Basy: Oralghandar eli – Izraili

Jalghasy: Bosqyndyq ómir. Otansyz taghdyr

Jalghasy: Sion tauyna qaytu...

Jalghasy: Qiyaldan shyndyqqa deyin...

Jalghasy: Tәuelsizdikti qorghau jolyndaghy shayqastar...

1948 jyldyng 23-mausymy. Soghys qimyldary jýrip jatqan shaq. El preziydenti Haim Veysman, premier-ministrding orynbasary Kaplan Eliezer, qorghanys ministrining bas shtab bastyghy Levy Eshkoli, auyl sharuashylyghy ministri Aaron Sizling, evrey is basqarmasynyng kóshi-qon jónindegi bas basqarushysy Yehuda Orin mýshe bolghan Izrailiding kóshi-qon jónindegi eng jogharghy komiyteti kóship-qonushylardy jerge ornalastyru mәselesi boyynsha erekshe jinalys ótkizdi. Komiytet eng jogharghy әskeriy-qolbasshylyq shtabtyng talap etuimen shaqyrylghan bolatyn. Bas shtabtyng pikirinshe shekaralyq aimaqtardaghy strategiyalyq oryndargha jaghalay Izrailige oralghan qonys audarushylardy ornalastyrudyng manyzy erekshe sanalady eken. Izrailiding últtyq ister komiyteti de óz qonystaryn tastap qashqan arabtardyng jerleri men bos qalghan aimaqtargha evrey qonystanushylaryn ornalastyrugha asyghyp otyrghandyghyn shegelep aitty. Búl eki týrli eldi-mekenderding óz erekshelikteri bar. Arabtar búl jerding ejelgi iyeleri. Sol sebepti, olar óz kezinde tirshilikke qolayly aimaqtardy tandap iygergen bolatyn. Al bos qalghan aimaqtar - kezinde Angliya otarshyldarynyng óz biylikterinen paydalanyp, iyelengen jayly qonystary. Qazir búl aimaqtar Izraili memleketining menshigine ainaldy.

«Bos jatqan jer jau shaqyrady» degendey, múnday shúrayly mekenderdi eshqashan bos tastaugha bolmaydy. Sol sebepti Izrailiding kóshi-qon jónindegi eng joghary komiytetining sheshimine sәikes, atalghan aimaqtargha shúghyl týrde qonystanushylar jiberildi. Nebәri eki ay ishinde, 1948 jyldyng qyrkýiek aiyna deyin, 15 kommuna jәne  8 birlesken auyl sharuashylyq kooperatiyvi qúrylyp, júmysqa kiristi. Komiytet bekitken jobany Izraili is basqarmasynyng kóshi-qon bólimi josparlap iske asyratyn boldy. Izraili ýkimeti men evrey is basqarmasynyng arasyndaghy kelisimge sәikes auyl sharuashylyghy ministrligi qúrylyp, resmy júmysqa kiriskennen keyin de evrey is basqarmasynyng kóshi-qon bólimi kóship-qonushylardyng jana eldi-mekenderining qúrylysyn olar әbden ornyghyp-bekemdengenshe baqylaytyn boldy. Olar óz kýshterine sýienip ómir sýretin dengeyge jetkende auyl sharuashylyq ministrligi olardyng odan әri órkendeuin óz mindetine alady. Auyl sharuashylyghy ministriligi diqandargha jan-jaqtyly qyzmet kórsetedi. Mysalgha, egis alqaptarynyng erejesin jasap beredi, ghylym-tehnika jetistikterdi jalpylastyrady, damudyng baghyt-baghdaryn kórsetip, naqty sharalarmen qoldap otyrady.

Sol kezdegi Izrailiding memleket basqarushy túlghalary óz memleketi men últyna jan tәnimen berilgen jankeshtiler bolatyn. Sol kezde evrey is basqarmasynyng kóshi-qon qyzmetin ýilestirushisi Kaplan Eliezer qarjy ministri bolyp taghayyndalghannan keyin ol evrey is basqarmasyndaghy júmysynan qol ýzdi. 1948 jyldyng shilde aiynyng 22-kýni evrey memleketshilderining atqaru komiyteti Levy Eshkolidi atqaru komiytetining qúramyna saylap, oghan evrey qonys audarushylaryn qonystandyru bólimining qyzmetin jýktedi. Búl taghayyndau dәl kezinde jәne eng tandauly túlghany asa manyzdy qyzmetke taghayyndau boldy.

Levy Eshkoli úzaq jyldardan beri evrey bas júmysshylar úiymynyng auyl sharuashylyq ortalyghynyng mýshesi retinde evreylerding Palestina jerine qonystanuyna erekshe enbegi singen jan edi. Ol onyng aldynda ghana býkil memlekettik su-qúrylys kompaniyasynyng qyzmetin de dóngeletip әketketip, ózining sheber úiymdastyrushylyq darynymen kózge týsken bolatyn. Sol siyaqty Izrailiding kóshi-qon qyzmeti onyng basshylyghynda qat-qabat qiyndyqtargha qaramastan tabysty jýrgizildi. Ol memleketke shyn berilgen erekshe talantty, әdil jәne qayraty qabyndaghan jan edi. Ol osy qasiyetterining arqasynda evreylerding kóshin qasiyetti paryz retinde qabyldap, neshe jýz myndaghan qonys audarushylardy tabysty týrde qonystandyra aldy. Sol dәuirde onyng enbegi kýlli әlemdi tamsandyrdy. Búryn Kaplannyng qol astynda qyzmet etken evrey is basqarmasynyng kóshi-qon jónindegi bas basqarushysy Yehuda Orin de qyzmetten ketip, onyng ornyna professor Raanan Vays taghayyndaldy. Ol Levy Eshkoliding qaramaghynda adal jәne iskerligimen erekshe kózge týsti. Ol qúiylyp jatqan evreyler kóshinde jana evrey eldi-mekenderin josparlau júmysyn erekshe yjdaghatpen atqardy.

Evrey is basqarmasynyng kóshi-qon bólimi barlyq kýsh-qayratyn júmsap, evrey jana qonystaryn qúrumen ainalysty. Olar Izraili qorghanys armiyasy bas shtaby jasaghan núsqaulyqqa sәikes әskery qorghanys qajettiligi ýshin shekara aimaqtardy jaghalatyp, eldi-mekenderdi qúrudyng alghashqy jobasyn sәtti jasap shyghardy. Olar negizinen shekaralyq aimaqtar bolghandyqtan, qorghanystyng qajettiligi ýshin mәngilikke beybit halyqtardyng beytarap aimaghyn qalyptastyrady. Búl eldi-mekender bastapqyda Livanmen shekaralas aimaqtargha, Siriyamen tútasatyn batys-soltýstik shekaragha jәne Iordaniyamen shektesetin ózen alabyna, Hermon tauynyng qyratty beldeulerine jayghasty. Búl eldi-mekender elding shetinde, jaudyng ótinde ornalasyp, Izrailiding memleket qorghanysynda erekshe manyzgha ie halyqtyng qorghanys qamalyna ainaldy. Múnday eldi-mekender memleketting ishki ónirlerinde de boy kóterdi. Olar negizinen manyzdy jolayryqtargha, strategiyalyq manyzy bar, biyik jerlerge jayghasty.

