Songhy kezderi qazaqtyng jikke bólinui turaly kóp aitylyp jýr. Ókinishke oray, oghan dәlel de jeterlik.  Áriden kele jatqan jýzge-rugha bólingendi aitpaghannyng ózinde, songhy bir ghasyrda «naghyz qazaq», «shala qazaq», «dalanyng qazaghy», «qalanyng qazaghy», «jana qazaqtar», «eski qazaqtar», «pasandar», «mәmbetter», «qazaqshyl» jәne «orysshyl», «sopylar» jәne «saqaldar», «músylmandar» jәne «tәnirshiler», «últshyldar» jәne «kópshilder», «alashshyldar» jәne «kenesshilder» siyaqty kóptegen jikter payda boldy. Búl nening nyshany? Týbi qayda aparuy mýmkin?

Oymaqtay ghana últty biriktiretin, bitistiretin, tabystyratyn, úiystyratyn tyng iydeyalar bar ma? Qúday saqtasyn, әriyne, biraq el basyna kýn tua qalsa bәrimizdi bir okoptan tabystyratyn qanday qúndylyq bar? Tarihynda dәl osy bólinuden talay opyq jegen qazaq kez-kelgen jikke kýdikpen qaraytyny anyq. Olay bolatyn bolsa, «Bólingendi bóri jeydi» dep maqaldaytyn últ bólinuge nege qúshtar? Qyzbalau әldekimder «Bólinu qazaqtyng ata kәsibi, últtyq belgisi» degenge deyin baryp jatyr. Rasynda jýzge-rugha bólinu tek qazaqtyng basynda ghana bar qasiyet pe? Jalpy alghanda bar qazaq - bir qazaq bolyp birikken kezder boldy ma, sirә? Qazaqty biriktiru ýshin tek syrtqy jau men attandau ghana shart pa? Osy turaly oilanyp kóreyikshi...

Songhy kezderi qazaqtyng jikke bólinui turaly kóp aitylyp jýr. Ókinishke oray, oghan dәlel de jeterlik.  Áriden kele jatqan jýzge-rugha bólingendi aitpaghannyng ózinde, songhy bir ghasyrda «naghyz qazaq», «shala qazaq», «dalanyng qazaghy», «qalanyng qazaghy», «jana qazaqtar», «eski qazaqtar», «pasandar», «mәmbetter», «qazaqshyl» jәne «orysshyl», «sopylar» jәne «saqaldar», «músylmandar» jәne «tәnirshiler», «últshyldar» jәne «kópshilder», «alashshyldar» jәne «kenesshilder» siyaqty kóptegen jikter payda boldy. Búl nening nyshany? Týbi qayda aparuy mýmkin?

Oymaqtay ghana últty biriktiretin, bitistiretin, tabystyratyn, úiystyratyn tyng iydeyalar bar ma? Qúday saqtasyn, әriyne, biraq el basyna kýn tua qalsa bәrimizdi bir okoptan tabystyratyn qanday qúndylyq bar? Tarihynda dәl osy bólinuden talay opyq jegen qazaq kez-kelgen jikke kýdikpen qaraytyny anyq. Olay bolatyn bolsa, «Bólingendi bóri jeydi» dep maqaldaytyn últ bólinuge nege qúshtar? Qyzbalau әldekimder «Bólinu qazaqtyng ata kәsibi, últtyq belgisi» degenge deyin baryp jatyr. Rasynda jýzge-rugha bólinu tek qazaqtyng basynda ghana bar qasiyet pe? Jalpy alghanda bar qazaq - bir qazaq bolyp birikken kezder boldy ma, sirә? Qazaqty biriktiru ýshin tek syrtqy jau men attandau ghana shart pa? Osy turaly oilanyp kóreyikshi...

Mening oiymsha, bólinu qazaqtyng ghana emes, kýlli adamzattyng evolusiyalyq belgisi. Keybir әleumettanushylar «qoghamnyng asqan kýrdeliligi onyng túraqtylyghy men ómirshendigining nyshany» dep jatady. Qarap otyrsaq, shyndyqqa sayady. Jikke bólinbeytin últ joq. Kez-kelgen adam ainalasyn «ózine tәn», «ózine jaqyn» jәne «ózinen erekshe», «ózine úqsas emes» degenderge bólip, ózine týsinikti, ýirenshikti dýniyeni qalyptastyratyny belgili. Qazaqtyng qazaq boluy da ózgening qazaq bolmauyna baylanysty emes pe? Qazaqty qazaq etetin onyng ózgelerden ereksheligi emes pe? Kez kelgen qogham bólinedi. Mysaly, әrqaysymyzdyng qazaqshylyqtan basqa bizdi airyqshalandyratyn qasiyetterimiz ben ústynymyz bar. Men qalalyqpyn, almatylyqpyn, Almaly audanynyng túrghynymyn, tarihshymyn, kәsipkermin, publisistpin, anshymyn, balyqshymyn, biliyardshymyn, kitap oqudy jaqsy kóremin t.s.s. Eger jýz-ru, jer-aymaq degender tabighatta bolmasa da adam balasy ózin de, ózgeni de belgili bir toptargha jatqyzyp, ýlkendi kishireytetin, kópti azaytatyn jikterdi tauyp alar edi. Ru-jýz bolmasa velosiypedshiler men anshylar bolyp bólinip keter me edik? Biraq osynday bólinuding shegi bar ma? Bólinuding býlinuge alyp keletin kezi qashan? Rudyng iruge ainalatyn shaghy qay kez?

