NAZARBAEV – TOQAEV: SENIM MEN SAYaSY SERIKTESTIK 

(sayasy saraptama)

Jalpy, biylik tranziyti ótken eki jylda Preziydent Q.K.Toqaev qanday  jetistikterge qol jetkizdi degen zandy da, qisyndy súraq tek bizding qazaqstandyq qoghamda ghana tuyndamaytyny, ol sheteldik memleketterdi, san-aluan  instituttar men úiymdardy, ekspetrter men jeke azamattardy da qyzyqtyratyn shyghar dep oilaymyn.

Osyghan baylanysty, әr sala boyynsha bilekti sarapshylar men ekspertterding naqty sifrlar men statistikagha jýgingen enbekteri de jaryq kórip, tanymdyq aqparat retinde  jariyalanyp jýr.

Óz tarapymnan memleketimizde, qoghamda bolyp jatqan ózgeristerge oray ózderinizben  oy  bóliskendi jón kórdim.

TÓZIMDILK SYNAGhY

Q.K. Toqaev qogham qayratkeri, myltyqty qalamgha auystyrghan jazushy-jurnalist, maydanger Kemel Toqaevtyng otbasynda dýniyege keldi. Bala kezinen últ ruhyn, óz últynyng bay әdeby múralaryn jәne әlemdik órkeniyet әdebiyetin  tanyp,  sonyng arqasynda joghary intellekti azamat bolyp ósti.

Joghary últjandylyq, qasiyet pen qadir, jauapkershilik  onyng ómirding barlyq synynan abyroymen ótkizip keledi.

Eki ghasyr toghysynda ýlken sayasy synnan mýdirmey ótip, Qazaqstannyng sayasy memlekettik qúrylysyn qalyptastyrugha jәne jetildiruge erekshe ýles qosty.

Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti, Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng senimdi serigi boldy. Egemen memleketimizding irge tasyn birge qadasyp, elimizding syrtqy sayasatyn aiqyndaugha erekshe enbek sinirdi.

Respublika Ýkimetin basqardy.

HHI ghasyrda tarih synynan ótken syndarly sayasatty odan әri damytty.

Álemdik sayasattyng qaynar kózine ainalghan Birikken Últtar Úiymynda basshylyq qyzmette iskerlik pen biliktilik tanytyp, últymyzdyng maqtanyshyna ainaldy.

Respublika Senatynyng Tóraghasy retinde memleketimizding parlamenttik jýiesin damytugha, zannamasyn jetildiruge  erekshe ýles qosty.

Elbasy senimi, halyq senimi Q.Toqaevty  últ taghdyryndaghy eng joghary lauzym – Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti dәrejesine jetkizdi. Memleket Basshysy retinde  ol  ózindik qoltanbasymen sayasy reformalar jýiesin qúrudy bastady.

Shyn mәninde, qazir janarghan dәuirding jana sayasy reformalary Qazaqstan halqynyng birligin nyghaytyp, qalyptasqan qiyndyqtardy enseruge jol ashty. Mәdeniy-ruhany jәne ekonomikalyq órleu kezeni bastaldy.

Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev ýlken sayasatta memleketimizding Túnghysh Preziydenti, Elbasy N.Á.Nazarbaevpen birge kele jatqan iri sayasy túlgha.

N.Nazarbaev tәuelsiz memleketting tizginin qolyna ústaghannan bastap jana túrpatty Qazaqstannyng jana qúrylymdyq modelin jasady. Ishki jәne syrtqy sayasatyn aiqyndady. Osynday ekonomikalyq әri mәdeniy-ruhany ósu jolyn tapty. Ózining qasyna reformalardy jýrgize alatyn  kemel әri tәjiriybeli mamandardy jinady.

Sonymen...

2019 jylghy 19 nauryz, saghat 19:00-de Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev respublikalyq telearnalardyng efiyrinde preziydenttik ókilettigin toqtatatyny turaly sheshim qabyldaghanyna mәlimdeme jasaghan bolatyn.

Ata zang normalaryna sәikes, onyng ókilettigi qalghan merzimi ayaqtalghangha deyin Senat Tóraghasy Q.K.Toqaevqa jýkteldi.

2019 jylghy  9 mausymda Qazaqstanda ótken kezekten tys Preziydent saylauynda Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev jeniske jetip, halyq aldynda ant berip, memleket basshysy qyzmetine kiristi.

Ortalyq Aziya tarihynda biylik tizgini beybit jolmen birinshi ret  Qazaqstan memleketinde  ótti. Ol býkil әlem nazaryn ózine audaryp, san-aluan pikir men boljam túghyzghany da jasyryn emes.

Memleket basshysynyng zang ayasynda auysuy, naqty aitqanda, Konstitusiyada bekitilgen qaghidattardy ústana otyryp ótui, әlemge -  Qazaqstan Respublikasyn órkeniyetti damyghan, sayasy mәdeniyeti joghary el retinde tanytty.

Óitkeni Qazaqstan Respublikasynyng qazirgi zamanghy konstitusiyalyq modeli, qúqyq ýstemdigi iydeyalaryn bekitudin, demokratiyalyq basqarudyn, sonday-aq adamnyng jәne jeke azamattyng qúqyqtary men bostandyqtaryn qorghaudyng progressivti halyqaralyq tәjiriybesine sýienetini jәne halyqaralyq qoghamdastyqpen moyyndalghany belgili.

