Úlarbek Dәleyúly: "Qalamger eng aldymen sayasatker boluy kerek"
Ádebiyetting ay mýiizdi, arqar keudeli aghabuyny jastardy, olardyng shygharmalaryn synap, minegende ilikke alghysyz etetin әdet bar. Al jastar aghalaryna ókpeli. Óitkeni olardyng aldynghy buynnan kórgen meyiri az. «Dat, taqsyrdyn» býgingi keyipkeri qalamger aghalaryna nazyn aitady, qoghamgha, el sayasatyna ókpesin aghytady.
- Úlarbek, qoghamda «Astana sheneunikterding qalasy» degen sóz qalyptasqan. Al sol Astanagha aqyndar jersinbey jýr degen sóz bar ghoy...
- Áriyne, Elordanyng siresip qalghan sheneunikter qalasy ekeni barshagha mәlim. Orda manyna bara qalsanyz, Astananyng aqpandaghy ayazy siyaqty, adamdardyng da jýzinen yzghar esip, janyndy múzdatatyny jasyryn emes. Sol suyq qabaqtan qazaqtyng ertengi taghdyryna degen kózqarastyn, erimegen qyraudyng súlbasyn sezemin. Al aqyndardyng jersinbeytindey esh negizi joq. Qazaqstannyng barlyq jerinde qanat jayghan qymbatshylyq, jemqorlyq, zansyzdyq múnda da bar. Almatyda soqqan jel múnda da soghady, Almatygha jaughan janbyr múnda da jauady. Tek bala kezinen qalyptasqan Almatygha degen mahabbattyna qiyanat jasaghysy kelmeytinder múnda ýirenise almaghanyn kóldeneng tarta beretin bolsa kerek.
- Ony súrap otyrghan sebebimiz: Astanagha kóship barghan biraz jas qalamgerler Almatygha qaytyp kelgenin bilemiz. Qalay oilaysyz, olargha Arqa jayly bolmady ma, joq әlde tas qaladan tasbauyrlyq kórdi me eken?
Ádebiyetting ay mýiizdi, arqar keudeli aghabuyny jastardy, olardyng shygharmalaryn synap, minegende ilikke alghysyz etetin әdet bar. Al jastar aghalaryna ókpeli. Óitkeni olardyng aldynghy buynnan kórgen meyiri az. «Dat, taqsyrdyn» býgingi keyipkeri qalamger aghalaryna nazyn aitady, qoghamgha, el sayasatyna ókpesin aghytady.
- Úlarbek, qoghamda «Astana sheneunikterding qalasy» degen sóz qalyptasqan. Al sol Astanagha aqyndar jersinbey jýr degen sóz bar ghoy...
- Áriyne, Elordanyng siresip qalghan sheneunikter qalasy ekeni barshagha mәlim. Orda manyna bara qalsanyz, Astananyng aqpandaghy ayazy siyaqty, adamdardyng da jýzinen yzghar esip, janyndy múzdatatyny jasyryn emes. Sol suyq qabaqtan qazaqtyng ertengi taghdyryna degen kózqarastyn, erimegen qyraudyng súlbasyn sezemin. Al aqyndardyng jersinbeytindey esh negizi joq. Qazaqstannyng barlyq jerinde qanat jayghan qymbatshylyq, jemqorlyq, zansyzdyq múnda da bar. Almatyda soqqan jel múnda da soghady, Almatygha jaughan janbyr múnda da jauady. Tek bala kezinen qalyptasqan Almatygha degen mahabbattyna qiyanat jasaghysy kelmeytinder múnda ýirenise almaghanyn kóldeneng tarta beretin bolsa kerek.
- Ony súrap otyrghan sebebimiz: Astanagha kóship barghan biraz jas qalamgerler Almatygha qaytyp kelgenin bilemiz. Qalay oilaysyz, olargha Arqa jayly bolmady ma, joq әlde tas qaladan tasbauyrlyq kórdi me eken?
