Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2883 0 pikir 11 Mausym, 2012 saghat 09:13

Nesip JÝNISBAYÚLY: «Biz Europa futbol federasiyasynyng qúramyna qosylu arqyly armanymyzdy 50 jylgha shegerdik»

Nesip JÝNISBAYÚLY, Qazaqstannyng enbek sinirgen jattyqtyrushysy, Respublikalyq «Sport» gazetining bas redaktory, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri:

«Alash ainasy» gazeti men Qazaq radiosynyng birlesken jobasy

«Aytóbel» habarynyng jazbasha núsqasy

Avtory: Edil Anyqbay

Habardyng tikeley tolqyndaghy uaqyty: 101 GhM, sәrsenbi kýni saghat 14:05-15:00

Nesip JÝNISBAYÚLY, Qazaqstannyng enbek sinirgen jattyqtyrushysy, Respublikalyq «Sport» gazetining bas redaktory, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri:

«Alash ainasy» gazeti men Qazaq radiosynyng birlesken jobasy

«Aytóbel» habarynyng jazbasha núsqasy

Avtory: Edil Anyqbay

Habardyng tikeley tolqyndaghy uaqyty: 101 GhM, sәrsenbi kýni saghat 14:05-15:00

- Nesagha, sizben bolatyn әngimening әlqissasy Qazaq memleketining Tәuelsizdigi turaly. Tәuelsizdikke 20 jyl toldy, ony qashanghy aita beremiz deytin azamattar tabyluy mýmkin. Biraq el azamattary, túl­ghalar, qay­ratkerler, qalam­gerler búl súraqqa qalay jauap beredi eken degen tek qyzyghushylyq qana emes, týbinde eldik múrattardyng ongha basuyna yqpaly, әreketke әseri bar oilar tudyru maqsaty jatyr.

- Bizding búrynghy ghalamat úrpaqtan, býgingi jas buynnan artyqshylyghymyz - eki dýniyening ortasyndaghy kópirden óz ayaghymyzben ótken adamdarmyz. Kenes odaghynyng kezinde aqyl toqtatyp, is basynda jýrip, ómir sýrsek, qazirgi Tәuel­sizdikting kezinde, tәube, tek nan jep, úiqy soqpay, sharua atqaryp jatqan azamat­tarmyz. Sondyqtan bizding óz baghamyz bar. Tәuelsizdikti qayta-qayta aita berip, tozdyrdyq deytin azamattar qatelesedi. Tәuelsizdik - ghasyrlar boyy aitylatyn jyrdyng taqyryby, toqtausyz tolghanatyn, mәngilik ayalap, úrpaqtan-úrpaqqa jetkizip otyratyn, erekshe, qasterli úghym, tendessiz dýniye, bagha jetpes asylymyz. Tәuelsizdik bir-aq ret keledi. Ony ústay almasan, sonymen birge sen de ketesing degen sóz. Kenes kezin jappay jamanday beruge bol­maydy. Ol kezde biz tudyq, mektepte oqydyq, joghary oqu ornynda bilim aldyq, qyzmetke keldik, ómir sýrdik. Men azamat retinde, Qazaq memleketining qayratkeri retinde qoryqpay, aitatyn nәrsem, Kenes odaghynyng sol kezdegi iydeologiyasy adam­nyng sezimine әser etip, kenes halqyn bir maqsatqa júmyldyryp, qaytpastay qaysar jolda tәrbiyeledi. Men «kom­munizmge» sengen adammyn.

- Kommunizmge jeterding aldyn­daghy jalpy úrandar: «Barlyq el­derding proletarlary biriginder!» dep, sol barysta dәstýr, salt, til, din sekildi últtyq qúndylyqtar mýlde qaralghan joq, kerisinshe, qazaqtyng barynan aiyrdy. Syrty býtin bolghanmen, ishi týtin edi ghoy?

