasy sauaty men mәdeniyetin de biyik dengeyge kóterdi. Tәjiriybesin de molaytty.

Biz búl jetistikti Úly Otanymyz ben últtyq mýddemizdi qorghaugha eng qajetti últtyq qúndylyq, bagha jetpes baylyq retinde qabyldap, baghalay bilgenimiz jón!

Osy jerde taghy bir nәrseni aita ketkenim jón sekildi.

Tang atpay oyanyp alyp, Facebook jelisinen taratylghan tikeley efirdi kórip otyrdym. Júrtpen birge Raqyjan aghanyng jolyn kýttim. Keyde kózime jas alyp, óksip-óksip te aldym. Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» atty maqalasy ayasynda últtyq janghyru prosesi dabyraly týrde jýrgizilip jatyr. Biraq, sol janghyrudyng bizding qúqyq qorghau salasyna әli jetpegeni qatty ókintti, meni.

Sebebi, Zeynolla Raqyjannyng Almatygha býgin tanghy reyspen úshyp keletinin býkil sala, sonyng ishinde shekara qyzmeti jaqsy biledi. Úshaq qonghan son, ózge jolaushylardy toqtytyp qoyyp, Zeynolla Raqyjandy shekara qyzmetining bir-eki jauapty túlghasy jetelep, shyghu esiginen birinshi kezekte alyp shyghyp, júrtpen birge qúttyqtauy, otbasyna qútty bolsyn aituy kerek edi ghoy, shirkin!

Eger, aidahardyng auzynan aman shyqqan aghamyzdy osylay qarsy alghanda, shekara qyzmeti salasynyng ghana emes, býkil memleketting aibary asqaqtap, anau jinalghan júrtpen birge jalpy  qazaqtyng mereyi tasymas pa edi?..

Farida jengem men Ghalym inimning on jeti jyldan bergi qaynaghan ashuy men yzasy, piyketke jibermey, dedektetip sýiregen polisiyalargha degen ókpe-renishi birden ghayyp bolyp, jaynap shygha keler edi. Azap apanynan shyqqan aghamyz Otanynyng qadirin ól-ólgenshe әspettep, úrpaghynyng sanasyna sinirip óter edi ghoy!! Ásirese, anau Qytaydyng aldynda...

Amal ne, olay bolghan joq! Kerisinshe, qalyng Qytaydy aldymen jiberip, onsyzda zyghyrdany qaynap túrghan qazaqtyng kegin odan ary órshitti...

Bizge qashan es kiredi, últtyq sana qashan ornaydy?!Osy salada osylay oilaytyn, nәzik tamyrdy basa biletin bir músylman bolmaghany ma?! Qazaqtyng qadirin qazaq qashan biledi?! Mine, ruhany jútandyq degen – osy!

Sóz sonynda, Farida jengem men Ghalym inimdi Zeynolla Raqyjan aghamyzdyng aman-esen oraluymen, Úly jenisimen shyn jýrekten qúttyqtaymyn! Otbasylarynyz endi bólinbesin! Alla býkil qazaqtyng basyn qasiyetti Qazaqstanda qosudy nәsәp etsin!

Auyt Múqiybek

Abai.kz

19 pikir