BÚÚ Bosqyndar isi jónindegi agenttigining bayandamasyn kózimiz shaldy. Bayandamagha sensek, 2011 jyly 44 damushy  memleketten, әlemning әr týkpirinen barlyghy 441 myng 300 adam sayasy baspana súrap, ýshbu hat joldaghan eken. Shamamen jarty mln-gha juyq adam. Bir qyzyghy, aidyn-kýnning amanynda óz elinen bezip, jat júrttan pana súraghan sol jarty millionnyng arasynda qazaqstandyqtar da qylang bere bastapty. Ondaylar ondap emes, myndap sanalady -  2010 jyly elimizden 3 myng 632 adam (!) bosqyn retinde qashyp shyqqan kórinedi. Búlardyng 745-ining bosqyn mәrtebesi turaly qújat mәselesi әli de sheshilmegen. Tek ótken jyldyng ózinde ghana bir Polisha memleketinen 17 otandasymyz sayasy baspana súrapty...

Álemdik arenada óz tәuelsizdigin ornatyp, otau qúrghan qazaq eli ainalasy birneshe jyldyng ishinde «beybitshilik ordasy» nemese «tatulyq úyasy» degen ataumen tanyldy. Turasyn aitqanda, solay tanyttyq. «Biznes ýshin qolayly orta qalyptasyp», biznesmeni bar, qoyny-qonyshyn Isa men Brahmanyng «úlaghatyna» toltyrghan missioner, qashqyn-pysqyny bar aghylyp jatty. Býginde halyqtyng óni týgili týsine de kirmegen  ekstremizm, terrorizm týsinigi synalap kire bastady. Álemge «tynyshtyq ordasy» atanyp jýrgen qazaq eli jalghyz-aq kýnde «terrorist» atandy. Sóitip Batys bizdi «terrorizm qaupi bar» qauipti on elding qataryna qosa saldy.

BÚÚ Bosqyndar isi jónindegi agenttigining bayandamasyn kózimiz shaldy. Bayandamagha sensek, 2011 jyly 44 damushy  memleketten, әlemning әr týkpirinen barlyghy 441 myng 300 adam sayasy baspana súrap, ýshbu hat joldaghan eken. Shamamen jarty mln-gha juyq adam. Bir qyzyghy, aidyn-kýnning amanynda óz elinen bezip, jat júrttan pana súraghan sol jarty millionnyng arasynda qazaqstandyqtar da qylang bere bastapty. Ondaylar ondap emes, myndap sanalady -  2010 jyly elimizden 3 myng 632 adam (!) bosqyn retinde qashyp shyqqan kórinedi. Búlardyng 745-ining bosqyn mәrtebesi turaly qújat mәselesi әli de sheshilmegen. Tek ótken jyldyng ózinde ghana bir Polisha memleketinen 17 otandasymyz sayasy baspana súrapty...

Álemdik arenada óz tәuelsizdigin ornatyp, otau qúrghan qazaq eli ainalasy birneshe jyldyng ishinde «beybitshilik ordasy» nemese «tatulyq úyasy» degen ataumen tanyldy. Turasyn aitqanda, solay tanyttyq. «Biznes ýshin qolayly orta qalyptasyp», biznesmeni bar, qoyny-qonyshyn Isa men Brahmanyng «úlaghatyna» toltyrghan missioner, qashqyn-pysqyny bar aghylyp jatty. Býginde halyqtyng óni týgili týsine de kirmegen  ekstremizm, terrorizm týsinigi synalap kire bastady. Álemge «tynyshtyq ordasy» atanyp jýrgen qazaq eli jalghyz-aq kýnde «terrorist» atandy. Sóitip Batys bizdi «terrorizm qaupi bar» qauipti on elding qataryna qosa saldy.

Endi mine - bosqyn atandyq! Búl әriyne, sheneunikter ýshin jay ghana statistika boluy mýmkin. Alayda býtindey bir memleketting san ghasyrlar boyy jinaghan bedeli men imidjin týsiru ýshin bir ghana sayasy institut pen zertteu ortalyghynyng andausyzda aityla salghan statistikasy jetkilikti ekenin esten shygharmau kerek. Bilgen adamgha halyqaralyq úiymdardyng tek bir jyldyng ishinde ýsh jarym mynnan astam adam Otanyn tastap, bosyp shyghyp, ózgening esiginen pana súrap jatyr deui - onay aiyp emes.

Bosqyn - kim?

Bosqyndar dep - qoghamda belgili bir kýshterding (sayasi, ekonomikalyq, etnikalyq qysym, soghys, tabighy apat) qysymyna qarsy túra almay, sharasyzdyqtan óz elinen basqa bir elge kóshuge mәjbýr bolghan adamdar tobyn ataydy. Búl BÚÚ-nyng 1951 jyly qabyldanghan Bosqyndar turaly Konvensiyasynda berilgen anyqtama. Yaghny  olar - óz elindegi kedeyshilik pen qudalaudan aman qalu ýshin qashqandar. Qazaqstannyng sayasy ahualy túraqty. Qazaq dalasyn aughan men tәjikpen salystyrugha kelmes. Sayasaty shayqalghan qyrghyz da emes. Endeshe qazaq nege bosady?

