Taqyrypqa túzdyq:

Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «Úly Dalanyng jeti qyry» atty maqalasynyng jetinshi tarmaghynda «Qazaqstan – alma men qyzghaldaqtyng otany» dep taygha tanba basqanda jazylghany belgili. Tarihy sanany janghyrtugha baghyttalghan atalmysh maqalada Elbasy Núrsúltan Ábishúly: «Býginde jer jýzinde qyzghaldaqtyng ýsh myng týri bolsa,olardyng basym kópshiligi bizding dalada ósetin qyzghaldaqtan taraghan. Qazaq topyraghyndaghy osynday erekshe gýlder óz әdemiligimen kóptegen halyqtyng jýregin jaulap, qazaqy brendke ainaldy», - degen edi.

Býgin biz Abai.kz oqyrmandarynyng nazaryna professor, etnograf Tәttigýl Qartaevanyng qazaq halqynyng keshegi hәm býgingi tarihyndaghy qyzghaldaq gýlining alatyn orny turaly zertetu materialyn úsynyp otyrmyz...

Nәbetat tobyndaghy – qyzghaldaq oi

Úly Dala órkeniyetining tuyndysyna ainalghan oi-órnekter qazaq halqynyng dýniyetanymynan, úshqyr qiyalynan tuyndaghan. Qazaqy tanymda adamzatty januarlar әleminen baylanystyratyn qoshqarmýiiz, týietaban, qúsqanat, taytúyaq, iytqúiryq, bóriqúlaq, t.b. oilar  –  «maqlúqaty» (zoomorfty, ang stiyli); adamzatty aspan әlemimen baylanystyratyn júldyzsha, kýn shapaghy, aishyq oilary – «gharyshtaty» (kosmogoniyalyq), al, adamzattyng kýlli ósimdik әlemimen baylanysynan tuyndaghan  әrtýrli gýl, japyraq, sabaq, shyrmauyqty oy-órnekter – «nәbetaty» (kógeris) tobyn qúraghan.

«...On segiz myng ghalam bolghanda,

Ýsh bólim bolyp taraghan,

Altauy bolar – jәmәdat,

Altauy bolar – nәbәtat,

Altauy bolar – aiuanat,

Ýsh altyny qosa ghoy,

On segiz myng jan bolad,

Bilmegen adam tang bolad...»  (Jyrau Qashaghan Kýrjimanúly).

Halyqtyng diny týsinigindegi jәmәdat – adamzat, nәbәtat – ósimdikter, aiuanat – jan-januarlar, hayuanattar әlemi bolyp, on segiz myng ghalamdy (әlemdi), kýlli tirshilikti qúraydy.

Kógeris oylardyng negizinde órkendeu iydeyasy jatyr. Gýlderding sabaghy, japyraghymen birge salynuy, mәngi tirshilikti, ómirding jalghasyn, úrpaq jalghastyghyn menzegen. Nәbәtat, kógeris órnegi tobyna jatatyn «qyzghaldaq gýl» beynesin salu qazaq qolónerinde jii qoldanylady (Qazaqtyng etnografiyalyq..., 2017, 144). Sheberding jasaghan búiymyna naqysh salarda qyzghaldaq gýldi tandauy nanym-senimmen de  baylanysty qalyptasqan, ony úrpaghynyng ósip-ónuine yrymdaghan. Sebebi, qyzghaldaq ózdiginen ósip, ózdiginen kóbeyetin dala gýli. Ári adamzat  әsemdik pen shattyqtyng nyshany sanaghan qyzghaldaq beynesi arqyly, qyzghaldaqty daladan alghan әserin, sezimin beynelegen.

