Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Ádebiyet 8026 30 pikir 13 Qyrkýiek, 2021 saghat 17:54

Sәbitti de satqan, abaqtygha jappaghany bolmasa...

Tobyghynan da qaqqan, atpaghany bolmasa... 

«Esildey esip jatqan kónili bar,
Sәbene ókpeleytin «qay antúrghan?!»

Qasym Amanjolov

Filologiya ghylymdarynyng doktory Kýlәsh Ahmetovanyng búl maqalasy әdeby ortany, jalpy oqyrman qauymdy bey-jay qaldyrmaytyn shyghar dep oilaymyz. Óitkeni maqalady qazaq әdebiyetining klassiygi Sәbit Múqanovqa qatysty  orynsyz aitylyp jýrgen syn-estelikterge ótkir jauap berilgen. Avtor alash aradagerlerining shygharmashylyghy men ómirbayany turaly alghash jazghan әdebiyetshi-ghalym Sәbit Múqanov ekenin esimizge salady. Maqalady Sәbit pen Ghabiyden Mústafinning arasyndaghy salqyndyq ta sóz bolady.

Redaksiyadan.


Kýlәsh Ahmetova, filologiya ghylymdarynyn doktory:

Sәbit Múqanov, eng aldymen, klassik jazushy!

Byltyr, 2020 jyly qazaqtyng bas aqyny – Abaydyng 175-ke  kelgen mereyli jylynda Sәbit Múqanov ta 120 jasqa toldy! Mereyli jasqa kelgen túlghany ensiklopediyanyng hronologiya izimen sydyrtyp, «dejurnyi» sózdermen  jazugha da  bolady. Biraq býginde Sәbit Múqanovqa ol – jol emes. Kózin kórgenderding birauyzdan aituyna qaraghanda  darhandyghy daladay, kónili jas baladay Sәbennin  últqa sinirgen enbegi, úrpaqqa qaldyrghan ruhany múrasy úshan teniz. Sonyn  barlyghynan habarsyz  býgingi jastar Sәbit Múqanovty tek jazushy ghana dep tanidy. Sebebi mektep oqulyqtarynan Sәbit Múqanovtyng ysyryla-ysyryla  shyghyp qalghany qashan… Al  joghary oqu oryndary klassikalyq standarttyq  jýieden aiyrylyp qalghaly, «orys oiyna kelgenin isteydinin» kerimen jýr…   Shyndyghynda Sәbit Múqanov – sanqyrly  Túlgha. Sanqyrlylyghy sol, keybir múrasy әli rettelip te, zerttelip te bolghan  joq… SÁBENG degen atty  qarapayym  halyq Sәbit Múqanovqa  jasy da,  basy da  jas kezinde-aq bergen.  Jasyratyny joq, ol tústa Sәbenning ózi  aldymen Sәkenge aityp, sonan son  ózi jetektep әkelip ortagha qosqan  Ghabiyti de,  Ghabiydeni  de әdebiyet  deytin  alamannyn  ýzengisine ayaq salghany bolmasa, Sәbit Múqanovsyz  «tyrp»  ete almaytyn  kezderi. Bizding maqsatymyz at jarystyru emes. Biraq biri  bilmey, endi biri  jaqsy bile túra «Sәbenning atyna  bәri jarasadynyn» kerimen  jymysqy oilaryn ótkizbek bolghany qynjyltady. «Halyq aitsa, qalyp aitpaydy, – degenge jýginer bolsaq, býkil Qazaqtyng kónilinen shyghyp, sýiikti Úlyna ainalu ýshin tek klassiyk-jazushy bolu azdyq etedi. Qazirding ózinde jasy darday ataghy narday bolghanmen, qadir-qasiyeti ala-qúla  «klassikter» az ba aramyzda?.. Osy túrghydan alyp qaraghanda Sәbenning shoqtyghy qalamdastarynan da, zamandastarynan da әldeqayda biyik!

Sәbit Múqanov – tuma talant. Tuma talant eshkimnen «qaryzgha»  sóz de, bóz de súramaydy.  Kókeyine kelgen kólgósir oiyn tógip-tógip aitady da, onyng qayyrymyna qayrylyp ta qaramaydy. Al jasandy talanttar qinalyp jazghan enbegin elemegen elding esin alyp әlek. Ol elenip, eskerilgenge deyin  tamyr-tanysqa da, ýkimetting esigine de  damyl joq.  Ondaydy  halyq  kórmeydi emes,  kóredi,  bilmeydi emes, biledi. Sәbene  búl túrghydan zamandastary da, qalamdastary da tipti qúrdastary da min tagha almaydy. Qayta ese jiberip alghandardyng kóshin Sәbit Múqanov bastap túrghan shyghar.  Basy  dau men daqpyrttan  arylmauynyn  da bir  sebebi  osynda bolsa kerek. Sondyqtan Sәbeng turaly  sózdi «auyrdyng ýstimen, jenilding astymen» sipay aitu  ishine syr býkken  adamnyn  ghana  sózi boluy mýmkin. Sәbit Múqanovtyn  býgingi  jaghdayyna ol jón emes.

