Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2282 0 pikir 7 Mausym, 2012 saghat 14:27

Bas prokuratura: Chelah ózining әskery qyzmettesterin óltirgendigin moyyndady

Arqankergenning astary

Sonymen, bas prokuratura qatardaghy sarbaz  - Chelah ózining әskery qyzmettesterin óltirgenin moyyndady degen resmy aqparatty jariya etti. Resmy oryndardyng qortyndysy osylay bolaryn, tap bir «aqyldasyp alghanday» kópshilik  aldyn ala bilip otyrdy. Oghan týrli sarapshylar pikiri men әleumettik jelidegi júrtshylyq boljamdaryn dәlel retinde algha tartugha bolar.

Arqankergenning astary

Sonymen, bas prokuratura qatardaghy sarbaz  - Chelah ózining әskery qyzmettesterin óltirgenin moyyndady degen resmy aqparatty jariya etti. Resmy oryndardyng qortyndysy osylay bolaryn, tap bir «aqyldasyp alghanday» kópshilik  aldyn ala bilip otyrdy. Oghan týrli sarapshylar pikiri men әleumettik jelidegi júrtshylyq boljamdaryn dәlel retinde algha tartugha bolar.

Eng әueli, resmy mәlimdemede aitylghan: «Chelah ózining әskery qyzmettesterin óltirgenin moyyndady. Chelahtyng aituynsha, qylmysty jasaudyng sebebi retinde ishki qaqtyghystar jәne esining týsindiruge jatpaytyn búzylu jaghdayy sebep bolghan» degen tirkester sayasattanushy Dosym Sәtpaevtyn: «Búl oqys oqighanyng sebebin qarastyrmaghan kýnning ózinde bir tújyrym jasaugha bolady: barlyq derlik qúqyq qorghau qúrylymdary óte kýrdeli reformagha zәru. Ókinishke oray, songhy jiyrma jylda qúqyq qorghau salasynda әr týrli shataq oqighalargha kýә bolyp kelemiz. Mәselen, Qazaqstan әskerinde jemqorlyqqa qatysty, tipti qaru-jaraqpen baylanysty jaghdaylar talay oryn alghan. Qúqyq qorghau qúrylymdarynyng óz arasynda qansha janjal boldy?! Osynyng barlyghy elimizding qauipsizdik salasynyng myghym emestigin kórsetip otyr. Al shekara beketindegi jaghday - tek sonyng bir dәleli ghana» degen pikirining aqiqattan alys ketpeytindigin kórsetedi. Sebebi, bas prokuraturanyng resmy ókili aitqanday Chelahtyng «esining týsindiruge jatpaytyn búzylu jaghdayy» bar bolsa, ol qalaysha әskery komissiyadan ótip, әsker qataryna alynghan degen zandy súraq basy ashyq kýii qalady.

Ekinshiden, mәlimdemedegi «ishki qaqtyghystar» delinetin tirkesting әskerler arasyndaghy әlimjettikting azaymay otyrghandyghyn әri sonyng saldarynan talay qyrshyn jas jigit qaza bolghanyn taghy bir mәrte aighaqtay týsetindey.

Ýshinshi mәsele, resmy mәlimdemede Arqankergen oqighasyna qanday da bir syrtqy kýshterding qatysy bolghandyghy jayly eshnәrse aitylmaydy. Alayda, oqigha oryn alghan kýnnen bastap, qoghamda shekarashylardyng opat boluynyng artynda Resey nemese Qytay túruy yqtimal degen joramaldar jeldey esti. Áli de solay. El ishindegi týrli joramaldardyng qisynyna qaraghanda, múnday iske Resey tarapy mýddeli kórinedi. Júrttyng oiynsha, Qazaqstangha sayasi-ekonomikalyq yqpalyn әbden arttyryp, kedendik odaqqa engizu arqyly elding kedenin alghan Resey endi Qytay men Qazaqstan arasynan ala mysyq jýgirtip, onsyz da Qytay dese de jiyryla qalatyn qazaq qoghamyn shyghystaghy kórshisimen birjola óshiktirip, onyng ornyna orys shovinistigi men Reseyding imperiyalyq pighylyna degen qarsylyqty bәsendetu әri әskery kýshti biriktiru, yaghni, qorghanys salasyna qol salyp, qazaq jerinde «ortaq qorghanys maqsatynda» degen syltaumen orys әskery bazasyn ornatu, sol arqyly Qyrghyzstan men Aughanystanda oshaq qazyp, әskery bazalaryn ornyqtyrghan AQSh pen Europagha ses kórsetu-mis. Búqara halyqtyng oiy múnymen toqtamaydy. Elding sózine sensek,   Reseyding Qazaqstangha dendey kirui «Qazatomprom» isimen bastalyp, Qorghastaghy ispen sabaqtalyp, Arqankergenmen jalghasyp jatyr. Múnday әngimelerding qisyny retinde  - oqighanyng Putinning biylikke kelisinen kóp uaqyt ótpey әri ShYÚ-y jiynynyng qarsanynda oryn aluy atalady. Qalay desekte, múnyng bәri el ishindegi týrli internet sayttar men әleumettik jelilerde kórinis bergen júrttyng oiy. Al, resmy mәlimdeme tómende tútas berilip otyr.