«Qyzghaldaq gýl» kestelengen týskeste, túskiyiz, shymyldyq, kiyim-keshek, atjabu, týiejabu, botajabu,  dastarhan, qyzghaldaq gýl oimyshtalghan aghash búiymdardy muzey qorlarynan kóruimizge bolady. Qyzghaldaq gýl kesteli  kiyim týrlerinin, qoloramaldyn, qosetek kóilek eteginin, shapannyng etek, jenining sәni bolghan. Qyzghaldaq beynesining er adam, әiel adam búiymdaryna ortaq, tәn bolghandyghy ózine erekshe nazar audartady, әri búl oi-órnek týsken qolóner búiymdarynyng qaysysy bolmasyn erekshe sәndi kórinedi. QR Memlekettik Ortalyq Muzeyi kolleksiyasynyng qúndy jәdigerding biri Súltan Baymúhamed Ayshuaqúly (19 gh. basy) kiygen altyn zermen kestelengen múraqtyng ón boyyndaghy basqa gýlder arasynan qauyzdy qyzghaldaq birden kózge týsedi-aq (Qazaqtyng dәstýrli kiyim-keshegi, 2009: 24).

Muzey qoryndaghy qúndy jәdigerding biri Aqtóbe uezi, Qarashyghanaq bolysynda 36 jyl bolys bolghan Erjan Sholaqúlynyng qyzynyn  shoshaq tóbeli bórigine qyzghaldaq gýl «ómir aghashy» beynesi ispettenip, altyn zermen kestelenip týsirilgen (Qazaqtyng dәstýrli kiyim-keshegi, 2009: 47).

Qolónerdegi qyzghaldaqgýl oiyy turaly jazba derek beretin tuyndynyng biri nemis dәrigeri, etnograf-sayahatshy Rihard Karutstyng (1867 – 1945) Manghystau jerine jýrgizgen zertteulerinen keyin jaryq kórgen «Sredy kirgizov y turkmenov na Mangyshlake» atty kitaby (Sankt-Peterburg, 1911). Jergilikti qazaqtardan qyzghaldaq gýl kestelengen  atjabudyng suretin syzyp alyp, ózining osy enbegine qosqan.  Manghystaudyng mang dalasynda, kóshpeli qúmdarynda ósken kóktem gýlining nәziktigi kesteli atjabugha erekshe kórik berip túrghanday. Atjabudyng eki búryshyna kestelengen ýlken qauyz ishinde, ekinshi qauyzdyng kestelenui Manghystau qúmyndaghy alghashqy sarghaldaq, odan keyingi qyzghaldaqty beynelegendey. «Jana ghana qonyrayyp jatqan kýngirt dala kenet sarghaldaq, qyzghaldaq gýlge tolyp, qúlpyryp ketkendey boldy» (Kekilbaev, Bәseke, 2005: 24).

Erding toqymyndaghy qyzghaldaq gýl ongy da R.Karutske meni syzyp al degendey әser bergeni anyq desek artyq bolmas. Toqymnyng ortasyna týsken qyzghaldaqtyng juasy túqym jayyp, eki jaghynan taghy eki qyzghaldaq shyghady.   Qúrym terige osynday oylardy týsiru ýshin ii qanghan jas, júmsaq terini  oimyshtalghan aghash qalypqa, oilar oiyghyna kiriktire qoyyp, ýstin auyr tas, kirpishtermen birneshe kýnge bastyryp qoyghan, nәtiyjesinde oiy bederi terige tanbaday mәngige basylyp qalghan. Qyzghaldaq gýl only aghash qalyptyng sheberlerding qoldanysynda bolghanyn osy syzba naqtylaydy. R.Karuts syzbasyndaghy atjabu men toqymdy er adamdarda, әiel adamdar da er-toqym jabdyghyna qatar qoldana bergen.

1914 jyly ghylymy ainalymgha engen «Aziatskaya Rossiya» atty enbekke engen «Jetisudyng bay otbasy qyzdary» atty surettegi qyzdar jetektep túrghan attyng atjabuynan qyzghaldaq gýl kestesi anyq kórinedi. Kesteli atjabu boyjetken qyzdardyng kórki men sәnine ýilesim tauyp túr.