Tәuelsiz Qazaqstannyng negizin qalaushy jәne kóshbasshysy retinde  Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevqa senim artuy batyldyq, erik-jigerimen qatar kóregendigi, parasattylyghy  men qarymdy qayratkerligining arqasynda jýzege asqanyn uaqyt  dәleldep otyr.

Úzaq jyldar boyy Elbasymen birge Tәuelsizdikti nyghaytugha erekshe kýsh júmsap, qasynda senimdi seriktesi, ýzengilesi bolyp jýrgen Q.K.Toqaevtyng  Preziydent bolghany eshkimdi tanqaldyrghan joq.

Óitkeni Qasym-Jomart Kemelúly - bilimi  men biliktiligi,   últjandylyghy, diplomatqa tәn qadir-qasiyeti, joghary jauapkershiligi  ony  óz memleketimizde ghana emes, sheteldik qyzmetinde de joghary kәsibiyligimen tanymal  etti jәne moyyndatty.

Ol elimizding syrtqy sayasatyn, diplomatiya mektebin  qalyptastyrdy.

Q.K.Toqaev sayasat ghylymdarynyng doktory. Resey Federasiyasy Syrtqy ister ministrligi Diplomatiyalyq akademiyasynyng qúrmetti doktory jәne professory. Jeneva diplomatiya jәne halyqaralyq qatynastar institutynyng qúrmetti doktory. Býkilәlemdik Jaratylystanu jәne gumanitarlyq akademiyasynyng tolyq mýshesi.

Preziydent sayasy karierasynda memleket ishinde de,  halyqaralyq dengeyde de týrli qyzmetterdi atqardy. Diplomatiyalyq dәrejesi - Tótenshe jәne Ókiletti Elshi.

Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri, Memlekettik hatshy,  eki mәrte Syrtqy ister ministri, III-IV saylanymdaghy Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng Tóraghasy boldy.

Álemdik problemalardy kóterip qana qoymay, onyng  sheshimin tabatyn halyqaralyq bedeli bar BÚÚ Bas hatshysynyng orynbasary, BÚÚ-nyng Jenevadaghy bólimshesining Bas diyrektory, Qarusyzdandyru konferensiyasynyng Bas hatshysy qyzmetin abyroymen atqaryp, elimizge oraldy.

Bala kezinde jazushy boludy, keyin sheteldik jurnalist boludy armandaghan, әkesine degen elikteui, soghan úqsap-baqqysy kelgendigi, әkesining boyyndaghy jaqsy qasiyetterdi baghalay jәne qúrmettey biletindigi dep týsinemin.

Qasym-Jomart Toqaevtyng da qalamgerligi  basym, oiyn sabyrly,  saliqaly  sózben jetkizedi.  Qarapayym bayandaytyn estelik әngimeleri syrtqy jýzining sústy kórinetinine qaramastan, onyng ishki jan dýniyesining sentiymentaldy, tereng jәne sezimtal jәne sergek minezin kórsetedi.

Biraz memuarlyq ocherkteri jaryq kórdi. Onyng ishinde, әsirese әkesine arnalghan «Áke turaly tolghanys» essesinde Preziydentting әkesi Kemel Toqaev pen anasy Túrar Shabarbaevagha degen  qúrmeti, saghynyshy men balalyq mahabbaty, sezimderin bildiretin syrlary jýregine әser berip,  tebirentedi.

Qazaqstan syrtqy sayasatynyng qalay jýzege asyrylghanyn bayandaytyn birneshe kitaptyng avtory. Biraz oi-tolghaq maqalalary bar. Onyng ishinde, «Belasu», «Núr men kólenke» atty memuarlyq kitaptary tәuelsiz Qazaqstannyng halyqaralyq qatynastarynyng qyr-syryn kórsetedi.  Enbekterinde Qazaqstannyng syrtqy sayasatymen qatar Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng róli men ornyna erekshe mәn beriledi.  Tandanugha bolmaydy. Q.Toqaev - jaqsylyqty baghalaytyn qazaqy túlgha.

Memleket Basshysy әr sózinde  Túnghysh Preziydent, Elbasy  Núrsúltan Nazarbaevtyng ústanymynan ainymaytynyn jәne onyng kursynyng ondy jetistikterin memleketting ary qaray damuynyng mýddesin saqtap qalu maqsatynda qoldaytynyn ashyq  aityp keledi.

2019 jylghy saylaualdy «IYgilik barshagha! Sabaqtastyq. Ádildik. Órleu» baghdarlamasynda Preziydent Toqaev Q.K. osy ústanymy men prinsipterin  19 baghyttan túratyn 106 sharamen naqty belgilegen bolatyn.

Búl ústanym Q.Toqaevtyng Túnghysh Preziydentting sayasy strategiyasyn ghana emes sonymen qatar, onyng әr sala boyynsha qabyldaghan sheshimderin, konsepsiyalaryn, memlekettik baghdarlamalarynyng oryndaluyn da qamtitynyn kórsetedi.

Qasym-Jomart Kemelúly ózining halyqshyl túlgha ekendigin, memleketke bar yntasymen qyzmet etuge tәuekeli jetetinin kórsetip keledi. Sarapshylardyng aituynsha, halyq tarapynan  Q.K.Toqaevqa senim krediytining tómendemegenin, osy 2 jyl ishindegi atqarghan  is-sharalary men qabyldaghan  sheshimderi arqasynda qoghamda ong pikirding óskenin kórsetedi.

