Seysenbi, 26 Qazan 2021
Aqmyltyq 4985 13 pikir 14 Shilde, 2021 saghat 14:44

Biylik Aron Atabekti qashan bosatady?

Osydan túp-tura 15 jyl búryn, 14 shildede Almaty irgesindegi «Shanyraq» yqsham audanynda zansyz salyndy dep eseptegen ýilerdi biylik sýrip tastamaq boldy. Sózsiz, biylikting búl sheshimi jergilikti túrghyndardyng narazylyghyn tudyryp, oqighanyng songhy qaqtyghysqa úlasty.

«Shanyraqtaghy» zansyz salynghan ýilerdi búzu ýshin sot oryndaushylary polisiyanyng kómegine jýgindi. Búl iske eki myngha juyq polisiya qyzmetkeri, Ishki ister departamentining arnayy jasaghy júmyldyryldy. Osy oqighanyng kezinde Bostandyq audandyq ishki ister departamentining qyzmetkeri, tergeushi Áset Beysenovting ýstine belgisiz bireuler janarmay qúiyp, ot qoyyp jiberdi. Ýshinshi, tórtinshi dәrejeli kýiik alghan Áset Beysenov biraz uaqyt auruhanada jatyp, kóz júmdy.

Oqigha bolghan kýnnen bastap bas-ayaghy bir aigha juyq uaqyttyng ishinde jýzden astam adam qamalyp, súraqqa alyndy. Solardyng ishinde 25-ining ýstinen qylmystyq is qozghaldy. Sot prosesi 8 aigha sozyldy. Barlyghy 66 sot otyrysy ótip, jalpy sany 137 adam súraldy. Aqyrynda 25-ting bireui aqtalyp shyghyp, qalghan 24-i әrtýrli dәrejedegi qylmystyq jazagha tartyldy.

Osy oqighadan keyin, dissiydent aqyn Aron Edigeev (Atabek - әdeby býrkenshek aty) «Shanyraq oqighasyn» úiymdastyrdy, kisi ólimine sebepker boldy» degen aiyp taghylyp, 18 jylgha sottalghan edi.  Onymen birge Qúrmanghazy Ótegenov – 16 jyl, Erghanat Taranshiyev – 15 jyl, Rýstem Túyaqov – 14 jylgha týrmege qamalghan. Qalghan azamattar shartty jazagha kesilgen.

Úzaq merzimge sottalghan Taranshiyev pen Túyaqov 2018 jyly merziminen búryn bosap shyqqan. Osy bir tragediyadan keyin biylik «Shanyraq» túrghyndaryna dauly jer telimderin zandastyrugha rúqsat bergen. Al 18 jylgha sottalghan sayasy dissiydent, aqyn Aron Atabek әli týrmede.

2021 jyldyng aqpan aiynda Úlyqbek Esdәulet, Oljas Sýleymenov, Múrat Áuezov bastaghan bir top ziyaly qauym ókilderi týrmedegi aqyn Aron Atabekke arasha súrap, preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa hat jazghan. Onda:

«Qazaq eli tarihynda ózindik qoltanbasy bar, yaghni, «Qazaq memleketi» t.b. birneshe úiymnyng jetekshisi, aqyn, týrkolog, Jeltoqsan kóterilisining bel ortasynda jýrip, býgingi Tәuelsizdigimiz ýshin kýresken batyrymyz Aron Qabyshúly Atabek auyr qylmys jasaghan qylmyskerlerge arnalghan týrmede otyrghanyna aldaghy jyly 15 jyl tolady.

Jan azaby óz aldyna, týrmedegi qinau men azaptaudyng aluan týrin basynan keshirgen Aron Atabekting densaulyghy birneshe jyldan beri kýrt nasharlap ketti. Jasy 70-ke tayaghan qarttyng eki qol mýldem kóterilmeydi, jýrekting iyshemiyalyq auruy qan qysymy, býirek-ókpe, buyn aurularyna t.b. ómirine qauip tóndiretin, týrme jaghdayynda emdeluge kelmeytin keselderge dushar boldy.

