Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Talqy 4622 13 pikir 21 Mausym, 2021 saghat 14:37

«Qazaq-qyrghyz arasy suysa, el basshylary kinәli»

Býgin biz oqyrman nazaryna qyrghyzdyng belgili kinogeri hәm qogham qayratkeri Sadyq Sher-Niyaz myrzamen bolghan súhbatty úsynghaly otyrmyz. Áueli «Abai.kz» spiykeri turaly az-kem aqparatqa kóz jýgirtiniz...

Sadyq Sher-Niyaz kim?

Jasy 52-de. Qyrghyzstannyng memleket jәne qogham qayratkeri, kinoger. «Aytys» qorynyn, «Aytysh filim» kinostudiyasynyn, Los-Andjelestegi Aziya kinolary festivalining negizin qalaushy. Qyrghyzstannyng Enbek sinirgen mәdeniyet qayratkeri.

Sayasy qyzmeti:

Qyrghyzstannyng Jogharghy Kenesining deputaty (parlament) bolghan. Qyrghyzstannyng Mәdeniyet jәne aqparat ministri, Qyrghyz Respublikasy Preziydenti janyndaghy Konstitusiyalyq kenesting mýshesi qyzmetterin atqarghan.

Sadyq Sher-Niyazdy qazaq júrty «Qúrmanjan Datqa» filimi arqyly tanidy. Atalghan kinotuyndyny qazaq kórermenderi joghary baghalap, kinosynshylar: «filim óte sәtti týsirilgen, qyrghyzdyng keremet jeri men ómirin kórsetip qana qoymay, eldi birlikke ýndeytin shygharma eken», - dep jatty.

Sadyq myrza Sher-Niyaz týsirgen «Qúrmanjan Datqa» filimin qazaq preziydenti Qasym-Jomart Toqaev ta birneshe mәrte sóz etti. Qazaq kinogerlerine ýlgi etti. «Az ghana qarajatqa tamasha tarihy kinotuyndy týsiruge bolatynynyng dәleli», - dep sóiledi.

Sonymen súhbat...

Men qazaqqa, qazaq maghan bóten emes...

- Áueli әngimemizdi sizdi qúttyqtaudan bastayyq. Juyrda ghana Qazaqstan preziydentining Jarlyghymen «Dostyq» ordenimen marapattaldynyz...

- Núrgeldi bauyrym, kóp raqmet! Qazaq bauyrlarym bar ghoy menin. Qazir oilap otyrmyn, Ábish Kekilbaev agham, Fariza Ongharsynova apalarym bar bolghanda, olar da men ýshin quanatyn edi ghoy.

Qazirgi Myrzatay Joldasbekov, Úlyqbek Esdauletov, jii sóilesip, habarlasyp jýrgen Múhtar Shahanov aghalarym bar. Oljas Sýleymenov aghamen de tyghyz baylanystamyn. Kinoshylar – Satybaldy Narymbetov, Asanәli Áshimov, Núrjúman Yqtymbaev sekildi aghalarymyz bar, Ermek Túrsynov, Qanat Tórebaev, Arman Asenov siyaqty inilerim bar. Onan son, qazaq pen qyrghyzgha qatar qyzmet qylyp jýrgen Darhan Qydyrәli degen ýlken azamat bar. Osy azamattardyng mening kinomdy kórip, óz jaqyndaryna aityp, nasihattap jýrgeni de maghan ýlken jәrdem boldy ghoy deymin. Qazaq Preziydentining qúlaghyna jetip, ózi de sol filimdi kórip, kóp jyly pikirin bildirgeni men ýshin ýlken quanysh boldy. Ordenge emes, osy kisilerding aitqan sóz, bildirgen kónilderine sýiinedi ekensin.

- Búl Qazaqstannan alghan alghashqy marapatynyz ba?

- Dúrys aitasyn, búl birinshi marapatym. Jalpy qazaqtyng aqyndaryn qyrghyzgha tanystyryp, qos bәige tigip, 20 jyldan beri aitys ótkizip kelemiz. Býtin qazaqtyng myqty aqyndary kelip, qyrghyzdan bas bәige alghan. Men qazaqqa, qazaq maghan bóten emes...

Preziydent Toqaev myrzamen jeke tanystyghymyz joq

- «Qúrmanjan Datqa» turaly sóz qozghasaq. Qazaq preziydenti bir emes, birneshe mәrte osy filimdi qazaq kinogerlerine ýlgi etti... Jalpy Qasym-Jomart Toqaev búryn Parlamentte deputat bolghan adam. Siz de Qyrghyz Jogharghy Kenesinde deputat boldynyz. Toqaev myrzamen jýzbe-jýz jolyghular bolyp pa edi?

- Men de osy súraqty oilandym. Joq. Jolyqpappyz. Bәlkim, keybir jerlerde jolyqqan da shygharmyz. Biraq, bir-birimizge kónil bólmegen shygharmyz. Astanagha baryp, TýrPA-da komiytet basshysy bolyp qyzmet jasadym. Sol kezderi mening keybir sózderimdi estigen de shyghar dep oilaymyn.