Atalghan 2 jyl ishindegi atqarylghan is-sharalardyng kóp bóligi Preziydentting ózining qatysuymen jәne onyng erik-jigerimen oryndalghany belgili. Óitkeni, Preziydent elimizding qay týpkirinde bolsyn oryn alghan manyzdy jaghdaylargha  uaqytyly mәn berip, nazarynda ústap, ýnemi óz baqylauyna  alyp otyrady.

Preziydent - biylik  pen halyq arasyn jaqyndatty. Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket qúru qolgha alyndy.

Áriyne, ótken 2 jyl Preziydentting jeke basy ýshin de, býkil memleket biyligi jýiesi ýshin de, tózimdilik synaghynan ótu kezeni boldy.

ÝMIT  PEN  KÝDIK

Tarihta Qazaqstan Respublikasynyng ekinshi Preziydenti Q.Toqaev  qyzmetining bastaluy koronavirus indetimen kýresken qauipti kezeng  retinde qalady ghoy dep oilaymyn. Halyqqa da, memleketke de auyr tiydi.

Koronavirus pandemiyasy bastalysymen Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly shúghyl sharalar qabyldady. Der kezinde qoldanystaghy  zannamagha ózgerister engizip, tótenshe jaghday jariyalap, ýlken qalalardy karantinge jauyp,  alghashqy tolqynnyng aldyn alatyn sharalar jasady.

Jelidegi ashyq derekterge sýiensek,  karantin kezinde   4,5 millionnan astam adamgha 42500 tenge kóleminde qarjylay kómek kórsetilipti:

- 1 millionnan astam azamatqa azyq-týlik pen túrmystyq zattar ýlestirildi;

- 2 milliongha juyq adamnyng nesie tóleu merzimi keyinge shegerildi;

- 700 mynnan astam kompaniya men kәsipkerlerding salyq jýktemesi azaytyldy.

Sonymen qatar,  2 jyl aralyghynda Preziydent jekelegen toptar men jalpy qoghamnyng әleumettik jaghdayyn jaqsartu maqsatynda da biraz sharua atqardy.

Memleketimizde kópbalaly analar men mýgedek balalary bar otbasylargha, jetim balalargha, asyraushysynan airylghan otbasylargha (barlyghy shamamen 500 mynnan astam adam) nesiyelik raqymshylyq jasaldy (xalyqtyng birazynyng 300 myng tengege deyingi krediyti keshirilgen edi).

Osy is-sharanyng arqasynda qiyn-qystau jaghdayyna úshyraghan jekelegen azamattar nesiyelik qaryzdarynan birjolata bosatyldy.

Memleket basshysy 2020 jyldy «Volonter jyly» dep jariyalaghany pandemiya kezinde oryndy jәne uaqytyly shara bolghanyn bәrimiz kórip otyrmyz. Volonterlerding eshqanday qauip-qaterge qaramastan, dәrigerlerge, әskery qyzmetshilerge, qarapayym azamattargha janqiyarlyqpen qol-úshyn sozghany  bәrimizding jas úrpaqqa degen senimimiz ben rizashylyghymyzdy qalyptastyra týsti.

Pandemiya kezinde әr otbasynda, әrbir әulette, bauyr, tuystar arasynda osy  qasiretting zardabynan  kózjúmghandar sany ókinishke oray,  ýreyimizdi alyp, elding ensesi týsti.  Osynday eng qiyn, eng auyr kýnderde, Qasym-Jomart Kemelúly pandemiya­dan qaytys bolghan azamattardy eske alu ýshin 13 shildeni jalpyúlttyq Aza tútu kýni dep jariyalap, taghy da ózining halyqpen birge qayghyrghanyn, qabyrghasy qayysqanyn kórsetti. Búl adamy qasiyetting kemeldigi emes pe?!

Preziydentting qyzmetine auyr syn bolghan tek koronavirus pandemiyasy  ghana emes Arystaghy alapat apattyng da auyrtpalyghy týsti. Eske salatyn bolsaq, 2019 jylghy 24-i mausym kýni tanerteng Arys qalasyndaghy әskery qoymada shyqqan órt jarylystargha úlasyp, bir adam qaza tauyp, ondaghan adam zardap shekti.

Memleket basshysy oqigha oryn  alghan jerge alghashqy sәtterden bastap tiyisti oryndargha naqty tapsyrmalar berdi jәne ózi de apat aumaghyna arnayy úshyp baryp,  jaghdaydy jeke qadaghalauyna aldy.

Ja­rylystan keyin Arys qalasyn qalpyna keltiru isin óz qadaghalauyna alghany  Memleket basshysynyng halyqpen birge ekendigin taghy da kórsetti.

2020 jyldyng aqpanynda Jambyl oblysynyng Qorday audanynda tuyndaghan túrmystyq kiykiljing jappay tәrtipsizdikke úlasqan sәtte de   Qazaqstan Preziydenti oqigha ortasyna bardy.

Ol tikeley efirge shyghyp, mәlimdeme jasap, qaza bolghandardyng otbasyna kónil aitty, zardap shekkenderge kómek kórsetiletinin bayandady. Memleket basshysynyng tapsyrmasymen Ýkimet komissiyasy qúryldy.

Ýmit pen kýdik seyildi. Audanda qoghamdyq kelisim nyghaytyldy.