Býgingi bólinuding basty sebebi - últymyz ben qoghamymyzdyng aldynda túrghan maqsat-mindetterding tayazdyghynda. Jalghan múrattar men payymdardyng basymdyghynda. Eger últymyzdyng kýshi men jigeri shyn mәnindegi tyng iydeyalar men sayasi-ekonomikalyq baghdarlamalardyng ainalasyna toptasyp, asa kýrdeli sharualardy sheshuge júmsalyp jatqan bolsa, biz bólinu týgili, sinbiruge uaqyt tappas edik. Elimizde dúrys qyzmet etip jatqan birde-bir memlekettik ya qoghamdyq institut joq. Parlamentimiz, partiyalarymyz, sotymyz, baspasózimiz, qoghamdyq úiymdarymyz, polisiyamyz, armiyamyz, biznesimiz, ziyaly qauymymyz, auylymyz, qalamyz - barlyghy da shala-jansar, shala tughandar. Olardy kemeline jetkizip damytudyng ornyna, odan әri ayaqasty etip, taptap, jermen jeksen etip jatqan qoghambyz. Til, dil, din, tariyh, bilim, mәdeniyet, qoghamdyq pikir, memlekettik sana siyaqty salalarymyz - kemtar, mýgedek, qos ayaqtap aqsap jatyr. Osynyng kesiri bolar, sayasatymyz da óliarada. Qoghamdyq, memlekettik instituttardyng joqtyghy ne әlsizdigi beyresmi, alypqashpa, kertartpa instituttardyng ósip-órkendeuine alyp kelip jatyr. Kez-kelgen qogham men adam dualizmge shaldyqqan. Bir jaghynan ydyraugha, bólinuge qúshtar bolsa, ekinshi jaghynan - toptasugha, biriguge qúmar. Eger songhysymen ainalysatyn memleket, qoghamdyq instituttar bolmasa, birinshisi basymyraq bolady. Osy sebepti bolar, qogham óz yrqymen toptasugha bolatyn, jaraytyn-jaramaytyn barlyq әdisterdi mengerip jatyr. Bireuler rugha-jýzge birigip jatsa, ekinshiler - diny sektagha, ýshinshiler - qylmystyq toptargha kirigip jatyr. Búl bólinuding týbi - býlinu. Keshegi terroristik aksiyalar, songhy jagha jyrtqan aitys-tartystar, tipti qandy Janaózen oqighasynyng astarynda osynyng saldaryn bayqaugha bolady. Basty-basty iydeyalarymyz qaryn toydyrudan, memleketti tonaudan aspay jatsa kimdi kinәlay alamyz? Eldi jegidey jep jatqan jemqorlyq ta osynyng saldary. Búghan tek biylik kinәli dep ózimizdi aqtay almaytynymyz anyq.

Onyng ýstine jerimiz ben onyng astyndaghy baylyghyna kózin alartyp, silekeyin aghyzyp otyrghan syrt kýshterding qashan da kóp bolghanyn esten shygharmaghanymyz dúrys. Ishimizde de «osylardyng memleketi qarang qalsynshy, týptin-týbinde keshegi qyzyl imperiyanyng qataryna baryp qayta qosylsynshy» dep ishtey tynyp nemese belsendi әreket etip otyrghandardyng sany qanshama?! O bastaghy tabighy tazalyq, qan tazalyghy iydeyasynan tuyndaghan «Jeti ata» institutyn búrmalap, búzyp, birimizge-birimizdi aidap salatyn, shaghystyratyn, shatastyratyn qúbylysqa ainaldyrghan otarshylar emey kim? Jýz, ru, ata degen sayasiy-әskery úghymdardy bólinudin, býlinuding sinonimderine, balamalaryna ainaldyrghan sayasat - otarshyl-impershil sayasat! «Bólip al da, biyley ber» degen qiytúrqy, kertartpa sayasat! Sol sayasat әli de jibi ýzilmey jalghasyp keledi. Jalghasqany bylay túrsyn, sanamyzgha sinip, jadymyzgha jazylyp, qazaqtyng «ata kәsibi», «biznesi», «últtyq ereksheligine» ainalyp ketti. Osynyng negizinde ózine ataq-úpay jinap, ózining jeke basynyng mәselelerin sheship jýrgen qandastarymyz da joq emes. Ózderining shynayy bәsekelestikke qabiletsizdigin bile otyryp, ru men jýzin jalau etip, jastardyng miyn ainaldyryp, bir-birine qarsy qoyyp jýrgen aqsaqaldarymyz da jeterlik. Óresi men oilau kenistigi rumen, jýzben shektelip qalghan azamattardan ne súraysyn? Ruym ghana, jýzim ghana degen aurulargha memleket pen últtyng qajeti bar ma?