Sonymen, Sәbit Múqanov  kim?! Sәbit Múqanov, eng aldymen, klassik jazushy! Oghan eshkimning dauy joq. Sәbit Múqanov 73 jyldyq ghúmyrynda qazaq әdebiyetining barlyq janryna qalam tartyp, oqyrmandarynyng mahabbatyna bólengen qazaqtyng eng sýiikti jazushysy! Sәbenning eng sýiikti jazushy ekendigin dәleldeytin oqyrmandarymen aradaghy hattar.  Sol hattar qazir Memlekettik arhivte 141 tom bolyp saqtauly. Ony Sәbeng óz qolymen tapsyrghan. Hat taqyryby әraluan. Kórkem shygharmasyn  oqushy izdep jýrip oqysa, eliktese, erinbey-jalyqpay avtorgha  hat  jazsa, jazushy  baqyty degen   sol emes pe?! Qúdaygha tәube, qazaq aqyn, jazushydan   kende emes. Biraq olardyn  bәrine birdey  múnday baq  búiyrmaghan. Ol basy ashyq shyndyq. Ol hattardyng keybirin Sәbeng múrajayynyng diyrektory aqyn Ádilghazy Qayyrbekov 2018 jyly qúrastyryp shyghardy. Sәbene kelgen hatta Sәbeng jazghan hatta amandyq-saulyqtan  bastalghanymen, aghys arnasy әrtýrli. Bir hatta tarihy faktige kezdesesiz, bir hattan sayasy syr úghasyz. Al endi bir hattan Sәbenning meyirimdi dausyn estip, shiryghyp shygha kelesiz. Mәshhýr-Jýsip Kópeev, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Maghjan Júmabaev, Qayym Múhamedhanovtardyng Sәbit Múqanovqa jazghandary aty hat demeseniz  móldiregen mәdeniyet, túnyp túrghan tariyh. Damyghan elderding mәdeniyetinde tarihy túlghalardyng hattaryna qúrmetpen qaraytyny da sondyqtan. Bizde  epistolyarlyq janrdyng zertteluindegi olqylyqtardyng obektivti de subektivti sebepteri bar. Sәbit Múqanov shygharmashylyghynyn  epistolyarlyq janry býkil bir  últtyng mәdeniyetindegi  aristokrattyq tekti dәleldeytin birden-bir fakt. Sondyqtan qazaq jastarynyng boyynan qúrdymgha ketip bara jatqan hat jazu mәdeniyetin qayta  qalyptastyru      qajet. Ol – túlghatanuda da, qoghamtanuda da taptyrmaytyn qúral. Qazaq әdebiyetining ghana emes, mәdeniyetining de tarihynda oqyrmannan hat aluda da, oqyrmangha hat jazuda da kósh basynda Sәbit Múqanov túr!

Ghabit Mýsirepov, Ghabiyden Mústafiyn, Sәbit Múqanov

Alash azamattary turaly jazghan alghashqy ghalym

Sәbit Múqanovtyng ensiklopediyalarda ghana bolmasa, shygharmashylyghynda óte siyrek aitylatyn taghy bir qyry audarmalary. Kenestik jýiening kezinde eng aldymen  óz elinde  óz últy  qadir- qasiyetin aiqyndaghan   shygharma ghana shet elde súranysqa ie bolatyn. Audarylatyn. Al Sәbit Múqanovtyng kórkem shygharmalary dýniyejýzining 46 tiline audarylghan. Olardyng ishinde әigili orys, aghylshyn, qytay, fransuz tilderine audarylyp, birneshe milliondaghan tirajben tarasa, keybir shygharmalary әlemdik әdebiyet hrestomatiyasyna engen. Sәbit Múqanovtyn  shygharmalaryna Aleksey Tolstoy, Leonid Leonov, Aleksandr Fadeevterden bastap odaqtas respublikalardyng ózimen  terezesi teng talay danqtylary qúrmetpen pikir bildirgen. Qazaq jazushylarynan shygharmasy  orys, fransuz  tiline eng birinshi bolyp audarylghan da Sәbit Múqanov («Syn baya». Mәskeu, 1935). Tipti  Parijden oralghan Mirzoyan «Súlushash» romanynyng fransuz  tilinde baspadan shyqqaly jatqanyn aityp, Sәbit Múqanovtan sýiinshi súrap  quantqan. Búl – 1936 jyl.

