Qazaqstanda "Taliban" qozghalysy lankestik úiym dep tabylyp, 2005 jyly tyiym salynghan terrorlyq úiymdar qataryna engizilgen. Jalpy elimizde myna 22 úiym terrorlyq jәne lankestik dep tabylyp, tyiym salynghan. Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Sotynyng 2004 jylghy 15 qazandaghy sheshimi negizinde:
1. «Ali-Kaida»
2. «Shyghys Týrkistandaghy islamdyq qozghalys»
3. «Ózbekstandaghy islamdyq qozghalys»
4. «Kýrd Halyq Kongresi» («Kongra-Gel»)
II. Jogharghy Sottyng 2005 jylghy 15 nauryzdaghy sheshimine sәikes:
5. «Asbat ali-Ansar»
6. «Bratiya-musulimane»
7. «Taliban» qozghalysy
8. «Boz gurd»
9. «Ortalyq Aziyadaghy Jamaat modjahedter»
10. «Lashkar-e-Tayba»
11. «Áleumettik reformalar Qoghamy»
III. Núr-Súltan qalasy sotynyng 2005 jyly 28 nauryzdaghy sheshimine sәikes:
12. «Hizb-ut - Tahriyr» úiymy
IV. Núr-Súltan qalasy sotynyng 2006 jyly 17 qarashadaghy sheshimine sәikes:
13. «AUM Sinriykyo»
14. «Shyghys Týrkistan azat etu úiymy»
V. Núr-Súltan qalasy sotynyng 2008 jylghy 5 nauryzdaghy sheshimine sәikes:
15. «Týrkistan islam partiyasy».
VI. Atyrau qalasy sotynyng 2011 jylghy 25 qazandaghy sheshimine sәikes:
16. «Djund-ali-Halifat»
VII. Shyghys Qazaqstan oblysy arnayy audanaralyq ekonomikalyq sotynyng 2012 jylghy 7 mausymdaghy sheshimine sәikes:
17. RQB «Senim. Bilim. Ómir»
VIII. Núr-Súltan qalasy Saryarqa audandyq sotynyng 2013 jylghy 26 aqpandaghy sheshimine sәikes:
18. «Tabligy djamagat»
IX. Núr-Súltan qalasy Saryarqa audandyq sotynyng 2014 jylghy 18 tamyzdaghy sheshimine sәikes:
19. «At-takfir uali-hidjra»
X. Núr-Súltan qalasy esil audany sotynyng 2015 jyldyng 15 qazan aiynda qabyldanghan sheshimine sәikes:
20. «Islam memleketi» (DAIYSh)
21. «An-Nusra fronty»
22. «Yakyn Inkar» Núr-Súltan qalasy Esil audany sotynyng 2018 jylghy 10 qazandaghy sheshimine sәikes ekstremistik úiym bolyp tabyldy. Mine, osynyng ishinde bizdi qazirgi tanda "Taliban" qozghalysynyng Aughanstandaghy әreketteri alandatyp otyr. Ol alandaushylyq iydeologiyalyq, sayasy jәne tipti әskery túrghydan da bar desek bolady. Sebebi tәlibterding әreketteri tikeley aumaqtyq túraqtylyq pen beybitshilikke keri faktor bolyp túr.

Ejelgi Rimde «Gannibal qaqpanyng aldynda» degen sóz memlekettegi әskery jaghdaydyng ushyqqan, óte nashar ekenin bildiretin. Tura osy sózdi qazirgi uaqytta Aughanstangha qatysty qoldansaq ta bolady. Sózdik mәnin ózgertip. Taliban Kabuldyng qaqpasyn qaghyp túr.

Aughanstandaghy әskery ahual kýn ótken sayyn qiyndap barady. Elding әr aimaghynda keskilesken úrystar jýrip jatyr. Tәlipterding qarqyny qatty, ekpini myqty. Taudan aqqan asau ózendey búlqynyp kelip aldyn tosqauyldaghan talay әskery beketti tas talqan etti. Toqtaytyn týri de, oiy da joq. Diny memleket qúrudy maqsat etip, kýni-týni sol josparlaryn shynayylyqqa ainaldyru jolynda joryq jasap jatyr.

Jyl basynda Aughanstannan batystyq kýshter shygharylatyny belgili boldy. Vashington da jiyrma jylgha juyq iske asqan әskery operasiyany ayaqtaudy jón dep tapty. Osylaysha 2001 jyldyng 11 qyrkýieginen keyin Aughanstangha kirgen NATO kýshteri 2021 jyldyng 11 qyrkýieginde elden tolyq shygharyluy tiyis. Tek qana iri qaladaghy batystyq diplomatiyalyq missiyalardy qorghaugha azyn-aulaq әsker qaldyrylady.