- Olardyng Almatygha qaytyp ketuine sebep kóp. Ózderinen súrasan, «baspanamyz bolmady, suyq eken, qymbat eken...» degen siyaqty syltaulardy aitady. Búl ýsh kedergi de Almatygha barsang aldynda túratyny shyndyq. Ony taldap jatudyng qajeti de joq. Óz basym múnda kelgeli ýsh jyl boldy. «Almatyna ket!» dep shalamen úryp qughan eshkimdi kórmedim. Aua rayyna da, múnda meken etken halyqtyng jay-japsaryna da qanyghyp, ýirenisip kettik. Al sheneunikterding burokrattyghy, tasbaurylyghy mening jeke ómirimmen qatyssyz...
- «Tasbauyrlyq» degennen shyghady, bizding elding aqyn-jazushylary óz shygharmalaryn oqityn qazaghyna tasbauyr bolyp bara jatqan joq pa? Mәselen, barsha qazaqtyng qayghysyna ainalghan Janaózendegi jaghdaygha baylanysty biylikpen jagha jyrtysugha, elining mýddesin qorghaugha әl bildirgen eshkimi bolmady-au!..
- «Eshkim bolmady» deuge kelmes. Jan aiqayyn shyryldap aitqandar boldy sol tústa. Janaózendegi auyr jaghday kezinde bizding ziyaly qauym ýshke bólindi. Birinshisi biylikting emeurinin elpek baladay qaghyp әketip, «Olar búzaqylar, Tәuelsizdik toyynyng shyrqyn búzghan qazanbúzar, әumesirler» dep jer-jahangha jariya saldy. Ekinshi top zamannyng qabaghyn baghyp, ýilerinde tynysh otyra berdi.
Ýshinshi top, (kóp bóligi jastar) óz ashu-yzasyn, ashyq kózqarasyn ólenderi men maqalalary arqyly bildirdi. Olardyng qaharly dauysy ghalamtor betteri arqyly qorlyq kórgen, jigeri synghan halyqqa jetip jatty. Janaózen oqighasy qazaq halqynyng jýregine auyr daq saldy. Búl - bizding últtyng osy ghasyr basyndaghy úmytylmas qasireti, auyr qayghysy. Ony uaqyt ta, múhit ta jua almaydy.
- Áriyne, keybir Alashqa arasha týsuge jaramaghan qalamgerler: «Biz shygharmashylyqpen ghana ainalysamyz, Janaózen - qoghamnyng sharuasy», - dep halqyn qansyratqan sayasattan jaltarady. Aqyndar qoghamdaghy adamnan nege alystap bara jatyr dep oilaysyz?
- «Men shygharmashylyqpen ghana ainalysamyn, sayasatker emespin» deytin qalamgerler, әriyne, kóp. Óz basym múny bizding qoghamdaghy ziyaly qauymnyng basty qateligi dep qabyldaymyn. Qalamger eng aldymen sayasatker boluy kerek. Búl biylikke talasu degen sóz emes. Óz últynyng basyna qara qúiyn ýiirilgende ýiinde tyghylyp jatyp, elde tynyshtyq ornaghanda sahnagha shyghyp, auyzy kópirip, elin sýigish bola qalatyn agha-apalardan qazirgi kózi ashyq jastardyng jýregi ainityn kýige jetti. Últyn anasynday sýigen qalamger - ol anasyn basyn tigip qorghay da bilui kerek. Baylyghyng shetke aghylyp, tiling men tuyng әldekimning tabanynda taptalyp, últynnyng jýreginde qan úiyp jatqanda «japyraq sybyr etti, sezimim qybyr etti...» degen siyaqty bozókpe, shatpaq jyr jazudyng qajeti joq.
Myna ghalam, mahabbat, jeke adamnyng kýiinish-sýiinishi onsyz da jyrlanyp jatyr. Bizding aldymyzda mahabbattan da ýlken, jeke basymyzdyng qamynan da manyzdy últtyng qasireti túr. Búnday kezde kim-kimning bolsa da boykýiezdikke, bas paydasyn oilaytyn baqay qulyqqa baruyna qúqy joq.
Jazushylar odaghynyng mýshelik kuәligin qaltasyna salghan 700-den astam aqyn-jazushynyng 70-i birigip, júrtty úiystyryp, últtyq qúqymyzdy súrar bolsa, biylik bizding tóbemizge dәl búl kýngidey sekirmes edi.