1948 jyldyng qarasha aiynda evrey jana qonystaryna baylanysty arnayy komiytet jasaqtalyp, strategiyalyq qorghanys maqsatyndaghy jana eldi-mekenderding ornalasuy men qúrylysyn baqylaytyn boldy. Búl komiytetke evrey últtyq qorynan Yosef Vays, auyl sharuashylyq ortalyghynan Haim Gvati, kóship-qonushylardy qonystandyru bóliminen Raanan Vays, Izraili qorghanys armiyasynan Ishak Ben-Svy qatysty. Komiytet birneshe ay boyy kýndi týnge jalghap, qarbalas qyzmet etti. Olar Izrailiding barlyq aumaghyn sýzip shyghyp, kýlli úrymtal jerlerdi qaghys qaltyrmay qaghazgha týsirip otyrdy. Olar jan-jaqty taldap, zertteu jýrgizgennen keyin erekshe komiytetting úsynysyna say әskery manyzy bar qorghanysqa da, halyqtyng tirshilik etuine de qolayly 96 jana eldi-mekenning ornyn aiqyndap ýlgerdi. Biraq, naqty oryndau barysynda ýlken qiyndyqtarmen betpe-bet keldi. Ondaghysy - Izrailidegi evreylerding jan sany tym az eken. Tepse temir ýzetin jýz myndaghan jas әsker qatarynda jýr. Olargha kósh basy bolatyn eng belsendi jastar soghys maydanynda eken. Biraq, soghan qaramastan, 1949 jyldyng ózinde 38 kommuna, 14 auyl sharuashylyq selbestik kooperatiyvi qúrylyp ýlgerdi. Osynyng ózinde jas kóshbasshylardyng qory sarqylyp bitken edi. Sol jyldyng basynda mynaday bir jana úsynys ortagha qoyyldy. Múnda jana qonys audarushylardyng ortasynan eldi-mekenderdi qúrugha belsendi azamattardy tandap, júmysqa tartu. Búl qonys audarushylardyng basym kópshiligi Europadaghy Gitlerding qyrghynynan aman qalghandar bolatyn. Biraq, olar  órkeniyetti, kapitalistik elderden kelgendikten kommunistik-sosialistik sipaty bar kommunalargha barghysy kelmedi. Al auyl sharuashylyq selbestik kooperativterine barugha basqa tandau bolmaghan jaghdayda olar qarsylyq bildirmeytindigin aitypty.

Auyl sharuashylyq senimdi koopertiyvining býkil memlekettik qozghalysy osy bir auyr mindetti óz moynyna aldy. Olar әr jerdegi qonys audarushylardyng ortalyghyna baryp, olargha tausyla týsindirip, eldi-mekenderdi qalyptastyrudyng manyzdylyghyn, bolashaghyn újymdyq túrmystyng payda-ziyanyn aityp, olardy úiymdastyra bildi. Biraq, qiyndyqtar da shash etekten boldy. Soghan qaramastan, 1949 jyly býkil el boyynsha auyl sharuashylyq selbestik kooperatiyvi formasyndaghy eldi-mekenderdi qalyptastyru qozghalysy etek alyp, jýz myndaghan jana qonys audarushylardy qamtydy. Odan songhy 2-3 jyldyng ishinde kýlli Izrailiding kartasynda tek evreyden túratyn shyt-jana eldi-mekender boy kóterdi.

Jana Izraili memleketining shanyraq kóterip, óz qandastaryna esigining aiqara ashuy neshe jýz myndaghan evrey tektilerding әlemde birde-bir el basynan ótkermegen alyp kóshi-qon tasqynyn tudyrdy. 1948 jyly soghys qimyldarynyng jýrip jatqanyna qaramastan, 102 000 evrey Izrailige qonys audardy. Olar tәuelsizdik jariyalaghan song jarty-aq jylda kelip ýlgergender edi. 1949 jyly qasiyetti mekenge qaytushylardyng sany 240 000 jetip, әr ay sayyn orta eseppen 20 000 adam kóship kelip otyrdy. 1950 jyly 170 000, 1951 jyly 175 000 evrey Izrailige taban tiredi. Memleket qúrylghan alghashqy 4 jylda 687 000 evrey Izrailige kósh basyn tiredi. Búl degenimiz qonys audarushylardyng esebinen Izrailiding halqy eki eselendi degen sóz (tәuelsizdik jariyalaghanda 650 000 bolatyn).

Odan keyingi 3 jylda, 1952-1954 jyldargha deyin, Izrailige oralushylardyng qatary bәsendeu boldy. Onyng birneshe sebebi bar. Kipr, Germaniya jәne Europanyng basqa da memleketterindegi bosqyndar lagerin panalaghan evreyler týgelge juyq Izrailige oralyp, bosqyndar lagerleri bosap qaldy. Ekinshi dýniyejýzilik soghys ayaqtalghan tústa evreylerding syrtqa erkin qonys audaruyna mýmkindik bergen sosialistik lagerdegi elder esigin tars bekitip, qonys audarushylardy jibermey qoydy. Odan tys, jan-jaqtan qúiylghan evreylerding kóshi Izrailiding ekonomikasyn tyghyryqqa tirep, qonys audarushylardyng әleumettik jaghdayy qiyndap ketkeni de manyzdy sebepterding biri boldy.

1955-1957 jyldaghy ýsh jylda qonys audarushylardyng qatary birtindep kóbeygenimen, alghashqy jyldaghyday rekordtyq kórsetkishke jete alghan joq. Búl mezgilderde 165 000 evrey atamekenine oraldy. Sóitip, memleket qúrylghan alghashqy 10 jylda 905 000 evrey tekti Izrailiden ózining jana qonysyn tapty.

