Syrttan bey-bereket qaryz alyp, ysyrapshyldyqqa úrynghan últtyq kompaniyalardyng kesirinen Qazaqstannyng jalpy syrtqy qaryzy 123 mlrd. dollardan asyp týsken. Ýkimet aksiyalary memleket menshigindegi últtyq kәsiporyndardyng shet elderden nesie aluyna tyiym saldy. Biraq bereshekting salmaghy auyrlaghanyn eskersek, ertengi kýni ne bolmaq? Ár qazaqstandyqtyng moynyna 7422 dollarlyq qaryzdy «ilip» qoyghandar jazagha tartyla ma? Baqylausyz boryshtardy qaytaruda qiyndyqtar tumay ma? Qadaghalaugha mindetti qúzyrly organdar nege «qoldaryn mezgilinen kesh sermedi»?
ÚLTTYQ KOMPANIYaLAR SÚRAMSAQ EKEN
Halyqaralyq qarjy qory memlekettik borysh kólemi boyynsha dýnie jýzining barlyq memleketining tizimin jasaghan edi. Arnayy jýrgizilgen zertteu nәtiyjesinde Jer sharyndaghy býkil elding qaryzy 59 trln. dollardan asyp týsken. Al Qazaqstannyng jalpy syrtqy qaryzy 2011 jyldyng sonynda 123 mlrd. 800 mln. dollargha jetipti. 2010 jyly búl kórsetkish 118 mlrd. 226 mln. dollargha tengerilgen eken. QR Últtyq bankining mәlimetterine sýiensek, osy aralyqta qazaqstandyq bankterding syrtqy bereshegi 16,8 payyzgha qysqarghan - 14,600 mlrd. dollar. Byltyr memlekettik jәne memleket tarapynan kepildendirilgen syrtqy borysh ýlesi 4,3 payyzdan 4,4 payyzgha deyin ósken. Esesine, memleket kepildendirmegen qaryzdyng kólemi 95,7 payyzdan 95,6 payyzgha tómendegen. QR Últtyq banki 2012 jyldyng 1 qantaryndaghy mәlimetterde jalpy syrtqy qaryzdyng 48,4 payyzy firmaaralyq bereshekterding ýlesine tiygenin habarlaghan. Yaghny sheteldik basty kompaniyalar men olardyng enshiles kәsiporyndary, sonday-aq, birikken kәsiporyndar, sheteldik kompaniyalardyng Qazaqstanda júmys isteytin filialdarynyng qaryzdary. Demek, nesiyeni borysh alghan kompaniyalar qaytarugha mindetti.
Qaryz kólemine kelgende QR Qarjy ministrligi últtyq kompaniyalardyng shet memleketterden bey-bereket qaryz alugha kóshkenine alandauly. Juyrdaghy ýkimettik otyrystardyng birinde «Baqylausyz boryshtardyng ósui qazaqstandyq ekonomikagha tóngen qauip bolyp tabylady» dep mәlimdegen QR Qarjy ministri Bolat Jәmishev elimizding jalpy syrtqy qaryzy tómendegenmen, últtyq holdingter men últtyq kompaniyalardyng shekara syrtynan jappay qaryz alugha kóshkenin jetkizdi: «Eger memlekettik syrtqy jәne ishki qaryz kólemi 22 mlrd. dollar, yaghny JIÓ-ning 12 payyzy bolsa, últtyq holdingter men últtyq kompaniyalardyng bereshegi JIÓ-ning 11,5 payyzyna ten». Ministrding pikirinshe, atalghan kompaniyalar uaqytyly ótelmegen tólemder, defolt nemese olardyng boryshyn memlekettik budjet esebinen tóleu mәjbýrliginen qaryzgha belsheden batyp, syrttan nesie ala bergen. Osy sebepti qazir últtyq kompaniyalar boryshyn qadaghalau mәselesi qolgha alynghan: «Samúryq-Qazyna», «QazAgro» qúramyna enetin kompaniyalar men Qazaqstannyng damu bankinen basqa últtyq kompaniyalardyng syrttan borysh aluyna tyiym salu qajet». Búdan bylay alatyn nesie kólemi belgilengen dengeyden asyp ketken jaghdayda mindetti týrde Ýkimet tarapynan bekitilui tiyis. Alayda múnday qadamdy deputattar qúptaghan joq. Mysaly olardyng jalaqysyn qysqartudy úsynghan Múhtar Tinikeev: «Qaryzgha belsheden batyp jatsa da auyzdarynan aq may aghady. Alatyn jalaqylary da jaqsy. Odan da ailyqtaryn qysqartu kerek», - dedi. Tinikeevti qostaghan onyng әriptesi Aygýl Samaqova Esep komiyteti jyl sayyn últtyq kompaniyalardyng teng jartysy shyghyngha úshyraytynyn eskertti: «Olar negizinen budjetten, yaghny salyq tóleushiler esebinen qarjylandyrylady ghoy. Demek Qarjy ministrligi barlyq últtyq kompaniyalardyng qaryzyn retteuge basa nazar audaruy qajet». Elimizding jalpy syrtqy bereshegine alandaghan deputattardyng taghy biri - Gýljan Qaraghúsova 2008 jyly 107,9 mlrd. dollar bolghan boryshtyng 2011 jyly 123,8 mlrd. dollargha kóterilgenine qynjyldy: «Borysh kólemining artuyna ony óteuge jәne qyzmet kórsetuge ketetin shyghyndardyng ósui sebep. Últtyq bankting habarlauynsha, 2011 jyldyng alghashqy 9 aiynda úzaqmerzimdik qaryz kólemi 15,6 mlrd. dollar bolghan. Elimizden syrtqa aghylghan aqsha aghyny syrtqy qaryz kóleminen әldeqayda joghary».

