IV

Eki-ýsh kýn ótisimen maydan shtabyna qaytaryldym. Joldaghy batalionnan jolyqqan Quat Ýrimjige joryqty әli de kýtetinin, qaytpaytynyn aitty. Búl batalionda joryq talaby tym kýshti eken. «Kegindi qaytaryp, atyn mingen song tónkeristik jigerinning de qaytqany ma?» dep kinәlady meni. Ádilbekten estigen-bilgenimdi qanshalyq tolyqtap týsindirgenimmen, ony oiyna darytpady.

- Búl búiryqqa halyq talaby men býkil ofiyser-jauyngerlerding ekpini toytaryla qoymas, - dep qolyn silkip jiberdi Quat, - óz taghdyryna baylanysty mәseleni halyqtyng ózi sheshuge tiyisti ghoy! «Sheshu shartyng bolsa da, qanisher jangýdeyindi moynynnan júlyp tastamay túra túr» deytin Marksizm kórmeppin de, estimeppin!

-  Kommunistik partiyalardyng birtútas basshylyghy kommunizm jenisining sharty bolatynyn estigen shygharmyz? - dep kýbirledim men. - Bar tileuimiz kompartiya jaghynda emes pe edi, onyng basshylyghyn qalay qabyldamassyn?!

- Osy tónkeriste tu basynan-aq kompartiya basshylyghy bar ekenin, shyraghym ózing de aitushy eding ghoy. Bostandyq jolyn kórsetip berip, sol joldan jaudy sypyra qualap kele jatqanymyzda aldymyzdan tosa qalyp, qoya túr, qúl bola túr deytin «birtútas basshylyq» bola ma?!... Halyq tónkerisin búlay qol jaulyq etu Markstik-Lenindik basshylyqqa da qona qoymaydy. Shyraghym, ketking kelse, ózing kete túr, biraq, búlay kýmiljip, bizding otymyzgha su qúimay ýnsiz ket!

IV

Eki-ýsh kýn ótisimen maydan shtabyna qaytaryldym. Joldaghy batalionnan jolyqqan Quat Ýrimjige joryqty әli de kýtetinin, qaytpaytynyn aitty. Búl batalionda joryq talaby tym kýshti eken. «Kegindi qaytaryp, atyn mingen song tónkeristik jigerinning de qaytqany ma?» dep kinәlady meni. Ádilbekten estigen-bilgenimdi qanshalyq tolyqtap týsindirgenimmen, ony oiyna darytpady.

- Búl búiryqqa halyq talaby men býkil ofiyser-jauyngerlerding ekpini toytaryla qoymas, - dep qolyn silkip jiberdi Quat, - óz taghdyryna baylanysty mәseleni halyqtyng ózi sheshuge tiyisti ghoy! «Sheshu shartyng bolsa da, qanisher jangýdeyindi moynynnan júlyp tastamay túra túr» deytin Marksizm kórmeppin de, estimeppin!

-  Kommunistik partiyalardyng birtútas basshylyghy kommunizm jenisining sharty bolatynyn estigen shygharmyz? - dep kýbirledim men. - Bar tileuimiz kompartiya jaghynda emes pe edi, onyng basshylyghyn qalay qabyldamassyn?!

- Osy tónkeriste tu basynan-aq kompartiya basshylyghy bar ekenin, shyraghym ózing de aitushy eding ghoy. Bostandyq jolyn kórsetip berip, sol joldan jaudy sypyra qualap kele jatqanymyzda aldymyzdan tosa qalyp, qoya túr, qúl bola túr deytin «birtútas basshylyq» bola ma?!... Halyq tónkerisin búlay qol jaulyq etu Markstik-Lenindik basshylyqqa da qona qoymaydy. Shyraghym, ketking kelse, ózing kete túr, biraq, búlay kýmiljip, bizding otymyzgha su qúimay ýnsiz ket!

Men kýlip jiberdim de, qúshaqtay qoshtastym.

- Mening pikirim senderden qashan ala bóten bolghan edi, talaptaryna qaytyp su qúyayyn... әke-sheshege kórinip qana qaytyp kelgim bar, joryqqa jol berilse, maghan dereu hat jaza kór!

Quattan osy uaghdamen airylystym.

Maydan shtabynyng qaqpasyna qarauylshy eki ese kóbeytilip qoyylypty. Atymdy at qoragha qoya sala kirip barsam, aula ishi, qayshalys sendelip jýrgen ofiyserler eken, ekiden-ýshten onashalanyp, kýbirlesip túrghandar edәuir molang kórindi. Shtap zalynyng esigine dәudey eki ofiyser qarauylgha túrypty. Aldyna baryp, Ádilbek polkovnik shaqyrghanyn aityp edim, biri atymdy jazyp aldy da, kýte túrugha búiyrdy.

- Ey búzyq, beri kel! -dedi art jaghymnan bireu. Aulanyng bir búryshynda dualgha sýienip túrghan Ómirbek eken. Qolbasshyny kórgendey jýgire jetip әskery saltpen sәlem berdim.

- «Gospodiyn» poruchiyk, keldi búzyq Bighabil!

- Sen nemene, biz óte almay túrghan esikten taghy da búzyp-jaryp óte shyqpaq pa edin? Týsir qolyndy, armiyadan shygharyp jiberemin! -dep Ómirbek jorta zyqynap alyp, qúshaqtady, - qúttyqtaymyn búzyqtyghyndy! «Gospodiyn» kapitanymnan estidim, asa sýikimdi lang tudyrypsyn!

- Gospodinyng qayda, aman ba?

- Osynda, shtapqa rota jauyngerlerining talaby men mening ótinishimdi kóterip kirdi.

- Ne talap?