Al  Sәbit Múqanovtyng qalyng búqara bile bermeytin  endigi bir qyry mektep oqulyghynan bastap,  joghary oqu oryndarynyng studentterine arnayy jazghan oqulyqtary men oqu qúraldary. Yaghniy, Sәbit Múqanov – GhALYM!   Akademiktik ataq ghylymda ashqan janalyqqa, ne ghylymgha  qosqan eleuli enbekke beriledi degenimizben, saylaumen keletin ataq  bolghandyqtan keyde  baq, al keyde «bap» shabady. Sәbene  akademiktik ataq   óz ayaghymen  kelgen (1954). Sebebi, Sәbit Múqanov Qazaq KSR Ghylym akademiyasynyng tolyq mýshesi (akademiyk) bolghangha deyin-aq  bilim-ghylym salasyna   kirisip,   qazaq balasyn mektep oqulyghymen qamtamasyz etu maqsatynda («Qazaq  Ádebieti»:   hrestomatia. Orta mekteptin  8-klasina arnalqan qurastirqandar: S. Muqanov   Q.Bekqogin.  Qazaq memleket baspasi. Alma-Ata ,  1941)   KazPIY-de  ýshinshi kursta  oqyp jýrgen  Qalijan Bekhojindi sooavtor etip  qúrastyrghan.  Al orta mektepting 9-klasyna arnalghan  «Qazaq  әdebiyeti» oqu qúralynyng HIH ghasyrdyng ekinshi jartysy men HH ghasyrdyng basyndaghy әdebiyettin  birinshi basyluyn S.Múqanov   H. Júmaliyevpen   birge  jәne redaksiyasyn basqara otyryp, qazaqtyng memlekettik oqu qúraldar baspasynan (Almaty, 1948) shygharghan.  Al 1932 jyly «HH qasirdagi  Qazaq  әdebijeti» «Qazagistan  baspasinan» jaryq kórgen. Ghylymy enbek – kórkem shygharma emes… Ádebiyetke kesh  kelgen Sәbennin  osy ghylymiy-zertteu  enbekti jazugha bel sheshui kózsiz batyldyq. Múnday batyldyqqa  adam eki jaghdayda ghana  baruy mýmkin. Birinshiden, ózining mýmkindigine  óte senimdi bolghanda, ekinshi,  aitpaugha  bolmaytyn  qajettilik tughanda. Sәben  osy eki sebeptin  ekeuine de dayyn bolghan. Birinshiden, Sәbit Múqanov HH ghasyrdyng 20-jyldary qaynaghan  әdeby aitystardyn  bel ortasynda  jýrgeni «Enbekshi qazaq» gazetinen  belgili. Sol   aitystar Sәbennin  qalamyn úshtay týsti. Ekinshiden, bilim dengeyining kemshindigin tilge tiyek etken Qoshke Kemengerovting synyn  oryndy qabyldaghan Sәbeng joghary bilimin jan-jaqty jetildirgen (qaranyz: Sәbit Múqanov 1923-1926 – Orynbordaghy júmysshy fakulitetining studenti, 1928-1929 – Leningrad uniyversiytetining studenti», 1930-1931-Mәskeu. Akademiyalyq Marr atyndaghy til bilimi institutynyng aspiranty, 1931-1936 – Mәskeu. Qyzyl professorlar institutynyng aspiranty boldy). Sәben  «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» (1932)  tarihyn  kimning kim ekenin tanyp, ghylymy kózqarasy qalyptasqan kezde jazdy. Ahmet Baytúrsynúlynan bastaghan shygharmashylyq portretter gallereyasyn Dulatúly Mirjaqyp, Qarashúly Omar, Júmabayúly Maghjan, Torayghyrúly Súltanmahmút, Dónentayúly Sәbiyt, Kýleyúly Berniyaz, Áuezúly Múhtar, Aymauytúly Jýsipbekpen ayaqtaghan. Súltanmahmúttyng 1920 j., Qarashúlynyng 1921 j., Kýleevting 1923 j. dýniyeden ótkenin eskersek, olardyng shygharmalarynyng bas-ayaghyn jinap alu  túrmaq  ómirbayanyn qúrastyrudyn  ózi onaygha soqpaghany aidan anyq. Al týrmede otyrghan Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan, Jýsipbek, Múhtardyn  jaqyn-juyghynyng ózi manyna jolamay qashqaqtap jýrgende Sәbit Múqanov  monografiyasyna «halyq jaularyn» ghylymiy-zertteu obekti  etip aluy  ólimge  bas tigumen para-par. Sәbennin  osynday qiyndyqtardy belden basyp, bas tiguinin  sebebin sәbittanushy Túrsynbek Kәkishevtin: «Qaytyp oralar-oralmasy belgisiz, erteni búlynghyr túlghalardy tarihta qaldyru maqsatynda jazdy» – degen, akademiyalyq tújyrymynyn  dúrystyghyn uaqyt dәleldep otyr. Sәbit Múqanovtyng búl monografiyasy  jaryq kórgen boyda  «alash qayratkerlerine tribuna berilgen enbek» – dep, oqyrmannyng qolyna tiymey jatyp, kitap týrmesine qamaldy. Búl – 1932 jyl. Sonda Sәbit Múqanov alash qayratkerlerin maqtaghan ba, dattaghan ba? Qaysysy basym? Dattasa, sol kezdegi ýkimet gazet-jurnaldar arqyly avtoryna da,  kitabyna da  jarnama  jasamay  ma?  Qúzyrly organdar Sәbenning enbegin ondy-soldy paydalanbay ma?  Partiyalyq alghysty jaudyrmay ma? Marapattyng týr-týrin ýiip-tókpey me? Joq. Onyng bir de biri bolghan joq. Baspadan shyqqan  boyda-aq kitap týrmesine týsuining ózi  avtorgha endi «shalys» bassa,  jaghdaydyng ushyghatynyn  «eskertip» túrghan joq pa? Soghan qaramastan Sәbeng keyipkerlerining eshqaysysynan da bas tartpaghan. 1988-1989 jyldary  alash azamattary aqtalyp, olardyng ómirbayanynan bastap shygharmalarymen oqyrmandy tanystyru qajettigi tughanda M.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutynyng qyzmetkerlerine eng birinshi kómek qolyn sozghan Sәbit Múqanovtyn  osy  «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» bolatyn. Sәbenning enbegin  institut ghalymdary basshysy da, qosshysy da qarady. Árkim óz keregin izdedi. Tapty. Aldy. Sebebi, búl – alash azamattarynyng ómirbayanynan bastap shygharmalary taldanghan   jalghyz enbek    bolatyn.  Sondyqtan Sәbenning osy enbegin talay  ghalymdar kósip-kósip paydalandy.  Qúdayyn úmytpaghandary dayyn asqa tik qasyq bolghandaryn qanaghat tútyp, dissertasiyalaryn u-shusyz qorghap aldy. Al «janalyq» ashqysy kelgender Sәbenning teoriyalyq taldauda sayasy astarmen әdipteytin tústaryna kezige qalsa, әlipting sonyn baqpay-aq baspasózderde  jalaulatyp jatty. Bir qyzyghy, alash azamattaryn ózderi aqtap alghanday órekpidi.  Ghylym mәdeniyetine jaraspaytyn osy әdetten  әli de aryla almay kelemiz. Eng soraqysy, Sәbenning alash azamattaryn qazaqtyng últtyq әdebiyettanuynyng ghylymi  ainalymyna eng birinshi bolyp engizip   otyrghanyn  «kórmedi».

