Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3264 0 pikir 21 Mausym, 2012 saghat 09:52

Elimira Súltanbaeva. Ústaz bedelining artuyna jalaqynyng óz әseri bar

Múghalim jalaqysy turaly aitylghan jaghdaylarmen tanys bolghannan son, shynymdy aitsam,tolqyp kettim. Qarajatqa qaramay balagha shyn niyetimen bilim berip jatqan ústazdar, qúdaygha shýkir, әzirge bar. Otbasynda asyraushysy joq múghalimder de óz balalaryn oqytyp, qyzdy qiyagha, úldy úyagha qondyrghan ústazdar da bar, biraq tabys tabu ýshin kóp saghat alyp, júmys jasaugha tura keledi. Olardy jyldyng kez-kelgen uaqytynda ýime-ýy aralap, bala sanyn týgendeude bolsyn, saylau aldy kezinde bolsyn qaghaz bastylyqpen balasha anda-mynda jýgerip jýretinderi taghy bar. Biraq, jas kele adam aghzasy múnday qiyndyghy jeterlik  beynetti óne boyy kótere bermeydi. Osy tústa elimizdegi múghalimder jalaqysynyng azdyghy eriksiz sóz bolady. Ásirese, memlekettik budjet salasyndaghy múghalimder az ghana jalaqygha  qanaghat etip, qyzmetterin talmay-qajymay enbek etip jýrgenin kýndelikti ómirimizde betpe-bet úshyrasyp otyr emes pe? Salystyryp kóriniz, Astanada  kolledjde sabaq berip jýrgen jas maman Gýljan sabaqtan jýkteletin júmystardyng óte kóp bolghanyna qaramay 37000 tenge ailyq alghan. Sonday-aq, әli eshqanday enbek ótili joq  jas múghalim Indira: «Tórtinshi kurstyng basynda bir aidan astam mektepte bir jýktememen sabaq bergem. Ay sonynda qolyma taza on bes myng tenge tiydi. Múghalim mamandyghyn tandaghanyma jyladym» deydi. Bәrining de kókeyindegi saual - múghalimderding jalaqysy nege tómen?

Múghalim jalaqysy turaly aitylghan jaghdaylarmen tanys bolghannan son, shynymdy aitsam,tolqyp kettim. Qarajatqa qaramay balagha shyn niyetimen bilim berip jatqan ústazdar, qúdaygha shýkir, әzirge bar. Otbasynda asyraushysy joq múghalimder de óz balalaryn oqytyp, qyzdy qiyagha, úldy úyagha qondyrghan ústazdar da bar, biraq tabys tabu ýshin kóp saghat alyp, júmys jasaugha tura keledi. Olardy jyldyng kez-kelgen uaqytynda ýime-ýy aralap, bala sanyn týgendeude bolsyn, saylau aldy kezinde bolsyn qaghaz bastylyqpen balasha anda-mynda jýgerip jýretinderi taghy bar. Biraq, jas kele adam aghzasy múnday qiyndyghy jeterlik  beynetti óne boyy kótere bermeydi. Osy tústa elimizdegi múghalimder jalaqysynyng azdyghy eriksiz sóz bolady. Ásirese, memlekettik budjet salasyndaghy múghalimder az ghana jalaqygha  qanaghat etip, qyzmetterin talmay-qajymay enbek etip jýrgenin kýndelikti ómirimizde betpe-bet úshyrasyp otyr emes pe? Salystyryp kóriniz, Astanada  kolledjde sabaq berip jýrgen jas maman Gýljan sabaqtan jýkteletin júmystardyng óte kóp bolghanyna qaramay 37000 tenge ailyq alghan. Sonday-aq, әli eshqanday enbek ótili joq  jas múghalim Indira: «Tórtinshi kurstyng basynda bir aidan astam mektepte bir jýktememen sabaq bergem. Ay sonynda qolyma taza on bes myng tenge tiydi. Múghalim mamandyghyn tandaghanyma jyladym» deydi. Bәrining de kókeyindegi saual - múghalimderding jalaqysy nege tómen?
Jalpylay aitar bolsaq, elimizdegi memlekettik prioriytetke ie mektep múghalimining ortasha jalaqylary keybir statistikalyq mәlimetterge qarasaq, 33 855 tengeni qúraydy. Búl aqshagha múghalimder bala-shaghasyn asyrap, jol aqysy men pәter aqysyn tóleydi. Qazaq qoghamyndaghy múghalim mәrtebesining tómendeuine de osy enbekaqynyng tómendigi әser etude.

Al, jekemenshik mektep múghalimderining ailyqtary dәrejesine, enbek ótilimine qaray ortasha eseppen 80 myng men 100 mynnyng arasyn qúraydy eken. Joghary oqu oryndarynyng ailyq kólemi oqytushylar men kanditattyq dәrejesi bar múghalimderding jalaqysyn aitpay-aq, professorlarynyng alatyn aqysy 150-180 myng tenge shamasynda bolyp otyr.  Tipti memlekettik jәne  jekemenshik  joghary oqu oryndarynyng ailyq kólemi damyghan Europa memleketterining ózin aitpaghanda kórshi Resey memleketinde salystyrmaly týrde alsaq, anaghúrlym joghary. Mәselen, Indiyanyng Chennay qalasyndaghy Anna uniyversiyteti oqytushylarynyng jalaqysy eki myng AQSh dollary eken. Mektep múghalimderining jalaqysy tórt jýz-bes jýz AQSh dollary eken. Búl memleketting ekonomikalyq-әleumettik damuy bizding elden artta boluyna qaramastan joghary dengeyde bolyp otyr. Sirә, ol jaqta halyqaralyq standartpen tólense kerek.