Sonymen qatar,  elimizding әr jerinen boy kótergen әrtýrli әleumettik narazylyqtar, ekonomikalyq problemalar, tengening qúnsyzdanuy sekildi elding mazasyn qashyrghan jayttardyng barlyghynda da Memleket basshysy batyl qadamgha bara bildi, óz moynyna jauapkershilik alyp, sheshimin tauyp otyrdy.

ShEShIM MEN KESIM

Qasym-Jomart Toqaev ózining Preziydenttikke ýmitker baghdarlamasynda  Elbasynyng sayasatyn sabaqtastyqpen jýrgizetinin mәlimdegen  bolatyn.

2019 jylghy 12 mausymda ótken Preziydenttik úlyq­tau rәsimi kezinde  Qasym-Jomart Kemelúly QR Túnghysh Preziydenti, Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng strategiyasyn jýzege asyru ýshin júmys isteytinin aitqan bolatyn. Preziydent uәdege berik  ekenin tanytty.

Búl ústanym onyng ýlken sayasatta da boyyndaghy  joghary adamy qasiyetterdi saqtay alatyn, naghyz memleketshil, últtyng mýddesin, halyqtyng jaghdayyn joghary qoyatyn qayratker ekendigin  kórsetti.

Osy jyldar ishinde halyqaralyq qogham men qauymdastyq moyyndaghan salmaqty sayasi, ekonomikalyq, әleumettik, ruhany jәne mәdeny instituttar men úiymdar qúryldy.

Áriyne, kez-kelgen qoghamda kezdesetin kemshilikter men qayshylyqtardyng bizding memleketimizde  boluy, songhy kezde sheshimin talap etetin jaghdaylardyng kóbeygenin jasyrugha bolmaydy.

Ómir bir orynda túrmaydy, ol tiri organizm sekildi, dialektikalyq ózgeriste bolatynyn biz filosofiyalyq túrghydan, ómir tәjiriybesinen de  jaqsy bilemiz. Bir qalypta úzaq túryp qalghan  qanday da bir memleket, nemese  kez-kelgen  úiym bolsyn, ol mindetti týrde qúldyraydy. Ózgeris - tabighy qúbylys.

Mysaly, Qytay Halyq Respublikasy memleketin alatyn bolsaq, olar kommunistik jýiege degen túraqtylyqty saqtap qalghanymen, memlekettik damudyng joldaryn ózgertti. Sonyng nәtiyjesinde býgin Qytay memleketi әlemdegi damyghan memleketterding qataryna enip, AQSh pen Resey sanasatyn ekonomikalyq jaghynan damyghan alyp  elderding birine  ainaldy.

Qazaqstan Respublikasyn ary qaray damytu maqsatynda Preziydent Q.K.Toqaev jana iydeyalardyng bastamashysy boldy. Memleket basshysy úsynghan sayasy kurs  ishinde Últtyq qoghamdyq senim kenesi men «Ha­lyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújyrymdamasyna kóshu bas­tamalarynyng erekshe orny aiqyn kórinip túr.

Últtyq qoghamdyq senim kenesin qúru bastamasy biylik pen halyq arasyndaghy baylanysty jana formagha kóshiru, aradaghy alshaqtyqty jaqyndatugha negizdeldi.

Kenesting mindetterine konsepsiyalardyn, memlekettik baghdarlamalardyng jәne qúqyqtyq normativtik aktilerding jobalaryn,  azamattyq qoghamnyng pikirin eskere otyryp, qoghamdyq saraptamadan  ótkizu júmysy kiredi.

Kenes qúramyna qoghamda ózekti mәselelerdi kóteretin ghana emes sheshimin tabatyn, ony iske asyra alatyn, kózqarasy men ózindik pikiri qalyptasqan azamattardyng bolghany, býginde jalpy halyqty alandatqan birshama mәselelerdin  sheshimi tabylyp, zangha tiyisti ózgerister engizildi.

Qúramnyng rotasiyalyq tәrtippen auysyp, janaryp otyratyny, onyng qajetti mamandarmen qamtylatynyn kórsetedi. Sonymen qatar Kenes qyzmeti  BAQ-na keng taralyp, әleumettik jelilerde ashyq talqylanyp otyr.

Kenes ayasynda Preziydent Q.K.Toqaev bastamasymen ótip jatqan jalpyúlttyq dialog býgingi tanda tek  sayasy modernizasiyanyn  jýiesi ghana emes, sonymen qatar demokratiyalyq memleket qúru jәne әleumettik jәne ekonomikalyq reformalardy jalpyúlttyq konsensus arqyly jýzege asyru qúralyna ainalyp otyrghany sózsiz.

Basshylyqqa kelgen uaqytta Q.K.Toqaev Ýkimet aldynda Qazaqstannyng ekonomikalyq ósui men órkendeu, fiskaldy jәne aqsha-nesie sayasatyn jetildiru, kәsipkerlikti damytu, otandyq óndirushilerdi barynsha qoldau mәselelerin qamtityn keshendi sharalar әzirleudi tapsyrdy.

Osy ústanymmen koronavirus pandemiyasyna qaramastan memleketimizde reformalar prosesi toqtatylyp, nemese kidirip qalmady, kerisinshe, janartylyp, biraz sharalarmen tolyqtyrylyp otyrdy. Olar, Preziydentting halyqqa joldauynda jәne QR Parlamentining jana VII shaqyrylymynyng sessiyasynyng ashyluynda atap  aytyldy.

Damu jolynda Q.K.Toqaev sayasi, ekonomikalyq reformalardy jýzege asyru barysynda, memlekettik basqaru jýiesin de modernizasiyalaudy kózdedi.