«Elim-qazaghym!», - dep janyn shýberekke týigen batyrymyzdan tas zyndanda aiyrylyp qalsaq, arymyzgha syn bolary haq! Úrpaq aldynda úyatty bolmayyq, Preziydent myrza!», - delingen edi.

2021 jyldyng nauryzynda Reseylik qúqyq qorghaushy úiymdar - PEN-Moskva men «Svobodnoe Slovo» assosiasiyasy qazaq qalamgerlerining týrmedegi dissiydent aqyn Aron Atabekke arasha súraghan ýndeuin qoldap, ony qamaudan bosatudy súrap, Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevqa qayrylu jasady. Onda:

«Belgili aqyn, esseits, oishyl, óz shygharmashylyghynda qazaq halqynyng últtyq dәstýrin kórsetken, 68 jastaghy Aron Atabek 14 jyldan beri qamauda otyr. Onyng týrmedegi jaghdayy auyr jәne kvalifikasiyalyq medisinalyq kómekke qoljetimsiz, jeke kameragha da toghytylghan.

2019 jyly Europarlament Aron Atabekti dereu bosatu turaly arnayy rezolusiya qabyldaghan. Óz halqynyng naghyz úly, 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisining qatysushysy jәne 1989 jyldyng sәuirindegi KSRO halyq deputattarynyng 1 siyezine Qazaqstannyng egemendigi turaly jәne sayasy qudalau kórgenderdi dereu bosatu turaly hatty úiymdastyrushy aqyn Aron Atabek bosatylsyn!», - dep jazylghan.

Alayda búl hattargha Aqorda jauap qatqan joq. «Advokat Shynquat Bayjanovtyng aituynsha, kóktemde preziydentting amnistiya jobasy әzirlengeni turaly habar jetkenimen, keyin jym-jyrt qalghan», - dep jazady «Azattyq» sayty.

Aron Atabekting jasy qazir 68-de. Reseydegi Astrahan oblysynda dýniyege kelgen. Qazaq memlekettik uniyversiytetining filologiya fakulitetin, Leningrad memlekettik uniyversiytetining mongholistika jәne týrkologiya kafedrasynda aspiranturany tәmamdaghan. Biraz uaqyt kino jәne baspa salasynda qyzmet etken.

Aron Atabek qoghamdyq-sayasy qyzmetke sovet kezinen aralasqan. KSRO kezinde kommunistik biylikke, Tәuelsizdik alghannan keyin eldegi avtoratarlyq jýeyege qarsy kýresken dissiydent retinde tanylghan.

Qazaqstandyq qúqyq qorghaushylar Aron Atabekti sayasy tútqyndar tizimine qosqan. Al Europarlamentting Qazaqstandaghy adam qúqyqtary turaly Qararvnja Aron Atabekti sayasy tútqyn dep kórsetken.

Ol týrmede otyrghanda «Unite the Union» kәsipodaghynyng Londondaghy shtab-pәterinde ólender jinaghynyng túsaukeseri ótti. Aghylshyn tilinde shyqqan «Re-Zona-Nce» atty aghylshyn tilindegi jinaqqa Atabekting «RE-ZONA-NS» toptamasyndaghy ólenderi engen. Orysshadan aghylshyn tiline aqyn Nayal MakDevid pen muzykant Álfiya Naqypbekova audarghan.

Aron Atabek abaqtyda otyryp Qazaqstannyng demokratiyalyq qoghamynyng «Bostandyq» syilyghyna ie boldy. 2010 jyly ol halyqaralyq «Shygharmashylyq bostandyghy» (Freedom to Create) syilyghynyng «Týrmedegi jasampaz» atalymy boyynsha laureat atandy.

Biz býgin oqyrman nazaryna Aron Atabekting 2012 jyly belgili qogham qayratkeri Saghat Jýsipke jazghan hatynan ýzindi úsynghandy jón kórdik…

Aron Atabekting haty

«Biz bәrimiz sayasy kýresti erterekte bastasaq ta (1986 jyly stihiyalyq týrde, 1989 jyly sanaly úiymdastyrushy retinde) jetken jetistikterimiz az.  Oghan obektivti jәne salmaqty sebepter kóp. Aytalyq, Reseyde revolusiyalyq prosess 1 ghasyrgha juyq sozyldy (1825 j. - dekabrister, 1917 j. - revolusiya!). Al, qazaqqa bar bolghany 5 jyl búiyrdy (1986-1991jj!). Bayaghy «Alash-Orda» kezenin esepke almay otyrmyn  -  sebebi sabaqtastyq (preemstvennosti) bolghan emes. Biz ózimiz janghyrtamyz dep talpynghan «Alash» partiyasynyng kýni  әli de búlynghyr (1990).

