Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Myng bir mysal 7410 2 pikir 5 Qazan, 2021 saghat 15:36

Egeuqúiryqtar әlemi nemese әleumettik apat

Tarihtaghy eng birtýrli ghylymy eksperiymentti doktor Djon Kalun jýrgizipti. Ghalym egeuqúiryqtar qoghamynyng qúrylymyn zerttey otyryp, adamzat qoghamyn týsindirudi maqsat etse kerek.

Sonymen ol  azyq-týlik pen jyly ýi, jatyn oryn qamtamasyz etilgen  egeuqúiryqtar júmaghyn ornatypty. Egeuqúiryq júmaghyna aldymen tórt júp egeuqúiryqty engizedi. Búl jerde barlyghy dayyn bolghandyqtan, bastapqyda ósu qarqyny óte tez jýrilgen eken. Bir jyldan keyin egeuqúiryqtar sany 620-gha jetken son, kóbeni bayaulay bastady. Búl oryn 3840 egeuqúiryqtyng jayly ómir sýruine jetkilikti bolsa da, olardyng jalpy sany 2200-ge jetken song ósu nólge toqtaydy.

Sodan keyin óte tanqalarlyq jaghdaylar oryn ala bastayady.

Erkek egeuqúiryqtar úrghashy egeuqúiryqtarmen qarym-qatynasty toqtatady, al analyq egeuqúiryqtardyng minezi óte qatygez bola bastaydy. Úrghashy egeuqúiryqtarda  kýshikterine degen sýiispenshiligi joghalyp, kýshigin  emshekten erte shygharu, olardy jaraqattau sekildi minezder payda bola bastaydy. Onyng saldarynan «nәresteler» ólimi kýrt ósipti.

«Súlular» dep atalatyn jana erkek egeuqúiryqtar toby payda bolypty. Olar úrghashy egeuqúiryqtarmen eshbir qarym-qatynas jasamaydy jәne ózderinen basqa eshkimge qamqorlyq jasamaydy. Bir-birimen oinamaydy. Ózara asyr-salyp jaghalaspaydy. Óz aumaghyn, nemese úrghashy egeuqúiryqtardy qorghau, qyzghanu sekildi erkektik minez-qúlyq kórsetpeydi. Tek ózining ghana jaqsy jaghdayyna nazar audaryp, terisi men shashyn múqiyat tazalap, jaqsy tamaqtanady eken. Álgi «Súlular» arasynda bir jynystylar qatynasy payda bolypty.

Sonday-aq, egeuqúiryqtar júmaghyndaghy azyq-týlik jetkilikti bolsa da, kannibalizm fenomeni payda bolyp, birin-biri jeu de kórinis bere bastaydy.

1968 jyly eksperiyment bastalghannan bes jyl ótken son, songhy egeuqúiryq óledi.

Ghalym búl eksperiyment nәtiyjelerin qazirgi adamzat qoghamynda bolyp jatqan oqighalarmen salystyrypty.

Bertingi jyldary Japoniyada  ýiden syrtqa shyghugha jәne qyzdarmen kezdesuge barugha qyzyghushylyq tanytpaytyn, ýnemi kompiuter aldynda otyrugha beyim 20-30 jastar aralyghyndaghy erlerding kórinis bere bastauy turaly ziyaly qauym arasyna alandaushylyq tughyzyp, ýlken әngime-shu shyqqanyn da qúlaghymyz shalghan edi.

Sonymen qatar Qytay ýkimeti jaqynda әielderge tәn imidj kórsetetin  estrada júldyzdaryn  teledidargha shyghuyna tyiym salghan sheshim shyghardy.

Bizding elde de osyghan úqsas kórinister kezdesetini jasyryn emes.

Qamqorlyq turaly aitar bolsaq, elimizde 20-30 jas aralyghynda deni sau jastardy  ata-anasy jaqsy kýtimge alyp, tegin asyrap, qymbat kólik alyp berip, tayrandatyp qoyghanyn kóptep kóruge bolady.

Finlyandiyada er balalar 16 jasynan tәuelsiz ekendigi jәne olar endi eshqashan ata-anasynan aqsha almaytyny aityldy. Adam óz tamaghyn ózi tabuy kerek.

Doktor Djon Kalunnyng aituynsha, azyq-týlik tabu, otbasyn alyp jýru  sekildi  ómir sýru maqsatynan aiyrylghandyqtan egeuqúiryqtar әlemi joyylyp ketti.

Sondyqtan da jastargha jalpaqsheshey qamqorlyq, olargha bәrin jasap berip, múnsyz-qamsyz beyghamdyqta ósiruge degen peyilimizge de múqiyat qorytyndy jasauymyz kerek sekildi.

Qazirgi qoghamda әieldik harakterge beyim, qoghamdy jәne úrpaghyn qorghau qabileti joq, ómirde  maqsaty joq, ósek aitatyn erkekter, analyq instinkti joq, shamadan tys kýizeliske úshyraghan, ashushan, feministik kózqarasqa  sheksiz berilgen jelbuaz әielder kóbeyip kele jatqany jasyryn emes.

Amantay Toyshybayúly

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543