Kim biledi, bәlkim, bizder ózining negizgi mәselelerin bayaghyda sheship tastaghan, maqsat-múrattarynyng barlyghyna qolyn jetkizgen ziyaly últ bolsaq osynday jikter men bólinisterge kýlip qaraytyn ba edik? Biraq, jetkenimizden jetpegenimiz, bilgenimizden bilmegenimiz, kórgenimizden kórmegenimiz, týsingenimizden týsinbegenimiz basym shaqta bizderding kýluge de, kýrsinuge de tarihy uaqytymyz joq siyaqty bolyp kórinedi. Tarihta taryday shashylyp, uyzday úiyp otyratyn kezender bolady. Qazirgi kezeng - toptasatyn, birigetin kezen. Joqtan - bar, azdan - kóp, kishiden - ýlken etetin zaman. Búl últ jәne memleket boluymyzdyng basty sharty. Tipti tabighatymyzda joq bolsa da jaqsy, kerekti qasiyetterdi ózimizge tana beruimiz qajet. Álemdik әleumettanuda Tomas teoremasy degen úghym bar. «Eger belgili bir nәrse ne úghym shynayy dep tanylsa, onyng yqpaly men saldary da shynayy bolmaq» delinedi sol teoremada. Búl teoremany babalarymyz yqylym zamandarda «Jaqsy sóz - jarym yrys» dep yqshamdaghan ghoy. Osy qaghidagha jýginbesek bolmaytyn siyaqty. Qazaqty qorlay bergennen, basyna aqyrzaman tóndire bergennen mýiiz shygha qoymas.

Olay bolatyn bolsa, býgingi kýnning sayasy úrandary da janaruy tiyis. Ózgermeytin, auyspaytyn, myzghymaytyn bir ghana múrat bar - ol qazaqtyng tәuelsiz últtyq memleketi! Qalghany zamanyna oray ózgerip te, janaryp ta otyruy kerek. Qazaqtyqtyng da, qazaq boludyng da sharttary ózgerip otyruy qajet. Qazaq úghymy tek qany qazaqpen shektelmeydi. Qazaq memleketin, onyng zanyn, tarihyn, tilin, mәdeniyetin, dәstýrin moyyndaghan әrbir adam «qazaq azamaty»! Atalghan mәngilik múrat ýshin qolynan kelgen sharuasyn atqaryp otyrghandardyng barlyghy bizding seriktesimiz, dosymyz. Qazaqty bólip-jaryp, bir-birine aidap salyp otyrghandardyng barlyghy - bizding qarsylasymyz.Ruyn  bilu - mindet, rugha bólu - indet! Búl túrghydan alghanda bizder keshegi imperiyanyn, býgingi biylikting jýgensizdiginen saldarynan payda bolghan jikterdin, bólinuding barlyq týrlerine ashyq ruhani, aqparattyq soghys jariyalauymyz kerek. Qazaq últtyq memleketi iydeyasynyng jeniske jetui ýshin barlyq qazaqtyn, әsirese qazaq jastarynyng birikkeni auaday qajet. Jerimiz - ken, elimiz - baytaq, aqylmen, parasatpen qimylday bilsek әrbir qazaq azamatyna oryn da, mýmkindik te jetedi.

«Qazaq bol!» dep úrandaghan dúrys shyghar, sol «qazaq boludyng sharttaryn» jasaudyn, qalyptastyrudyng kezi kelgen siyaqty. Qazaq bolu ýshin ne isteu kerek? Qanday qúnlydyqtardy boyymyzgha sinirgenimiz abzal? Onyng joldary da aiqyn. Eng bolmasa býgingi kýnderi Reseydi, әlemdi qayran qaldyryp jatqan hәkim Abaydyng aitqandaryn orynday bilsek te azdyq etpeydi. «Asyq» bolatyn da, «qashyq» bolatyn da qúndylyqtardyng barlyghyn Abaydan, Abaydan tәlim alghan Alash azamattarynyng enbekterinen tabugha bolady. Qyzyl imperiya balta shabugha tyrysqan mәngilik Alash iydeyasyn, Abaydan bastau alghan últtyq-burjuaziyalyq ýrdisterdi týsinip, tereng týisinip, jalghastyryp әketu býgingi Tәuelsiz úrpaqtyng basty mindeti dep týsinemin. Keshegi imperiyanyng demokrattary «Okkupay Abay!» deuden úyalmasa, bizder «Okkupay Abay! Okkupay Alash!» deuden nesine qysylamyz?

«Últ Times» gazeti