- Kommunizm qúrushylardyng morali­dyq kodeksi - әr adamgha, qoghamnyng barlyq salalaryna, qoghamnyng әrbir buynyna tәn edi. Búl kodekste birde-bir qatelik, jaman nәrse joq bolatyn. Leninning nemese odan keyingi myqty­lardyng qazaq halqynyng bý­kil dәstýr, әdep-ghúrpyn, saltyn, bola­shaghyn birinshi oryngha qoyyp, aiqayla­mauynda ózindik sebepter bar. Kenes odaghynda 130-140 últtyng ókilderi túrdy. On bes, on alty odaqtas memleket bolghan­men, bizding elimizde kurd, yakut, nanay sekildi az últtar qazaq siyaqty jarqyrap, ózining tuyn jelbiretip, dәstýr-saltyn algha shygharyp, jayyp tastap, ómir sýruge haqysy bar bolatyn. Biraq, onyng bar­lyghynyng tetigi jergilikti últ kósh­basshy­laryna berildi. Men sayasatshy emespin, biraq, mening ómirden týigenim, bilgenim, kórgenim bar. Bir ghana sporttyng manayyn alayyq. Áriyne, kedergiler boldy. Qazaq­tyng baluany - Ábilseyit Ayhanov, boksshy - Ábdisalan Núrmahanov, jelayaq - Ámin Túyaqov, futbolshy - Temir Segizbaev syndy sportshylarymyzgha mýmkindik bermedi. Kezinde Ábilseyit Ayhanov - Belorussiyanyng Aleksandr Medvedev siyaqty ýsh dýrkin Olimpiada chempionyn jengen baluan. Biraq ol Olimpiada týgil, Europa chem­pionatyna barmady, shyndyghynda jibermedi.

- Kenes ókimetinde osynday ke­dergiler boldy. Qúdaygha shýkir, Tәuel­sizdik aldyq. Bizge mol mýmkin­dikter tudy. Biz osy mýmkindikti qan­shalyqty paydalandyq?

- Kenes odaghynyng kezinde men «Leniyn­shil jas» gazetinde júmys istedim. Búl - komsomol ortalyq komiytetining gazeti bolatyn. Gazetting Bas redaktory, mening ústazym Seydahmet Berdiqúlov aghamyzdyng últtyq isterge ong kózimen qaraytyn últ­jandy azamat bolghanyn jaqsy bilesizder jәne ýlken jazushylar: Oralhan Bókey, Saghat Áshimbaev, Serik Ábdirayymov, Aqseleu Seydimbek, Seyitqazy Dosymov, býgingi Yrym Kenenbaev syndy aghalardyng janynda jýrip, әri gazetting basshysynyng ústanghan baghytyna baylanysty últjandy­lyqty keremet ýirendim. «Men tuabitti últjandy boldym» dep aita almaymyn. Seydahmet aghamyz, eger Qazaqstannyng qazaq balasy KSRO-nyng jarysyna qatysyp, Krasnoyarskide nemese Yakutskide, Volgogradta, Litvada bolghan jarysta 30-oryn alyp, ol ertenine «Leninshil jas» gazetining betine shyqpay qalsa, bizdi toqpaqtaytyn: «Ey, sender ana qazaqtyng bala­syn nege bermeysinder? KSRO-da 30-oryn alyp otyr ghoy. Eng bolmasa, sony kórip, alys auyldaghy balalar: «Bizding aghalarymyz da jetip qalghan eken ghoy» dep talpynady ghoy» deytin. Búl - bir mysal. Endi Tәuelsizdikting naqty bergenin aitayyn. Sóitip jýrip, men armandadym: «Nege qazaqtyng ghana balalarynan komanda jasaq­tamaymyz?! Nege, Qayrattyng qú­ramynda bir-eki-aq, ary ketkende ýsh-aq qazaq futbolshy bolady? Nege, birdi-ekili bolmasa, jýgiru­den, kýresten, bokstan sportshylar joq» dep jýretinmin. Eki-ýsh ret úmtyldym, biraq, Kenes odaghynyng kózi qyraghy, júdyryghy auyr, rúqsat bol­mady.