Qonys audarushylardyng shyqqan tegi, ómir sýrgen ortasy týrlishe bolatyn. Ár topta kelgenderding bilim dengeyi, kәsiptik beyimdelui, tildik erekshelikteri týrlishe boldy. Birinshi topta kelgenderding jartysynan kóbi Gitlerding qyrghynynan aman qalghan Europalyq evreyler bolatyn. 1949 jyldan bastap arab elderindegi  evreyler de Izrailige aghyla bastady. Bir retki «Siqyrly kilem» operasiyasy dep atalatyn qimylda Yemendegi 50 000 evrey Izraili arnayy qyzmetining kómegimen tayly-tayaghy qalmay, jәiyaau-jalpy shúbyryp, adam aitqysyz qiyndyqtarmen  ontýstik Arap týbegindegi En-Nabn-Shaib tauynan asyp teniz jaghalauyndaghy Angliya otaryna jetken song bir jolda әskery úshaqtarmen Izrailige sau ete týsti. 1950 jylghy «Ezra men Nehemiya» operasiyasy kezinde Izrailiding teniz, qúrlyq, әue kýshteri týgel attanysqa kelip 130 000 evreydi әp sәtte ózderining ejelgi atamekenderine kóshirip ýlgerdi. Sol siyaqty, san myndaghan evrey tektiler Týrkiyadan, soltýstik Afrikadan, shyghys Europadaghy sosialistik elderden (Polisha, Rumyniya, Chehoslovakiya, Bolgariya t.b.) óz otandaryna oralyp jatty.

1955-1957 jyldardaghy ekinshi tolqyndaghy kóshting negizgi bóligin soltýstik Afrikadaghy evreyler qúrady. Odan tys, birneshe on myndaghan adam Rumyniya, Vengriya jәne Kenes Odaghynan (Polisha arqyly) oraldy.

Qonys audarushylardyng shyqqan aimaqtary týrlishe bolghanymen, bir ghana faktor olardy miday aralastyryp jiberdi. Ol – olardyng bәrinde tigerge túyaq joq, túttay jalanash kedeylik bolatyn. Olardyng kóbi óz shyqqan mekenderinde әbden tonalyp, soqa basyn sýiretip, әreng jetkender edi. Evrey is basqarmasy olardyng barlyq qajettilikterin óteuge mәjbýr boldy. Jәne onda eshkimdi alalamay, maydan qylshyq suyrghanday әdil jәne qoljetimdi etip úiymdastyra bildi. Shynynda, osynday qysqa merzimde elding әuelgi túrghyndarynan da kóp qonys audarushylardy qabyldau erekshe qasiyetti de auyr mindet bolghany dausyz. Adamzat tarihynda eshbir jazbalarda bir memleketting óz halqynan da kóp qonys audarushylardy nebәri on jyl ishinde qabyldap, jayghastyryp ýlgerui kezdespeydi. Qabyldau qyzmetining taban tirer tiyanaghy osynsha kóp qonys audarushylargha baspana, azyq-týlik jәne eki qolgha bir kýrek tauyp beru mәselesi. Eger birinshi toptaghy qonys audarushylar Izrailige taban tiregen kezde tәuelsizdik ýshin soghys, qan-qasap qyrghyn tolastamaghan kezben betpe-bet keldi. Jәne ol  bir jerde, bir baghytta ghana emes, ainaladaghy antalaghan jaumen jan alyp, jan berip, shayqasyp jatqan shaq. Múnday jaghdayda elding әrbir azamatynyng ensesin ezip túrghan soghystyng auyr salmaghy, ólim men ómir arasyndaghy kýres, endi ghana qúrylghan jas ýkimetting jәne oghan qyzmet etushi últtyq qúrylymdardyng qanshalyq auyr jýkti qasqayyp kótere alghandyghyn әrkim-aq óz qiyalymen payymday alady.

Europadan kelgender birinshi tolqyn evreyler aitargha belgili bilim-qabileti bar, sana-sezimi joghary bolghanymen, olardyng kópshiligi búrynghy saudagerler, deldaldar, qolóner sheberleri, zergerler bolatyn. Olardyng mýlde basym kópshiligi dene enbegimen shúghyldanyp kórmegen. Auyl sharuashylyghynyng ne ekeninen beyhabar bolatyn. Sol sebepti olardyng Izrailidegi túrmysqa birden beyimdelip ketui asa qiyngha soqty.

Búdan da manyzdysy - qonystanushylardyng baspana mәselesi boldy. Olar alghashynda әr týrli qabyldau ortalyqtarynda panalady. Búl ortalyqtar búrynghy Angliya armiyasynyng kazarmalary bolatyn. Al bir bólimderi Yaffo, Hayfa, Lida, Ramla qatarly qalalardaghy búrynghy arab túrghyndary tastap ketken meken-jaylargha jayghastyryldy.  Odan qalghandaryn taghy da arabtardan qalghan auyldyq eldi-mekenderge ornalastyrdy. Auyldyq jerlerdegi túrghyn-jaylar aty ghana «ýi» deuge túratyn. Shyn mәninde olardyng kóbi tastan qalay bolsa solay qalana salghan lashyqtar edi. Qonystanushylar eng aldymen óz qoldarymen osy lashyqtardy ýy siqyna keltirdi. Keyin kele búl eldi-mekender osy zamanghy gýldengen evrey qonystaryna ainaldy. (Búl turaly keyinirek)

Izrailige qúiylyp jatqan kóshting qarqyn aluyna baylanysty olardy baspanamen qamtu mәselesi kýn ótken sayyn kýrdelene týsti. Keyin kelgender amalsyzdan shatyrlardy panalaugha mәjbýr boldy. Múnday qonystardy panalaghan evreylerde eshqanday júmys ta joq edi. Sol sebepti, olarda kiris te bolghan joq. Olardyng kýndelikti qajettilikterin evrey is basqarmasy arnayy qordan qamtamasyz etip otyrdy. Keyin osy bos qalghan enbek kýshterdi memleket birtútas jobalaghan jana qonystaryn salugha júmyldyryp, óz baspanalaryn ózderi sheshuge mýmkindik berdi. Múndaghy әdis qajetti qúrylys materialdary jәne osynda enbek etushilerding ózderi men otbasylarynyng túrmystyq qajettiligi evreylerding últtyq qory tarabynan birtútas sheshiletin. Al enbek kýsh qonys audarushylardyng óz esebinen jýrgizildi. Múndayda býkil otbasymen júmyla kiriskendikten, ózderi ýshin salynghan baspanalar tez әri sapaly týrde kәdege jaratylatyn. Alghashqy kezde uaqytsha baspanalar shatyrlardan jasalsa, keyin kele birtindep kemeldenip, kólemi shaghyn bolsa da, túrmysqa qajetti jaghdaylar mýmkindiginshe qarastyrylghan jәne sanitarlyq talaptargha óz әlinshe jauap beretin beyimdeu ortalyqtaryna ainaldy. Ár jerdegi kóshi-qon ortalyqtary oralushylardy kemeden nemese úshaqtan týsisimen birden atalghan uaqytsha panalau ortalyqtaryna jetkizetin. Endigi kezekte olargha júmys tauyp beru mәselesi de ózekti boldy. Uaqytsha panalau ortalyqtary halyq tyghyz ornalasqan qalalardyng manynda boy kótergendikten, jana kelgen qonys audarushylar memleketke alaqan jayyp otyrmastan, ózderi júmys izdeuge kirisetin. Ol kezde olargha júmys tandap otyratyn mýmkindik atymen bolghan joq. Olar qanday júmys kezdesse - sonday júmys istedi. Keybireuleri naryqtyng qajetine jaray ózining eski kәsibin tauyp ta ýlgeretin. Al qalghandary enbek jәne industriya ministrligi tarabynan jasalyp jatqan memlekettik әleumettik qúrylystardyng júmyskerlerine ainalatyn.