Qaranyz. A. Baytúrsynúly  turaly Sәbit Múqanov: «Qazaq tilining negizin jasap, qazaq mektebinin  irgesin qalaghan alghashqy adam – Ahmet. Ahmetting búl tarihiy   enbegi baghalanbay qalmaq emes» – degeni   qazaq eli barda onyng últtyq mektebi bar. Qazaq mektebi bar jerde Ahmet Baytúrsynov esimi úmytylmaydy  degeni ghoy.  Ne bolmasa M.Júmabayúly turaly: «Abaydan keyin til ónegesinde Maghjannan asqan aqyn qazaqta joq» degendi de ózge emes, Múqanov aitty. Sәbit Múqanovtyng Maghjangha bergen osy baghasyn qay maghjantanushy janarta aldy?! Ghylymnyng ósip-órkendeu jolynda әrkim ózine ynghaylysyna qaray bet búryp jatqanda Sәben   qazaqqa qajettini, ghylymnyng oisyrap túrghan túsyn  tolyqtyrugha  bel budy. Al býgingi el aman, júrt tynyshta  Sәbit Múqanovtyng sol  azamattyghyn  qay akademiyk  qaytalay alady? Sondyqtan Sәbit Múqanov – qazaq  әdebiyettanu ghylymynda shygharmashylyq portret jasaghan túnghysh ghalym!

