Senbi, 23 Qarasha 2024
8758 4 pikir 21 Mausym, 2021 saghat 14:56

Jana diktator: Ibragim Raisy kim?

Iran tarihyndaghy eng az dauys berushi qatysqan saylau júma kýni ótti. Zang boyynsha 59 mln irandyqtyng dauys beruge qúqyghy bolsa da, ol qúqyqty tek qana 48,8% halyq qoldanghan. Búl óte az kórsetkish bolyp sanalady. 

Nәtiyjesinde 28,9 mln adam dauys bergen. Onyng ishinde 17,9 mln adam 61,9%  Raisy Ibragimdi jana preziydent retinde tandaghan. Osylaysha Raisy Ibragim Irannyng jana preziydenti bolyp saylandy.

Iranda saylaugha zang boyynsha irikteu birneshe kezennen túrady. Preziydentting ókilettigi eki mәrteden aspaydy. Zang boyynsha preziydent 4 jylgha saylanady. Preziydenttikke ýmitker kandidat retinde tirkelgen azamatttardyng qújatyn Iran konstitusiyasyn qorghau kenesining mýsheleri qarap shyghady. Keneske barlyghy 12 adam mýshe, olardyng teng jartysyn Aly Hameney taghayyndaydy. Biyl saylaugha 592 kandidat qújattaryn úsynyp, olardyng tek qana altauyn kenes maqúldaghan. Al saylaugha tek qana tórt kandidat qatysty. Qújaty keri qaytarylghandardyng ishinde Irannyng búrynghy basshysy Mahmud Ahmadiynejad ta bar.

Sonymen Irannyng jana basshysy Raisy Ibragiym. Ony jenisimen Qazaqstannyng preziydenti Q.Toqaev qúttyqtap ýlgerdi. Raisiyding jeniske jetetini o basta belgili bolghan-dy. Ony Irannyng diny jәne de-fakto shynayy basshysy ayatolla Aly Hameney qoldady. Búl degenimiz onyng sózsiz jenetinin anghartqan edi.

Raisy Ibragim 1960 jyly 14 jeltoqsanda ómirge kelgen. Onyng tez kóteriluine Múhammed payghambardyng tikeley úrpaqtary retinde sanalatyn seyid tobyna jatatyndyghy әser etti. 1975 jyly diny baghyttaghy medreseni bitirip, artynsha zang salasyn oqugha kirisedi. Zang jәne qúqyq salasy boyynsha magistraturany bitiredi. 1980 jyldan bastap úzaq jyldar boyy zang salasynda qyzmet etedi. Tegerannyng bas prokurory, birneshe aimaqtyng prokurory, Irannyng bas prokurory qyzmetterin atqarghan.

Iran halqy Raisiyding "1988 jyldyng qasapshysy" dep ataydy. Oghan sebepker bolghan jayt 80-jyldardan bastap sayasy qayratkerlerge ólim jazasyn kesetin sottyng qúramynda boluy. Al 1988 jyly ol tikeley ólim ýkimderin oryndaugha pәrmen berip otyrghan. Amnesty International-dyng aqparatyna sensek, ol 5 myngha juyq adamnyng ólimine qatysy bar túlgha.

2009 jyly AQSh biyligi ony "adam qúqyghyn taptap, adamzatqa qarsy qylmys jasaghan túlgha" retinde sipattap, jeke basyna sanksiyalar salghan. Batystyq BAQ ony "qasapshy әri diktator" sanaydy. Irannyng yadrolyq baghdarlamasyna qatysty kelissózderdi toqtatyp, qatang sanksiyany engizudi súrap jatqandar da jeterlik. Alayda "Raisy sayasy jaghdaygha baylanysty beyimdele biletin qasiyetke iye, tipti ol kelesi Ayatolla boluy da mýmkin"  degen pikirler aityluda.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5415