«Qúrmanjan Datqa» filimi sizderde memlekettik telearnalardan kórsetildi ghoy. Qazaq eli búl filimdi jaqsy qabyldady. Mýmkin sol tolqyn jetken shyghar. Jogharyda men atap ótken agha-bauyrlarym bir jerde bolmasa, bir jerde aitqan shyghar: «mynau qyrghyz bauyrlar jaqsy tarihy filim týsiripti», - dep...

Biz Moskvadan Jogharghy rejisserlyq kursty oqydyq. Hotiynenko Vladimir Ivanovich degen kisi maghan jetekshi boldy. Filimde birinshi plan búl – jalpy júrtqa jaghatyn plan bolsa, onan song ýshinshi, tórtinshi plandary taghy bar ghoy. Kez kelgen shygharma tereng boluy kerek, oy berui kerek. Al ondaghy kishkene detaliderdi bir kórgende bayqamay qalasyz. Mysaly, Qoqandyqtar kelip jatqanda, keshtetip júrtqa at shaptyryp, qashyndar dep aittyrady ghoy. Dәl sol jerde artqy planda bir nәreste tuylyp jatyr. Mine, sol Qúrmanjan memlekettik isker bolyp, janadan tuylyp jatyr degen oy ghoy. Ol qarapayym әiel, ana zatynan memlekettik isker bolyp, qayta tuylyp jatyr.

«Qyrghyzstan – Ortalyq Aziyadaghy demokratiyanyng biyik shoqysy»

- Ortalyq Aziyadaghy Qyrghyz sayasy jýiesi ózgeshe ekeni mәlim. Qyrghyzstandy «demokratiya araly» dep te ataytyny belgili. Sizderde saylau ótti. Konstitusiya auysty, memlekettik basqaru jýiesi auysty. Parlamenttik basqarudan preziydenttik jýiege óttinizder...

- Birinshiden, Núrgeldi inim, mynau «demokratiya araly» degen sózding ózi dúrys emes dep oilaymyn. Aral degen ne? Biz kórshi memleketterden oqshaulanyp, túiyq qalyp ómir sýrip jatyrmyz ba? Joq! Sondyqtan aral degen sóz sayasy jaghynan qate sóz. Men, «Qyrghyzstan – Ortalyq Aziyadaghy demokratiyanyng biyik shoqysy», - dep atar edim. Nege? Sol shoqygha qarap, jol týzeydi. El-júrt soghan qaraydy. Kórinip túrady. Aral degen alshaqtanyp, bólektenip jasau degen sóz. Birtughan Qazaqstan, Týrkimenstan, Ózbekstan qasymyzda túrghanda aral bolyp jasau dúrys emes.

Qyrghyzda eshqashan birtútas han bolghan joq

Demokratiya. Búl bizde mentaliytet boyynsha qanymyzgha singen nәrse. Tariyhqa qaranyzshy. Ózbekstandy alyp qaranyz. Hiua bolsyn, Búqar men Qoqan bolsyn, ol jerlerde handyq biylik bolghan. Qazaqstandy qarasanyz da solay. Shynghyshannan qalghan Aq orda, Altyn orda, Kók orda bolyp, osy sistema ómir sýrip keldi. Al qyrghyzdar ózining geosayasatynda ru-ru bolyp ómir sýrgen. Erkindik, demokratiya qanyna sinip qalghan. Qyrghyzda eshqashan birtútas han bolghan joq. Árdayym bólinip, әr jerden by shyghyp, han shyghyp, manap shyghyp, ómir sýrip kelgen. Sondyqtan osy jol qazirgi Qyrghyzstannyng geosayasy jolyna bas bolyp, tamyr bolyp túr. Búl nәrse qanmen birge jýre beredi.

Erteng qalay bolady? Parlamenttik basqaru jýiesinen preziydenttik basqaru jýiesine kóshtik qoy. Preziydenttik basqaru engizilgen son, erteng totalitarlyq nemese diktaturalyq sistema ornap qalmay ma degen súraq tuady. Biraq, olay bolmaydy. Nege? Óitkeni, halyqtyng sanasy jýzdegen jyldar boyy solay qalyptasqan. Ol elementter erteng shygha beredi. Búl bizding geopolitikalyq, tarihy jolymyz. Múny qabyldau kerek.

Basqa elderding joly bizge ýlgi emes

Qaranyz, bizde de illuziya boldy. «Biz Shveysariya bolamyz», - dedik. Onan son: «Oy, bolmaydy eken. Biz Aziyadaghy alpauytttar - Singapurdyn, Gong-kongtyn, Malayziyanyng jolyna týseyik», - degen iydeologiya boldy. Onyng barlyghy qate! Qyrghyzdyng óz joly bar. Ol jol tarihpen, saltpen, dәstýrmen kelgen jol. Sol bizge jol boluy kerek. Eger biz býgingi tehnologiya qaryshtap damyp kele jatqan zamanauy qoghamdy sol qanymyzgha singen tarihymyzben sintezdep, sabaqtastyryp jasamasaq, onda bizde әli de problemalar bola beredi.