Qazaqstandyq ekspertterding oiynsha, býgingi tanda Preziydent úsynghan 1-shi sayasy reformalar tolyq iske asyryldy.

Onyng ishinde eng bastysy, 2020 jyly azamattardyng beybit jәne qarusyz jinalu, jinalys, miting pen demonstrasiya, sheru men piyketteu ótkizu boyynsha konstitusiyalyq qúqyghyn iske asyru maqsatynda  «Qazaqstan Respublikasynda beybit jinalystardy úiymdastyru jәne ótkizu tәrtibi turaly» zang qabyldandy.

Zang jobasy onlayn-alandarda, EQYÚ, USAID, BÚÚ Adam qúqyqtary jónindegi Jogharghy Komissarynyng kensesi, adam qúqyqtary jónindegi ýkimettik emes úiymdar ókilderi siyaqty úiymdardyng aralasuymen keninen talqylandy.

Atalghan zang qabyldanghan keyin pandemiya shekteulerine qaramastan  2020 jyly jergilikti atqarushy organdarmen kelisilip, nesie amnistiyasy, sheteldikterge jer satugha tyim salu, «Halyq densaulyghy jәne densaulyq saqtau jýiesi turaly» jana Kodeksting keybir normalarymen kelispeu, sayasy qudalaudy toqtatu, januarlardy qorghau, sayasy reformalardy talap etu siyaqty taqyryptar boyynsha mitingter ótken bolatyn. Búl atalghan zannyng ómirshendigin, halyq tilegi oryndalghanynyng kórinisi boldy.

Sonymen qatar, qoldanystaghy zannamagha saylau partiyalarynyng tizimderinde әielder men jastardyng partiyalyq tizimderde keminde 30% úsynyluyna mindetti kvota qarastyryldy.

Búl ózgerister 2021 jylghy 10 qantarda ótken QR Parlamenti Mәjilisi men barlyq dengeydegi mәslihat deputattaryn saylau barysynda tolyghynan jýzege asyryldy.

Mysaly, «Núr Otan» partiyasy fraksiyasy 70 payyzgha janartylyp,   onyng qúramy 40% әielder men 35 jasqa deyingi jastardan qalyptastyryldy. Búl Parlamentting qazirgi qúramy aitarlyqtay ózgergendigin kórsetedi.

Demokratiyalyq damu jolyn ary qaray jalghastyru maqsatynda, sayasy partiyalardy tirkeudegi әkimshilik kedergilerdi azaytu  ýshin qatysushylardyng sany zang ayasynda 40 mynnan 20 myngha deyin qysqartyldy.

Búryn memleketimizding  zannamasynda parlamenttegi oppozisiyalyq partiyalardyng  qyzmeti qarastyrylmaghan bolatyn. Sondyqtan, oppozisiya institutyn qalyptastyrugha baghyttalghan  parlament oppozisiyasynyng qúqyqtyq negizin iske asyrudy qarastyratyn zang qabyldandy.

Qazirgi Parlament  Mәjilisinde  ýsh partiya júmys atqaruda: biylik partiyasy -  «Núr Otan», ózin syndarly oppozisiya retinde kórsetetin - «Aq jol»  Qazaqstannyng Demokratiyalyq partiyasy (7 mandat) jәne Qazaqstan Kommunistik Halyq partiyasy.

Sayasy reformanyng ekinshi, ýshinshi paketinde biyldan bastap auyldyq jerde әkim saylauyn ótkizu qarastyrylghan. Olardyng bastysy audan, auyl әkimderin saylau, partiyalardyng saylaudan ótu shekti dauysty 7-den 5 payyzgha deyin tómendetu jәne dauys beru buletenine «bәrine qarsymyn» degen tizbekti engizu.

Qazirgi tanda atalghan mәselelerge baylanysty  zang qabyldandy.

Áriyne, Qasym-Jomart Toqaevtyng eng ýlken erligi – úzaq jyldar boyy kýn tәrtibinen týspey kele jatqan jer mәselesine nýktening qoyyy dep espeteydi politolog mamandar.

Sonymen Zanda,  jer shetel­dikterge satylmaytyny, jalgha beril­mey­tini, shekaralyq jerlerde eshbir sheteldik kom­paniyalar jerge qatysty qyzmet ete almaytyny naqty jazyldy.

Jer kodeksine ózgerister men tolyqtyrular engizildi. Oghan Preziydent qol qoydy. Endi el de, jer de - memlekettiki, yaghny - qazaqtiki.

ÝNDESU MEN ÝILESU

Preziydent Q.Toqaev «Syndarly qoghamdyq dialog – qazaqstannyng túraqtylyghy men órkendeuining negizi» atty halyqqa Joldauynda: «Men halyqqa bergen uәdelerimdi mindetti týrde oryndaymyn» - degen bolatyn.

Mamandardyng aituynsha, Preziydentting qoghamdyq pikirdi tynday bilui jәne qoghamnyng әrtýrli toptarynyng súranystaryna tez arada jauap berui, onyng mobilidi qasiyetin kórsetedi. Ong nәtiyjelerding boluy - biylik pen halyqtyng birtútastyghynyng kórinisi retinde jaqsy  qabyldanyp jatyr.

Biylikting halyqqa jasaghan eng qajetti qamqorlyghy, onyng әleumettik jaghdayyna ýnemi qoldau kórsetui, nazarynda ústauy  bolyp tabylady.