- Aghabuyn qalamgerler jastar shygharmalaryn synaghanda «últtyq ruh joq», «azamattyq ýn joq» dep jatady. Al óziniz sol jazushylardyng últqa, eldegi azamattar taghdyryna ayanysh bildirgenin bayqay aldynyz ba?
- Búl jerde kópke topyraq shashudan aulaqpyn. Degenmen, aldynghy ýlken buyndaghy kóptegen aghalardyng jastardy kórse kirpidey jiyrylatyndary shyndyq. Jastar - ózderining zandy jalghasy ekenin, «At túyaghyn tay basar» zandylyq baryn sezingisi kelmeydi. Shalkiyizshe aitqanda, «Japyraghy jasyl jau terek, jayqalmaghy jelden-dýr» degen qaghidany týsinbeytin siyaqty ma deyin desen, ataq pen at-shapan ýshin qulyq-súmdyqqa, aldau-arbaugha kelgende aldyna jan salmaytyndary kóp.
Óz buynymdy mysalgha alar bolsam, qalam úshyna últtyq ruhty tu etip ilgen, janaryna jasyn otyn týnetken jigerli, asqaq minezdi shayyrlar barshylyq. Olar tek bir auyz jyly sózge, mandayynan sipaytyn meyirli alaqangha zәru. Materialdyq qiyndyq kim-kimning de basynda bar.
- Janaózen demekshi, janaozen.net aqparattyq portalynda jariyalanghan mýshәiragha qatysu ýshin óleng berdiniz be?
- Joq, ol mýshәiragha óleng bermedim. Jeltoqsannyng ayazynda, Janaózende manday terining ótemin súrap, keudesin oqqa tósegen qazaqtyng taghdyryna kýiinip, «Janaózendik qúrbandar qúlyptasyna» degen óleng jazdym. Sol kýni ghalamtor betterin qayta-qayta paraqtap, týni boyy úiyqtamadym, qay jerden taghy qanday pәle shyghyp, qay jerde taghy qanday oqtar atylar eken degen qorqynysh boyymdy biyledi. Allagha syiynyp, tilek tileumen boldym. Sosyn tang ata osy ólenim jazyldy. Eskerte ketetin bir nәrse: búl jyrdy mýshәira ýshin nemese әldeqanday bir ataq-abyroy ýshin jazbadym. Keshe sol janaozen.net portalynyng bir jurnaliysi habarlasty. «Óleninizdi óziniz oqyp, kameragha jazyp, bizge jiberiniz, Janaózen jayly jyr jazghandardyng barlyghyn tolyqtay jinap, múraghattap jatyrmyz. Kóp adam oqyp jatyr. Óziniz oqyp berseniz, keyin de kerek bolady ghoy. El de kórsin», - dedi. Men kelistim.
Al eger sol mýshәiradan jýlde alyp jatqan jaghdayda sol jýldemdi Janaózen qyrghynyna úshyraghan halyqqa kómek retinde qúrylghan qorgha oilanbay bere salar edim. Búl oiymdy mýshәiragha qatysushy әrbir aqyn qoldaydy degen senimdemin. Maghan keregi - sol ólender bir qazaqtyng bolsa da jigerin janysa degen ghana oi.
- Al mýshәira dese, Astanadaghy agha-kókelerine qonyrau shalyp, jagha jyrtysyp jýrip jýlde alatyn kóp aqyn Janaózen mýshәirasyna kelgende ýnsiz jatyr ghoy...
- Olardyng ýnsizdigi týsinikti. Óitkeni Janaózen bolsyn, basqa bolsyn, elimizde biylik tarapynan qazaqqa jasalyp jatqan qanday da bir qiyanattar jóninde qarsylyq óleng jazsan, biylikting nazaryna ilinip qaluyng bek mýmkin. Olardyn kózine bir iligip qalsan, odan keler zardap ta týsinikti. Aldynda kýtip túrghan jaqsy qyzmetten, ne bolmasa әldebir biyik dengeydegi әdeby syilyqtar men stiypendiyalardan qaghylyp qalaryng sózsiz.