BERMUD ARALYNA QANShA BEREShEKPIZ?
Halyqaralyq tәjiriybede әrbir elding memlekettik qaryzy JIÓ-ge shaqqanda 60 payyzdan asyp týsse, qauipti dengey sanalady. Al Qazaqstandaghy búl kórsetkish endigi 66 payyzgha jetken. Osy olqylyqtyng ornyn toltyru ýshin QR Qarjy ministrligi, QR Ekonomikalyq damu jәne sauda ministrligi, QR Últtyq banki aksiyalarynyng 50 payyzy nemese odan kóp bóligi memleket menshiginde bolghan mekemelerding qaryzyn qadaghalau maqsatynda birqatar shara qolgha alynghan. Búl jerde elimizdegi ekinshi dengeyli bankterding boryshtary esepke alynbaydy. Óitkeni Últtyq bank tarapynan qoyylatyn talaptar bankterding bereshegin baqylauda ústap otyr. Basty maqsat - memleket moynyndaghy jәne memlekettik kompaniyalargha tiyesili qaryz kólemin JIÓ-ning 60 payyzyna tómendetu. Parlamenttegi ýkimettik saghat barysynda elimizding Seyshel araldaryna 300 mln. dollar qaryz bolghany jayly mәsele kótergen deputat Núrtay Sabiliyanov: «Eng qyzyghy, Qazaqstan araldar aldynda da qaryzgha batqan. Sonda búl ne qylghan qaryz? Meninshe, firmalardan alghan boryshtar. Mәselen Bermud araldaryna biz orasan zor kólemde bereshekpiz. Mәselen siz estimegen bolsanyz, Gerimsey degen aral bar. Qazaqstan osy aralgha 32 mln. dollar qaryz. Yaghny mening payymdauymsha, Qazaqstan búl araldargha bereshek bolmauy tiyis», - dep B.Jәmishevke shýilikken. Deputattyng búl saualyna ministr: «Býginde shet elderden qaryz alatyndardyng barlyghy qanday da bir qarjylyq qúrylymdardyng kómegine jýginedi. Atalghan qarjylyq qúrylymdardyng bir bóligi offshorlyq aimaqtarda, onyng ishinde, araldarda tirkelui mýmkin. Ángime qaryz aludaghy eldik qúrylymdar turaly bolyp otyr. Múnday qúrylymdar offshorlyq aimaqtarda tirkelgen mekemelerge tiyesili. Búdan tuyn­daytyn qiyndyq joq», - dep jauap berdi. Qarjy ministrligindegiler ýshin elimizde júmys isteytin kәsiporyndardyng kiristi syrtqa alyp ketpegeni, offshorlyq kompaniyalarmen әrekettese otyryp, salyq kólemin tómendetpegeni manyzdy. Atalghan mәsele kýn tәrtibine shygharylghaly da kóp bolghan. Al qaryzdy kimnen aldyn, qashan aldyn, nesie berushiler offshorlyq aimaqta tirkelgen be, joq pa degen saualdar asa bas qatyratyn sharua emes. Óitkeni Qazaqstan ekonomikasyna odan keletin ziyan joq.