Alghashqy qonys audarushylar ýshin búl kez asa bir azapty ótpeli kezeng boldy. Olar shatyrlar men uaqytsha baspanalardy kýnning ystyghyna kýiip, kýnning suyghyna tonyp kýn keshiruge mәjbýr boldy. Búrynghy aq alaqan kәsipkerler auyr dene enbegine beyimdeldi. Mine, osy kezde olar erekshe úiymshyldyqpen toptasyp, auly sharuashylyghymen jәne jana eldi-mekenderdi qúrumen belsene ainalysty. Jana evrey qonystarynyng kóptep salynyp, Izrailiding barlyq aumaghynda qanat jangyna baylanysty uaqytsha panalau ortalyqtarynda kýneltetinderding qatary birtindep azaya bastady. Ol jerde úzaq uaqytqa qalatyndardyng kóbi óz betimen kýnelte almaytyn, enbekke jaramsyz, kәri qúrtandar men mýgedekter bolatyn. Múnday otbasylar beyimdeu ortalyqtarynda úzaq jyldar panalady. Keyin kele memleket ondaylardy әleumettik qamsyzdandyrumen jәne baspanamen qamtamasyz etkennen keyin ghana olar jana qonystaryna kóship el qatary kýneltetin. Sol kezdegi biylik jýiesi jәne evrey últtyq qorynyng basqarushylary týrli joldarmen syrttan aghylyp jatqan qarjylyq kómekterge jәne salyq týsimderine qylday qiyanat jasaghan faktiler tirkelmepti. Demek, jemqorlyq degen olardyng oiyna da kirip-shyqpaghangha úqsaydy. Dau joq, ejelden esep-qisapqa jýirik evreylerding qoghamdyq týzimi ondaygha jol bermeytindigi әuel bastan belgili. Konstitusiyalyq qúrylymdar da órkeniyetti jәne kemeldi boldy. Áriyne, memleket qúrudyng auyr mindetin arqalaghan Izrailiding jan keshti kósemderi dәl bizding Alash arystary siyaqty ózining tarihy boryshyn qaltqysyz, adal atqarugha ózining arnaghandyghy da erekshe manyzdy sebepterding biri dep oilaymyn.

Tәuelsizdikten keyingi 4 jylda jan sany qonys audarushylardyng esebinen eki ese kóbeygendikten, azyq–týlikpen qamtu mәselesi de ózekti boldy. Dәl sol kezde qúlqynnyng qamy bәrinen de manyzdy mәselege ainaldy desek – qatelespeymiz. Tәuelsizdik ýshin bolghan soghys qimyldary kezinde egin sharuashylyghy aitarlyqtay turalap qaldy. Shekaralyq aimaqtaghy eldi-mekender óz basymen qayghy bolyp, auyl sharuashylyghymen ainalysu jayynda qaldy. Azyq-týlikterdi kóp mólsherde syrttan import etetindikten, memleketting mardymsyz valutalyq qory da sarqylyp bitip edi. Úzaq uaqyttar boyy qarjy ministrligi aqshanyng tapshylyghynan eng tómengi dengeydegi biday jәne basqa daqyldardyng qoryn saqtap túra almady. Astyq daqyldarynyng qory birneshe kýnge ghana jetetin qaterli jaghday ýnemi qaytalanyp túratyn. Azyq tasymaldaytyn kemeler týrli kedergige úshyrap, astyq daqyldaryn uaqytynda jetkize almaytyn. Ýkimet amalsyzdan erekshe elshilerdi jan-jaqqa attandyryp, Týrkiya jәne Kiprden birneshe myndaghan ghana tonna biday satyp alugha mәjbýr bolushy edi. Olay bolmaghanda, býkil memleket ash qalatyn. Valutalyq tapshylyq óndiriske qajetti materialdar: himiyalyq tynaytqyshtar, auyl sharuashylyq dәrileri, mal azyqtary qatarlylardy satyp alugha mýmkindik bola bermeytin. Sonyng kesirinen auyl sharuashylyghynyng damuy turalap qaldy. Azyq-týlikting tapshylyghynan ýkimet amalsyzdan azyq-týlikti ólshemmen taratu týzimin jolgha qoydy. Múnda bir kezdegi Qytay siyaqty arnayy azyq-týlik talondary taratylatyn. Demek, aqshang qaltana syimay túrsa da, azyq-týlikti talonsyz qalaghanynsha satyp ala almaysyn. Múnday týzim preziydent, premier-ministrden tartyp, qarapayym qarasha halyqqa deyin ortaq boldy. Azyq-týlikterdi shekti mólsherde tútynu júmysyna sol kezdegi auyl sharuashylyq ministri Dov Yosef tikeley jetekshilik etti.

Sol kezdegi túrghyndargha bólinetin ólshemdi azyq-týlikterding týrleri sýt, kókónis, júmyrtqa, et jәne may ónimderi boldy. Sýt degende, qúrghatylghan sýt úntaqtary jas sәbiylerge sýtting ornyna taratylyp beriletin. Et degende, qazy-qarta turaly qiyaldamay-aq qoygha bolady. Etting ornyna tonazytylghan balyq ónimderi beriletin. Onyng ózindik qúny uday qymbat boluyna qaramastan, memleket túrghyndargha qoljetimdi baghada taratyp berip otyrdy. Búl dәuirdi Izrailidikter «tonazytylghan balyq dәuiri» dep ataydy. Sol dәuirde memlekette azyq-týlikting erekshe tapshylyghyna qaramastan, arabtar tastap ketken egis alqaptary mýlde qúlazyp jatty. Tәuelsizdik jariyalaghan alghashqy kýnderde keskilesken soghys qimyldarynyn  jýrip jatuyna qaramastan, preziydent  Haim Veysmannyng ózi tikeley jetekshilik etken Izrailiding kóshi-qon jónindegi eng jogharghy komiyteti shúghyl sheshim qabyldap, evrey qonys audarushylaryn arabtardan bosaghan jana qonystargha tezden qonystandyryp, auyl sharuashylyghymen shúghyldanugha beyimdeuining syry osynda jatyr edi.