- «Shabuylgha shyghamyz» dep jauyngerlerimiz týgel qylshyldap ketti. Osy kelip túrghandardyng bәri sol talappen sayasy bólimge kelgen rota ofiyserleri. Mening ótinishim soghysqa tez kiru nemese tez ýilenu bolyp túr.

- «Tez ýilenuin» ne?

- Búl jerde tizemdi qúshaqtap beker jata bermekpin be? Jalghyzbyn ghoy men, әke ólgen, endi kempiri ólse, shyndap sopighanym emes pe!

- Qalyndyq dayyndap pa edin?

- Dayyn bolghanda qanday. Biraq, talasushylar kóp edi, tez qaytpasam eki ortadan bireu qayyryp әketer me eken dep qorqamyn. Ózi de kýn sayyn týsime kirip, mazamdy alyp, jazamdy tartqyzyp barady.

Men kýrsinip ketkenimdi sezbey qalyppyn.

- Yhy bәlem, sening jynyndy da qozdyrayyn dedi me?

- Mening jynym qozghandy qoyyp, tozyp bitken!

- E, әneu kýni aitqan qalyndyghyndy esine týsirip qoyyppyn-au, qoy endi oghan qayghyrudy, kegin alyp bolypsyn... Jә, dәl myna jaghdayda sendey landy ústap túrmas búl jerge. Ýrimjiden jana ótkendikten әke-sheshendi kóru syltauyng da bar, jezdeng qaytarar-aq. Eger ózim qayta almasam, qalyndyghymdy basqalargha qayyrtyp qoymay, sen qayyra túr! Moynyn men jaqqa qaratyp búray ber, sening kókireginde byqsyp jatqan birdemendi jandyryp jibererlik birdeme tauyp bere alady ol saghan. Qiyn sayqal!

- Endi qalyndyq izdey qoymaspyn!

- Kórermin, izdetetining izdeter!

Búrynghy jatyp atar Ómirbekting ishi pysqandyqtan tym qu sózdi bolyp alghanyna qyzyghyp túrghanymda, esik tosqan ofiyser shaqyryp Ádilbek polkovnikting qabyldaytynyn aitty. Sonda da esik qaghyp, rúqsat súray kirdim. Beksapamen sóilesip otyrghan Ádilbek qol úsynyp, meni bir jaghyna otyrghyzdy.

- Endi sen shasnisyn* bәleketim, bylay shyghyp otyra ber! Myna belbeuing men qúralyndy soghys joryghy bastalatyn kýni qaytyp kelip taghynatyn bolasyn!

- Maqúl jezdetay, osy uaghdanda túrsang bolghany! - dep baryp, óz jaghymdaghy bir oryndyqqa otyra kettim de, belbeudi aghytyp, búryshtaghy ýstel ýstine qoya saldym. - Qayta kelip jauyngering bolghansha aitysa túruyma rúqsat etersin.

- Sendey erikken auyl jigitimen aitysugha múrsam joq, armiyadan uaqytsha bosaghanyna sayasy bólim qaghaz beredi, sony al da tayyp túr.

- Sýiikti jauyna «bújyr soyqannyn» bireuin laqtyra keteyin be bәlem, qosyla baqyrar ma ekensin?

- Ei, granat bar ma sende, tapsyr!... Kapitan, tint myna pәleni!

Beksapa kýle týregelip, resmy tintip shyqty.

- Endi eshtene qalghan joq, - dep jymiya kýrsinip otyra kettim, - polkovnik joldas, menimen birge kelgen Quatty qaytarasyz ba?

- Onyng ýy túrmysy senderdikinen jaqsy siyaqty. Ózi talap etse, ýiin kórip qaytuy mýmkin. Biraq, «tosa túramyn» dep jýrgen kórinedi.

- Ýy túrmysy deseniz, myna Beksapanyng Ómirbek atty poruchiygining hali bizdikinen de qiyn. Tolyq bilemin, ýiinde jalghyz sheshesi ghana qalypty. Qalyndyghy qatty asyqtyryp, hat jaudyryp jatypty. Menimen birge qaytyp, sheshesine tym bolmaghanda kelin týsirip berip qaytsa bolmay ma?!

- Polkovnik joldas, qaytalap ótineyin, -degende Beksapanyng shegir kózi jarqyrap ketti, - aryzyna rastap qana qol qoyyp berinizshi, generalgha ózim-aq, kirgizeyin!

- Joq, shyraqtarym, men múny qansha aitqanymmen general rúqsat etpeydi, maghan da búiyryp qoyghan. Múndaydyng birine rúqsat etilse, bәri qaptaghaly túr. Áskery kýshimiz myqty túrmasa, jau ese-tendik beredi eken deme... Kelissóz qazirding ózinde de neshe búzylyp, neshe týzelip túr. Bitim bolghan kýnde de búl jerdegi kýshimiz onyng oryndaluyn qadaghalap kýzetip túruy qajet. Gomindangha senim bar ma, aldap túryp bassalmaq oiy joq emes...

- Átten-ay, myna qorlyqqa shydap otyrghandarynyz-ay, -dep azuymdy basa kýbirledim, - olay kergy qalghan kýni Ýrimjini bassalsaq jónine kele qalmas pa edi?!

Beksapa ashyq kýldi de, polkovnik syghalay qarap jymiyp, ózining әlgi jauap sózin jalghastyrdy:

- ... Sondyqtan, Ómirbek siyaqtylargha general qazirshe rúqsat etilmeytinin qadaghalap tapsyrghan...

Sayasy bólimnen jolhat aldym da, sol kýni Beksapa, Ómirbektermen birge boldym. Soghys joryghynyng sәni keletini estilse-aq maghan dereu hat jazyp, habarlandyruyn qayta-qayta tapsyra berippin, qan josa bolyp jatqan Núriyashym elestegen sayyn sol ótinish aityla berdi...