«Meni Sәbitting qasyna qonggha rúqsatyn bersin…»

Shygharmashylyqpen ainalysatyn túlghalarda ózining erterekte jazghan-syzghandaryn qayta qarap otyratyn әdet bar. Sol әdet Sәbende de bolghan. «Qara taqtagha jazylyp jýrmender, sheshender» degen maqalasy (1923 j.) әli «el auzynda». Sәbit Múqanov osy maqalasyn qayta qarap, sayasy sauaty jetilmegen, joghary bilimsiz kezinde jibergen qatesin týsindirip, maqala arqauy bolghan keyipkerleri Kenesary, Shoqan, Abay, Ahmet Baytúrsynúlyn qayta qarap, oy eleginen ótkizdi.  Sonyng nәtiyjesinde  «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» (1932), «Qazaqtyng HVIII-HIH ghasyrdaghy әdebiyetining tarihynan ocherkter» (1942), «Jarqyn júldyzdar» (1964) atty ghylymiy-zertteu enbekteri jeke-jeke kitap bolyp shygha keldi. Ókinishtisi, josparyndaghy biraz dýniyelerge qosa Ybyray Altynsaringe de ýlgermey ketti. Soghan    qaramastan ghylymy zertteu enbekterining qay-qaysysy da qazaqtyng últtyq ghylymynyn, mәdeniyetining qorjynyna olja bolghanyn  baghalauymyz kerek. Osy enbekterining ishinde  «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» atty (1932) 450 bettik   enbegin qayta bastyrugha oqtalghan Sәbeng latyn әrpinen kirillisagha týsirip,  1963 jyldyng 14-qantarynda Qazaqstan Jazushylar Odaghyna  hat jazypty. Hat tarihy qújat bolghandyqtan tolyq keltireyik.

«Qazaqstan Jazushylar Odaghyna

Mening 1929-1930 jyldary «HH-ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti» (bayshyl-últshyl dәuir) esimdi kólemdi enbek jazghanymdy, ol enbekting 1932 jyly latyn әrpimen qalyng kitap bop (450 bettey) basylyp shyqqanyn bilesizder. Kitaptyng óz túsynda bayshyl-últshyldyq iydeologiyany әshkereleude birtalay roli oynauy mәlim. Odan beri 30 jyl uaqyt ótti. Kitap qaytalap basylghan joq. Kulittyng beleng alghan kezinde «búl kitapta bayshyl-últshyldargha tribuna berildi» dep meni bireulerding kinәlaghanyn da bilesiz. Qazir mening osy kitapqa taghy da oralghym keledi, óitkeni eleuli kemshilikterimen qatar, kitap qazirgi «bayshyl-últshyl» degenning ne ekenin jaqsy bilmeytin jastargha paydaly da siyaqty. Kitapty qayta qarar aldynda Jazushylar odaghynyng jәrdemi kerek siyaqty, sondyqtan, osy kitaptyng búrynghy redaksiyasyn Jazushylar odaghyna oqytyp, onyng qanday syny jәne talaby baryn bilgim keledi. Osy maqsatpen, kitaptyng mashinkagha orys әrpimen basylghan bir danasyn Jazushylar odaghyna berudi maqúl kórdim. Endigi sóz, odaqtiki».