Europalyq evreylerding kóshinen song Izrailige oralghandardyng jaghdayy tipti de kýrdeli boldy. Europadan oralghandar jaghdaydy birden týsinip, memlekettik sharalargha belsendi ýn qosatyn. Mysalgha, 1949 jyldyng alghashqy jarty jylynda arabtardan bosap qalghan 45 auylgha Europadan kelgen qonys audarushylar quana-quana qonystanyp jatty. Olar óz ómirinde auyl sharuashylyghynyng ne ekenin bilmese de jana jaghdaygha tez beyimdelip, óz isterine jan sala kiristi. Olar alghashynda arabtardan qalghan tastan qalanghan lashyqtardy retke keltirip, ózderine layyqty etip jóndep alsa, keyin kele jaghday týzelgen son, osy zamanghy talaptargha say túraq-jaylardy óz qoldarymen jasap aldy. Al Yemen, Irak, Marokko qatarly arab elderden kelgen evrey qonys audarushylary atqarushy biylikke aitarlyqtay qiyndyq tudyrdy. Alghashynda kóship-qonugha jauapty qúzyretti oryndar auyl sharuashylyq selbestik kooperativterin qúru qozghalysy kezinde olardy Europadan kelgen evreyler men aralas qonystandyrudy kózdegen bolatyn. Ondaghy maqsat bir-birinen ýirensin, ýlgi alsyn, ózara qúdandaly bolyp, bauyr basyp ketsin degen izgi tilekten tuyndaghan. Biraq búl tәjiriybe birden sәtsiz ayaqtaldy. Aralas qonystanu úrys-keris pen qaqtyghys-tóbelesting qaynar kózine ainaldy. Ár elden kelgender ózara týsinispey, jastar jaghy ýnemi topqa bólinip, qyrqysatyndy shyghardy. Sol sebepti biylik taraby búl sharanyng dereu kýshin joyyp, arab elderinen kelgenderdi ózining salt-dәstýri boyynsha óz ru-әuletterimen bólek tirlik keshuge mýmkindik berdi. Sol sebepti auyl sharuashylyq selbestik kooperativteri de úrulyq negizde qalyptasatyn boldy. Áriyne, múndaydyng keri saldary jana qonys audarushylardyng Izraili qoghamyna birden sinisip ketuine kesirin tiygizdi. Olar túrmysta ózderi shyqqan elding til-jzuyn paydalanady. Al memlekettik til irbit tilin ýirenui arabtardy aitpaghanda órkeniyetti batys әleminen kelgender ýshin de bayau jәne mashaqatty boldy. Odan da soraqysy, olar úzaq uaqyttar boyy ózining rulyq erekshe salt-dәstýri men túrmys-әdetin ózgertpey qoydy.

Memleket múnday bógdelenudi tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen bastap bir sәtke nazardan tys qaldyrghan emes. Memleketting alghashqy qoldanghan sharasy búrynnan beri qonystanyp, jergilikti jaghdaygha tolyghymen beyimdelip, sinisti bolyp ketken bayyrghy qonys audarushylardan eriktilerdi tandap, jana qonys audarushylardyng arasyna jiberip, olardyng jana qonystardy qalay qúruy, auyl sharuashylyghymen qalay shúghyldanuy qatarly zәru qajettilikterin óteuge kómek kórsetti. Ýkimetting ýndeuine belsendi, bilimdi, otanshyl jastar dýr kóterilip, eriktilerding qataryn tolyqtyryp jatty. Áriyne, ózining qalyptasyp qalghan ómiri, syilasatyn qauymy jәne jaqyn jandarymen qoshtasyp, kedergisi kóp auyr mindetti ýstine alu atalghan jastar ýshin onaygha soqpaytyn. Biraq, sonda da olar osy auyr mindetti óz erikterimen qalap aldy. Búl jerde atalghan sharagha ýn qosqan eriktilerding týgelge juyghy búl qatargha qosylghan joq. Sebebi, basqa bir bógdelengen jat qauymnyng ortasyna baryp, olarmen til tabysyp, olargha til jәne basqa da auyl sharuashylyq bilimderin ýiretu kez-kelgen belsendining qolynan kelmeytin is edi. Sol sebepti, sonynda 115 qyz-jigit arnayy súryptaudan ótip, jetekshi komissar retinde tandalyp alyndy. Bylay qaraghanda, Europadaghy órkeniyetti elderden kelgen qonys audarushylar olarmen birden týsinisip, et-bauyr jaqyn adamdaryna ainalyp ketuge tiyis edi. Biraq, jaghday olay bolghan joq. Úzaq jyl qughyn-sýrgin kórgen Europalyq evreylerding ortaq bir ereksheligi - ylghy da bir tyrnaghyn ishine býgip jýretin kýmәnqorlyghy kisini ózine jaqyndatpaydy eken. Barlyq ynta-peyilimen solar ýshin qyzmet kórsetip, «boyymda bardy sarqa júmsaymyn» dep lapyldap kelgen jastardy olar mýlde salqyn qabyldady. Tipti, «biylik oryndarynyng bizdi baqylaugha jibergen agenti» dep kýmәndanatyn boldy. Naqty tehnikalyq júmystar bolmasa, olarmen ish tartyp, emen-jarqyn sóilesetinder kóp bolghan joq. Áriyne, búl úzaq jyldyq qughyn-sýrginning adamdar sanasyna salghan jarasy edi. Tәjiriybeli sayasy kósemder búl jaghdaygha týsinistikpen qarady jәne erikti jastardy sabyrgha shaqyryp, olardyng adal kónilderin jana qonys audarushylargha ispen dәleldeuge kenes berdi. Birte-birte erikti jastardyng adal jýrek, shynayy sezimi eng sonynda bәrin de jenip shyqty.

Eriktiler ýshin qiyndyqtyng kókesi arab elderinen kelgen qonys audarushylarmen til tabysu kezinde erekshe qiyndyqtar tudyrdy. Olar arab tilderinen basqa tildi mýlde týsinbeydi. Psihologiyalyq jәne túrmys-әdetteri de orta ghasyrlyq dengeyde qalyp qoyghan. Soghan qaramastan, ózderi qyzu qandy. Úrys-keris, tóbeleske beyim túrady. Eriktiler qansha jerden tyrysqanymen, onyng nәtiyjesi bәribir shamaly boldy. Qaytedi?! Biyliktegiler amalsyzdan jastargha ýmit artyp, solardy oqytyp-tәrbiyelep, qatargha qosu arqyly úrpaq janalanuyn kýtuge mәjbýr boldy.