Tanertenine pochta arbasyna ilesip keri atpen jorta jónelip edim, Shihanzynyng qara aghashty toghayynan alanqygha shygha kelgenimde atym oqys jalt berdi. Ertoqym ýstine ong jaq baltyrym jabysa qalmaghanda, jalp etip úshyp týsedi ekenmin. At jalynan shap berip, tez týzelsem de, tizginge boy bermey, qighashtay alyp qashqan keri qarsy aldyna taghy da jalt berip, pochta arbasyna qaray qayta yrshydy. Alghashqy ýrikkeni de, keyingi ýrikkeni de sary ayaqtardyng ólikteri eken.

- Myna itting balalarynyng ólgende de ýrkitip jatqanyn qarashy! - degenimde pochtashy qarqylday kýldi. Onyng attary búl qandy jolmen kóp jýrgendikten ýirenip qalypty, qúlaghyn tige osqyryp qoyyp qana óte beredi.

- Bayqa, qaraghym, myna ýirenbegen at tym qaterli bolady! -dedi pochtashy.

Taghy bir ýimening janynan múrnyn basa ótti. Kerat taghy yrshy jónelgende, moynyn bar kýshpen qayyra shaujaylap tejedim. Sәskege kóterilip qalghan kýn, jyly núr shashyp, jer betin týngi suyqtan jadyrata bastaghanda «sary ayaq» ólikterining sasyghan iyisi tipti býrip, múrnymyzdy qusyra týsti. Pochtashy ýzip-ýzip sóilep alyp túmshalanady. - Búl mandaghysyn joldy ashu ýshin ghana jiystyryp, ýiip tastap edik, sol shataq boldy! Al, dalada shashylyp qalghany tez semip bitti... Tóghyzynshy aidyng orta sheninde qyrylghan ghoy, mine eki aidan asyp qaldy...

Qansha shaujaylasam da ker at endi yrshyp-yrshyp týsetindi shyghardy. Eki ýsh qadam sayyn arsiyp jatqan bir ólikten ayaq basyp jýre alar emes.

- Endi tas jolgha shyghyp alayyq, mina qoparyp ketken jerlerinen óttik! -dep arbakesh qiyalay órledi. Mening atym ýrke shapshyp, kóterme tas jolgha bir-aq yrshydy. Tas jol ýstinde ólik joq eken; kópir astylaryna jóneltilipti. Semip qalghan ayaq-qoldar ghana kórinip qalyp jatyr. Kóterinki jolda iyis te joq, kýnbatystan lýpigen taza samaldan erkin dem ala jýrdik. At shorshy ýrikkenin qoyyp, eki jaghyna kezek elendeumen lypylday berdi. Men de eki jaghyma kezek ýnilip kelemin. Sol jaq tastaqty, taqtayday tegis dala, Erenqabyrgha bókterine deyin samaladay kórinetin ór jaq. Shashylyp jatqan ólikten «sary ayaq» qany shashylmaghan toqymday jer tabylmaytynday. Al, ong jaghymdaghy yldida, sonau qara aghash ormandaryna deyin samaladay kórinip, ólikten sau jer mýlde joq ekenin aiqynday berdi.

«Búl sýiekterde endi kýldey shashylyp, topyraqqa ainalmaq. Sonda sary ayaqtardyng kýli shashylmaghan Erenqabyrgha bókteri qalmaghany ghoy! Shovsnizmmen aramdalmaghan sary ayaqtyng kýli búl ónirge shashylar ma! Aramdanbaghan bolsa qol kóterip, qúralyn tapsyra qondan qorqarma! Áne, әne jatystaryna qaraghanda oq bәrining de artynan tiygen: qúlap týskenge deyin qashqan kileng aram!...» degen oimen:

- Po-po-po! -dep tandana berippin.

- Qaraghym, ólikting kóptigine tandanyp kelesing be?! -dedi, qatar kele jatqan kekse arbakesh. - Joq, búl kórgening onshalyq kóp emes, qyrghynnyng ýlkeni Shihu manynda boldy. Sary ayaq sonshalyq kóp bolghan son, az qyrylmaq pa!

- Ne sebepti qyra bergen?

- Sebep degen kóp qoy, qaysy birin sanap bere alarsyn?... Mәselen, keshte qalyndyghyn izdep bara jatqanda sherikter atyp tastaghan jigitting aghasyna avtomat tabyldy, naghashysynan kele jatqanda atylghan jigitting inisine puliymet kezdese ketti, týnde auru qinaghan әkesine әlde sheshesine dәriger izdep shyqqan jigitke de potaydyng oghy tiyedi. Olardyng tuystary kek almas pa!?... Osy súlap jatqandardyng keybireuin óz qúraldary óltirgen, qasha-qasha әbden sharshaghanda, jep-jenil avtomattaryn da jolgha tastay zytty búlar. Álgindey kektiler jolda jatqan qarudy ala salyp, oq boratty da jamsata berdi, pulemetti әielderding de úzaq qualap soqqandary bar. Al, kekti әskerler ne ondyrmaq! Últtyq armiya arasynda múnday qyrugha qarsy bolghandar da bar. Biraq, halyqtyng qaynaghan kegin eshkim toqtata almady.

Ózimizding bir jaqsy azamattyng qazasyna men qatty qayghyrdym... Ángime tyndaghyng kele me, qaraq? -dep pochtashy kóbiktengen ezuin sýrtti de, seldir múrtyn sipap qoydy.

- Tyndaghym keledi, - dep men at ýstinen enkeye berdim.