Búghan qosa, sol «Qayta qúru -Perestroyka» kezinen aty shyqqan últjandy kýresker buynnyng da merzimi ayaqtalyp keledi! Ókinishke oray, әriyne. Men ózim kelesi jyldyng qantarynda 60 jasqa tolamyn. Siz óziniz menen ýlkendeusiz. Óziniz jaqsy tanityn Ghaziyz, Dos, Jasaral jәne basqalar jas jaghynan sol shamada. Jәne sayasy praktikalyq әreketteri әrtýrli: Sóz ben  isting alshaqtyghy bar. Qazaqqa osy kezende asa qajetti radikalizm qasiyetinen olar júrday! Al radikalizm bolmay, sóz ben is qosylmay - qalghanynyng bәri myljyng sózge, malta ezuge ainalyp ketedi.

***

Mening jaghdayymdy qiyndatatyn taghy da bir jәit  -  býgingi biylik býtindey janarmay, men bostandyqqa shyqpaymyn! Shanson (blatnaya pesnya) әninde aitqanday: «Na dvoih u nas odin zvonok!»

***

Osy tar qapasta otyrghan jaghdayymda mening kýres jolyn jalghastyruyma qanday amaldar bar? Meninshe, 2 ghana jol bar:

1. Tarihta  naghyz qazaq azamaty, últ patrioty, kýresker jәne revolusioner keypinde qalu. Ol ýshin men búryn da rejim aldynda eshqashan enkeygen emespin, qazir de ghúmyrymnyng sonyna deyin, synbay, satylmay ótemin dep senemin. Sebebi, kelesi buyndargha  ónege, ýlgi, iydeal tútatyn adamdar kerek. Men bolayyn, basqalar bolsyn,  kóbirek bolghanymyz dúrys. Sonda ghana Isatay-Mahambet, Kenesary-Nauryzbay  ruhtary jandanady!

2. Sayasy kýres prosesi kezinde jinaqtalghan sayasy jәne ómirlik tәjiriybemdi kitap retinde kelesi buyndargha múra retinde qaldyru».

Aron Atabek, 2012 jyl.

Týiin. Biyl Qazaqstan Tәuelsizdigining 30 jyldyghy. Almatynyng irgesindegi «Shanyraq» yqsham audanyndaghy bos jerge óz erikterimen qonys tepken qazaqtyng mәselesin sheshe almaghan qalalyq biylik júdyryqqa jýginip, óz jerinde, beybit jatqan qazaqty jau shapqanday qylyp, jyly úyasyn talqandap, Aron Atabek bastaghan bir top azamatty sol oqighagha kinәli dep tauyp, sottap jibergen edi. Sodan beri, mine, 15 jyl ótti. Aron Atabek әli týrmede.

Sodan keyingi uaqyttarda memleket qarjysyn talan-tarajgha salyp, isti bolghan qanshama adam qazir bostandyqta. Basqasyn aitpaghanda, «Memlekettik qúpiyalardy zansyz jinady, taratyp, jariya etti» dep sottalghan Baghlan Maylybaev pen Dýtbaevtar da qazir bosap shyqqan.

Al el bolyp erkindikke shyqqanyn kýtip jýregn Aron Atabekke biylik qayrylmay otyr. Al Aron Atabek otanyn satqan joq, eshkimge opasyzdyq jasaghan joq. Bolghany óz shanghyraghyn qorghady. Onyng qazaq memleketining erteni ýshin janyn shýberekke týiip kýreskenin el jaqsy biledi. Tek sayasy ústanym men pikirler qayshylyghy ghana taghdyryn tәlkekke salyp otyr. Tәuelsizdik merekesi tәuelsiz oily azamattar da bostandyqqa shyghuy kerek!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

13 pikir