Bizdegi problemalardyng barlyghy sheshildi degen sóz ótirik. Bizge әli kóp ósu kerek. Mysaly, әrbir memleketting óz joly bar. Reseydi mysal retinde aitar bolsaq, olardyng ósip, órkendep, kemeline jetken uaghy dep Ivan Groznyidyn, Petr I-shining jәne Stalinning uaghyn aitamyz. Sol totalitarlyq diktatura kezinde Resey kýsh alyp, býkil dýniyejýzinen ózining oiyp túryp ornyn aldy. Búl praktika da Qyrghyzgha aq jol emes!

Sot mәrtebesi Preziydentten de biyik boluy kerek

Qyrghyzgha menteliyteti boyynsha, tarihy joly men geosayasaty boyynsha birden-bir keregi – aqiqat! Qyrghyz aqiqatpen, shyndyqpen jýrgen halyq. Al sol aqiqatty jasaytyn – búl sot sistemasy! Osy sot sistemasyn rettemey, aqiqat jolyna әkelmey, qyrghyzda әli kóptegen dau, kóptegen problema boluy әbden mýmkin. Áriyne, Qúday men Payghambardan keyin eng birinshi әdiletshi – ol sot boluy kerek. Preziydent te, spiyker de, ministr-deputattar da emes, Sot! Sot Qyrghyzstandaghy birinshi dәrejege shygharyluy kerek. Bizge әli basyp ótetin sayasy jolymyz úzaq. Qyrghyzdyng basynda әli kóptegen synaqtar túr.

Al mynau revolusiyalardyng bolghany, biylikting almasuy – búl OA-daghy Qyrghyzstanda algha sýirep kele jatyr dep oilaymyn. Sebebi, halyq, sayasatshylar, el basshylary sodan sabaq alyp jatyr. Eger rasymen de osy ótken jolymyzdan, tarihymyzdan sabaq alatyn bolsaq, búl jaqsy. Al eger sabaq almasaq, onda qyrghyzdy әli kóp synaq kýtip túr dep oilaymyn.

- «Preziydenttik saylaugha qatysamyn» dep mәlimdediniz. Keyin Japarov myrzamen jolyghyp shyghyp, kandidaturanyzdy aldynyz. Sebebin: «Biz kompromiske keldik. Men aitqan talaptardy Japarov eskeredi», - dediniz. Odan keyin Konstitusiya ózgerdi. Siz byltyr, «Konstitusiyany ózgertu – búl bir adamnyng biylikti menshiktep alu, diktatura ornatu әreketi», - dep sóilediniz...

- Ras, mening preziydenttikke týsuimning negizgi sebebi – bizde sayasy kóterilis, astan-kesteng topalang bolghanda, biylik auysqanda t.b. mәdeniyet jayly eshqanday sóz bolmaydy da, mәdeniyet adamdary shet qalyp jatady. Qashan da bolsa, barlyghyn sayasatshylar sheship, mәdeniyettegiler jayly bir auyz sóz aitpay, mәdeniyettegi adamdarmen aqyldaspay, barlyghyn ózderi sheship, biylep-tóstep ketedi. Sodan son, men óz kandidaturamdy úsynyp, saylaudyng shenberinde Sadyr Japarovty naqty dәleldermen synadym. Sodan keyin Japarov jaqtan bir emes birnesh mәrte «sóileseyik», degen úsynys týsti. Jolyqtyq, sóilestik. Men óz oiymdy, úsynystarymdy aittym. Ósem degen memleket birinshi mәdeniyetten bastau kerektigin, birinshi mәdeniyetti kóteru kerektigin aittym. Sadyr Japarov myrza óz sózin, uәdesin berdi. Sózime qúlaq týrdi. Mening búl talabymmen kelisti.

Ekinshi sot sistemasy boyynsha sóz boldy. Oghan qatysty da kelisimge keldik. Aldaghy uaqytta sot reformasy jasalatynyna uәdelestik.

«Preziydenttikke týsuden nege bas tarttym?»

Ýshinshi Konstitusiyagha kelgende talastyq. Ol – «preziydenttik basqaru» dedi. Men – «parlamenttik basqarudy» jaqtadym. Sodan: «Elge salayyq. Qay basqaru sistemasy kerektigin halyq ózi sheshsin», - dedik. Bizde referendum boldy ghoy. Halyq ózi sheshti. Halyq sheshken song qayda barasyn?..

Sayasat degen kompromis joly. Demek, kompromiske kelu kerek. El sol Konstitusiyany qoldap túrghan son, elge qarsy shyghyp, «ózimdiki dúrys» dep otyra bergen de jón emes qoy?.. El ózi sol Konstitusiyany tandady. Kópshilik aitqan son, ilanu kerek.