Osy baghytta ekonomikalyq qiyn kezende, memleket tarapynan halyqtyng túrghyn ýy mәselesi men densaulyghyn týzetu barysynda, azamattargha 2021 jyldan bastap zeynetaqy qoryndaghy jinaqtyng bir bóligin paydalanugha mýmkindik bergeni, útymdy sharalardyng biri boldy. Qoldanystaghy zannamagha tiyisti ózgerister engizildi.

Memleket basshysynyng mәlimdemesine sәikes, 2021 jyly búl qúqyqty Birynghay jinaqtaushy zeynetaqy qorynyng 700 myng salymshysy paydalana alady. Búl is-shara halyqtyng әl-auqatyn kóterip qana qoymay, onyng Ýkimetke degen senimin de arttyra týsti.

Sonymen qatar, mýgedekter men kóp balaly otbasylardy әleumettik qorghau sharalaryn kýsheytu, túrghyn ýy mәselesine arnalghan kezekte túrghan kezde jetim balalar men ata-anasynyng qamqorlyghynsyz qalghan balalargha, astanada, respublikalyq manyzy bar qalalarda keminde ýsh jyl túraqty túrugha qoyylatyn talapty alyp tastaudy kózdeytin,  mýgedektigi bar adamdargha qoldau sharalaryn baghyttalghan zang jobalarynyng Parlamentte qaralyp jatqany quantady.

Memleket, qogham tarapynan әleumettik qorghau sharalaryn kýsheytu, mýmkindigi shekteuli jandargha qoldau kórsetumen, olardyng ómirin jaqsy jaghyna ózgertip nemese jenildetumen shektelmeydi, búl әr adam ýshin óte qúndy, óitkeni osy proseske qatysushylardyng barlyghynyng ómirine ong ózgeris әkeledi.

Erekshe qajettilikteri bar adamdargha qoldau kórsetu qoghamnyng jetiluinin, onyng konsolidasiyasy men ómirshendigining manyzdy kórsetkishi bolyp tabylady.

Osyghan baylanysty, inkluzivti qoghamdyq ortany qalyptastyru turaly Memleket basshysy  aghymdaghy jyldyng aqpan aiynda Kenesting otyrysynda jariyalaghan negizgi bastamalardyng biri boldy.

Álemde qalyptasyp kele jatqan praktikagha sýiensek, mýmkindikteri shekteuli adamdardy qorghau jýiesi dәstýrli mýgedektik týsinikten ómir sapasyna qatysty jeke aiyrmashylyqtaryna asa mәn berilip, sonymen qatar  jalpygha birdey qúqyqtardyng sintezine kóshudi talap etip otyr.

Atap aitatyn mәsele, 2021 jyldan bastap ústazdardyn,  balabaqsha, kolledj, qosymsha bilim beru jýiesining pedagogterining ailyghy 25 payyzgha ósti. Dәrigerlerding jalaqysy da kezen-kezenmen arttyrylady. 2023 jylgha qaray ailyq eki ese kóterilui josparlanghan.

Sonymen qatar, әleumettik qyzmetkerlerding de ailyghy kezen-kezenmen ósedi. Atap aitqanda, stasionarlyq jәne jartylay stasionarlyq ýlgidegi medisinalyq-әleumettik mekemelerde, uaqytsha bolu mekemelerinde júmys isteytin әleumettik qyzmetkerler men basshylyq qúramnyn, sonday-aq ýide qyzmet kórsetetin әleumettik qyzmetkerlerding enbekaqysy úlghayady.

2020 jyldan bastap bolashaq oqytushylargha arnalghan stiypendiya mólsheri 26 mynnan 42 myng tengege deyin, al doktoranttar ýshin 102 498-den 150 myng tengege deyin ósti.

Preziydent «til mәselesine bey-jay qarap, nem­qúraydylyq tanytatyn bol­saq, memlekettigimiz ben últtyq qauip­sizdigimizge qater tóndirip aluymyz mýmkin», - dedi ózining «Ana tili» gazetine bergen súhbatynda.

Osy súhbatynda da, qazaq tilining  mәrtebesin aiqyndaghan, Túnghysh Preziydent – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng aiyryqsha enbegin atap ótip, sol aumaly-tókpeli kezenning ózinde qazaq tilin memlekettik til bolyp  jariyalanuy, tikeley Núrsúltan Ábishúlynyng yqpalymen ótkenin baghalaytynyn jasyrmady.

Sonymen qatar, memlekettik tildi damytu isinde qyzbalyqqa salynyp, onyng qoldanu ayasyn kýshpen keneytuge úmtyludyng keri әseri bolaryn da jasyrghan joq.

Preziydent halyqtyng arasynda memlekettik tilding qoldanu ayasyn keneytu mәselesine baylanysty tuyndap jýrgen oy tújyrymdargha, týrli pikirlerge BAQ arqyly jauap berip, ózining halyq ýnin estip qana qoymay, oghan ýlken jauapkershilikpen qaraytynyn, ana tilimizge degen janashyrlyghyn  kórsetti.

Sonday-aq halyqtyng ýkimetke degen senimin nyghaytu jәne ózara dialogyn arttyru maqsatyndaghy isterding biri retinde QR Preziydent Ákimshiligining qúrylymynda Ótinishterdi qaraudy baqylau bólimining ashyluy. Ol azamattardyng barlyq syndarly súranystaryna tez jәne tiyimdi jauap beruge baghyttalghan jәne Bólimning júmysy Memleket basshysynyng ýnemi baqylauynda túr.