- Tizginge saq bol, kópir astynan qasqyr shygharyp tastaghan ólikter bar. Bayqausyzda atyng mert qyp ketpesin, al bastadym! - Osy kýzding basynda bizge Aqylbay atty jigit keldi...

- Ah! Aqylbay?!... Qaydan kelipti?! -dep keskinine tiksine ýnildim de, zorlanyp jaybyraqatsy qoydym, tym jaqyn bireui eken dep oilady bilem, «ah» degenimde-aq anyraya qarap qaldy.

- Kim biledi, әiteuir Tekesten kelipti deydi. Ózi kóp oqyghan, tym aqyldy jigit kórindi. Qolgha týsken sheriktermen sóileskende auzyn buyp, moyyndatyp tastaytyn, qytayshagha óte jetik eken. Men onymen jarym ay ghana birge boldym: partizan edik, Aqylbay partizan otriyadyna anda-sanda meni de júmsap túrdy. «Qolgha týsken sherikterding bәrin qyra bermesin» dep tapsyratyn, «bәri birdey qylmysty emes, tekserip, anyqtap kóruimiz kerek» deytin. Sol sabaz, qan týrtti me eken... bir qatelik ótkizdi... Osy qytaygha jaqsylyq isteuding týkke de keregi joq deymin men! Marqúmnyng ózining de ajaly sol adamgershiliginen keldi ghoy... Shihu jaqtan bir polktay sary ayaq jayaulay qashyp shyqqanda... attylary olargha qaramay zytyp joghalghan.. Bizding partizandar sypyra atty edi, sol qalyng jayaudy Maytau jaqty qorghay, bókterley qualadyq. Sonynan qughandar da, býiirinen tiyiskender de onan-múnan qúralyp, kóbeye berdi. Olar týre sypyryp, oq jaudyryp keledi eken. Aqylbay meni jәne oqyghan eki jigitti irkes-tirkes jiberdi qughynshylargha; «qyrmasyn, aldynan shyghyp qorshaymyz da qúraldaryn tastatamyz, qolgha týsirip jol jasatamyz, tekserip, anyqtap, qylmystylaryn ghana jazalaymyz, búl qolbasshylyqtyng búiryghy dep úqtyryndar» dep tapsyrdy bizge. Baryp aityp edik, qughynshylar ózimizdi zekirip, qorqytyp qaytardy...

- Ne dep qorqytty?!

- Ne deushi edi, «jaugha býiregin búrushylar shyqsyn beri, ait qazir baryp» dep aqyrady. «Jaugha bauyry ezilip bara jatsa, aragha týssin qane» dep tús-túsymyzdan kýrkiregen song qayta shaptyq. Kózderi qyzaryp, týtigip alypty. Olardyng aujayyn bayandaugha endi óz qosynymyz jetkizer emes. Aqylbay qashqyndardyng aldynan oray shauyp, Kýitinnen nedәuir alystap baryp, shep qúrdy da, bir tómpeshikten aq tu kótere aiqaylady...

- Ne dep?!

- Qytaysha ne degenin tolyq úgham ba, әiteuir «qúraldaryndy tastandar, jayau qashyp qútyla almaysyndar, baghynsandar ghana tiri qalasyndar» dep aiqaylaghanday bolyp edi, qashqyndardyng aldynghy leginen... bastyqtary bolar deymin... shekireygen bireu óz tobynan Aqylbay jaqqa shygha bere... qolyndaghy mauzerin... shaqyldatyp kep jibergeni... Aqylbay atynan jenil sekirip týsti de, býiirin bir qolymen basa qúlady....

- Óldi me sodan?...

- Túra túr, ayaghyn aitayyn.. Biz de oq jaudyrdyq sonan son, endi aitatyn ne qaldy?! Tús-túsynan ot alghan tókpeli qúraldar jusatty da tastady. Bastyqtary qúral tastau turaly búiryq bermese de әskerleri qughyngha týskennen-aq auyrlaghan qúraldaryn tastay beripti jolgha. Manaydaghy malshy, eginshiler sonyna týsip, terip ala beripti. Sóitip, qaruyn tastamay qashqan sary ayaqtardy qua jamsata berdik; Shihu jaqtan qashqan jaudyng taghy bir legi jaqyndap qalghan eken. Quushylarymyz da, tosqauylshylarymyz da jolynan tayqap shyqtyq ta, óte bergende sonynan týre soqtyq-ay kelip... qayrylyp qarsy túra qalmay, qasha berdi, biz oq borata berdik. «Tosqauylgha biz qalayyq, sender qútylyndar» deytin bir toby bolsashy, gomindang degen bir qoryqsa qorqylday qashatyn júrt eken... Osy qyrylghandardyng bәri de lek-legimen qashyp, osylay qyrylghan. «Ne sebepti qyrdyndar» degenindi endi ózing oilap kór!

- Aqylbay óldi me, sóitip?! -dep qalghanymda kózimnen jas shyghyp ketti. Teris qarap sýrttim.

- E, qaraghym-ay, ólmey qala ma, «jaudy ayaghan jaraly» degen sol da. Ol daladan dәriger tabyla ma?... Onyng ólimine biz de kýizelgenbiz, tym minezdi, jibektey jigit edi ózi, amal ne... Kýitinge jetpey qaza boldy! Myna itshoshqalardyng osy qyrylysyna ish te jimaymyz biz!

- Qayda jerlendi?

- Kýiting qalashyghynyng tómengi jaghyna, Qarasu manyndaghy bir qyratqa qoydyq. Ýzilerinde ózining bir dosyna sybyrlap jatyr edi, Iledegi әke-sheshesine, Ýrimjidegi bir qyzgha sәlem aitypty: «Mening ólimime qayghyrmasyn, qatelik ózimnen ótti» depti.