- ...1991 jyly «Sport» gazetine redaktor bolyp taghayyndaldym. Sol kezde Tәuelsizdik aldyq. Tәuelsizdikting birinshi bergen jemisi - taza qazaq bala­larynan «Namys» komandasyn qúrugha mýmkindik tudy. Búl - bostandyqtyn, Tәuelsizdiktin, egemendikting arqasy. Eger sol kezde qazaq qoghamynyng tek qana sporty emes, mәde­niyetimizde, ónerimizde, әdebiyetimizde, auyl­sharuashylyghymyzda, auyr óner­kәsipte mamandar dayyn bolyp, әrqaysysy bir-bir salany jetelep ketkende, mýmkin, býgingi Qazaqstannyng jaghdayy basqasha bolar ma edi? Bizding kómirimizdi, altyn-kýmisimizdi basqalar basqaryp otyrmas pa edi? Áriyne, túm­syghymyz tasqa tirelip qal­dy degen sóz emes. Últtyq qúndylyq­tarymyzdy ary qaray, shamamyz kelgenshe, damyta beruimiz kerek. Biraq, mening oiym, bizding úly klassikterimiz, úly qayrat­kerlerimiz armandaghanday, taza, últtyq memleket, esh qospasy joq Qazaq eli bolyp shyghu býgingi tanda óte qiyn sekildi. Biraq tәube, bostandyq alghaly kóptegen jaqsy ister jasaldy. Týnek basyp, ashyl­maytynday bolyp túrghan joq, shýkir!

- Qazaq sportyna bir sholu jasap kórinizshi. Jalpy, qazaq sporty qanday?

- Shyndyghynda, absolutti tәuelsizdik degen joq. Ol bolmaydy, eshuaqytta. Nege deseniz, býkil shekaramyzdy jauyp alyp, tóbemizge shatyr qoyyp, Qazaq memleketi ghana bolyp, júmyrtqanyng ishinde ómir sýruimiz - mýldem, mýmkin emes nәrse. Tәuelsiz elderding de, tәueldi jaqtary bolady. Ol sportpen baylanysatyn el­der, sporttyng jarysyna baratyn elder, jattyqtyrushy shaqyru, t.b. Al osy salagha kelgende, janaghy aityp otyrghan, aq kiyimning ishinen qyzyl jipshe kórinip túrghan tamyrlar bar. Ol - әlemdik qauymdastyq. Norvegiya sekildi bólek otyrghan, jan-jaghy su, aqnәsildi, әdemi memleketting qúramynda býgin shoyynday qara sportshylar Nor­vegiyanyng tuyn kóterip, sol ýshin shayqasyp jýr. Al Germaniyanyng futboldan qúrama komandasynda qaranәsildi Asamoa degen jigit alangha shyqty. Kerek bolsa, taza qandy nәsil bolamyz dep, әlemge aibat shegip, dýniyeni qangha bóktirgen osy nemis memleketi bolatyn. Sol sekildi әlemning aq elinde qara sportshylar, qara elinde aq sport­shylar órip jýr. Múnyng bәri - sol mem­leketterde tughan adamdar emes. Yaghny últtyq qúndylyq, memlekettik erekshelik degenderding barlyghynyng qyrlary mýjilip, býgingi tandaghy sportta 20-25% basshylary, jattyqtyrushylary bolmasa, últtyq quatpen olimpiadany jenip alayyq degen oilar mýldem joq.