"Abay-aqparat"

Bas prokuraturanyng resmy ókili Núrdәulet Sýiindikovting BAQ ókilderine bergen mәlimdemesi

Almaty oblysy, Alakól audanynda ornalasqan «Arqankergen» uaqytsha shekara beketinde qayghyly oqigha oryn alghandyghy belgili. Áskeriyler men bir azamattyq túlgha qaytys boldy.
Býgingi kýnge deyingi tergeu qortyndysy boyynsha, mynanday jayttar anyqtaldy:

2012 jylghy 10 mamyrda Shekara qyzmetining 3-shi shekara jasaghynyng 15 adamnan, onyng ishinde 1 ofiyser, 3 kelisim-shart boyynsha әskeriyler jәne 11 merzimdi әskeriylerden túratyn qyzmetkerler «Arqankergen» uaqytsha shekara beketinde memlekettik shekarany kýzetu boyynsha kezekshilikke týsken. Beket eldi-mekenderden alshaq jerde 3 myng metrge juyq biyiktiktegi taularda ornalasqan. Audan ortalyghy Ýsharalgha deyin 224 kilometr.
Aghymdaghy jylghy 30 mamyrda baylanystyng joghaluyna baylanysty beketke kezekshi qúram jiberilgen, olar oqigha ornyna kelgende órtenip ketken kazarma, ofiyserlik qúram ýii men sharuashylyq qúrylystargha tap bolghan. Ol turaly jasaqqa bayandalghan.

Oqigha ornyna tikúshaqpen dereu jedel top úshyp shyqty, onyng qúramynda shekara jasaghynyng basshylyghy, әskery prokuraturanyn, últtyq qauipsizdik jәne ishki ister organdarynyng ókilderi boldy.
Jedel top oqigha bolghan jerde qajetti sharalar úiymdastyryp, órtengen kazarma men  ofiyserler ýiinde 13 adamnyng mәiiti kýigen qaldyqtardy tapqan. Bir janyp ketken mәiit manaydaghy aghyp jatqan ózen boyynda bolghan.
Sonday-aq, «Arqankergen» beketinen 150 metr qashyqtyqta ornalasqan anshylyq sharuashylyq kýzetshisining ýiinde avtomattan atylghan oqqa úshyp kóz júmghan Ruslan Kimning mýrdesi tabyldy.

Qazirgi kezge genomdyq saraptamany paydalana otyryp, 10 әskerding túlghasy anyqtaldy.
Osy fakti boyynsha 30 mamyrda Taldyqorghan garnizonynyng әskery prokurory Qylmystyq kodeksting 96-baby 2-tarmaghynyng «a» tarmaqshasy boyynsha qylmystyq is qozghady (eki jәne odan kóp kisini óltiru).
Is arnayy әskery prokuror basshylyq etetin vedomstvoaralyq jedel-tergeu tobymen tergelude.
Órtenip ketken jaylardan beket komandiyri Kereevke tiyesili bir «Makarov» pistoletinen basqa shekarashylardyng qolynda bolghan barlyq qarular tabyldy.
Jaqyn aradaghy shatqaldardyng birinen izdeu toby beketten joghalghan barlyq qyzmettik   5 minis atty tapty.