Zergerlik búiymdardan qyzghaldaq gýldi әiel әshekeylerinen, qos bilezik, saghat bilezik, qapsyrma, beldik qúimalarynan kóruimizge bolady. Qazaq zergerleri kýmis betine qyzghaldaq gýldi qarala, qara baghdar nemese  kapkaz boyaumen týsiru arqyly sabaghy, japyraghy, qauyzyn anyq berudi kózdegen. Qolónerdegi naqty beyne әserli, әri tartymdy bolyp keledi, búl joghary estetikalyq talghamdy aighaqtaydy.  Qarala emalidy qazaq zergerleri ózderi-aq, dayyndap ala bergen, saudagerler alyp kelse, dayynyn satyp ta alghan. Qarala qúramy salmaghy әrtýrli bolatyn kýmis, mys, qorghasyn jәne kýkirtten túrdy, yaghny kýmis pen mys bir-bir ese bolsa, qorghasyn mólsheri kýmisting jartysyna teng boldy, al kýkirt osy metaldardyng balquyna baylanysty kóz mólshermen qosylyp otyrdy. Osy qúramdy shoyyn ojauda әbden balqytqan uaqytta qara qoymaljyng payda bolady. Áshekeyge qara baghdar salu ýshin búiym betine aldyn-ala ótkir bizben bezep tandaghan órneginin, mysaly qyzghaldaqtyng negizin oiyp syzady. Áshekey betine әlgi qara qoymaljyndy qúighanda, syzyqtar betine jabysady. Ony әbden kepken song egeumen tegistep, betin bylghary jәne kiyiz ysqyshtarmen jyltyrata ysady. Yaghni, qyzghaldaq gýldi qaralamen týsiru osy әdispen jýzege asqan.

Halqymyz qyzghaldaqtyng kóktemde qauyz jarghandaghy kóz tartar kelbetin, ýlbiregen әdemiligin әiel adamnyng súlulyghyn teneuge qoldanyp, «qyzghaldaqtay», «qyr gýlindey» dep beyneli sózge arqau etti. Qazaq halqy kókteude tuylghan qyzyna «Qyzghaldaq», «Qyrmyzy», «Sarghaldaq» dep at  qoydy.  Qyz balagha beriletin «Gýldey kókte, japyraqtay jayna» – degen batanyng negizinde ósip, ón degen úghym jatyr.

«Qyzghaldaq pen dala», «Qyz ben qyzghaldaq» egiz úghymday, súlu qyzdyng kelbeti men qyzghaldaq japqan dala kelbetin bir-birinen ajyratyp qarau mýmkin emes.

«Qyz bayghús el júrtyna kelgen qonaq.

Qyzghaldaqtay ghúmyry sholaq...»   (M.Dulatov, Shygharmalar).

Mirjaqyp Dulatov «qyzdyng qyzghaldaq ghúmyry», – dep, qyz balanyng ong jaqta otyrghan kezdegi balalyq ómirinin, qyzdyng óz ýiinde qonaq bolyp jýretin erke uaqytynyng tez ótip ketetinin, boy jetip, basqa júrtqa úzatylatynyn aityp túrghany anyq.

Yassauy kesenesi men Mavlanadaghy qyzghaldaq gýl

Qoja Ahmet Yassauy kesenesining syrtqy qaqpa men ishki qaqpa esiginde qyzghaldaq gýl oimyshtalghan, syrtqy qabyrghasyndaghy qysh mayolikalarda qyzghaldaq gýl qauyzy emalimen syrlanyp berilgen. Syrtqy qaqpa esigining oimyshy ýsh bólikti kompozisiyadan túrady. Qaqpa asa joghary sheberlikpen, sәndi oimyshtalghan. Qauyzyn ashqan qyzghaldaq beynesining «bitpes» jelisine qúrylyp, bir-birine shiratyla jalghasyp ketui, әlemdegi sheksiz qozghalysty, mәngilik ómirdegi ózara baylanystylyqty bayandaghan.