«Londonnan bәlenshe medali әkelip, 205-208 memleketting ishinde alghashqy ondyqqa, bestikke, jiyrmalyqqa ilinsem boldy» degen oy әlemning kez kelgen elining tóbesinde, qazir qúiynday ýiirilip túr. Onyng ishinde Qazaqstan bólek emes. Bizding qúramamyzdaghy olimpiadagha baratyn shetel sportshylarynyng kýn sanap kóbeyip jatqany sodan. Búl - әlemdik ýrdis. Búdan qútylu joq, mening oiymsha, dýnie qayta jaratylmasa. Isting mәnisin bilmeytin, tek syrttan ghana kóz salyp, keybir adamdar­dyng qisyq sózin shyndyqqa balap, altyngha baghalaugha bolmaydy. Qay memlekette bolsa da, sol salanyng basshysy, men osynday tabys әkelemin demese, isting basynda ol jýrmeydi. Men erteng Londongha barghanda bir medali әkele almaymyn dep aitu sol salanyng basshysyna jaraspaydy. «Londonda ótetin olimpiadadan ýsh altyn medali alyp kelemiz» dep otyr, bizding sport mekemesining basshysy - Talghat Er­megiyaeev myrza. Qazirgi tanda, res­pub­likamyzgha kóptegen sheteldik sport­shylar alyp keldik. Múny men ashyq aitamyn. Olar - býgingi tanda altyn medali alugha jarap túrghan sportshylar. Eger osy oliym­piadada ýsh altyn medali nemese odan da kóp alsaq, sonyng basym bóligin syrttan kelgen sportshylar enshilep beredi-au deymin. Olimpiadadan altyn alu - óte qiyn jaghday. Ol, birinshiden, sporttyng qay týrinen bolsa da, Alla taghalanyng núryna bólenip, asqan talantty bolyp tuyluy kerek. Uaqytynda kózge týsip, negizgi tәr­biyelenetin jerge keshik­tirilmey berilui tiyis. Osy jaghynan biz kesh qala beremiz. Qazaqtyng myqty balalary auylda tuylady dep jatamyz. Búryn, solay bolatyn. Qazirgi uaqytta bilmeymin... Auyldyng jaghdayy da býgin, onsha, jaqsy emes. Suy taza emes. Ata-analary kóp azap kóredi. Azapty adamnan tughan bala ózining mým­kinshiliginin, qúry­ghynda, 10-20 payy­zyn joghaltyp tuady. Elbasy aituynday ai­tady: «Auyldy qoldandar! Auyldyng spor­tyn kóterinder!» dep. Ol kisining sózin qaghyp alghan qúzyrly organdar satylap tapsyrma berui kerek, ol ary qaray oblysqa, audangha, auylgha jalghasyp jatsa... Ókinishke qaray, bizding elimizdegi sport salasynyng jýiesi búzylghan. Oblystyng sporty oblystyng әkimshiligine baghynady. Oblys­tyng sport basshysy sport ministrin tanyp, sәlem bergenimen, onyng aitqanyn iste­meydi. Óitkeni ministrlikten ailyq alyp otyr­ghan joq. Áriyne, eger ministrden bastap, eng tómengi, auyldaghy sport nús­qaushysyna deyin, bәri - últjandy, bәri: «Últym ýshin qyzmet qylam!» deytin bolsa, búl oryn­dalar edi. Ókinishke qaray, adam­dar­dyng jan-dýniyesin biylegen arman-tilekting ishinde kóp bóten nәrseler jýr. Ómirding talaby dep qarap, ol ýshin ony kinәlaugha bolmaytyn sekildi. Áli de kesh emes. Elimizdegi sport salasynyng buyn­darynyng bәrin bir ortalyqqa baghyndyru kerek. Biz - tútas elmiz. Sondyqtan, sportty, auyl­sharuashylyqty, ónerkәsipti, t.b. sala­lardy bir ortalyqqa baghyndyru kerek. Sonda ghana Elordada aitqan sóz auylgha deyin jetedi. Bolmasa, oblystyng sport basshysynyng baghynary - sport miy­nistri emes, oblystyng әkimi. Ákimge jaqsa boldy, qazaq sportynyng qayda ketip bara jatqanynda onyng sharuasy joq. Ol ózining bilgeninshe jasaydy. Al, onyng sportty qanshalyqty biletini - ózine ghana ayan.

- Jankýieri óte kóp sport týri - futbol ghoy. Qazaq futboly jóninde ne deysiz?