Eger Shekspir tirilip kelip, qaymana qazaqtyng qangha shomylghan qaraly taghdyryn kórer bolsa, on ghasyrgha jýk bolarlyq qasiretti, úly tragediya jazar edi. Ókinishke qaray, «bizding Shekspirler» búl jaghynan mýlde ýnsiz qaludy oryndy dep tapqan synayly...
Osy súhbattyng mýmkindigi arqyly bir aita keteyin degenim - jeke túlghalardyng nemese oblys, audandardyng bәlenbay jyldyghyn milliondap qarjy shashyp ótkizilip jatatyn aqyndar aitysyn osy Janaózen qasireti tóniregine nege búrmasqa?!
Azuyn aigha bilegen, auyzymen qús tistegen aituly aqyndarymyz halyqqa kónil aityp, jyr tolghasa, el ruhy bir serpiler edi. Sonan song sol aitystan alghan jýldeleri men aitys ótken saraylargha jinalghan halyqtyng qaltasynan týsken aqshany Janaózende zardap shekken otbasylargha arnalghan qorgha audarsa, arysynan aiyrylyp, armanda bozdap qalghan ata-әjeler men jetim-jesirlerding ómirge degen qúshtarlyghy bir kóterilip qalar edi-au, shirkin!
- Sol Janaózen qyrghyny ýshin qúzyrly oryndar oralmandardy da bir týirep ótti. Jalpy, biylik jaqtan qazaqty alalau, últtyng ishin iritu sayasaty jýrilip jatqan siyaqty. Mәselen, keshe ghana Almaty oblysynyng Aqsu audanyna qarasty Aqyn Sara auylynda oralmandargha qatysty qylmystyq oqigha oryn alyp, onyng ashylmauy - bәri el ishin býldirip, qazaqty Aqorda jasap jatqan memlekettik sayasattan aulaqtau siyaqty. Áytpese qazaqqa ishi jylymaytyn Kenes ýkimetining kezinde qanshama qarakóz elge sinisip jatty, al qazirgimiz qay soyqan?..
- Biylikting qazirgi jýrgizip otyrghan sayasaty boyynsha oilasaq, shettegi bes millionnan astam qazaqtyng endigi taghdyry qyl ýstinde túr. Tәuelsizdik alghan alghashqy jyldary Qazaq eline qaray jónkilgen qazaq kóshi, qay saytan úrghany belgisiz, ayaq astynan týsiniksiz jaghdayda dogharyldy.
Óz basym búghan qazaq últynyng ejelgi kýshine enip ketuinen qauiptengen әldebir syrtqy kýshterding yqpaly ma dep oilaymyn. Songhy kezderi әr oblystarda oralmandargha jasalyp jatqan qysymdardyn, týrli qylmystyq isterding oryn aluy kóbeyip ketkenin BAQ arqyly estip, bilip otyrmyz. Búl jaghdaylar shettegi qazaqtardyng qorqynyshyn tudyrdy. Osyndayda arghy bette túratyn bir aghamyzdyn: «Múndaghy eki milliard qytaydyng ishinde jýrip, qazaq atynan aiyrylmaghan tuysynyng Qazaq eline baryp, qytay atanyp ketkeni» jayly әngimeni ashulana bayandaghany esime týsedi.
Týrli kedergiler jolyn kesip, onsyz da toqyray bastaghan kóshke preziydentting 2010 jyly Almaty oblysy Qyzylaghash auylyna barghandaghy: «...Biz oralmandargha qoldan kelgen kómegimizdi jasadyq, әli de jasap jatyrmyz, biraq oralmandar elge eshqanday enbek sinirgen joq» degen sózi nýkte qoyghan siyaqty.
- Úlarbek, tughan jerinizdi saghynghanda Ór Altaydyng aqshúnaq ayazyn ólendetken aqynsyz. Sol Altaydyng arghy-bergi jaghyndaghy qazaq auyldarynyng ahualynan ne habarynyz bar?