Syrshyl pochtashymen osylay әngimelese ara qonyp, úzyn kósheli, Kýiting qalashyghyna ertenine týs aua jettik. Shihu garnizonyna tiyesili bir denge týstik te, Aqylbaydyng ziratyna jayaulap bardyq. Kәdimgi bir jýdeu ghana súry tómpeshik «baqsynyng molasynday» japa-jalghyz tompiyp jatyr. Toptasyp auyl ýidey qonystanghan basqa tómpeshikterden aulaq boranda adasyp ketip, elsiz iyende ýsikten әlde ashtan ólgen jas jetimdey býrisip jatqan, kishkene ghana súp-súry tómpeshik... Múnyng astynda abzal pikirli aqyl iyesi, ústaz Aqylbay jatyr... Bilimdi, sezimtal Kýlәshting bar shynyn aita sýigeni, saghynyp ansap, saryla kýtip otyrghan jary - Aqylbay jatyr! Bas jaghyna balasyz - qorghansyz jesir kempirding oqtauynday ghana qazyq qaghylyp, qyzyl boyauly qaryndashpen aty jazylypty. Bir dosynyng asyghys jaza ketken belgisi eken.

- Ne qylmysy ýshin búlay... jalghyz...? -dep, sonyn aita almay enirep jiberippin. Pochtashy dymdana qalghan kózin sýrtti de, maghan baghdarlay qarap sóiledi:

- Sәldeliler osylay, oqshau kómuge búiyrypty... Molda - damolda degender kýsheyip aldy ghoy, laj ne, sharighat ýkimi osylay bolghan son!...

- Ne ýshin oqshaulatady?

- «Kәpirge ish tartqannyng bәri kәpir», «payghambardyng aq tuyn qytaygha iyip, eldikke shaqyramyn dep baryp atylypty. Múnysy - qytaysha oqyp, qytaygha shoqynyp ketkendigi. Din islamnyng haq jolymen ólgen shahitterding qasyna dәpin qylugha bolmaydy» desipti. Qaraghym, sen ózing búl marqúmnyng nesi edin, súramappyn-au, sabyr etshi?

- Dosym, - dey saldym.

- E, jazghan-ay, solay de!... Moldalar tipti janaza shyghartpaugha da búiyryp edi. Óz qosynymyzdaghy bir oqyghan jigitti imam saylap, arulap, aqyrettep, ózimiz janazalap kómdik... Jýr, qaraghym, endi tamaqtanyp tynyghalyq , erteng taghy da erte jýremiz.

- Artynyzdan barayyn, qayta beriniz....

Pochtashy ketisimen sol súry tómpeshikke etpettep qúlay kettim: «qayran Aqyl agha, ol jaq seni «músylmanshyl» dep sókse, búl jaq «kәpirshil» dep kómipti-au, sonymyzdan qalmaytyn netken kóp qylmys edi, -dep kýnirendim. - adam aulaytyn jyrtqyshpen shenbektesip jýrip, aqbas qúmaygha jem bolghanymyz ba? Qara jýrekten qashyp shyghyp, qara týnekke qamalghanymyz ba? Joq, olay bolmaydy, bolmaydy, boldyrmaymyz! -dep aiqaylap jiberip, basymdy kóterip aldym. - jarytamyz júrttyng kógin, aryltamyz bar týnekti, kýn bar bizde, kýn!... Núriyash pen sizding basynyzgha núrly múnara ornatamyz!

- Ne dep otyrsyn? -dep sanghyrlaghan kempir ýnine jalt qayryldym, - Sen kim edin, balam? Myna marqúmnyng tuysymysyn? - dep qatpar betti qara kempir jarty qap tezegin jerge qoya ýnildi.

- Shәkirtimin!

- Qaydan keldin?

- Ýrimjiden, oqudan qayttym.

- Ýiing qayda?

- Dórbiljinde.

- E, onda búl jerden tez túryp ket, balam, pәle keledi!

- Qanday pәle?

- Búl asa bir jaqsy azamat siyaqty edi, moldalar «qytaygha satylghan» dep, shahitterden bólek kómdirdi. Sen endi «shәkirtimin» deme! Áne, kele jatyr, tez ketip qal! -dep kempir tezegin iyghyna salyp, jýre sóiledi. - Áneu tymaqty timiski qúshnash dýmshe edi, endi osy elge imam bolu ýshin din qormaly bola qalypty. Osy marqúmnyng basyna qúran oqytpay, qazygha shaqpylap jýr...

Qolyn artyna qayyra tenselgen, úzyn qara shapandy Kýiting kóshesinen shyghyp, jaqyndap qalghan eken. Men jýgingen qalpymmen qasaqana maqamdap, qúran oqy jóneldim.

- Sen kimsin, ei?! - dedi ol qasyma túra qalyp, qaramadym. Sýreni soza, naqyshyna keltire oqyp bolghanymsha, artyna qayrylghan «kisilik» qolyn týsirmey túra berdi. Qol jaydym da, jariya ýnmen dúgha qyldym:

- Jau qolynan qaza tauyp, kәpir qauymyndaghy molda symaqtardan raqymsyzdyq kórgen ýshbu qaharman shahit ústazym, marqúm Aqylbay Múhammet qaziret balasyna Allanyng rahymeti, payghambardyng shapaghaty tiysin! Birahmatika iә arham әrrahimiyn, Allahu akbar!

Búira qara saqaldy, qalyng qabaqty әlgi kisi sýze qarap túr eken maghan.

- Sen kimsing dep túrmyn, estimeding be? Myna kәpirding nemenesisin, qaydan keldin, sóile, qane?