Biyl Qazaqstan Respublikasynyn  Tәuelsizdigine 30 jyl tolady. Búl  tek tarihy data emes. Búl Tәuelsiz Qazaqstannyn  әlemde ózindik orny bar memleket qatarynda túrghanynyng aighaghy.

Osy orayda, Preziydent  búl tarihy oqighany tek mereytoy dep qabyldamaudy, taghylymdyq mәni bar sharalargha basa nazar audarudy úsyndy. Halyqtyng әleumettik jaghdayy jaqsarmasa, elding túrmysy týzelmese, jetistikterdi maqtan etuge bolmaydy dep jýrekke jyly sóz aitty.

Qasym-Jomart Toqaev sot jýiesindegi  reformalardy  qoghamnyng sottargha degen senimin nyghaytu ýshin jasalyp jatqanyn qadap aityp jýr.

Sot jýiesining reformasy memleketimizdegi kópten beri kóterilip jýrgen mәselelerding biri ekeni jasyryn emes. Memleket basshysynyng QR sudiyalarynyng VIII sezinde aitqan mәlimeti boyynsha, songhy 5 jyldyng ishinde sottyng 17 ókili sybaylas jemqorlyq faktisi ýshin jauapqa tartylghan. Sonymen qosa, osy kezende sot qazylary alqasynyng sheshimimen 29 sudiya teris әreketteri ýshin júmysynan bosatylghan.

Ádil, tәuelsiz sot - kez kelgen   memleketting  demokratiyalyq, qúqyqtyq jýiesining damuynyng aiqyn kórsetkishi. Sondyqtan atalghan reforma negizinde sot jýiesining sapasy men ashyqtyghy jәne azamattardyng zandylyqqa qol jetimdiligin qamtamasyz etu tiyis. Mine, Preziydent sot jýiesinen osyny talap etip otyr.

HALYQ PEN RUH

Tәuelsizdikting 30 jyldyghy qarsanynda el Preziydenti Q.Toqaev «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty auqymdy maqalasyn jariyalady. Shynyn aitqanda, eldi, júrtty, qoghamdy mazalap jýrgen súraqtargha jauap  berip, oiymen ghana bólisip qana qoymay, aldaghy onjyldyqtargha baghyt ta berdi.

Atap aitqanda, 30 jylda qanday jetistikterge jettik, endi qanday josparymyz alda túr?  degen saualdargha jauap ta, baghdar da aldyq.

Q.K.Toqaev maqalasynda Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti N.Á.Nazarbaev esimi Tәuelsizdigimizding mәngi simvolyna ainalghanyn, onyng egemendigimizding tabysy men jetistigine dara kóshbasshylyq jasay bilgenin jәne halqymyzdyng osy jolda Elbasymyzdyng әr isin qoldap, birligi men yntymaghynyng arqasynda jetkenin erekshe atap  ótti.

Qasym-Jomart Kemelúly, ótken 30 jyldaghy atqarylghan barlyq qomaqty is-sharagha әdil baghasyn berip, aldaghy tórtinshi onjyldyqtaghy atqarylatyn jospardyng da bәrine  halyq ózi  oryndaushy ghana emes, baghyt berushi bolatynyn menzedi.

Memleket basshysy  qazaqtyng jәne barsha týrki elining maqtan tútatyn, olargha talasyp qaraytyn, birtuar túlghalaryna degen qúrmetin, óz tarapynan dәriptep qana qoymay, múrasyn úmytpay, qasterleu,  jastarymyzdyng boyyna últtyq qúndylyqtarymyz, babalarymyzdyng ólmes ilimi  retinde siniru, sonymen qosa  býkil әlemge pash etip, tanystyruymyz kerek degen oiy qoghamnan qoldau tapqany belgili.

Osyghan oray, Preziydent últ oishyly Abay Qúnanbaevtyng 175 jyldyghyna arnalghan «Abay jәne HHI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty keng kólemdi maqalasyn jariyalap, halyqqa ýlken serpin berdi. Búl maqalada Memleket basshysy Abaydyng bolmysy men onyng asyl múrasynyng qazaqstandyqtar ýshin manyzdylyghyna toqtalyp, oy bólisedi.

Preziydent Q.Toqaev, Elbasy N.Á.Nazarbaev bastaghan «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» baghdarlamasynda kórsetilgen sanany janghyrtugha qatysty bastamalardy jalghastyru barysynda Abay múrasynyng tiygizer paydasy zor dep esepteytin aitty.

Rasynda, Abay Qúnanbayúlynyng múrasyn, qúndylyqtaryn nyghaytu negizinde qazaqtyng ruhany mәdeniyetin jandandyru barasynda Abay filosofiyasy men danalyghy erekshe  manyzgha iye.

Aqynnyng ghibratty ghúmyry men shynayy shygharmashylyghy – qazaq halqyna ghana emes, jahan júrtyna da ýlgi-ónege bolghandyqtan, onyng múrasyn nasihattau, úlaghatty sózin jas úrpaqtyng sanasyna siniru – últtyng úly múraty bolyp tabylady.

Preziydent enbeginde: «Abaydyng mol múrasy qazaq últynyng jana sapasyn qalyptastyrugha qyzmet etedi. Onyng shygharmalaryndaghy oi-tújyrymdar әrbir jastyng boyynda halqyna, eli men jerine degen patriottyq sezimdi ornyqtyrady. Sondyqtan hakim Abay enbekterining nәrin óskeleng úrpaqtyng sanasyna siniru jәne ómirlik azyghyna ainaldyru – últty janghyrtugha jol ashatyn manyzdy qadamnyng biri» dep jazdy.