Qaqpa esikting jogharghy bóliginde qyzghaldaq gýl ýstinen arab grafikaly «Payghambar ol kisige sәlem bolsyn, aitty: Allanyng syiy – qaqpasyna  kirip súraghan momyngha beriledi», – degen jazu qosarlana oimyshtaluy,  aghash oi ónerindegi joghary sheberlikting nәtiyjesi.

Búl qaqpa esigine ornatylghan eki qola toqpaqshanyn  jogharghy topsasynda kózi janyp túrghan ýsh barystyng basy, al toqpaqshanyng ón boyyna abstraktili qyzghaldaq shoghy beynesi oiyp týsirilgen.  Barys basy men qyzghaldaqtyng bir kompozisiyada berilui, totemdik simvoldar men islamdyq simvoldardyng astasyp jatuynyn, totemizm relikteri sarqynshaghynyng islam dinine kirigip ketuining  dәleli.

Qoja Ahmet Yassauy qabirhanasy esigining sol jaq qaptalyndaghy qabyrghada qyzghaldaq gýl qauyzynyng kýn beynesimen astasa berilui, kýn shúghylasynan nәr alghan tirshilikti beynelegendey. Búl  kompozisiyada kýn beynesinen nәr alghan qyzghaldaq qauyzy eki jaqqa qarap ashylyp túr, osylaysha qatarlastyra salghan kompozisiyaly órnekti qúraydy.

Qoja Ahmet Yassauy kesenesindegi órnekter Týrkiya, Koniya qalasyndaghy Mavlana kesenesindegi órnektermen ortaqtyghy týrki halqy arasyndaghy etnomәdeny baylanysty, mәdeny ortaqtyqtyng baryn kórsetedi. «Mavlana» oishyl, ústaz, aqyn-sufiy, ghúlama Jalal ad-Din Múhammad Rumiyge (30.09.1207, Tәjikistan – 17.12.1273, Koniya súltandyghy, Týrkiya) shәkirterining bergen aty. Ol Mevlyana, Moulavi, Moulana (ústaz degen maghynany bildiredi) attarymen de belgili. Búl kýnde muzey retinde júmys jasap túrghan Mevlana kesenesining de aghash qaqpasynyng ón boyynyng oimyshtarynda kýn shapaqtary men qyzghaldaq gýl oilary astasyp, bir-birine úshtasyp jatyr.

Mavlana kesenesi aghash qaqpasynyng qola toqpaqshasyna oiyp týsirilgen oilar arasynan da qyzghaldaq gýl beynesi birden kózge týsedi.

Mevlana kesenesi qabyrghasynda 13 ghasyrda tabighy boyaumen salynghan qyzghaldaqty kompozisiya orta ortaghasyrlyq gýlbaqshanyng beynesindey. Qútygha salynghan qyzghaldaq shoqtary men  qauyzyn kótere jayqala ósken qyzghaldaqtarmen birge berilgen arabgrafikaly jazular – islamdyq dәstýrding barelieftik deregi nemese qabyrghadaghy jazba derektik qor.

Mavlana tas qabirlerindegi qyzghaldaq beynesi men kesene qabyrghasyndaghy qyzghaldaq beynelerding sipatynyng birdey boluy, sәulettik sheshimdegi ýilesimdilikti bildiredi. Ári, diniy-kulittik oryndaghy qyzghaldaq beynesi, islam dinin tútynatyn kóptegen elderge qyzghaldaqtyng ortaq simvol ekendigin aighaqtaydy.

Sәulettik eskertkishter men qúlpytastarda

Qyzghaldaq beynesining mәni qazaq halqynyng da dәstýrli mәdeniyettinde er adamdargha da ortaq bolghandyghynyng dәleli – sәulet eskertkishterining dekory. Aqtóbe oblysy, Jarqamys auylynan ontýstik batysqa qaray 60 km jerde ornalasqan, Respublikalyq manyzy bar eskertkishter tizimine engen Qarasaqal qorymyndaghy Indibay tamynyng ishki dekorynyng tórining ortanghy bóliginde, tamnyng búryshynyng jogharghy bóliginde qyzghaldaq qauyzdary salynghan.