Elimizde eng alghashqy bosqyndar legi (dúrysy qashqyndar) diny sipatta tirkeldi. Sonau toqsanynshy jyldary, naqty aitsaq, 1996 jyly Batys Qazaqstanda eldegi resmy islam dinin shynayy dinge sәikes kelmeydi dep tanityn birneshe otbasy payda bolghan-tyn. Ózderin «taza islam» dep ataytyn músylmandar qauymy meshitke barudy toqtatyp, namazdy ózara birigip oqy bastaghan. Uaqyt óte qauymdastyq mýsheleri kóbeyip, 15 jyldyng ishinde 400-ge juyqtaydy. Keyin búl adamdardyng qatary kýrt artyp, júrt arasynda kýbir-sybyr kóbeye bastaghan song qúqyq qorghau organdary teksere bastaydy. 1998 jyly osy qauymdastyqtyng 15 mýshesi (keybir sarapshylar olardyng esh negizsiz aiyptalghanyn aitady) tútqyndalyp, qalghandary arnayy tirkeuge alynady. Keyin 14 adam әr týrli aiyptarmen týrmege jabylyp, kóbisi óte úzaq merzimge sottaldy.

Osydan song atalmysh qauym mýsheleri «memleket qughynday bastady» degen jeleumen 2006 jәne 2007 jyldary Atyrau, Aqtóbe, Manghystau jәne Almaty oblystarynan Chehiyagha qasha bastady. Derekterge sýiensek, 2005-2006 jyldary Qazaqstannan 60 otbasy ýdere kóship, olardyng barlyghy derlik Euroodaq elderinen sayasy baspana súraghan bolatyn. Ózderin diny kózqarasy ýshin qudalanghandar dep týsindirgen olar, Cheh ýkimetinen sayasy baspana súrady. Batys Qazaqstannan kelgen alghashqy birneshe músylman otbasy 2005 jyly sayasy baspanagha onay qol jetkizdi. Biraq Chehiya biyligi búlardyng elimizde qughyn-sýrginge úshyraghany turaly naqty aighaq-dәlelder joq bolghandyqtan, bәrine birdey bosqyn mәrtebesin beruden bas tartty. Sóitip birinshi músylman qazaq-bosqyndary cheh elinen kýshtep shygharylyp,  Almatygha әkelindi. Búl uaqytta Aqtóbe oblysynda terrorizm aiybymen alty adam sottalghan.

Búnyng arty sayasy shiyeleniske úlasyp, Chehiyanyng bosqyndar lagerinde túryp jatqan qazaqtar 2006 - 2009 jyldary aralyghynda birneshe ret miting ótkizdi. «Chehiyadan kez kelgen uaqytta deportasiyalansaq, bizdi Qazaqstanda azaptau men týrme kýtip túr», - dep Halyqaralyq úiymdargha shaghymdanyp jatsa, bir toby Chehiyadan ózge elderge zansyz ótuge әreket jasady. Aqyry Halyqaralyq úiymdar aralasyp, osydan eki jyl búryn bosqyndargha ýsh jylgha uaqytsha sayasy baspana berilgendigin bildiretin sary kuәlikter berildi. «Sary pasport» alghandar memleket qorghauyna alynyp, әleumettik jәrdemaqygha ie bolyp, Euroodaq ishinde erkin jýrip-túryp, júmysqa ornalasuyna da mýmkindik tudy.

Atalghan qauymdastyq mýshelerining syrtqa qonys audaruy әli de jalghasyp jatqany turaly derekter bar. Býgingi tanda Europanyng әr týkpirinde 300-den astam diniy-bosqyny jýrgenin aitady.

Múnday toptyng birazynyng Qyrghyzstangha da baryp pana súraghany belgili. Olar elden qashyp, ózderine basqa jerden baspana tauyp berudi súrap BÚÚ Bosqyndar isi jónindegi Bas komissary basqarmasynyng Bishkektegi kensesine jýgindi. Olar da ózderining diny kózqarasy ýshin Qazaqstandy tastap shyghugha mәjbýr bolghandyqtaryn aityp baspana súraghanymen, ótinish-shaghymdary әli qaralyp bitken joq. Keybir belsendileri qyrghyz elinde jýrip júmbaq jaghdayda qaza tapty.

Songhy kezderi Janaózen oqighasynan keyin de biraz adamnyng shet el asqany turaly mәlimetter aitylyp jýr. Internet basylymdarynyng birinde aty-jónin atamaudy ótingen bir azamattyng súhbaty jariyalandy. Janaózen oqighasynan keyin Qazaqstannan qashyp ketken ol, qazirgi tanda Qazaqstanmen kórshiles bir memlekette jýrgenin, Europagha attanyp, sayasy baspana súramaq niyeti baryn aitady. «Maghan Janaózen oqighasyna qatysty aiyptar taghylyp otyr. Almatydaghy Últtyq qauipsizdik departamentindegiler maghan qysym jasady. Sondyqtan Europa jaqqa qashugha mәjbýrmin», - deydi belgisiz bosqyn.