Eriktilerding janyna batqany shyghystyq elderden kelgen evreylerding әielderi tym beyshara kýide eken. Kýieuleri olardy ózderining jeke mýlkindey kóredi, olardy úryp-soghyp, qalay jazalasa da – óz erki. Áyelder de kýieuining búl qylyqtaryn taghdyrdyng jazuy, әuelde solay jaratylghan dep qabyldaydy eken. Óz qúqyqtary ýshin kýresu degen olardyng sanasyna kirip te shyqpaydy. Biraq, búl mәselege de joghary biylik erekshe tózimdilikpen sabyrly sayasat ústandy. Ol ýshin qyz balalardy mektepke berudi ata-analargha mindetteu kerek. Sol arqyly birte-birte barlyq nәrse de óz jónin tabady. Búl qonys audarushylardyng memleket ýshin erekshe paydaly jaghy da boldy. Arab elderinen kelgen evrey erkekterding kóbi әleumettik jaghdayyna qaramastan, qos-qostan әielderi bar, al ol әielderi de ómirge jarysyp bala әkelip jatady. Búl jaghday bir qyrynan memleketting demografiyalyq sayasatyna ýlken serpin berdi.

Izrailige qonys audarushylardyng ishinde jartylay jabayy evreyler de boldy. Tarihshy Ishak Koenning «Jana qonys audarushylardyng qonystanu men tyng iygeru tarihy» dep atalatyn kitabynda mynaday jazbalar kezdesedi:

«...Soltýstik Afrikanyng Atlas taularyn mekendeytin evrey taypalaryn kememen  birden Lahish aimaghyna jetkizdi. Evrey is basqarmasynyng kóshi-qon bólimi olardy aldyn-ala dayyndalghan múntazday taza, әdemi, keng ýilerge jayghastyrdy. Olardyng qonystanghany tәuelsizdikting alghashqy kezindegi uaqytsha lashyqtargha mýlde úqsamaytyn, olar ýshin arnayy salynghan Europalyq ýlgidegi túraq-jaylar edi. Olardyng ishinde qajetti ýy jihazdary da, tósek, ýstel-oryndyq, osy zamanghy as ýy jabdyqtary qatarly túrmysqa qajettining bәri tabylatyn. Olar qonystanyp, eki kýn ótkennen keyin auyl atqaminerleri evrey is basqarmasyndaghy ýlken bastyqtardy mynaday súmdyq jaghdaydy kóruge shaqyrdy. Olar atalghan qonystargha kelgende óz kózderine ózi senbepti. Ýy jihazdary týp-týgel aulagha shygharylyp, qalay bolsa, solay laqtyrylyp tastalghan. Bólmelerding ishi jylan jalaghanday qanyrap túr. Otbasyndaghylar qannen qapersiz edende maldastaryn qúryp, ózara shýiirkelesip otyr. Qabyrghalar aibaq-saybaq, adam kórgisiz. Ýiding tóbesin ys-týtek basqan. Otty ýiding búryshyna lauyldatyp jaghyp qoyypty. Abyroy bolghanda, órt ketip ýlgermepti. Olar oshaqtardy da aulagha laqtyryp tastaghan. Paydagha aspaytyn bolghannan keyin, keregi qansha dep oilaghan bolugha tiyis. Aulada әupirimdep ósirgen aghashtardy kesip, otyn qyp jaghyp otyr. Sóitse, búl adamdar Afrikada tas ýngirlerde ómir sýredi eken. Tumysynda oshaq degendi atymen kórmepti. Tósekterge de jatpapty. Olarda kórpe-jastyq degen atymen bolmaydy eken. Endi kelip, aspannan týsken órkeniyetti mýlde qabylday almay, oghan qarsy jasaghan tónkerisining týri osy...»

Jaghdaydy kózimen kórgen Izraili kóshi-qon qyzmetining basshylary tek kýlgen de qoyghan. Qaytedi?! Otanynan aiyrylghan halyq, qayda baryp, qanday tauyqmet bastan ótkermedi?! Meyli,kim bolsa da, tek boyynda evrey qany bolsa boldy, olardy bauyrgha basyp, qamqorlyq kórsetu kerek. Qanday qiyndyq bolsa da, qatargha qosu kerek. Sonymen olar eriktilerden ondaghan eng tәjiriybelilerin tandap, atalghan taypaynng mýsheleri  qonystanghan eldi-mekenderde tәrbie jәne beyimdeu júmysyn jýrgizdi. Olar asqan tózimdilikpen atalghan taypanyng әrbir mýshesine oshaqtyng otyn qalay jaghu, tamaqty qalay pisiru, qalay juynyp-shayynu, tipti, órkeniyetti qoghamda әjethanagha qalay baru kerek ekenine deyin tәptishtep ýiretti.  Bir jamandyqtyng taghy bir jaqsy jaghy da bolady. Atlas taularynan kelgen osy taypa irbit tilinen basqa tildi bilmeydi. Tipti, erbit tilining eng shúrayly sonysy, maqal-mәlding mәiegi osylarda saqtalypty. Sózdik qory bay, ejelgi anyz ertegiler men әn-jyrlardyng da ghajayyp qory osylarda saqtalypty. Olar taghy er-әiel demey shetinen soghys qimyldarynda erekshe erjýrek, jankeshti keledi eken. Olardyng búl qasiyetin Izrailiding mәdeniyet tanushylary, til ghalymdary men armiya genaraldary bagha jetpes baylyq retinde qabyldap, erekshe qasterlep, joghary baghalandy.