Aqtóbe oblysy Bayghanin audany boyynsha jergilikti manyzy bar eskertkishter tizimine engen Sýlikti diniy-túrghyn ýy keshenindegi zirat qabyrghasynyng jogharghy tas plita beldeuining ón boyyna ainaldyra qyzghaldaq qauyzdary boyaumen salynghan.  Eskertkish Ashy-Ayryq sayynyng bas jaghynan soltýstik shyghysqa qaray 15 shaqyrym jerde ornalasqan.

Qyzghaldaq gýldi oy-órnekterdi zirat, kesene qabyrghasyna salu, qúlpytasta qashaudy Aqtóbe, Manghystau, Atyrau, BQO eskertkishterinen jii kezdestiruge bolady.

Kesene qabyrghalaryna tabighy ósimdik boyaularymen salynghan órnekterding birqatary kýnge jelinip, boyauynyng qanyqtyghy  ketkenimen,  «bitpes» týrindegi,  shyrmauyqsha shiyrshyqtalyp jalghasyp ketken qyzghaldaq gýldi órnekti anyq kóruge bolady.

Respublikalyq manyzy bar eskertkishter tizimine engen Aqtóbe oblysy, Qobda audanyna qarasty «Abat-Baytaq» qorymyndaghy qúlpytastardyng keybiri biregey qashalynghan. Qorymdaghy abstraktili, naqtyly beynedegi qyzghaldaq gýl qashalghan qúlpytastardyng kýrdeli kompozisiyasy qazaq jerining basqa ónirlerinde kezdespeydi.

Qorymdaghy eki basy qyzghaldaq gýlmen túiyqtalghan  qúlpytas – biregey eskertkishter qataryna jatady. Múndaghy qyzghaldaqtardyng bir basy jerge, bir basy kókke tartyluy, bir adamnyng ómir joly sekildi.  Janyna barsan:  «adamnyng basynan jaqsylyq ta ótedi, jamandyq ta ótedi. Bәrine uaqyt emshi», – dep sabyrlyqqa shaqyrghanday.

«Abat-Baytaq» qorymyndaghy qúlpytastyng birindegi qyzghaldaq «qyz ghúmyrdyn» tastaghy kórinisi ispetti. Anyqtap qarasang qúshaghyn ashqan, keng etekti kóilek kiygen qyz beynesi men «qyzghaldaq qyzgha» kýn shapaghynyng jogharydan tógilip  túrghan beynesin kóz aldyna keltiredi.

Qazaq halqy on-órnegi arqyly ózining oiyn sózsiz, dauys-dybyssyz jetkizgen. «Sheksizdik» tanymyn  shenber, dóngelente shiratqan syzyqtar arqyly bergen. Qyzghaldaq pen sheksizdikting ózara ýilesimdiligin beruding jolyn qúlpytasqa qashau arqyly tapqan.  «Adam ómirden ózghanymen, onyng artynda qalatyn izi bar, ómir jalghasyp jatyr, artynda úrpaghy bar», – dep sóilep túrghanday.

Aqtóbe oblysy, Qúrmeshit qorymyndaghy bala ziratyndaghy qúlpytastaghy qauyzyn ashpaghan qyzghaldaq  tamyrymen, juasymen beynelengen. Qauyzy men japyraghy bir qaraghanda úshyp bara jatqan qús sekildi, «qúsym edi, úshyp ketti ghoy», – degen ata-anasynyng zaryn, múnyn bergendey әser etedi. Shetinegen bala – «shapaghatshyl», qoldan úshyp ketse de, bauyry bolatynyn menzep, tamyryn jayyp ketkendey.  Qorym manynda 19 ghasyrda meshit júmys jasap, jaz jaylaugha ketken auyldar, balalaryn moldagha oqugha qaldyrghan eken. Meshit oqushylary sýzek indetinen birine biri júqtyryp qaytys bolady. Oqushysyz qalghan meshit «Qúrmeshit» atalyp ketedi.