- Myna shahitting shәkirtimin dep otyrmyn, estimeding be? Ýrimjiden keldim, qaytpek edin?!

- Sharighat búl ólikke qúran oqudy mәnih qylghan, kәpir qauymynda ketken, sen bilmey...

- Búl eng keminde jýz jau óltirgen halyq qaharmany! «Kәpir qauymynda» dep men senderdi Qúday aldynda pәsh etip otyrmyn, estimeding be! Kәpir bolmasan, qane, ózing dәleldeshi, neshe «kәpir» óltirdin?!

- Tart, tilindi, kimmen sóilesip otyrghanyndy bilip al, kәpirler enshalla, bizding dúghamyzben qyrylyp jatyr!

- Sol dúghanmen aldyndaghy meni óltirshi qane! Qane dep otyrmyn estimeding be, qane! -dep zekirip ornymnan yrshyp túrdym. Dýmshe shegine berdi. - Óltire almaytynyndy bilsen, joghal, jynnan jaralghan baqsy!... Joghal kózimnen, joghal!

«Áuliyege» de jan kerek eken, mening shyrayyma qaray-qaray sheginip baryp, artyna kilt búryldy. Kýitinning jataghan balshyq tamdary jaqqa qol búlghap, attangha basty-ay kelip:

- Attan, attan!... Qytay, qytay! ... Qytay!... Ýrimjiden kelipti, qytaydyng tәiniyi, qytay!.. Halayyq, qytay kelipti, qytaydyng tәiniyi!...

«Imamnyn» inabaty qanshalyq ekeni tez úghyldy, bajalaqtaghan jaryqshaq dauysyna ýilerinen ýdere shyqqan «halayyghy» attandap qol búlghauyna qozghalar emes. Enkeyip qalghan kekselerinen ýsheu-tórteui ghana erine basyp kele jatty. Men qarsy jýrip edim, «әuliye» menen ýrikkendey ýdireye jetti olargha.

- Oi, beyitke qúran oqyghan qaydaghy qytaydy kórdin? -dep dabystady bir qart.

- Sýbhan Alla, sýbhan alla! -dedi dýmshe.

- Iblis ghalahiy-әlhananyng kәlam tiline jýirik bolatynyn bilmeysizder me? Qytaydyng tәinii ekeni kórinip túr; anau jatqan kýnәkardyng shәkirti eken ózi, Ýrimjiden kelipti. Allagha da, Alla uaghyzshysy moldalargha da zaharyn shashyp otyrghan ýstinen týstim! Din islam húkýmatynyng dúshmany bolghan múnday múnapiyqty ústaudy mahkama sharghiya maghan kóp mәslihat etken! Múhmen ua músylman halayyq, baylatyndar mynany!...

Dýmshe osylay jypylyqtatyp túrghanda:

- Asslaumaghalaykum! - dep men jettim. - Myna qúzghyndy el-júrt qúrbandarynyng ýstinen qúnqyldatpau ýshin, aldarynyzda moynyn búryp tastaugha keldim. Jaydy tyndanyzdar, bayandayyn!

Tyndap túrghan tórt shaldyng myghym deneli, qara barqyt meshpet-symdy kóse sarysy ýnile týsti maghan:

- Qaraghym, óz jónindi aitshy aldymen, kimning balasysyn? -degen әluetti, tanys ýninen shyramytyp, men de ýnile týstim az ýnsizdikten son:

- Bayanbay agha! -dep qalyp edim.

- O, jaryghym-au! -dep qúshaqtay aldy Bayanbay. Juan múrny men qalyng erindi ýlken auzynyng bas mýshemde tiymegen jeri qalmady. 1932-shi jyly Eginsuda orys әskerding qúla jorghasyn soyyp berip, bizdi asharshylyq apatynan qútqara qashqan Bayanbay edi búl. - Mine on tórt jyl bolyp qaldy! -dep mandayymnan taghy bir sýidi de, malaqayymdy alyp, basymnan sylay berdi. - Jigit bolghan ekensin... Iri qarany jaryp ketken qasqyrdy tiridey soyatyn Jәkenning minezimen «qúzghyndarynnyng moynyn búrap tastaugha keldim» deuinnen-aq úqsattym, ha... ha... ha!... Jazda Bighazy kelip qaytqan. Ýrimjide ekenindi sodan estigenmin.. jә, -dedi qarap túrghan shaldargha, búl - mening inim, myna molda «tәini» dese, tәuekel, meni de ústatsyn!

Shaldar úmtylysyp, menimen qol alysyp jatqanda, qara saqal dýmshe de qipaqtap, maghan qolyn sozdy:

- Qane, «bilmegen u ishedi» deydi, Alla Taghala da keshirgen múndaydy!

- Joq, bile jýrip-aq istegen qylmysyng búl, -dep qolymdy artyma aiqastyrdym, - anau jalghyz súry tómpeshikting astynda jatqan azamatty tiri kezinde ózing de kórgensin, júrt ta biledi. Manastan osy mangha deyingi partizandyq qozghalysty dúrys jolgha salugha jogharghy jaq jibergen eng alal azamattardyng biri, halyqtyng qalauly sayasy qayratkeri. Mehraptaghy kýshigendering ony «kәpirlikke» bilmey shygharypty. Sen kórip-bilip jýrip-aq «kәpir» atap, basyna qúran oqudy tiyp jýripsin. Maqsatyng dinge asa berik kórinip, imam saylanu ghana.... Júrttastaryndy soryp, baqsylyghynnan әldeqayda joghary paydagha kenelu ghana!... Sóitip, halyqtyng ardaqty alal azamatyn ózinning aram nәpsinning qúrbandyghy etip jýripsin! Al, aghaylar, múny kim keshirmek? - degenimde shaldardyng saqal-múrty jybyrlap, jymynday qalysyp edi. Qara saqal dýmshe syrt ainalyp jýre berdi. Qalghan sózimdi estirte sóilep qaldym. - Myna qúshynash qúzghyndy imam saylasanyzdar ózderinizding tól imandarynyzdy da jep qoyatyny haq!