Ekinshi jaghynan, mynau preziydenttik saylau kezinde el-halyqtyng kónili shynynda Sadyr Japarovqa auyp túryp aldy. Mening de el arasynda abyroyym bar, biraq, meni syilaghan adamdardyng ózi maghan leg-legimen hat jazdy. «Sadyq myrza, sizdi syilaymyz, ardaqtaymyz. Sizding atynyz qyrghyz tarihynda altyn әriptermen jazylady. Mәdeniyetke ólsheusiz enbek sinirgen adamsyz. Biraq men Sadyr Japarovty qoldaymyn», - deydi. Osynday hattardyng kýn sayyn onshaqtysy kelip jatty. Sodan men «óz elime qarsy týsip otyrmyn ba», dep oilandym. Jalpy osynday sebepterding barlyghyn saralay kele, men óz kandidaturamdy aldym.

Al endi parlamenttik respublika iydeyasyna qatysty aitar bolsam, saylau kezinde men óz iydeyamdy elge nasihattadym. Biraq, el men aitqan joldy emes, preziydenttik joldy tandady. «Jyghylghan kýreske toymaydy», - degendey, qayta shyghyp, alashapqyn boludyng keregi joq dep týsindim.

Ýsh revolusiya Qyrghyzgha ósu berdi!

- Qyrghyzdyng bedeldi sayasatkeri Ómirbek Tekebaevpen súhbattasqanda men ol kisige:  «Ýsh revolusiya qyrghyz halqyna ne berdi», - dep súradym. Endi osy súraqty sizge de qoyghym keledi...

- Búl qalay bolghanda da – Qyrghyzstan halqyna ósu berdi. Sebebi – janalanu bolady. Eng manyzdysy – erkindik degen oidy, týsinikti, biyik asudy qyrghyz júrty kókiregine bekemdedi. Búl biyik. Búl – ruh. Al ruhy joq halyq – el bolmaydy. Ruhy joq adam – adam bolmaydy. Ruhy joq qogham – qogham bola almaydy. Búl bir!

Meyli, qazaq bolsyn, qyrghyz bolsyn, qytay nemese orys bolsyn, әrbir adamnyng basynan ótken nәrse – sonyng aqylyna aqyl qosady. Tәjirbie jinaydy, kózi ashylady.

Rim imperiyasy da, Sovetter odaghy da – janalanu bolmaghandyqtan qúlady

Bilesiz ghoy, Rim imperiyasy 2-3 myng jyl jasady. Sol kezde dýniyening aqyldy bóligi dep aitatyn -Europany basqaryp, dýniyeni shayqap túrdy. Sóitken Rim imperiyasy da qúlady. Neden qúlady? Ózgeris bolmaghannan,  janalanu bolmaghannan. Biylik, baylyq olardyng oiyn terendetpey, túralap qalghannan qúlady. Sol sekildi Sovetter odaghy neden qúlady? Kommunistik partiyadaghy janalanudyng bolmauynan. Sondyqtan, ózgeris kerek.

Biraq, sol ózgeristing tez bolghany da qauipti. Óitkeni, memleketti, eldi emes, óz ainalasyndaghy adamdardyng ghana mýddesin oilaytyndar biyikke kelui mýmkin. Biraq, qalay degende de búl joldy mindetti týrde jýrip ótu kerek. Ony óz bastarynan ótkermeyinshe, kórmeyinshe, qogham da, memleket te, adam da keyingi qadamdargha tәjirbiyesiz barady. Sondyqtan әrbir nәrsening jaqsy jaghyn da qarau kerek.  Búl – Qyrghyzstandaghy erkindiktin, adam qúqyghynyng jenisi boldy desek te bolady.

Sayasatta ózing ósu ýshin bireuding ayaghynan shalugha mәjbýrsin...

- Siz Jogharghy Keneste deputat boldynyz. Keyin óz mandatynyzdy Ómirbek Tekebaevqa óz erkinizben tapsyryp berdiniz. Nege? Sayasattan sharshadynyz ba?

- Negizi sayasattan sharshadym degen sóz dúrys emes eken. Barlyghy da sayasat qoy. Sayasattan ketseniz, mәdeniyetke kelesiz. Mәdeniyetting óz sayasaty bar. Odan ketip, ýiine kelsen, әielinmen sóilesuding ózi sayasat qoy. Sondyqtan sayasattan ketem degen sózding ózi dúrys emes.

Biraq, keyde sayasatta kir dýnie kóp bolyp ketedi. Mine, osy nәrselerding mening jýregime tiygeni ras. Nege degende, qyrghyzdyng sayasatynda ózing ósuing ýshin bireudi jyghyp beru, bireuding ayaghynan shalu, bireudi jamandau, jala jabu sekildi dýniyeler joq emes. Osy maghan únamaghany ras.