- Futbol - sporttyng tóresi, qúdiretti týri ghana emes, әlemdegi tórtinshi biznes. Onyng qymbattyghy sonda jatyr. Biznesti sapyrylysqan aqsha dep qana emes, ol - jaqsylyqtardy jasaytyn, infraqúry­lym­darymyzdy jetildiretin tәsil dep qarauymyz kerek. Osydan on jyl búryn bizding futbolymyzdy zorlap Europagha qosty. Sol kezde pikir súraghandardyng biri men edim jәne futbolymyzdyng Europagha qosyluyna ýzildi-kesildi qarsy boldym. Qarsylyghym, birinshiden, biz - Aziya mem­leketimiz. Nege Aziyanyng memleketi Europagha qosyluy kerek? Bireuler: «Jerimizding 14 payyzy Europada jatyr ghoy» dedi. Men aittym: «Jerimizding 86 payyzy Aziyany qamtidy ghoy» dedim. Qaysysy jenu kerek? Mening oiymsha, sol kezde futbolymyzdy Europagha qosyp jibergender, birinshiden, futboldy damytudan góri, tamashalaugha әues adamdar boldy. Ekinshiden, bizding fut­boly­myzdyng manayyndaghy jattyq­tyrushylardan bastap, oiynshylaryna deyin 90 payyzgha tayauy europalyq últtyng ókilderi edi. Olargha Aziyada futbol oinau qiynnyng qiyny bolatyn. 1994 jyly túnghysh ret Hirosimada ótken Aziya oiyn­daryna, odan keyin Aziyanyng futbol chem­pionatyna qatystyq. Men futbol koman­dasymen birge irikteu oiyndarynda Aziya memleketterin araladym. Sonda bizding futbolshy­larymyzdy Aziya mem­leketteri ýrpiyip qarsy alatyn. Mysaly, Qytaydyng futbol komandasy 100 payyz qytay últynan tú­rady. Korey­diki, Siyn­gapurdiki, Taylandtiki de sonday bolatyn. Sol kezdegi mem­leketimizding sporttaghy sheneunikteri tez­detip, sýirep aparyp, UEFA-gha qosyp ji­berdi. Qosylu ýshin bedel salyndy, ta­nystyq jalghasty, qarjy da ketti. Endi sonyng jemisin jep otyrmyz. Barghan jeri­mizden bes-alty dop arqalap kelemiz. Ótkende qyzdarymyz bir oiynnan 16-17 dop arqalap keldi. Úyat emes pe? Namysqa tie me? Tiyedi ! Jerge qarata ma? Qaratady. Bizge osy kerek pe edi? Áriyne, Europanyng futbol qauym­dastyghy - óte bay úiym. Olar jyl sayyn bizge futboldy damytu ýshin milliondaghan dollar aqsha beredi. Onday zang Aziyanyng konfe­de­rasiyasynda da bar, biraq qarjysy azdau, degenmen týzelip keledi. Al negizinen qay elding futbol úiymy bolsa da, eng biyik maqsat bireu-aq. Ol - sol elding futbol qúrama ko­mandasyn qúrlyqtyq chempio­nattyng finalyna, yaghny segiz komandanyng qata­ryna kirgizu. Euro­pada búl finalda 32 komanda qalady. Búl - barlyq elderding futbol qúrama­synyng negizgi maqsaty. Yaghny biz Europanyng futbol federasiyasynyng qúramyna qosylu arqyly búl armany­myzdy, mindetimizdi, josparymyzdy, ke­minde 50 jylgha shegerdik. Europanyng futbol biyigine jetemin degenshe, olar búltqa ótip ketedi. Sóitip, quyp jýremiz. Al Aziya arqyly baruymyzgha bolar edi. Búl - bizding kemshiligimiz jәne qateligimiz.

- Nesagha, qay kezde de uaqyt óz degenine kóndiredi ghoy. Sol sebepti, týiinsóziniz.

- Maqsatym bireu-aq. Ol - qaytsem, Qa­zaq memleketin jaqsy jaghynan kóremin degen armannan túrady. Árkim óz isine, óz Otanyna adal bolsa eken. Sonda ghana aityp otyrghan jaqsylyqtar keledi, kem­shilikter ketedi. Qazaq memleketining qa­ryshty qadamyn, shanyraghyna kýn sәu­lesin jarqyratyp, ósetin zamany keledi, әli-aq. Soghan ruhymyzben jalghasyp ja­tayyq. Elimizge amandyq tileymin.

- Raqmet!

«Alash ainasy»gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5441