Izrailige qonys audarghan evreyler әlemning 80-nen astam elinen  ýzdik-sozdyq tolassyz aghylyp jatatyn. Olardyng basym kópshiligi Europa men orta-shyghys elderinen keldi. Afrikadan kelgender de az bolghan joq. Búlardyng arasynda kim joq deysin? Úly ghalymdar, jazushylar, óner adamdary, maytalman kәsipkerler, on sausaghynan óner tamghan qolóner sheberlerinen tartyp, qanghybas qayyrshy, mektep betin kórmegen hat tanymas has nadandar da boldy. Kezinde tabighy shart-jaghdayy jetkilikti eldi-mekenderde evrey qonystary tolyghymen irge tepken son, endi tek qana enbekshilerden túratyn «enbekshiler auyly» da boy kótere bastady. Búl oidy birinshi bolyp evrey últtyq qorynyng bas basqarushysy Yosif Vays ortagha saldy. Onyng kózqarasynsha, әdettegi eldi-mekender ejelden eginshilikpen ainalysyp keledi. Olargha Alla syilaghan tabighy mýmkindik bar. Al tauly ónirler men soltýstik jәne IYerusalimning ainalasyndaghy auyl sharuashylyghyna qolaysyz aumaqtardy da qarausyz qaldyrugha bolmaydy. Sol sebepti Yosif Vays osy ónirlerge aldymen eldi-mekender salyp, qauipsizdik pen memleketting basqa da qajettilikterin óteuge bolady dep eseptedi. Ol tauly ónirlerge jәne qala manyna enbekshiler auylyn salu arqyly jana qonystanushylardyng ishindegi arnayy bilimi joq, tek qara júmysqa ghana jaraytyn enbekshilerdi iriktep, memleketting túraqty enbek armiyasyna ainaldyrudy kózdedi. Memleket olargha jol saldyrady, jerlerdi tegistetedi, qala-qalashyqtardyng kóshesin tazalatady. Aghash ekkizip, orman otyrghyzady. Tyng jerlerdi iygerip, auyl sharuashylyghyna beyimdeydi. Sol arqyly olar ózderi de qoghamgha beyimdeledi. Memleketten jalaqy alyp, otbasyn asyraydy, balalaryn oqytady. Demek, memleket barlyq aila-tәsildermen óz halqynyng bәsekege qabiletsiz eng әlsiz bóligin de dalagha tastaghan joq.

Amerika, Kanada qatarly aitarlyqtay baquatty elden kelgenderding qatary da qomaqty edi. Olardyng kóbisi jan-tәnimen berilgen memleketshilderden tys, Yahudy dinining kózsiz fanattary bolatyn. Olardyng ózderi ómir sýrgen elderdegi baquatty ómirin tastap, Izrailige kelui otanshyldyq úly armanynyng jetegi ghana bolatyn. Olardyng Izrailige kelui memleketke pәlendey auyrtpalyq týsirgen joq, qayta sol órkeniyetti elderde alghan bilimderimen ózderining tәuelsiz otandary ýshin jan sala qyzmet etti. 1970 jyldardan bastap Izraili Kenes Odaghynan qonys audarghan 400 000 evreydi qabyldady. Búryn Kenester Odaghy men Izrailiding qarym-qatynasy aitarlyqtay salqyn boldy da, Kenes Odaghy aumaghyndaghy evreylerding Izrailige qonys audaruy qiynnyng qiynytúghyn. 1980 jyldardan keyin Kenes Odaghynyng ishki sayasatyndaghy ózgerister evreylerding Izrailige qonys audaruyna keng jol ashty. 1990 jyly bir jyldyng ózinde 200 000 evrey Izrailige qonys audardy. Odan keyin de kósh qarqyny tolastaghan joq. Sanaq mәlimetterine qaraghanda, 1991-1995 jyldar aralyghynda Kenes Odaghyn mekendeytin 1 mln evrey Izrailige qonys audaryp, tәuelsizdikten keyingi eng alyp kóshi-qon aghynyn qalyptastyrdy.

Izraili qúrylghan 70 jyldan asa uaqyttan beri Izrailige qonys audarghandardyng kóshi bir tolastaghan emes. Osynday joyqyn kóshi-qon aghynyn qabyldau jәne beyimdep әketu, shәn mәninde, ghajayyp jetistik. Búl kóshi-qon aghyny Izrailiding últtyq qauipsizdigin bekemdep, tәuelsizdigin nyghayta týskenimen, memleketke asa auyr qarjylyq shyghyndardy da ala keldi. Búl mәselelerdi sheshu ýshin Izraili óz ekonomikasyn erekshe qarqynmen damytty. Al syrttan eki baghytta asa qomaqty qarjy tartyldy:

1. Evrey últtyq qory, әlemdegi evrey úiymdarynan (negizinen AQSh-taghy evrey qarjy alpauyttarynan) mol qarjy tartyp otyrdy. Qajet kezinde tómen ósimmen qaryz da alatyn.

 2. Batys Germaniyanyng genosidke úshyraghan evreyler ýshin tóleytin qún tólemi jәne AQSh qatarly elderding ekonomikalyq kómekteri.

Osy qarjylar arqyly Izraili alghashqy kezderde syrttan astyq, qajetti zattar men qúral-jabdyqtar satyp alatyn. Sol arqyly qonys audarghan evreylerdi tez arada qonystandyryp, óndiris pen qúrylysqa júmyldyryp, el ekonomkiasyn algha sýireytin.

Izraili ýkimeti memleket qúrylghan kýnnen bastap kóshi-qon ministrligin qúryp, jana qonys audarushylardyng shekaradan kirui, qonystanuy, beyimdelui  jәne júmysqa ornalasuyna deyin jauapty boldy. Odan tys, memlekettik emes qoghamdyq úiymdar da erekshe enbek sinirdi. Mysalgha «Evreylerding memleket qúru qoghamy», «Jas Ariya» (oralushylar) qatarly qoghamdyq úiymdar óz erikterimen qonys audarushylardyng naqty mәselesin sheshuge kómek kórsetetin. Bir qyrynan alghanda, osy qoghamdyq úiymdardyng qonys audarushylargha degen kómegi erekshe boldy dep aitugha bolady. Olar kóship kelushilerge irbit tilin ýiretetin, Izrailiding qoghamdyq ómirine beyimdeytin. Olardyng qújattanuyn, densaulyghyn qamsyzdandyruyn jәne týrli-týsti jenildikterdi paydalanuyn, jәrdemaqylar, ataluy әleumettik kómekter - ýy alu, qyzmetke ornalasu, oqugha týsuine deyin jol kórsetip, núsqau berip, qolynan jetektep, oily-shúqyry kóp jana ortagha beyimdeluine qaltqysyz jәrdem etetin.

Izrailige qonys audarghandar ishinde jeke adamdar, otbasylar, tipti, jas buyndardyng arnauly toptary da bolatyn. Mysalgha, Amerikadaghy evrey jastary ózderining ortaq sayasy senim, ómirge, qoghamgha, dinge kózqarasy birdey bolghandary ózara úiymdasyp, Izrailige toptyq týrde qonys audaryp jatady. Izraili kóshi-qon ministrligi olardyng talaptaryn eskere otyryp, bir eldi-mekenge nemese bir qalagha bytyratpay, toptyq qonystandyryp otyrady. Keybireuler aldynda qydyrystap, tek Izrailidi kórip qaytu ýshin ghana keledi. Biraz uaqyt túrghannan keyin últtyq sana-sezimi oyanyp, Izrailidi qimay, qonystanyp qalatyndar da kezdesedi. Sara Ben Menahem degen әiel Argentinalyq evrey bay saudagerding qyzy edi. Ol 1961 jyly ata-anasynyng tapsyrmasymen Izrailige kelip, Izrailige ketip qalghan óz sinlisin izdeydi. Sinlisi sonyng aldynda әke-sheshesining rúqsatynsyz Izrailige ketip qalghan eken. Áke-sheshesi qyzynyng sheshimin aqymaqtyqqa balaydy. Biraq onyng әke-sheshesi de Izraili memleketshilderining sanatynda Izraili últtyq qoryna túraqty týrde qarjy audaryp túrady. Al ózderi shet eldegi baquatty ómirin qimaydy, balalaryn da azapqa salghysy kelmeydi eken. Saranyng óz esteliginde jazuynsha:

«...Men Izrailige kelgen son, sinlimdi qaytyp ketuge kóndire almadym. Sol barysta men de Izrailidi jan-tәnimmen sýiip qaldym. Sóitip, men de qalyp qoydym. Búl jer men ýshin óte kónildi, ómirim mәndi. Qazir Izraili mening óz ýiime ainaldy. Jaqsy ma, jaman ba – men óz tandauyma ókinbeymin...»

Osy esteligin jazghan kezde ol Izrailide 20 jyl boyy túryp kele jatqandyghyn aitady. Ol Izrailide kýieuge shyghyp, túrmys qúrypty. Úl-qyzdaryn ósirip, baqytty otbasygha ainalypty. Óz mamandyghy boyynsha IYerusalimde tis dәrigeri bolyp qyzmet atqarady eken. Memleket qúrylghan alghashqy jyldary Izrailide túru qauipti jәne mashaqatty bolghany dausyz. Biraq, әdiletti qogham, kýn sayyn gýldengen ekonomika, qaynaghan ómir, saltanat qúrghan últtyq ruh pen ana til Sara siyaqty sandaghan jasardy bauray týsetindigi shyndyq.

Izrailige jana qonys audarghan әrbir evrey ýsh jylgha deyin týrli jenildikter men atauly әleumettik kómekterdi iygiliktene alady. Mysalgha, әrbir evrey tekti kóship kelushige Izrailige qayta oralu aktisi kýshimen tez arada azamattyq beriledi. Izraili azamattyghyn qabyldaghan әrbir evrey azamaty ghana «kiris qorjynynyn» iyesi atanady. Oghan 7 ay boyy aqshalay jәrdemaqy retinde týrli maqsattaghy aqsha tólenedi. «Kiris qorjynynyn» mólsheri otbasynyng qúramyna baylanysty bolady. 7-12 ay aralyghynda júmysqa ornalasa almaghan kóship kelushi óz betimen tabys taba almaytyn bolsa, kiris ministrliginen kýn kóristing eng tómengi dengeyindegi jәrdemaqy alyp túrady. Odan tys, olar 5 ay boyy beyimdeu ortalyghynda tegin túra alady jәne tegin kәsiptik beyimdeu men qajetti bilimge qol jetkizedi. 5 jyl ishinde túrghyn ýige jәrdemaqy alyp túrady jәne tabys salyghynan bosatylady. Izraili zannamasyna sәikes, evrey kóship-kelushilerine basqa da kómek týrleri qarastyralghan.

50-60 jyldarda kóship kelushiler ýshin baspana mәselesi eng ýlken mәselege ainalghandyghyn aitqan bolatynbyz. Kóship kelushilerding shatyrgha týnep, lashyqtardy panalaghan kezderi de bolghan. Qazir Izrailide kóshi-qonnyng kemeldi jýiesi qalyptasqan. Bylaysha, «minsiz» deuge bolady. Memleketting kóshi-qon ministrligi men Izrailiding kóshi-qon jónindegi últtyq qory búl mәselege basymen jauap beredi. Olar ýsh jyl boyy kóship kelushilerge keshendi qyzmet kórsetedi. Qazir Izrailide 40-tan asa beyimdeu ortalyqtary júmys isteydi. Olar, eng aldymen, kóship kelushilerge irbit tilin oqytyp, týrli-týsti kәsipke baulidy. Beyimdeu ortalyghynda «Urpan» dep atalatyn memlekettik tildi tez arada mengertip shyghatyn baghdarlama júmys isteydi. Búl tildik baghdarlama ozyq oqytu tәsilderin qoldana otyryp, janadan kóship kelushilerdi 6 ay ishinde irbit tilinde til syndyrugha mýmkindik beredi.

Biz evreylerding 80-nen astam memleketten Izrailige qonys audarghandyghyn búrynda aitqan bolatynbyz. Mysalgha, Kenes Odaghynda ósken evrey men Yemende tuyp-ósken evreyding parqy jer men kóktey. Olardyng arasynan ortaqtyq tabu mýmkin emes. Olardyng syrtqy kelbeti, kiyim kiyisi, tamaqtanuy, túrmystyq әdeti bir-birimen mýlde úqsamaydy. Mәdeniyet óresi, ekonomikalyq kirisi, sayasy kózqarasy, qyzyghushylyqtary da týrlishe. Izraili qoghamy osynday úqsamaytyn adamdardan, otbasylardan, qoghamdyq әleumettik toptardan túrady. Osylay bolghan son, qoghamdyq qayshylyq ta jýz berip túrady. Biraq, әdiletti qoghamdyq jýie osylardyng birde-birin alalamaydy, teng qaraydy. Sol sebepti, jana bir ózara toghysqan qoghamdyq sana, últtyq qúndylyq pen mәdeniyet qalyptasyp keledi. Osynday ortaq qoghamdyq-mәdeny qúndylyqtardyng jeteginde ortaq últtyq múratqa degen talpynys myna bir jaqtan aiqyn kórinedi. Ol -evreylerge tәn at qoy tәsili. Izrailige qonys audarghandardyng 80% astamy Izrailige kelgen son, aty-jónderin irbit tilining jýiesimen qayta ózgertipti. Olardyng seniminde búl jana bir ómirding bastauy. Qayta týlep, óz otanyna evrey bolyp, keudesin kerip jýruding bastamasy. Búl bastamany evreyding memleket qúrushy kósemderi ózderi bastap bergen bolatyn. Izrailiding túnghysh premier-ministri David Yosef Grin Polishadaghy kezinde onyng azan shaqyryp qoyghan aty David Ben-Gurion bolatyn. Keyingi premier-ministrler de óz attaryn evreylik esimge ózgertip aldy.

Mine osylay bir-birin tuys, dos sanaghan evrey halqy, «bar evrey mening jalghyzym»-dep oilaytyn Izraili biyligi tәuelsiz otanyna aghylghan evreylerding salqar kóshin kólikti etip, últtyq memleketting qúrysh qamalyn mәngi myzghymastay etip qalap jatyr.

Jalghasy bar...

Raqym Ayypúly 

Abai.kz