Myna qazaq, qyrghyz, ózbekti alyp qaranyzshy, birtughan eldermiz. Ortasyna shekara qoyyp, kólik ótkizbey, joldy tosyp otyramyz. Bәlkim basqa ólkeler, basqa elder bizdi osylay bóluge әdeyi júmys jasap jatqan shyghar?.. Al biz solardyng las sayasatyna ilanyp, bir-birimizge qylysh shauyp otyrghanymyz mening keyde kýlkimdi keltirse, keyde jylaghym keledi.

Qazaqtyng qansha myqtysy bar?.. Qyrghyzdyng qansha myqtysy bar?.. Nege bir kezdegi Sýiinbay men Toqtaghúlday, Jambyl men Halyqtay, Áuezov pen Shynghystay qazaq-qyrghyz elderining myqtylary joq, býgin? Qaranyzshy, sayasat ne qylyp túr? Sondyqtan búl sayasat men ýshin mayda kórindi. Sayasattan da biyik dýniyeler bar ghoy.

Sayasatshylar dual qúrady, mәdenet adamdary kópir salady

Bizding aimaqtan (OA-dan) qanday myqta adamdar shyqty? Ibn Sinanyng jazghandaryn Europa 300 jyl konspektilep oqydy. Ál-Farabiydi da Vinchiyding ózi oqyghan. Matematik Úlyqbekti aitsanyz da, Qashqary men Yassauiydey asyldarymyzdy aitsanyz da, Nizamy men Omar Hayamdy aitsanyz da, sol. Qanshama myqty adamdardy tudyrdy búl topyraq. Al býgin she? Pәlensheni qyzmetke ornalastyru kerek, týglensheni sóitu kerek... Osy ma sayasat? Mýmkin odan da biyik sayasattar bar shyghar?..

- El men elding biriguine әldebir kýshterding maqsatty týrde tosqauyl qongy turaly aittynyz ghoy. Býgingi Týrki halyqtarynda ortaq sayasy integrasiya joq. Sol sayasy integrasiya qashan bolady?

- Dini bir, tili bir, dili bir halyqtar – olar birtughan halyqtar. Sayasatyng yqpalynan bir-birinen bólinip-jarylyp jýrgen halyqtar. Búl biyik sayasatty kóre almaghandyqtan dep oilaymyn. Núrgeldi inim, menin: «Sayasatshylar dual qúrady, mәdeny insandar kópir salady», - degen sózim bar.

Mәdeny birigu bolmay - Týrki halyqtary shynayy kýshke ainala almaydy

Sayasatkerler eger shynymen sayasy túlghalar bolatyn bolsa, aldymen osy elderding ishinen mәdeniyet adamdaryn kóterip shyghuy kerek. Birinshi qadam sodan bastaluy kerek. Halyq ózin-ózi tauyp alady. Bizde 2010 jyly Osh oqighasy bolghanda, bir auylda 1-2 ýy qyrghyz bar eken, qalghandary ózbekter eken. Sol ózbekter sol qyrghyzdardy jasyryp qaldy. Sonday jaghdaylar qyrghyz auyldarynda da boldy. Qyrghyzdar 1-2 ózbek otabsyn jasyryp, aman saqtap qaldy. Halyq әrdayym bir. Bizding mynau qazaq pen qyrghyzdyng ortasynda shekara túrghanymen, biz bir halyq ekenimizdi bilemiz ghoy. Biz qúdasýiekpiz, toygha baramyz, bir-birimizdi qúshaqtaymyz. Sol siyaqty ózbekpen de. Biraq, keybir sayasy oiyndargha baylanysty sayasatshylar bizdi bólip túrady. Al endi shynymen sayasat qúramyz desek, birinshi mәdeny ortaqtasudan bastauymyz kerek. Týrikting jazushysyn biz biluimiz kerek. Nazim Hikmetten basqa kimdi aitasyz? Ázerbayjannyng myqty jazushysyn, myqty suretshisin, myqty rejisserin biluimiz kerek. Qazaqtyng jazushysyn qyrghyz, qyrghyzdyng adamyn týrkimen bilui kerek. Osy baghytqa qaray qadam baspay, anyq birigu bolmaydy. Áytpese, qalghany qúry sóz, protokol. Al shekaramyz jabyq. Qarapayym halyq sol shekaradan qinalyp ótip jatyr. Europanyng basy jetken. Olar bir-birine emin-erkin óte alady. Mine, naghyz sayasatshylar osylay birigui kerek.

Mening bir renjiytinim – bizde Qyrghyzstan men Ózbekstannyng arasynda poyyz joly túr. Biraq, poyyz qatynaghan joq. Ózge júrt milliardtaghan aqsha qúrtyp, temir jol salyp jatyr. Bizde sol temir jol túr. Biraq poyyz jýrmeydi. Adamdar qatynamaydy. Múny qalay týsinseniz bolady? Búl neghylghan birtughandyq?