Ókinishke oray Sәbit Múqanovtyng ótinishi qazaqtyng últtyq әdebiyeti ýshin ózekti bolghanyna qaramastan, Odaq qoldamaghan. Ótinish Odaqtan qoldau tauyp, iske assa, ar jaghynda alash azamattaryn da aqtaugha bir-aq qadam emes pe? Sebebi  1957 jyly Sәken, Iliyas, Beyimbet aqtalghannan keyin alpysynshy jyldary alash azamattaryn aqtau jónindegi mәsele Jazushylar Odaghynda oqtyn-oqtyn kóterilip otyrghan. Sәbeng ótinishining ayaqsyz qaluy tek «avtor men Jazushylar odaghynyng tóraghasy arasyndaghy arazdyqqa ghana  qatysty ma, joq basqa da sebebi bar ma» degen oimen sәbittanushy Qúlbek Ergóbekovke qonyrau shaldym. Qúlekeng mәn-jәidi bilgen song birden: – Ol jyldary odaq tóraghasy kim eken, Ády Shәripov pa? – degende: – Joq, Ghabiyden Mústafiyn, – dedim.  A-a, ol kezde Mústafin bolsa, ol kisi Beysekenning de (Beysenbay Kenjebaevty aitady – AK) «alash azamattaryn aqtau kerek» degen úsynysyna renjip, betin qaytarghandaghy dialogyn sózbe-sóz aityp berdi. Qúlekenning búl kezenning biraz uaqighasynan jaqsy habardar bolghany maghan qamshy saldyrmady. Ári qaray: «Ghabiyden Mústafinning alashshyl Orynbek Bekov ýshin ghoy alash  qayratkerlerin  qalamay jýrgeni, tipti qarsy bolghany», – dep eptep habarym bar otbasylyq dramany qolmen qoyghanday bayandap berdi. Sonan son: «Mústafin búl rayynan  tek dýniyeden  ozarynan eki jyl búryn ghana qaytty  ghoy», – dep Beysenbay Kenjebaev pen Ghabiyden Mústafin  arasyndaghy tarihy әngimeni taghy da kuәlikke tartty. «Qúleke, osyny nege jazbaysyz?» – dedim. «Jazamyn. Jazamyn ghoy. Qolym tiymey jatyr», – dedi ol. Sonymen Sәbennin  Jazushylar Odaghynyng tóraghasyna óz qolymen tapsyrghan «HH ghasyrdaghy qazaq әdebiyetinin» (1932) mashinkagha basylghan bir danasy Memlekettik arhivke jetpegen bolyp shyqty. Odaq tóraghasyna monumentalidi enbekting ishi únamady ma, joq syrtyndaghy Múqanúly Sәbiyt degen avtory únamady ma, qalay bolghanda da Sәbit Múqanovtyng ótinishin qoldamaghan. Mýmkin, Sәbendi de, kitabyn da qoldamaytyn  jauabyn sol sәtte-aq aitty  ma  eken degen de oy keledi. Sebebi sol jyldardaghy Jazushylar Odaghynyng arhiv qújattary Sәbene degen salqyndyqty ghana emes, tipti agressiyany da anghartady. Al Sәbenning karta oinamaytyn, ang atpaytyn meyirimdi minezi, anayy sózge de  әuestenbegenin shappa-shap әngimelerinen kórinedi. Sәbenning sol «әlsizdigin» de, anghaldyghyn da qúrdastary jaqsy paydalanghan. Sәbeng men Odaq basshylarynyng arasyndaghy әngimeni osy jerden-aq toqtatugha bolar edi. Eger «Sәbit – satqyn» degen aqiqatqa bergisiz anyzdar bolmasa… Búl anyzdardyng halyq auyz әdebiyetindegi anyzdardan aiyrmashylyghy kýni keshe HH ghasyr ortasynan aughanda dauyl da, jauyn da basylyp, el oryngha otyrghanda aitylghandyqtan, «kim aitty, nege aitty?» degendi tauyp alu onsha qiyngha  sogha qoymaydy. Biraq «jabuly qazannyng qaqpaghyn» ashqysy kelmeytinder әlsin-әlsin  Sәbit Múqanovty  ayyptaudy  әlsiretip almas ýshin әr jyldarda túzdyqtap otyrudy әdetke ainaldyrdy… Qarapayym oqyrman әdebiyet pen mәdeniyet tónireginde bolghan tarihy uaqighalardyng shyndyghynan habarsyz bolghandyqtan, qoldan jasalghan  «anyzdy» aqiqattay  qabyldaydy. Al  basynda Sәbit Múqanovtyng Ghabiyden Mústafinmen  arasyndaghy tanystyq  óte jaqsy bastalghan. Sol dostyqtyng әserimen Novosibirden bala-shaghasymen aryp-ashyp kelgen Mústafindi Sәbeng men Mәriyam apay ýilerinde alty ay panalatypty. Tatu-tәtti kýnderding birinde Ghabiydenning keshke  qas qaraya bastaghan sәtte ýiden shyghyp ketetin kýndegi  әdetinde Sәbeng syrtta bolady da, ýiden shyqqan Ghabiydenning qoragha sharbaqtyng esigin ashyp, bir kisini kirgizip alghanyn kóredi. Ekeui Sәbeng otyrghan әjethananyng  irgesine kelip sóileskende әngime barysyn ap-anyq estigen Sәben, óz qúlaghyna ózi sener senbesin bilmey, sonyna deyin tyndaugha bel buady. «Qonaghyn» auladan  shygharyp salghan Mústafin ýige kirgen  song ashugha bulyqqan Sәbeng Ghabiydenge qatty keyiydi. Sonda  Ghabiyden Mústafin NKVD-gha  Sәbeng turaly mәlimet berip jýrgenin moyyndaghan. Aty-jónine deyin aitqan. Qansha aghynan jarylugha tyrysyp, juyp-shayghanmen ashuly Sәbeng rayynan qayta qoymaghan, tipti «sengen qoyym sen bolsan» degenning kerimen «dosyn» ýiinen quyp shyghugha deyin barghan. Sodan bastap dostyqtaryna  syzat týsken. Uaqyt óte kele  otbasylyq aralastyq qayta jalghasqan. Al Sәken, Iliyas, Beyimbet 1957 jyly aqtalghan tústa Sәkenning jesiri Gýlbaram tәtey men qaynysy Mәjit arasyndaghy dau-damay qalamaqygha qatysty talasqa úlasqan. Aghayyn arasyndaghy sol arazdyqtardyng ortasynda da Mústafinning bolghany әdebi  ortagha mәlim.  Al Sәbit Múqanov bolsa, Sәken Seyfullin ústalghangha deyingi otbasylyq syilastyghyn Gýlbaram jengesi jesir qalghanda da ýzbegen. Qayta jauapkershiligin eseley týsken. Sәkenge qatysty әrbir is-sharalardyng basy-qasynda Sәbeng jýrgen. Ásirese, Sәkenning mereytoylary túsynda Gýlbaram tәtey mereytoylyq komissiyanyng tóraghasy bolghan Sәbit Múqanovpen de, Mәriyam apaymen de bastan-ayaq birge bolghan. Osy kórinis kópshilikke únaghanmen, keybir aghayyndar jaqtyrmady… «Kezinde Sәkendi ústatqan Sәbit edi, endi aqtalghanda janyghuyn qarashy» degen qasaqana aitylghan sóz de osy kezde shyqqan. Shyny solay bolsa Sәbenning betine basyp aitar edi, tipti jazar edi. Joq. Onyng birin de ashyq jasay almady. Qiyastyqpen aitylghan birauyz kýnkildi, әsirese, Janaarqa ónirinin  «janartyp, jasartyp» otyratyny ókinishti… Sәbenning Sәkenge, jalpy adamzatqa adaldyghyna kózi әbden jetken Gýlbaram tәtey ómirden ozarynda: «Mәriyamgha sәlemimdi jetkizinder. Meni Sәbitting qasyna qonggha rúqsatyn bersin. Sәkenning sýiegi qayda qalghany belgisiz. Bala da joq, bay da joq. Sәbit Sәkenning kәri joldasy ghoy», – degen amanatyn Mәriyam apay oryndady. Sәkenning jary Gýlbaram tәteydi aq juyp arulap,  óz  qolymen Sәbenning qasyna qoydy. Sәbit Múqanovtyng Sәkenge jasaghan qylauday qiyanaty bolsa, Gýlbaram tәtey Múqanovtar otbasyna jolar ma edi?!