Memleket basshysy jahandanu dәuirinde kez kelgen dýniyeni Abaydyng danalyghymen baylanystyru kerektigin aituy,  әr qazaqtyng ýiinde dombyra bolu kerek, әr otbasynyng tórinde Múhtar Áuezovtyng «Abay joly» kitaby men Abaydyng qara sózderi túruy kerek degeni úrpaq tәrbiyesi men bilim salasynda últ qúndylyqtarynyng erekshe oryn alatynyn aiqyndap qana qoymay, últtyq baghdarlamalar men konsepsiyalarda oryn alugha tiyisti ekenin kórsetedi.

Ótken  jyl taghy da bir ruhiny ýilesimdikti kórsetetin últymyzdyng ghúlamasy Ábu ­Nasyr әl-Farabiyding 1150 jyldyghymen túspa-tús kelui ruhany damuymyzda elimiz ýshin  óte manyzdy jana kezeni dep bilemiz.

Memleket basshysy Q.K.Toqaev ózining Qazaqstan halqyna arnalghan alghashqy Joldauynda Ál-Farabiydin  1150 jyldyq mereytoyynyng qarsanynda, ghúlama danamyzdyng enbekterin halyq arasynda dәripteuimiz kerek degen edi.

2020 jyly Ábu Nasyr әl-Farabiyding 1150 jyldyq mereytoyyn dayyndau jәne ótkizu jónindegi memlekettik komissiya qúrylyp, memleket   kóleminde jәne әlemdik dengeyde týrli is-sharalar ótkizildi.

Ghylym damuyna aishyqty ýles qosqan úly oishyldyng әli de ashylmaghan qyrlary men syrlaryna tereng boylau – tarihymyzdy týgendeuding jarqyn kórinisi bolmaq.

TÚGhYR MEN PIKIR

Q.Toqaevtyng Preziydenttik qyzmeti turaly sheteldik sarapshylar, memleket jәne qogham qayratkerleri kóptegen on  pikirler aityp jýr.

QR Premier-ministrining orynbasary-Syrtqy ister ministri Múhtar Tleuberdi AQSh-tyng memlekettik hatshysy Entony Blinkenmen   telefonmen sóilesu barysynda, onyng Q.Toqaevtyng jolgha qoyghan Qazaqstannyng әleumettik-sayasy jýiesin odan әri demokratizasiyalaugha baghyttalghan reformalaryn tabandy týrde qolaytynyn mәlimdepti.

Memleket Basshysy men Elbasy, Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti N.Á.Nazarbaev arasyndaghy qarym-qatynasqa baylanysty saraptamalar, respublikada qos biylikting ornyqqany turaly әrtýrli pikirler jazylyp jýr. Búl shyndyqqa janasa ma? Áriyne, joq. Búl ýrdis Singapur tәjiriybesinen alynyp, jetildirilgen. Elbasymen birge  bolghan sapar kezinde onyng Ly Kuan Yumen bolghan әngimesin jazyp alyp, kezinde jariyalghan bolatynmyn.

Londondaghy Chatem-Haus halyqaralyq Korolidik instituttyng assosiyerli zertteushisi Keyt Mallinson tómendegidey boljam jasapty: «Toqaevtyng tóbesinde Nazarbaevtyng kólenkesi túrghanda, ol irgeli strukturalyq jәne instituttyq, ekonomikalyq reformalar jýrgize alar ma eken? Óitkeni, búl kóptegen finanstyq qúrylymdargha qauip túghyzyp, ol aktivterding qalay payda bolghandyghy jóninde tergeudi qajet etedi ghoy...».

Elbasynyng Qauipsizdik kenesin basqaruy Tәuelsizdikti qorghau maqsatymen jýzege asyryldy. N.Á.Nazarbaev Qazaqstan halqyn Preziydent Q.K.Toqaevtyng sayasatyn qoldaugha jәne birge bolugha shaqyruy osynyng aighaghy emes pe?

Kezinde Reseyding túnghysh Preziydenti B.Elisin V.Putinning kandidaturasyn tandaghanda, onyng sózge túratyn jәne óz sózine jauap bere alatyn túlgha ekendigin bilgen bolatyn. Ol V.Putinge «Beregy Rossii!» dep sayasy múra qaldyrghan.

N.Á.Nazarbaev ta biylikti kimge tapsyru kerektigin úzaq zerttegen. Ol kóptegen iri sayasy kadrlardy joghary biylikke tartty, bayqap ta, synap ta kórdi. Solardy ekshey kele Q.Toqaevtyng kandidaturasyna toqtaghany  belgili.

***

Oydy oy qozghaydy. Preziydent qyzmetining ekinshi jyly mәresine jetti. Kóp mәselelerding jauaby tabyldy. Oghan óz oiymyzdy bildirdik. Álemdik jәne ishki ekonomikalyq qiyndyqtargha qaramastan Preziydent óz sayasatyn iskerlikpen, batyldyqpen jýrgizip keledi.

Halyq synynan artyq-syn joq. Sol synnan mýdirmey ótip keledi, óte beruine tilektespin!

Uәlihan Qalijanov, 

Qazaqstannyng Enbek sinirgen qayratkeri,
ÚGhA akademiygi

Abai.kz