2011 jylghy mausymnan bastap budjettik saladaghy qyzmetkerlerge, sonyng ishinde múghalimderge jalaqy mólsheri 30 payyzgha kóterilgeninen  habardarmyz. Odan basqa, 2011 jylghy 1 qyrkýiekten bastap mektep múghalimderine biliktilik dengeyi ýshin qosymshaaqy mólsherining úlghangy qarastyrylghany bәrimizge belgili. Mәselen, joghary dәrejeli oqytushylar bazalyq jalaqysynyng 100 payyz, 1-dәrejeli  oqytushylar - 50 payyz, al 2-dәrejeli oqytushylar - 30 payyzgha deyin ýsteme alady.  Búl ýderis múnymen ayaqtalmaydy. Jalaqy ósuining kelesi kezeni oqytushylar biliktiligin kóteruge baylanysty bolady delingen. Biraq, osy jerde bir nazar audararlyq jәit - endi ghana enbek jolyn bastap kele jatqan jas múghalimning óz mamandyghyna degen yntasy joghalady emes pe? Joghary sanattaghy, dәrejesi, enbek ótilimi bar múghalimderding kópshiligi 40-50 jastan asqan múghalimder. Endi ghana uniyversiytet qabyrghasynan shyqqan jas mamannyng mýddesi 30-40 mynnyng jalaqysymen qorghalmauy tiyis. Qalay dese de, eldegi bilim ústazdarynyng enbegining arqasynda jas úrpaqqa bilim nәrin jetkizip, boyyna darytushy. Ókinishke oray, bizding qoghamda basqa saladaghy mamandyq iyelerining jalaqysyn salystyrmaly týrde alyp qaraghanda ústazdyng bedelin kóteru ýshin olargha degen qamqorlyqty eshkim kóterip otyrghan joq synayly. Tek ústazdyng ózi kóterip kele jatyr. Nege múnday tújyrym aitylyp otyr?  Biz osy saualdardyng tónireginde osy bilim salasynda qyzmet atqaryp jýrgen ústazdyq etip jýrgen jandardy әngimege tartqan bolatynbyz.

Ádibay Tabyldy, Pedagogika ghylymdarynyng doktory, professor:

- Adam jany men tәninin emshisi múghalimder men dәrigerler. Memleketimizding órkeniyetti damu sayasatynyng mekteptegi nasihatshysy da - ústaz. Bir sózben aitsaq, múghalim - memleket ókili. Men 68 jyl boyyna ústazdyq ettim. Osy jolda jýrip talay jastardyng kýn kóristing qamymen búl mamandyqtan basqa kәsipke ketkenin bilemin. Úzaqqa barmay-aq qoyayyn, ózimning ýsh qyzym da qalaulary boyynsha múghalim mamandyghyn tandaghanymen búl qyzmetpen ainalysqan joq. Jalaqysy jaqsy tólenetin bankige júmysqa auysyp ketti.  Múghalimge jaghday jasalmay qoghamnyng auruy jazylmaydy. Pedagog bedelin kóteru ýshin memleket tarapynan әli de bolsa qamqorlyq qajet.

Ayagýl Mirazova, Y.Altynsarin atyndaghy №159 gimnaziyanyng diyrektory, Qazaqstannyng Enbek Eri:

- Áriyne, jergilikti qarajat kózderi esebinen qoldau jasaumen bir aimaqtyng ózindegi barlyq múghalimderdi qamtu qiyn. Ol ýshin býkil memleket boyynsha birynghay sharalar kerektigi, elimizding ekonomikalyq-әleumettik damuynyng 2011-2020 jyldargha arnalghan baghdar­la­masynda múghalimderge jappay qol­dau kórsetudi birte-birte arttyru kóz­delgen. Qanday qiyndyq bolsa da, múghalimder azamattyq újdanyn saqtap kelgen. Eger azamattyq újdandy, Shәkәrim aitqanday týsinsek, әr adamda: «Nysap, әdilet, meyirim - ýsheuin qosyp aitqanda, újdan bar». Qazirgi mektepti saqtap túrghan - osy nysap, әdilet, meyirim. Tәuelsizdigimiz jan-jaqty ornyghyp, elimizding ekonomikasy órleuge baghyt alghan tústa ústazdar qauymy memlekettik budjet tarapynan ózge jergilikti basqaru úiymdarynan da materialdyq qoldauyn qajet etip otyr.

Árbir kisi «búl ómirde ne bitirdim?» degen súraqqa jauap izdeydi. Bizding mektep múghalimderimiz de osy súraqty ózderine qoyghanda «bolashaq úrpaq aldynda ensemdi tik kóterip, «egemendi de alyp Qazaqstannyng qalyptasuyna óz ýlesimdi qosqanmyn» dep jauap bere alar. Biraq ta, jalaqym men zeynetaqym kýibeng tirshiligime jetpey óz elimde ógeyding kýiin keshtim» dep aituy әbden mýmkin ghoy. Qalay bolghan kýnde de múghalimderding jaghdayy kezek kýttirmeytin mәsele, tez arady rettelui kerek. Sebebi qoghamymyzdaghy múghalimderding kópshiligi nәzik jandylar. Áleumettik hal-aqualy tómen múghalim qaytyp jastardyng boyyna tәlim-tәrbie men bilim negizin qalasyn?

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377