Ne jazsa da ashyq aitty, anyq jazdy

Últyn sýigen qay azamat bolmasyn últtyq qúndylyqqa qauip tóngende janyn baghyp otyrmaytyny belgili. 1969 jyly KazPIY-ding dissertasiyalyq kenesinde pedagogika ghylymynan ataq qorghaghaly jatqan bilim beru ministirining orynbasary Sherbakov degen dissertanttyng avtoreferaty kezdeysoq qolyna týsip qalghan Sәbeng «irilendiru» maqsatyn kózdegensip, qazaq mektepterin jauyp, aralas mektepterge ainaldyru qajettigin ghylymy negizdegen  júmystyng qorghaluyna qatysypty. «Qazaq mektepterin taratu turaly dissertant ashyq aitpaghanmen de, býkil dissertasiyanyng ishki mәni osynday…». «…Men últtyq qazaq mektepterining jabyluyna ýzildi-kesildi qarsymyn…». «…Mening partiyalyq ar-ojdanym múnday iydeyalyq túrghyda qatelikterge tózbeydi. Sondyqtan da men ózimning oi-pikirim men qarsylyghymdy ashyq aituym kerek», –  dep Sәbit Múqanov   ashyq qarsylyq kórsetip baqqanmen, qazaq mektepterin jauyp, últtyq tilding kýireuine kenes mýsheleri birauyzdan dauys beredi. Al Mәskeu bolsa,  Sherbakovting júmysyn bir aida-aq bekitip jiberedi.

Sәbit Múqanov ne aitsa da,  ne jazsa da ashyq aitty, anyq jazdy. Kýlbiltelemedi. Aytqanyn aittym dedi, jazghanyn jazdym dedi. Sondyqtan da  ataghy týgendelmey  túryp-aq  danqy jer jardy. Sebebi Sәbit Múqanov  siresken  «sypayy»  emes, qarapayym halyqshyl jazushy boldy. Solardyng tilinde oilady, solardyng tilinde jazdy. Halyq sol ýshin de jaqsy kórdi.  Sәbeng de olardan ayanyp qalmady. Qazaq  qorlyq kórip qinalsa, janynan tabyldy. Sózin sóiledi. Qyzdy-qyzdymen  shendi men shekpendinin  namysyna tiyip, janyn jep  aitty. Aytatyn  sózining atylatyn  oq ekenin bile  túra elep-ekshep  jatpady. Sonysy ózine sor boldy. Sol  kekting jalyny әli basylmaghan siyaqty. Ol Sәbeng múrasyna jauapsyzdyqtan da, atynyng nasihattalu maqsatyndaghy is-sharagha degen salghyrttyqtan da  angharylady. Sony paydalanyp qalghysy keletin qular sanasyndaghy súm oiyn jylghalatyp kirgizuge talpynuda.