4 mausymda shekara jasaghymen jergilikti shopandar qystaghynyng birinde 1992 jyly tughan, «Arqankergen» beketi shekarashylarynyng biri bolyp tabylatyn Chelah Vladislav Valerievich tabylyp, ústaldy.
Odan kapitan Kereevting azamttyq kiyimderi, «Makarov» pistoleti, noutbugi jәne keybir qaytys bolghan әskeriylerding úyaly telefondary tabylyp, alyndy.
Advokattyng qatysuymen jauap alu kezinde Chelah ózining әskery qyzmettesterin jәne Ruslan Kimdi óltirgendigin moyyndady.
Chelahtyng aituynsha, qylmysty jasaudyng sebebi retinde ishki qaqtyghystar jәne esining týsindiruge jatpaytyn búzylu jaghdayy sebep bolghan.
Qylmysty jasaugha kómekteskender men qatysushylardyng bar bolghandyghyn Chelah ýzildi-kesildi teristeude.
Onyng jauabyna sýiensek, qylmys 2012 jylghy 28 mamyrda shamamen tanghy saghat 5-ter shamasynda saqshydan basqa barlyq beket shekarashylary úiqyda bolghan kezde jasalghan.
Chelahtyng ózi sol týni kazarma boyynsha kezekshi bolghan jәne sәikesinshe, qaru arsenalyna qol jetimdiligi bolghan.

Chelahtyng aighaqtaryna sәikes kisi óltiru hronologiyasy kelesidey bolghan.
Birinshi bolyp beket territoriyasynan aldau arqyly shygharylghan saqshy óltirilgen.
Odan keyin, Chelah kazarmagha oralyp, ondaghy qalghan qyzmettesterin atyp óltirgen, olardyng 9-y úiqy ýstinde bolghan.
Songhy bolyp anshy ýiinde qoryqshy Ruslan Kim óltirilgen.
Chelah qúrbandary óltiru kezinde qarusyz bolghanyn atap aitu qajet.

Sonymen birge Chelahtyng aituy boyynsha, keybir úiqydan túrghan qyzmettesteri olargha qaru baghyttaghandy shynayy qabyldamaghan.

Kisiler óltirilgennen keyin qylmys izderin jasyru maqsatynda Chelah әrqily pozisiyalardan avtomattan oq atyp, kazarma bólmelerinde oqtardy shashyp, aldyn ala benzin tógip, beketting barlyq kazarmalyq jәne sharuashylyq qúrylystaryn órtep jibergen.
Osynday tәsilmen beket territoriyasynan tysqary jatqan saqshy mәiiti de órtelgen.
Osynyng bәrinen keyin Chelah ózimen birge «Makarov» tapanshysyn, azyq-týlik, qyzmettesterining birqatar jeke zattaryn (úyaly telefondar, noutbuk, aqsha) alyp, kapitan Kereevting azamattyq kiyimin kiyip alyp oqigha bolghan jerden jayau boy tasalaghan.
Qazirgi uaqytta Chelahtyng bergen jauaptarynyng shynayylyghy tekserilude, sonymen birge beketke syrttan shabuyl jasau belgileri tergeu boyynsha anyqtalghan joq.

Tergeu shenberinde barlyq qajetti saraptamalyq zertteuler jýrgizilude, sonyng ishinde Vladislav Chelahtyng jeke basyna qatysty keshendi psihologiyalyq saraptama da jýrgiziledi.
Qazirgi uaqytta sarapshylar 11 әskery qyzmetkerding jeke bastaryn anyqtady jәne saraptama shekarashylardyng da, qoryqshynyng da alkolgolidi ishimdik ishu faktisin joqqa shyghardy.
Órt-tehnikalyq saraptamamen jarylys oshaqtary jәne sәikesinshe, jarylghysh zattardy paydalanu faktisi anyqtalghan joq.
Bolghan barlyq jaghdaydy anyqtaugha baghyttalghan basqa da jedel-tergeu sharalary jýrgizilude.
Búl oqighanyng tergelu barysyna qatysty basqa aqparat tergeu mýddesin eskere otyryp, qosymsha habarlanatyn bolady.
Sonymen qatar «Sary Bókter» shekaralyq zastavasynyng bastyghy Aleksey Viktorovich Fomiyngha qatysty qylmystyq is qozghalghany turaly habardar etemiz.
Fomin ýstimizdegi jylghy mamyrdyng 28 men 30 aralyghynda «Arqankergen» shekaralyq beketimen baylanystyng bolmaghanyn qasaqana jasyrghany jәne onyng sebepterin anyqtau men qalpyna keltiru boyynsha shara qoldanbaghany ýshin aiyptaluda.
Sot sanksiyasymen ol qamaugha alyndy.
Oqigha bolghan jerge jaqyn audandarda jedel-tergeu, izdeu sharalary jalghasuda.

Bas prokuraturanyng baspasóz qyzmeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408