Mine, bizding sayasatkerler osyny oilap, osyny sheshkende ghana, bir jylymyq bolmaq. Biraq, qazir qoghamnyng róli kýshti. Áleumettik jeliler bar, internet bar. Mine, osy alandardy paydalanyp, sayasatshylargha jәutendemey-aq, óz birligimizdi kórsetuimiz kerek. Iri-iri túlghalar arqyly biz jogharydaghy sayasatshylargha ýlgi kórsetuimiz kerek.

El basqarghan adam әr sózine abay boluy kerek

- Sayasatshylardyng jeke ambisiyasy degen de qauipti dýnie ghoy. Anau Atambaevtyng kezindegi daudy bilesiz. Faktisi sol – sol kezde eki el arasyndaghy shekara jabylyp qaldy. Keyin biylik auysty, sayasy adamdar auysty. Dese de, sonyng salqyny әlige deyin seziletini ras.

- Ras, jeke ambisiyanyng kórinisteri bolmady dey almaymyn, boldy. Bizde mysaly, birneshe mәrte biylik almasty. Ár kelgen adamnyng óz maqsat-mýddesi bolady eken. Biraq men ony emes, sodan keyingi Núrsúltan Nazarbaevtyng sózin tyndadym. Sol sózi arqyly men Nazarbaevqa aqsaqal qatarly bagha berdim. Ol: «Betege keter, bel qalar, bekter keter, el qalar. Kerek bolsa, biz ketemiz, qyrghyz ben qazaq qalady», - degendi aitty. Shyn ghoy. Mening de, sizding de tuystarynyz bar. Sol tughandardyng ishinde ýlkeni әrqashan birinshi qol úsynuy kerek. Úlylyq degen sol. Qarapayym ghana, óz otbasymyzda qanday da bir dau tusa, men әuletting ýlkeni retinde birinshi bolyp keshirim berip, birinshi bolyp qol úsynamyn. Óitkeni, ol otbasynyng jauapkershiligi mende. Al endi týrki memleketteri de óz aldyna ýlken bir otbasy desek, ondaghy aqsaqaldar da birinshi bolyp qol úsynuy kerek.

Áriyne, el basqaryp túrghan adam – janaghyday ashuly sózderden saqtanuy kerek. Sen el basqaryp túrghan adamsyn. Sening sózing memleketke qauipti boluy mýmkin. Oilanbay aitylghan sóz býtin eki memleketting ortasyna ot jaghuy mýmkin. Sondyqtan, el basynda túrghan adamdar jeti ólshep, bir kesui kerek.

Aytys – qazaq pen qyrghyzgha ghana tәn

- Agha, siz qanshama jyl qazaq pen qyrghyzdyng ortasynda aitys úiymdastyryp jýrdiniz. Qazir pandemiya, daghdarys t.b. kedergiler bar. Qazaq-qyrghyz aitysynyng toqtap qaluyna osy da sebep shyghar. Al keleshekte búl is jalghasa ma?

- Al endi osy qos bәige tigip, aitys ótkizu – búl endi biz jaqtyng biyiktigi desem de bolar. Myna dýnie anyq – eshqashan qyrghyz qazaqqa baryp, bas bәige almaydy. Sol sekildi qyrghyzda da solay. Qazaqtan aqyn kelip, aitysyp jatsa, múndaghy júrt qyrghyz jensin dep túrady eken. Qyrghyzdyng aqyny qazaqqa barsa, qazaqtar qazaq jensin dep túrady. Búl bizding ortaq auruymyz.  Men osyny oilandym.

Aytysqa qos bәige tigu – qyrghyzdyng biyiktigi

Aytys – qazaq pen qyrghyzgha ghana tәn, Qúday bergen erekshelik. Biz osyny ata-babamyzdan aman saqtap qaldyq. Al endi ony mayda, traybalistik pighyldarmen lastap jatqanymyz, bir-birimizding aqyndarymyzdyng ayaghynan shalyp, óz aqyndarymyzgha kótermelep bagha qoyyp, úsaqtyq jasap jýrgenimiz jәne shyndyq. Mening osyghan kózim әbden jetti. Sodan keyin qos bәige qoi turaly sheshimge keldim. Meni synaghandar da kóp boldy. «Sen nege qyrghyzdyng aqshasyn qazaqqa beresin. Olar bizge eshqashan bas bәige bermeydi», - degen әngimeler kóp boldy. Men: «Ey, biyik bolayyq. Ýlgi kórseteyik», - dep keldim. Mening quanghanym, biyl Qazaqstan da qos bәige tigip, aitys ótkizeyik dep jatyrmyz dedi. Aqyry 15 jyl ótse de, jendik. Elding yntymaghy jendi. Biyik oy jendi.

Qazir pandemiya bolsa da, biz 31 tamyzda Jambyl Jabaevtyng 175 jyldyghyna arnap aitys ótkizbekpiz, qazaq pen qyrghyz aqyndaryn jiyp, qos bәige tigiledi. Darhan Qydyrәlini bas jury etip shaqyrmaqpyz.