Dýmshening ziratqa kele jatqandaghy mamyrlaghan «manghazdyghy» qalyp, endi qúnjynday qaytqanda, shaldar ashyq kýldi:

- Kózep-aq soqtyn-au, balam, dәl tiyipti!

- Osyndaghy túrghyndardy «qazygha aryz jazyp, meni imamdyqqa talap etinder» dep taqymdap jýr edi, myna shoqpar tanauyna myqtap-aq tiygen shyghar!?

- Qúiryghyn qysa shoynandauyn qarashy!...

Ýy ishining jayyn Bayanbay ýiine bastap bara jatyp sóiledi: Tәby sheshey Shihugha kelisimen qaza bolypty da, әieli qyrqynshy jyly baladan ketipti. Menen sәl qalqynqy inisi armiyagha qatynasyp, on eki jastaghy jalghyz úlymen ghana qalghan eken. Kýiting shetindegi alasa balshyq tamnyng birining esigin ashty. Sәkimen tipti alasaryp ketken tórge men enkeyip shyqtym da, Bәkeng enbektep shyqty. Ýiining barlyq sәni keng jayylghan qara tekemet pen bir búryshtaghy jәshik ýstine jiylghan eki eski, eki jana kórpe ghana eken.

- Shekaradan ótkeli basyma jalshylyq deytin qamyt kiyilgen. Anau tómengi «besqorja» jaqta boldym, - dep kýrsindi Bayanbay. Ájim týsip solynqyraghan tolyq jýzin sylaghanda, qatparlanghan manday terisi sәl jazylyp, say-sayynan appaq-appaq jolaqtar aiqyndala týsti, - sodan osy jazdyng songhy aiynda ghana qútyldym. Jaz boyy kól bolyp jatatyn kýrish taqtasy myqty belimdi myqshityp shyghardy. Áyteuir ketetinderdi kergilep, «enshimizdi» alyp qaldyq. Ózimmen birge «enshige» ie bolghan bir «malay qyz» ekeumiz túrmystanugha endi ghana kelisip otyrmyz...

Osy tústa auyz ýiden sybdyr estilip edi, Bayanbay sózin toqtatyp, esik jaqqa jymiya qarady. Ózi de sol «qalyndyghyn» tanystyrmaqshy bolyp otyr eken, aq buryl basyna qonyr tól sәli jamylghan qara kempir dastarqan ala kirip, menimen amandasyp edi:

- Mineki, endigi jenesheng osy boyjetken bolmaqshy, - dey salyp, moynyn «qalyndyghyna» qayta búrdy, - ói, qyz qalpynmen-aq kire salmay, myna jeleging ne? Endi bitkening ghoy, óz ýiine ne betinmen qaytasyng endi?

- Qoyshy! - dep kýlip jibergen jeneshemning auzy ýnireye qaldy. Azuynan nesheu baryn kim bilsin, astynghy iyeginen tis atauly eshtene kórine qoymady.

- Tym ýnireytpey, sau azularyndy kórsetsenshi! -degen Bayanbaydyng sózine men kýlip jiberip edim, jeneshem de kýldi. Bәkeng kýrsine jymidy. - Tóleu ólgennen keyingi kóreyin dep otyrghan qyzyghym osy ghana. Múny da azattyqtyng arqasynda kórgeli otyrmyn.

- Shyraghym, myna aghang bireu kelse-aq mening tisime tiyisedi, -dep jeneshem sóilegende ghana, «esik kóru toyy» ótkenin sezdim. Shәy qúya otyryp, ashyla sóiledi, - búl tister osy qúralpy kýieuding júdyryghynan týsken. «Taz ashuyn tyrnadan alady» dep, qojayyndarynan japa kórgende búl baylar óshin qatynynan alatyn! Áytpese, osy aghannan men bes jas kishimin. Qynqylday bergen song ghana kónip otyrghanym ghoy!

- Osy siqynmen meni kәrige shygharmaqsyn-au, sen ýsh bala tudyn, men bir bala tuyppyn, sen bir bay óltirdin, men bir «bay» óltirdim... ras qoy, al endi, «malaylyqtan býkireyip shyqqan eki abysyn birge býkshendeyik» degenim qynqyldau ma?

Ýsheuimiz qatar qarqylday kýldik.

- Qoyshy endi, balanyng aldynda qyrtysatyn siyaqtymyz!... Kýn kesh bolyp qaldy, әkel tәuirinen, - dep kýbirledi jeneshem, - ishek-qarnyn arshyp, dayyndap berip, qaytayyn sauyngha!...

Semiz serkesh әkelip alyp soqqan Bayanbay, «búl - jeneshesining qaynyna soydyrghan qonaghasysy» ekenin, «ajaldan aman qaytqan inisine aghasynyng jasaytyn toyy da, qonaqasysy da erten» bolatynyn aityp týsindirgenshe terisin sypyryp ta ýlgirdi....