Qúlpytastaghy qyzghaldaqtardyng mol kolleksiyasyn Aqtóbe oblysyna qarasty Donyztau, Soltýstik Ýstirt ýsti qorymdaryndaghy qúlpytastar men zirattar beredi. Donyztau men Soltýstik Ýstirt ýsti Manghystau jәne Ontýstik Ýstirt qazaqtarynyng kókteulik qonysy bolghan. Osy jerge kókteuge qonyp, maldyng ayaghyn shiratyp alghan son, Aqtóbening soltýstigine qaray jaylaugha attanyp, kýzdeuge osy jerge qaytyp kelgen.  Kósh jolynyng boyynda jatqan Donyztaudyng etegin mamyrdyng basynda qyzghaldaq kilemshe japqan. Donyztau qorymdary búl kýnde adam túrmaytyn, bos qaldyrylghan eldi mekenning – «tas shejiresindey».

«Qyzghaldaq may» dәstýrin saqtaghan aimaq

Qyzghaldaq kóktemgi jayylymnyng sәni, osyghan oray «qyzghaldaq jemegen qozy armanda, qyz qúshpaghan jigit armanda», - degen maqal tuyndaghan. Qyzghaldaq qauyzyn ashatyn sәuirding sony men mamyrdyng basy, nauryzda tóldegen qoydyng qozysy ayaghy shirap, shópti qyrqa jeytin kezi. Qyzghaldyqty qyrda jayylghan qoydyng sýti qong, siyrdyng sýti mayly, biyening sýti qúnarly bolady. «Qoldyng mayy» degen qazaqy týsinik, siyr sýtinen shayqalghan sary maygha qatysty aitylady. Sary maydyng týsi jegen shóbine baylanysty. Qysta kódelegen shóp bumasyn, quraghan qamys jegen siyr týsi – aq may, kóktem-jazda kók shópke jayylghanda – sary may, al qyzghaldaqqa jayylghan kezde týsi – qyzghylt may beredi. Qanday týsti bolsa «sary may» dep atalady. Dәstýrli qazaq ortasynda kóktemde qyzghaldaq gýldegen song shayqalghan may qoyylghan dastarhangha auyl әielderining jinalyp, shýiirkelesip shәy ishetin «qyzghaldaq may» dep atalatyn kóne «shәy dәstýri» ertede qyzghaldaq qaptaytyn ónirding bәrinde bolghan.

Ghúryptyq mәnge iye  búl dastarhannyng basty atributy da osy «qyzghaldaq may». Qyzghaldaqqa jayylghan mal, alghan nәrin, óz boyynda óndep adamgha sýt-mayymen beredi. Búl uaqytta qaynatylghan irimshikte qúnarly,  dәmdi, týsi qanyq bolady.  «Qyzghaldaq may» shәy dәstýri kóshpeli túrmystyng tarih sahnasynan ketuine oray, qazaq jerining kóptegen ónirinde qoldanystan shyqqanymen, әli de qariyalar auzynda jii kezdesedi. Qyzghaldaq gýldegen 10 shaqty kýnning ishinde ghana «qyzghaldaq mayyn» alu mýmkindigin qazaq halqy erekshe baghalaghan. Qyzghaldaq maydy qonaqqa dep saqtaghan, kelgen qonaqqa «sarqyt syi» retinde qorjynyna salyp bergen. Bir bóligin qysqa saqtap, tamaq auyrghandy jәne kók jóteldi basugha paydalanghan. «Qyzghaldaq may» dәstýrinen býgingi tarihy sanamyzgha naqty mәlimet beretin ónir, Naryn qúmdaryndaghy malshylar qonysy. Maghan, osy ónirdegi «qyzghaldaq may» dәstýrimen tanysudyng reti 2019 jyly mamyr aiynda búiyrdy. Qyzghaldaq maydy nanmen jeu bir bólek, qúrtpen jeuding dәmi auzynnan ketpeytinin ózimnen sezindim.