Qazaqtar 20 jylda qyrghyz aqynyna bas bәige bergen joq

- Qaysybir jyly qyrghyz aqyny Jenisbek Júmaqadyrdyng Qazaqstanda ótken aitystan ókpeli qaytqany belgili. Qazaq aitysynyng kóshin sýirep kele jatqan Jýrsin Ermannyng sózinen ekiarada renish tudy. Siz: «Qajet bosla, sol aqshany eki eselep audaryp jibereyik», - dep ashulandynyz... Keyin Jýrsyn agha óz sózin týsindirdi. Endi arada ókpe tarady ma?

- Jýrsin Erman aghamyz keshirim súrady. Qyrghyz elinen, sol elding ishinde men de barmyn. Aghamyzdyng búl isi óte dúrys boldy. Men osy Jýrsin agha sekildi aghalardan әrdayym biyiktik kýtemin. Biz ol kisilerden jaspyz. Osy kisilerden Áuezovterding jolyn jalghaydy dep kýtedi ekensin.

Kim-kimge ókpeleydi? Birtughan óz bauyryna ókpeleydi. Bóten bireuge ókpelemeysing ghoy, dúrys pa?.. Sol situasiyada sol pikirdi jazugha tura keldi. Sol kezde mening ashuym kelgeni ras. Men de 20 jyldan beri aitys ótkizip kelemin. Osy 20 jylda birde-bir qyrghyzdyng aqyny qazaqqa baryp bas bәige almasa, al sen 10-15 qazaqqa bas bәige berip túrsan, sonda: «Áy, mynau qyrghyzdyng beldi aqyny Jenisbek arnayy barghanda, sony qadirlep, qolpashtap, jaqsy bәige berip qoysa bolar edi-au», dep oilaydy ekensin. Mine, osynday sebeptermen men jazdym. Áriyne, biz bir-birimizdi keshiremiz. Bir-birimizdi týsinemiz.

Jýrsin aghamen jeke jaulyghym joq. Qashan da qol beruge әzirmin

Biz Jýrsin aghamen tyghyz baylanysta emespiz. Jýrsin aghanyng óz maqsattary bar. Onda bar maqsat mende de bar. Jeke jaulyghym joq. Men әrdayym Jýrsin aghagha qol beruge dayarmyn. Bizding tarihymyz solay. Myndaghan jyldar boyghy qazaq pen qyrghyzdyng tuystyghyn, aqyndarynyng baylanysyn, tarihy men mәdeniyet, әdebiyetin jiyp salyp, eki eldi jaulastyrmaq mende de, Jýrsin aghada da joq ekeni anyq qoy.

- Qazaq pen qyrghyzdyng kóp aqyny bir-birimen jaqyn baylanysta, aralas-qúralas ekeni belgili. Jenisbekterdin, marqúm Elmirbekterding qazaq aqyndarymen dostyghy óz aldyna. Al endi qazaq pen qyrghyzdyng aitysy dep әleumettik jelige jaza qalsanyz, arada nesheme jyl ótse de, kólbendep shygha keletini – Rinat pen Aalynyng aitysy...

- Ol da kerek shyghar. Ol kezender ekeuining de jas, qandary qaynap túrghan kezderi ghoy. Aqyndar ne aitsa da, men olardy jaqsy kórem. Búl aqyndar – Qúdaydyng kózi týsken adamdar. Olargha Qúday erekshe óner bergen.

Rinat pen Aaly aitysy tarihta: «Eki huligannyng aitysy» degen atpen qalady

Al endi sol ekeui qazir aitysatyn bolsa, meninshe olar basqasha aitys jasar edi. Sebebi ekeui de aqyl toqtatty, tәjirbie jinady. Ekeui de qazaq pen qyrghyzgha dostyq kerektigin týsindi. Ol aitys tarihta – eki huligannyng aitysy degen atpen qaluy kerek.

- Bizding qazaq qoghamynda «qytay ekspansiyasy» degen ýlken qauip bar. Songhy jyldary Qytay Qyrghyzstangha da kóptep kómek kórsetip, investisiyany kóbeytip jatyr. Sizderding elde Qytay integrasiyasy jayly pikir qanday?

- Búl fobiya da, vaksina da, investisiya da uaqytsha dýniyeler. Strategiyalyq jaghynan oilanayyqshy. Qyrghyzstan da, Qazaqstan da eki derjavanyng ortasynda túrghany fakt. Biri – Resey, ekinshisi – Qytay. Meyli, 30 jyl ótsin, 50 jyl ótsin, sayasatta ózgeris bolady. Territoriyalyq priytenziyalar bolsa da, ekonomikalyq súraular bolsa da, ol Qyrghyzsatan men Qazaqstandy ainylyp ótpeydi. Sonda, strategiyalyq seriktesterdi qyrghyz ben qazaq ózi tandap alatyn kýn keledi. Búl býgingi dýniyeler, erteng ýlken súraulargha ainalady. Sol bizding oiymyzda jýrui kerek. Soghan deyin qazaq, qyrghyz, jalpy Týrki halyqtary kýsh biriktirip, ýlken sayasy kýshke ainalyp ýlgerse, onda búl qiyndyqtardy jenu onayyraq bolady. Al endi olay bolmasa, býgingidey bir-birimizge esigimizdi jauyp, jan-jaqqa tartqylap, bir-birimizden alystay bersek, qazaq ta, qyrghyz da jem bolyp ketedi.