- Men tughan Ór Altay kezinde sol jaqtaghy qazaqtardyng shúrayly mekeni edi. Bala kýnimizde qytay kórsek qyzyqtap, sonynan erip alatynbyz. Al qazirgi jaghday mýlde basqasha. Kommunisterding «Batys ónirdi ashu» degen zor strategiyalyq josparyna sәikes milliondaghan qara qytaylar ejelgi týrkilerding túqymy - qazirgi qazaqtardyng tarihy mekeni Altay, Ile, Tarbaghatay taularyna qara qúrtsha qaptady. Qazaqsha mektepter jabylyp, ýkimet qyzmeti men әrtýrli biznester jasau ýshin qytay tilin tolyq mengeru talaby qoyyldy.
1985 jyldardan bastap jýrgizilgen «josparly tuu» sayasaty qazaqtyng qúnarly tamyryna balta siltedi. Qyz balany úrpaghym dep sanamaytyn, dýniyeni aqshamen ghana ólsheytin ateist qytaylargha jalghyz bala ghana rúhsat etildi, sosyn olar jýkti әielderining ishindegi sharana úl bala bolsa ghana tuuyna mýmkindik jasady. Endi sodan bergi uaqytty esepteseniz, 1985 jyldary tuylghan bala 27 jasqa, ýilenetin kezge keldi. Ishki Qytaydy mendegen «әiel zatyna qajettilik» apaty batys jәne ontýstik, soltýstik shekara ónirlerdi mekendegen az últtardyng basyna qauip әkeldi. Kezinde qytay jigitine erip, qashyp ketken jalghyz qyzyn óz qolymen atyp tastaghan qazaq basshysy turaly anyz búl kýnde әr qazaqtyng esinde. Endigi jaghday tipti qorqynyshty.
- Aytpaqshy, tirshilik tauqymetin tartqan auyl adamyna baryp, «Oy-hoy, Astanam!» dep óleng oqyp jýrgen aqyndar baryn bilemiz. Óziniz azamattyq poeziyadan ne payym aitasyz?
- Búl súraghyna sózden góri ólenge oryn bergen jón siyaqty...
Tebingisin ter basqan,
Búqaday moyynyn alty
qarys shel basqan,
Jolbarystay shúbardyn
Aq tangha belin taldyryp,
Tóskeydegi ordaly
jylan tobynyn,
Irgesinde alang úiqysyn
qandyryp.
Aq shatyrdan aibaltasyn
ala úshqan
Ata jauynyng tilersegin
qidyryp,
Aydaryn kesip,
Ay túmsyq kón etigin
sýidirip.
Álpeshtegen ay jýzdi
hәm kýn kózdi
Arushasyn oljalap,
Qas jýrekti qalmaqtyn
basyn dorbalap.
Arqar mýiizdi ala sadaq
asynyp,
Jaudan alghan myn
jylqysyn
Kýn astyna jasyryp.
Ayghyr minip ajyr-ajyr
belderden,
Búlanay taudyng barysyn Ala mysyqtay óngergen.
Búldyr da búldyr
Kýn ótti-au,
Kýn ótti-au bizdin
erlerden.
Betegeli Saryarqanyn
belinde,
Beybarys ketken
berekening jerinde.
Qyzteke tudy qyran dep
kýtken qúrsaqtan,
Jylan bop tudy...
(Jatyryna kileng qúl
shapqan!)
Otyzynda orda emes,
qora manynan úzamay,
Qyryghynda qyrda mas
bop jýr aghay...
Keshe tipti Papa aldynda
qúlday sýmendep,
Qymyzym týgili, qyzymdy
qoyynyna tigem dep.
Sorly qazaqtyng namysyn
nanday iylegen,
Abaydyng tilin qyrasau
temirmen týiregen.
Túz artqan qúnan ógizdin
basyn ústaugha jaramas,
Súlbasynda sansyz
júrttyng reni aralas.
Auyzyna iman kirmegen Úly Payghambar jasynda,
Qimasyn Hiuagha satqan
qarttyng asynda
Telpekter aitty tórelik...
Jyn tógilgen Kýltóbenin
basynda.
- Ángimenizge de, aduyndy, astarly óleninizge de raqmet!
Júqamyr ShÓKE,
«D»
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 17 (145) 18 sәuir 2012