Etnomedisinada

Halyqtyq medisinalyq bilimde sabaghy men japyraghyn qaynatyp, suymen әiel adam bosanghannan keyingi betinde qalatyn  daq, sepkildi jughan, sýrtken, osylaysha daq, sepkilding qoshqyl tartatyn týsin bozartqan.  Týbindegi juasyn balgha qosyp turap, dayyn qoymaljyndy shaymen ishkizu arqyly suyqty shygharghan, bedeulikti emdegen, erkekterding quatyn kýsheytken. Yaghni, dәstýrli medisinadaghy qoldanysy da úrpaq jalghastyghymen baylanysty eken. Qazaq emshileri qyzghaldaq juasynyng uly, uly emestigin halyqtyq bilimimen ajyratqan.

Qorytyndy

Qyzghaldaq  – adamzatty pen tabighatpen baylanysyn sezindiretin – syi, tiri peyzaj. Qyzghaldaq jer talghamaydy, shóldi, qúmdy, tasty, ylghaldy jerde óse beredi. Úly Dala menshigi, az kýn ghana gýldeydin qyzghaldaqty júlmayyq. Tabighatyna say ózdiginen kóbeyine mýmkindik bereyik, ADAMDAR!

Ádebiyetter:

Ekspedisiyalyq materialdar:

Manghystau sapary – 2020.

Aqtóbe  sapary – 2019, 2020.

Han Ordasy auyly sapary – 2019.

Koniya (Turkiya) sapary – 2021.

Kitaptar:

Aziatskaya Rossiya. Izdanie pereselencheskogo upravleniya glavnogo upravleniya zemleustroystva y zemledeliya. Tom 1. Ludy y poryadky za Uralom.  – SPb.: Tovariy­shestva «A.F.Marks», 1914. – 576 s. + iyl.

Ájighaly S. Aqtóbe oblysynyng asa kórnekti arhiytekturalyq eskertkishteri. Fotokórme. – Almaty-Aqtóbe: «Maestro-Print». 2015.  – 51 b.

Karuts R. Sredy kirgizov y turkmenov na Mangyshlake. Per s nem. E.Petri. – SPb.: Izdanie A.F.Devriyeva, 1911. –188 s.

Kekilbaev Á. Bәseke / Dala balladalary. 2 tom. – Almaty: Jazushy, 2005.  – B.3-50 (232 b).

Qazaqtyng etnografiyalyq kategoriyalar, úghymdar men ataularynyng dәstýrli jýiesi. 5 tomdyq. 4 tom. Q-Ó. / Núrsan Álimbay, t.b. – Almaty: Adam Damu Integrasiya, 2017. – 845 b.

Qazaqtyng dәstýrli kiyim-keshegi (illustrasiyalanghan ghylymy katalog). QR Memlekettik Ortalyq muzeyining etnografiyalyq kolleksiyasy (seriya). 1 tom. / Núrsan Álimbay, t.b.  – Almaty: «Óner», 2009. – 344 b.

Qoja Ahmet Yassauy kesenesi. /Qúrast. Á.Q.Muminov, M.B. Qoja, S.Mollaqanaghatúly, M.J.Sadyqbekov, J.M.Núrbekov. Óndelip tolyqtyrylghan 3-basylym. – Almaty: «Effekt», 2011. – 208 b.

HIH-HH ghasyrlardaghy Qazaqstannyng zergerlik óneri. QR Á.Qasteev atyndaghy  Memlekettik Óner muzeyi. Ghylymy katalog.  – Almaty: Atamúra, 2016. – 303 b.

Tәttigýl Qartaeva,

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU professory, etnograf

Abai.kz