Qyrghyzdy saqtap kele jatqan – preziydentteri emes, qyrghyzdyng Manasy!

Men bekerden-beker memleketti saqtaytyn mәdeniyet dep aiqaylap jýrgen joqpyn. Eger biz Týrki halyqtarynyng ortaq mәdeniyet adamdaryn tóbemizge kóterip, dýniyege tanyla alsaq, erteng sol adamdardyng aty saqtaydy.

Qyrghyzdy qyrghyz qylyp saqtap kele jatqan – preziydent, premierleri emes jәne oghan deyin bolghan birinshi sekretarlar emes, qyrghyzdyng Manasy. Qyrghyzdyng tili. Qyrghyzdyng Shynghys Aytmatov sekildi mәdeny adamdary. Osylardyng attary bizding memleketke tireuish bolyp, saqtap keledi. Al endi býtin Týrki dýniyesinen osynday adamdardyng atyn shyghara alsaq, mine, sol saqtaydy bizdi.

Biz kórpende sayasattyng shenberinen shygha almay jýrmiz

Qazir biz kórpende sayasattyng shenberinen shygha almay jýrmiz. Keleshekti oilau kerek. Qazaq kimge kýshin kórsetpek? Qyrghyz kimge kýshin kórsetpek? Eshkimge! Sondyqtan, biz kýsh biriktiruimiz kerek. Men jetektep jýrgen «Aytys» fondy osy júmysty 15 jyl búryn bastap qoyghan. Búl mәdeny birlesu baghytyndaghy júmystar býtin Týrki dýniyesinde qazir qarqyndy jasaluy kerek. Yntymaghy myqty eldi eshqanday superderjava ala almaydy. Mәdeniyet, әdebiyet bar jerde – ruh bolady. Ruhy bar eldi kim ala alady? Al sol ruhty kóteretin kimder? Mәdeniyet adamdary! Mine, osy basymyzgha jetkende ghana biz kýsh biriktire alamyz.

- Qyrghyz ben tәjikting ortasynda bolghan janjal turaly aitpay ketuge bolmaydy...

- Ol sheshilmeydi. Sheshiledi dep oilasanyz qatelesesiz. Ol әrtýrli sayasy kýshterding jan-jaqqa tartqylap, kelisimge kele almaghanynyng nәtiyjesi ghoy. Ol mәsele qashan sheshiledi? Eldin, azamattardyng ruhy óskende ghana. Qazir biz qaytip ruhymyz biyik dey alamyz? Balalarymyz qanday kino kórip jýr? Qay tilde sóilep jýr? Olar ne oilap jýr? Qazaq pen qyrghyzdyng balalary atamekenimdi qorghaymyn dep, әskery boryshtaryn óteuge asyghyp jatyr ma? Álde әskerden qashyp jýr me? Meninshe, qazaqta da osy problema ózekti.

Biz ruhty emes, kórdýniyeni, baylyq pen biylikti, tek maghan ghana bolsyn degen pighyldy ghana ósirip kelemiz. Múnyng kesiri bizge әli kóp tiyedi. Keshegi qyrghyz-tәjik arasyndaghy dau da sol kóp kesirding biri.

Qazaq pen qyrghyzdyng arasy suysa – oghan el basshylary kinәli

- Qazaq pen qyrghyzdyng keshegisi men býgingisin kórdik, kórip kelemiz. Endi ertengi dostyghy turaly pikirmen súhbatty týiindesek...

- Eger qazaq pen qyrghyzdyng arasy suysa, oghan eng birinshi kinәli – el basshylary bolady. Myndaghan jyldar boyy qatar jasap, qatar jýrip kelgen eki elding arasyn suytyp, eldi bir-birinen alshaqtatsa – oghan jauapty el basshylary bolady. Eger solay bola qalsa, onda ol el basshylaryn el de, tarih ta, salt ta keshirmeydi. Olardyng esimi tarihta qara daq bolyp jazylady.

IYә, eki arada talas bolatyn shyghar, ókpe bolatyn shyghar. Biraq, eki elding arasyn eshqashan, eshkim bóle almaydy. Sebebi – búl bizge Qúday bergen jol. Eki eldi soghystyrghan el basshylaryn әruaq keshirmeydi! Sondyqtan biz birge jasaugha mindettimiz.

- Súhbatynyzgha kóp rahmet, agha. Pandemiya ayaqtalyp, el arasynda qatynau onaylanghan kezde jýzbe-jýz jәne jolyghamyz, búdan de kenirek súhbat qúramyz dep senemin...

- Solay bolady. Soghan seneyik. Sizge de kóp rahmet.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

13 pikir