Qashqyndar men bosqyndar

«Býginde syrt elden sayasy kózqarasym ýshin qughyndaldym» dep baspana súraytyndardyng basym kópshiligin - sottan qashyp, shet el asqan alpauyttar, qarjy alayaqtary men jemqor sheneunikter qúrap otyrghany belgili. Búlar ózderin «sayasy qughyn-sýrgin qúrbany» etip kórsetu arqyly óz elining memlekettik instituttaryna qysym kórsetip, halyqaralyq sahnada jaghymdy pikir qalyptastyrugha úmtylady. Biri eldegi әleumettik tendik, halyqtyng mýddesi jayly sóz qozghaydy. Osylaysha, keybiri kýtpegen jerden keshegi jemqor - halyq pen demokratiyanyng janashyryna ainalyp shygha keledi. Biri - oppozisiya serkesi, biri - býtindey bir jýiege syimay elinen amalsyz qashyp shyghugha mәjbýr bolghan dissiydent. Taghysyn taghylar... Jalpy «shet elge qashu» turaly bastamany Talapker Imanbaev bastap bergen desedi júrt. Mindetti saqtandyru qorynyng basshysy bolghan ol sonau 1998 jyldan beri halyqaralyq izdeude jýrgen. Qazaqtyng  906 million 557 myng 840 tengesin qaltasyna basyp, shet elge qashyp ketken. Qazir AQSh-tyng túrghyny. Qazaqsha aitqanda «ókirgen» biznesmen. Qazaq ýkimeti 2001 jyly oghan 9 jyl týrmege otyrugha ýkim shygharylghanymen eshtene ónbedi. Búryn qimyldap ýlgergen Imanbaev ózin «sayasy bosqynmyn» dep jariyalap jiberipti.

Kezinde oppozisiya qatarynda bolghan Esentay Baysaqov ta býginde «sayasy bosqyndardyn» qatarynda. Baysaqovqa bir kezderi «adam óltirdi» degen aiyp taghyldy. 2001 jyldyng 18 mausymynda Pavlodar qalasynda belgisiz bireuler atyp ketken Boris Kostanovty óltiruge ózge emes, «osy Esentay Baysaqovtyng ózi  tapsyrys beripti» degen әngime shyqty. Osy әngimeden keyin ol Ukraina asyp ketti. Halyqaralyq konvensiyalardyng normalaryn eske ala otyryp, ukrayn biyligi Esentay Baysaqovqa sayasy bosqyn mәrtebesin berdi.

Sayasy bosqyn atanghan qazaqtardyng biri - Ákejan Qajegeldiyn. 1994-97 jyldary Ýkimetti basqarghan ol Londonda túryp jatyr. Óte ýlken kólemde qarjy jymqyrdy, qyzmet babyn asyra paydalandy, zansyz qaru-jaraq saqtady, jemqorlyqqa jol berdi degen, taghy da basqa tolyp jatqan aiyptar taghylyp 1999 jyly halyqaralyq izdeu jariyalandy.

Keyin búlardyng qataryn mýiizi qaraghayday ýsh túlgha - Rahat Áliyev pen Múhtar Ábilәzov jәne Viktor Hrapunov tolyqtyrdy. Qazir biri - Avstriyada, biri - Angliyada túryp jatyr. Al Hrapunov Shveysariyanyng azamaty.

Siz ne deysiz?

Amangeldi AYTALY, sayasattanushy:

- Biz kerisinshe, bosqyndardy qabyldaushy elmiz. Kezinde talay últty panalattyq. Elimizde jemqorlyqqa qatysty adamdardyng qashuy bar. Ony jasyra almaymyz. Sonday-aq, sayasy kózqarasy ýshin biylikpen kelispegen adamdardyng elden ketui bar. Olardy qalay qarsy alatyny qabyldaushy elge baylanysty. Eger ol el Qazaqstandy sayasy jaghynan túraqsyz etip, avtoritarly, totalitarly memleket etip  kórsetkisi kelse, qashyp barghandargha «bosqyn» degen mәrtebe berilui әbden mýmkin. Biraq osynday jolmen sayasy bosqyn degen mәrtebe berip jatqan eldi men estigen emespin. Áytse de azamattyq bermegenimen sol elde túrugha rúqsat beriledi.

Bizden ketken orystardyng birqatary Reseyge baryp, «bosqyn» mәrtebesin aldy. Bizdi jamandau arqyly. «Qazaqtar bizge qysym jasap jatyr, memlekettik tildi bil dep mindet qoyyp, qúqymyzdy shektedi» degen jeleumen. «Sol sebepti qonys audarugha mәjbýr boldyq» dedi. Resey zanynda «qaytyp oralushylar» degen kategoriya bar. Onyng ózinde kóship barghandargha «mәjbýrlikpen qonys audardy» degen bap boyynsha kómektesedi. Ásirese - orys bolsa.

«Halyq sózi» gazeti