Bayanbay bir-eki kýn túruymdy qansha ótinse de, qaramay tanerteng dendegi atyma erterek jettim. Bayanbay narazylyghyn aita birge jýrip edi, kóshede tabyngha siyr qosqaly bara jatqan keshegi shaldardyng birimen sóilesip túryp qaldy. Men at erttep minip, qaqpadan shygha kelsem, ol qara saqal dýmsheni qoltyghyna qysyp, ertteuli at jetektep keledi eken. Maghan til qatpay, artymdaghy pochta arbasynyng aldyn tosa qaldy:

- Ei, azamat, myna kisini arbanyzdyng artyna baylay salynyz, saqalynan basqasy jýk emes... Atyna men minemin, auyrmyn.. ózining sharighat mekemesine aparyp sóilespekpiz!... Islam ýkimetining paydasy ýshin shahit bolghan Aqylbay marqúmgha qorqausha tónip aldy. Qúran oqyghany ýshin endi myna mening inimdi kórsetuge Shihugha jýrgeli jatyr eken...

Maghan qarap jymighan pochtashynyng seldir múrty sekirip-sekirip týsti:

- Olay bolsa, shyqsyn arbagha, músylmanshylyq jolyn endi tauypsyzdar.

- Myna joldasynnyng týn boyy týsindiruimen taptyq, shyraghym, basyna zirat túrghyzu ótinishi de siymdy boldy. Jalghyz-aq, myna baqsyny týzetip aluymyz kerek!

- Barsaq-bardyq, - dedi dýmshe, Bayanbaydyng qoltyghynan týse salyp, arbagha shyqty, - Enshalla, búl islam ýkimeti...

Enkeng qaghyp eki shal jetti, Bayanbaymen birge barmaq bolghan eken.

- «Islam ýkimeti», - dep dýmshege jiyrenishpen bir kózimdi syghyrayta qaradym, - osy ýkimetti qúru jolynda janyn qighandardy qorghar ma eken, aramtamaq senderdi qorghar ma eken?... General shtabynyng sayasy bólimi men әskery sot biledi búl isti. Men sonda aparyp, sengen damoldanmen sol jerde sóilesemin! Al jýrdik!... Sizder baryp әure bolmay-aq qoyynyzdar, -dedim shaldargha qarap, - ne bolghanyn Bayanbay aghadan úghasyzdar.

- Áskery sot?! - dep yshqynyp qaldy qúshynash. Arba jyljy jóneldi. Janasa jýre qayyrdym jauabyn:

- IYә, tónkeristik soghys qúrbanyna qylghan jauyzdyghyndy әskery sot sheshedi. Damoldandy qúiryghymen jorghalatqanda, ózinning qalay jiberip qoyghanyndy da kóresing býgin!

Bayanbay júdyryghyn bilep-bilep jiberdi:

- Sening isindi sol jerde men sheshemin.

- Ey qaraghym, toqtat arbandy, toqta! - dep qalbalaqtaghan dýmshe bojydan ústay aldy da, arbadan domalay týsip, artta qalghan eki shalgha aiqay saldy, - ey halayyq, beri-beri, beri kelinder... senbesender, men osyndaghy barlyq músylman jamaghaty aldynda hasam bereyin, Aqylbay marqúmnyng haq aldynda pәk músylman ekenin mahkama sharghiyagha ózim aityp, taqlel qylayyn... zirat dediniz ghoy, sol ziratqa jeterlik kerpishti ózim tauyp bereyin!

- Sen aramtamaqtyng aldap tapqan kerpishing de, taqlelik de kereksiz bizge! Kerpishti ózimiz-aq qúyamyz, kesirindi qúrtsaq bolghany, jýr, qoya ber bojyny! -dep Bayanbay aqyrdy.

- Keshir, halayyq, keshir! Hasam etip, hat bereyin qolymnan... Mahkama sharghiyagha ózim aityp, marqúmdy ózim aqtatayyn.. Bilmey istegenmin, ziratqa óz kýnәiim ýshin qyzmat qylamyn!

- Solay bolsa bolsyn dep, artyn kórsek qalay? - dedi pochtashy bizge qarap, - kerpish pen irgesine qoyatyn tasty marqúmnyng óz partizandary, myna biz jetkizip beremiz. Zirattyng qalanu ahualyn, jol-jónekey ózim kóre jýremin, úqtyng ba? - dep dýmshege týiildi. - Osy qaza jónindegi aram pәtuanyng senen órbigen qyrsyq ekeni óz auzynmen tolyq anyqtaldy. Zirat turaly myna baluannyng aitqanyn istemesen, endi saghan neshe jýz partizan tónedi, bilip qoy!...

Osyny aita sala pochtashy keshirim etudi menen ótindi. Qúshynashqa qol hat jazdyryp, Bayanbaygha ústatty. Barymen qosh aitysyp, atqa mindim de, súry tómpeshikke qarap, ong qolymdy keudeme bastym:

- Baqyl bol, razy bol, Aqyl agha, aq niyetti, batyr agha!...

Kýiting qarttary kóz jastaryn menimen birge sýrtti. Attardy qysay jóneldik. Batystan qara súry búlt aidaghan qara jel, ysqyra týsti.

Kóregen tergeushim, «tәniri asyraghan qozysyn bóri jemeydi» deydi ghoy, jese de búzylmay týsedi eken. Qasqyr qauyp, qorqau qorlaghan Aqylbaydyng ruhyn tәniri halyq sol ziratpen birge tik túrghyza qoyghanyn artynan estidim.

Al, qaysy qoghamgha, qaysy ýkimetke ótsem belsendisimen aiqasyp, әperbaqanymen shayqasyp kele jatqan mening kýnim «islam» ýkimeti túsynda da qylmyssyz ótpeytinin óziniz bayqap otyrsyz. Qashan da «aq jýrekterinen» ala týsetin soyqannyn, tiri qalsa, sizdi de tynysh qoymaytyndyghyn bilgen song oilanatyn ne qaldy, tyrp etkizbey oraylastyra salu jón shyghar!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

* Shasny (oryssha) - jәy búqara.