Tәlipter jyl sayynghy kóktemdik shabuyldaryn iske asyrudy sәuir aiynda bastady. Olardyng ekpini qatty bolghany sonshalyq, birneshe audandy tez arada ózine qaratyp ýlgerdi. Al naghyz shiyelenis mausym aiynyng basynda bastalyp, әli jalghasyp keledi. Batystyq kýshter birtindep elden shygharylyp jatyr. Qazirding ózinde 65% qúramy qaytaryldy. 25 mausym kýni AQSh әue kýshteri Aughanstan aumaghyndaghy tәlipterge әueden joyqyn soqqylar jasady. Úshaqtar eldegi eng iri Bagram әskery bazasynan úshyp shyqqan bolatyn. Bagram Aughanstandaghy eng ýlken әskery baza. Ony 80-jyldary KSRO salyp, 2001 jyly AQSh әskeriyleri iyemdendi. Bazada 10 mynnan astam әskery men 110 úshaq shoghyrlandyrugha bolady. Kólemi orasan. Dәl osy bazany 2 shilde kýni AQSh әskeriyleri tolyq tastap shyqty. 3 shildede ol Aughanstan rejiymine saltanatty týrde tabystaldy. Mine, búl jayt Talibannyng erkin qozghaluyna serpin berdi.

3-4 shildedegi Talibannyng shabuylynan saqtanyp, Tәjikstan aumaghyna 1600 aughan sarbazy ótip ketti. Resmy Dushanbe olardy bosqyn retinde qabyldap otyr. Taliban qazir Aughanstannyng Ózbekstan, Tәjikstan, Týrkimenstanmen shekaralasatyn aimaqtardy ózine qaratuda. Osylaysha Aughanstan biyligin Ortalyq Aziya memleketterinen qúrlyq arqyly kómek alu mýmkindiginen aiyrudy kózdep otyr. Ol josparlary iske asty da. Qazir Ortalyq Aziyadan Aughanstangha baratyn barlyq iri joldar tәlipterding baqylauyna ótti. Kabul endi búl taraptan kómekti tek qana әue arqyly almaq.

Ortalyq Aziya memleketteri Talibannyng bet alysyna alandaushylyqpen qarap otyr. Aughanstan tolyq tәlipterding qolyna ótse, onda esirtki saudasy men qaru-jaraq tasymaly artpaq. Tipti búl Ortalyq Aziyadaghy radikalizasiyagha da әser etetin bolady. Key sarapshylar tәlipter Ortalyq Aziyagha tikeley soqqy jasauy da mýmkin degen oidy joqqa shygharmaydy. Sebebi tәlipterden qashqan aughan әskeriylerin panalatqan elder, tәlipterge qarsy memleketter retinde baghalanuy mýmkin deydi.

Tәjikstan biyligi elding ontýstik aimaghynyng qauipsizdigin arttyru ýshin qosymsha 20 myng sarbazdy mobilizasiyalaugha sheshim qabyldady. Sonyng 3 myny ontýstik shekaralyq aimaqtargha jiberildi. Alayda búnyng ózi jetkiliksiz deydi. Sondyqtan da ÚQShÚ elderinen resmy kómek súrap otyr. Dýisenbide Tәjikstan preziydenti Emomaly Resey preziydenti Putinmen, artynsha Qazaqstan basshysy Q. Toqaevpen telefon arqyly sóilesip, Aughanstandaghy daghdarysty talqylady. Ol Tәjikstan jalghyz ózi búl kýshti toqtata almaytynyn mәlimdedi. Óz tarapynan ÚQShÚ elderi Ortalyq Aziya aumaghyn birlese qorghaugha uaghdalasty.

Aughanstan qorghanys ministri Bismilla Mohammady eldegi jaghdaydyng tym kýrdeli ekenin moyyndady. «Biz eldegi soghys qozyp túrghanyn, jaghdaydyng kýrdeli ekenin moyyndaymyz. Soghys sheshushi sәtke auysty», - dedi ol. Aughanstan biyligi tәlipterge qarsy halyqtyq jasaqtardy da kómekke shaqyryp jatyr. Al Taliban basyp alghan aimaqtargha óz zanyn engizude. Tәlipterding baqylau aimaghynda endi erler saqal ósirui tiyis, al әielder kóshege shyqpaydy. Tipti kurierlik qyzmetterge de tyiym salynghan.

11-qyrkýiekte batystyq kýshter Aughanstannan tolyq shygharylady. Mine, sol sәtte eldegi biylik tútas lankesterding qolyna ótui mýmkin. «Tәlip basyp alady» degen ýreydi Ortalyq Aziyagha barynsha taratugha tyrysyp jatqan Resey búl mәseleni óz pozisiyasyn kýsheytu ýshin qoldanuda.

Qazaqstan tәlibterding fizikalyq jәne iydeologiyalyq jenisine qarsy pozisiyada. Áriyne ol logika túrghysynan da manyzdy. Sebebi "tәlibterge tamsanushylar" sany artqan sayyn, olardyng kýshine degen senim de kóbeyip, radikaldyq qimyldardy jaqtaytyndar sany da arta bermek. Sondyqtan memlekettik sayasat búl túrghydan sauatty júmys jýrgizip, iydeologiyalyq alanda tiyimdi kýres jasauda deuge tolyq negiz bar. 

Abai.kz