1959 jyldyng tamyz aiynda 3-4 kýnge sozylghan ataqty Temirtau kóterilisi (1986 jylghy jeltoqsan oqighasymen para-par) el aghalarynyng esinde bolar. Osy «Temirtaudaghy tәrtipsizdik» Qazaqstan   Kompartiyasy Ortalyq komiytetining 1959 jylghy qazannyng 23-24 kýnderi bolghan HVI-plenumynda qaralghan. Sәbit Múqanov osy plenumda arnayy sóz alyp, orys tilinde  sol kezde  Qazaqstandy  basqaryp otyrghan 1-hatshy Nikolay Belyaevti de, respublika Ministrler Kenesining tóraghasy Dinmúhammed Qonaevty da qatty syngha alghan. Sәbennin: «…Belyaev byl bogat rechami, a delom krayne beden. Stydno emu za eto! Kazahskaya pogovorka glasiyt: «Styd silinee smertiy». Tovarishu Belyaevu teperi nado v samom skorom vremeny smyti so svoego lisa etu politicheskui gryazi. Inache emu kritika budet kuda jestche, chem teperi!..» degenining sony 1960 jyly 19-qantarda N.Belyaevting Qazaqstan KP Ortalyq komiytetining 1-hatshysy qyzmetinen  alynyp, Stavropoli ólkelik partiya komiytetinin  birinshi hatshysy qyzmetine tómendetip auystyryluymen ayaqtalghan.

Al Sәbenning Qonaevqa qarata: «Po vseobshemu priznanii on yavlyaetsya «meshkom obeshaniy» degeni «sen tiymesen, men tiyme» degen sujýrek, qorqaq, jaghympaz adamnyng sózi me?.. Sәbenning osy sózin Qonaevtyng keshire almaghany kóziqaraqty oqyrmangha «janalyq» bolmauy da mýmkin. Biraq Sәbit Múqanovqa der kezinde jasaluy kerek qúrmetting әli  «kósh sonynda» qaluynyn  syry da  sonda jatsa kerek.  Kónili kóldey  Qonaevtyng Sәken men Sәbitke kelgende taryla qalghan «tәkәpparlyghyn» Almaty basynan-aq angharugha bolady… D.Qonaevtyng keshirmek túrmaq, kek tútqan pendeligin qújatpen dәleldegen qazaqtyng satirik jazushysy Ghabbas Qabyshov  ta, sәkentanu men sәbittanu ilimin ghylymiy   negizdegen Túrsekeng – Túrsynbek Kәkishev te ashyp aitty. Jazdy. Jariyalady.

120 jasqa kelgen Sәbit Múqanov kezinde qara qazaqtyng qamy ýshin qanday daugha týspedi?!  Qara balanyng namysyn  jyrtyp, kimmen jaulaspady?! Týrmege týspegeni bolmasa, Sәbendi de  satqan,  atpaghany bolmasa, tobyqtan da qaqqan. Endigi jerde kórsetiler qúrmetting basy – jýgensiz  ketken jel sózder jeliden alynsa, Sәbit Múqanovty ghana emes, tanymal túlghalardy orynsyz aiyptap, jaghymsyz keyipker etip kórsetken teatr, kino qoyylymdary bilimdi mamandardyng sýzgisinen ótse… Sәbit Múqanov turaly  jalghan aqparat  taratqan merzimdi basylymdar men teledidargha  súhbat bergen «sheshender»   jariyaly týrde oproverjeniye bergende ghana Sәbenning ruhy aldynda qordalanyp qalghan qatelerimizdi týzeuge talpynghan bolar edik. Al qatelikterdi jónge keltiru ýshin Sәbit Múqanovty mektep oqulyqtaryna engizuden bastap, belgili, belgisiz shygharmalary men akademiyalyq ensiklopediyasyn shygharudy qolgha alu kerek.

Zaman qalay qúbylyp, qalay ózgerse de  qazaq әdebiyetining ghana emes, qazaq ghylymynyn, qazaq mәdeniyetining tarihynan úrpaqqa mol múra qaldyrghan Sәbit Múqanovtyng júldyzy  әrqashanda joghary! Shoqtyghy biyik! Olay bolmasa sóiler sózin, aitar oiyn, berer baghasyn jýz oilanyp, myng tolghanyp baryp beretin Ghabit Mýsirepov «Sәbenning bilimin – ensiklopediyagha, jazghan enbegin – kitaphanagha» tener me edi?! Alyssa, alysuyna, jaryssa, jarysuyna jaraytyn ýzengiles zamandasy Sәbenning zamandastarynan ereksheligin tanyp, qadirin bilip, qasiyetin  ardaqtap  aityp ketken ataly sózine býgingi úrpaq biz de bir sәt oilana qarap, bolar elding balalarynyng bolymdy ýlgisin kórseteyik!

Derekkózi: Qazaq Ádebiyeti gazeti

Abai.kz 

30 pikir