Sәrsenbi, 20 Qazan 2021
46 - sóz 2067 12 pikir 15 Qyrkýiek, 2021 saghat 15:28

Taghy sol taqyryp: Baghdat Musin jәne SBER...

Musin Bagdat әngimeni әdemi bastady. «Aqparattyng dúrys týsindirilmeuine baylanysty payda bolghan kózqarastardyng basyn ashqym keledi» degende kózimizdi ashar dep ýmittengen edik. «Birinshiden» dey bergennen-aq bәri týsinikti boldy. Búrynghy aitqanyn ezip-sozyp qaytalap shyqty. Ary qaray «Sambob» IT kompaniyasynyng basshysy, dosym Sәken Kenjeev ózi aitsyn:

– Ministr býkil aqsha syrtqa ketpeydi dep jatyr. Búl onsyz da týsinikti. Kelisim-shart jasasqannan keyin qarjynyng bir bóligi elde qalatyny, múnda da tapsyrys oryndaushylar bolatyny belgili. Osy saladaghy kez kelgen jobagha bizding tilimizde "jeleza" dep atalyp ketken qúral-jabdyq alatyn, baylanys arnalaryn tartatyn merdigerler júmys isteydi. Biraq temir-tersekting ne qajeti bar, sol «jelezany», baylanys arnalaryn júmys istetetin SBER-ding platformasy emes pe?! Halyqty búlay aldaudyng qajeti joq. Sózi qúrghaq, jauap búlynghyr. Qansha qarjy syrtqa ketedi, qansha payyzy ózimizde qalady, naqty aqparat joq.

Shyndap kelgende mәsele aqshada da emes. Halyqtyng qarsy bolyp jatqany – egov platformasynyng Reseyge berilui. Taqyryptyn, narazylyqtyng ózegi – sol. Ministr sanaly týrde osy mәseleden auytqyp, elding nazaryn basqa taqyrypqa búrghysy kelip otyr. Aqsha anda qalady, «jeleza» alady degen anau-mynau uәjderi jay ghana «otmazka». Temir-tersek eshtene de sheshpeydi, ony SBER-ding iygiligine beredi. Qaytalap aitamyn: alandaushylyq, qarsylyq platformanyng ózge memleketting qolynda ketuinde bolyp otyr!

Ózimizding jeke IT kompaniyalargha nege uaqyt, mýmkindik bermeske? Ashyq tender úiymdastyrsyn, otandyq mamandar baghyn synap kóredi. Ózimizding aitishnikterding jobany iske asyra alatynyna senemin. Bastapqyda kemshilik boluy mýmkin, keyin jetildiredi. Qosh, bizding aitishnikterding qolynan kelmegenning ózinde Reseyge tikeley berui aqylgha qonbaydy. Tenderdi әlemge jariyalau kerek. Barlyq el qatysa alatynday boluy kerek. Solardyng ishinen SBER útyp shyqsa, bólek әngime. Mlrd-taghan aqshany Baghdat Musinder nege ózderi únatqan kompaniyagha bir kózden bere saluy kerek?

Sosyn, ministrding SBER-di baghdarlamamen qamtamasyz etude vender dep aldynda qúrday jorghalap jýrgenine tanym bar. IYә, kompaniyanyng IT toby bar, biraq әlemdi moyyndatqan emes.

Ministr óz jazbasynda baghdarlamalyq platformamen qatar tehnikalyq qoldaudy da alatynyn keltirdi. Búl SBER bizden jyldar boyy jabysyp airylmaydy degen sóz. Mәselen, mekemene bir kompaniyadan 1S baghdarlamasyn satyp alsan, sodan jylda tehnikalyq qoldau alyp otyrasyn. Amal joq, әitpese júmysyng jýrmeydi. Búl da sol siyaqty. Jylda SBER-ge mlrd-tap aqsha audaryp túrugha tura keledi. Bes jylda kelisilgen somany iygerip bolghasyn, SBER jana talap qoyady. Yaghny tehnikalyq qoldaudyng baghasyn ózderi qoyady. Qoyghanda da әkesin tanytyp qoyady. Óitkeni, ózderi jasaghan sistemagha ózderinen basqa eshkim qyzmet kórsete almaytynyn biledi. Bizding aitishnikter de kómekke barmaydy. Tipti, AQSh-tan shaqyrsang da kelmeydi. Júmys barysy osylay órbiytinin kez kelgen aitishnik týsinedi. Sondyqtan bes jyldan keyin Qazaqstan SBER-ge súraghanyn audaryp otyrady.

Áli de kesh emes, uaqyt az demey, ózimizding IT mamandardyng әleuetin synayyq. Qay qyzmeti de arzangha týsedi. Az bolsyn, kóp bolsyn qarjy óz kompaniyamyzda, óz elimizde qalady. Ekonomikagha plus. SBER-ge ketken qarajat eshqashan bizge qaytpaydy. Múny Baghdat Musin biledi, bilse de Reseyding lobbiyin ilgeriletip, óz rólin somdap otyra beredi.

Bәrin ait ta birin ait, Baghdat Musinning «aqparat eshqayda shyqpaydy» dep kepildik bergenine kýlkim kelip ketti. Taghy qúrghaq uәde. Álemde eshqanday aitishnik aqparattyng úrlanbaytynyna kepildik bere almaydy. Búghan 100 payyz senimdimin. Pentagonnyng sayty búzylyp jatqanda Baghdat Musinning búlay deui úyat. Búl – sauatsyzdyqtyng belgisi. Dýniyejýzinde búzylmaytyn jýie joq. Kez kelgeni shabuylgha úshyrauy yqtimal. «Otkrytyy ishodniy kod» degen bar, kóptegen betten túratyn shimay-shatpaq kod. Ony bizding mamandar tekseredi, úry-qarydan qorghaydy dep aqtalyp jatyr ministr. Al platformany iske qosatyn kezde SBER mamandary jýredi, tehqoldau kezinde de «udalenkadan» qosylady. Sol sәtte bizding mamandar aqparatty qadaghalap otyra almaydy. Onday ertegini múrnyn sýrte almay jýrgen balagha aitsyn. Platformany óz elinning kompaniyasy jasasa, satyp ketedi degen alandaushylyq, uayym az bolady.

Ángimening qysqasy, halyq qarsy shyghyp otyrghan jobany ary qaray ýkimetting ilgerite berui, sanaspauy – soraqylyq.

Dәuren Seyitjanúly

Abai.kz

12 pikir