ÁRBIR QAZAQ -
7422 DOLLARLYQ QARYZ
Eger memleketting jalpy qaryzy 123 mlrd. 800 mln. dollar ekendigin eskersek, Qazaqstan Respublikasynyng 16 mln. 680 myng 100 túrghynyna shaqqanda, ortasha eseppen 7 myng 422 dollardan keledi eken. Halyqaralyq qarjy qory jasaghan tizimning basynda túrghan Japoniyanyng memlekettik bereshegi 13,5 trln. dollar, yaghny әr azamatyna eseptegende, 105, 5 myng dollardan. Álemdik qarjylyq daghdarysqa sebep bolghan AQSh-tyng memlekettik boryshy Irlandiyadan sәl-aq tómen. Ár amerikalyqtyng moynyndaghy qaryz - 49,8 myng dollardan. Qazaqstannan әldeqayda tómen (99-orynda) túrghan Reseyding jalpy syrtqy boryshy әrbir reseylikke shaqqanda 1247 dollardan kelipti. Kóp jaghdayda memleket neghúrlym bay әri halyqtyng әleumettik ahualy neghúrlym joghary bolghan sayyn memlekettik qaryz kólemi soghúrlym joghary bolmaq. Búl әleumettik mindetter men jýzege asyryluy tiyis makroekonomikalyq baghdarlamalardyng qosymsha qarajatty qajet etuine baylanysty. Týrli baghdarlamalar budjet shenberine syimaytyndyqtan shyghyndar kólemi artatyny belgili. Al basy artyq aqshany tek nesie arqyly tartugha bolady. Negizi memleketting syrtqy qaryzynyng joqtyghy elding ekonomikalyq túrghyda tabysy men jetistigin bildirmese kerek. Mәselen Halyqaralyq qarjy qory jasaghan tizim sonyndaghy Madagaskardyng memlekettik qaryzy adam basyna shaqqanda 26 dollardan keledi eken. Al Liyberiyada - 1 dollar, Kongo Respublikasynda - 69 dollar. Atalghan elderdegi memlekettik qaryzdyng tómendigi jeke qorlaryna baylanysty emes. Kerisinshe olardyng shatqayaqtaghan ekonomikasy men syrttan qaryz tartudaghy әlsizdigi sebep. Tizimdegi 88-oryngha jayghasqan Qazaqstannyng qazirgi jaghdayyn saralaghan Qarjy ministrligindegiler «boryshtyng kólemi emes, JIÓ-ge shaqqandaghy kórsetkishi kónildi alandatady» deydi.

«ALMAQTYNG DA
SALMAGhY BAR»
Mәjiliste ótkizilgen «Memlekettik, memlekettik tarapynan kepildendirilgen jәne memlekettik kompaniyalar qaryzdaryn basqaru» taqyrybyndaghy ýkimettik saghatta Bolat Jәmishev әlemdik qarjylyq daghdarystyng barlyq damushy jәne damyghan memleketterge әser etkenin, oghan memlekettik jәne jekemenshik salanyng asa kóp mólsherde nesie alugha qúnyqqany sebep bolghanyn aitty. Jalpy syrtqy borysh kólemi jaghynan alghanda, Qazaqstan әlem boyynsha 36-orynda. Al JIÓ-ge shaqqanda - 43-orynda. Sandyq kórsetkishterge shaqsaq, memlekettik qaryz 5 mlrd. dollar nemese JIÓ-ning 4 payyzy; últtyq holdingter men últtyq kompaniyalardyng boryshy - 21 mlrd. dollar (17 payyz); ekinshi dengeyli bankterding bereshegi - 8 mlrd. dollar (7 payyz); korporativtik sala moynyndaghy qarjylyq mindet - 90 mlrd. dollar (72 payyz). Osylaysha jalpy syrtqy qaryzdyng qomaqty ýlesi korporativtik salanyng moynynda túrghany bayqalady. Onyng 60 mlrd. dollary firmaaralyq boryshtar enshisinde. Yaghny tikeley tartylghan investisiyanyng bir bóligi sanalatyn búl qaryzdar nesiyeni alghandardyng sheteldik qatysushylar men tәueldi kәsiporyndar aldyndaghy mindetteri bolyp tabylady. Qarjygerlerding aituynsha, qaryz uaqtyly qaytarylmaghan jaghdayda syrtqy kreditorlardyng memleketke qysym jasay qoyy neghaybyl. Óitkeni nesie berushi qaryzgerding qyzmetin basqaruda onyng qarjylyq belsendiligine jauapty sanalady. Ázirge Ýkimettegiler Dýniyejýzilik Ekonomikalyq Forumnyng 2011-2012 jyldargha arnalghan esebinde jariyalanghan derekterde Qazaqstannyng «Memlekettik qaryz» kórsetkishi boyynsha 12-orynda túrghanyn kóldeneng tartady. Jaghymdy sifrlar men kónildi quantatyn habarlamalardy tizbektey berseniz, tizile bermek. Biraq bizdi alandatatyny, «ózim bilemdikke» salynghan últtyq kompaniyalardyng syrttan qarajat tartuda ysyrapshyldyqqa jol berui. «Áy der aja, qoy der qoja» bolmaghasyn, yaghny memlekettik qúzyrly organdar men tiyisti mekemelerding solqyldaqtyghynan, óz isine jauapkershilikpen qaramaghandyghynan, memleketting jalpy syrtqy qaryzy 123 mlrd. dollardan asyp týsken. Anyghyraq aitqanda, qaryzdy әr otandasqa shaqqanda, 7 myng dollardan asyp týsken. «Qoldaryn mezgilinen kesh sermeuge» әdettenip ketken Ýkimettegiler qashanghy әdetinshe, «tiyisti sharalardy qabyldaymyz» dep qúlshynyp otyr. Al Qazaqstandy qaryzgha belsheden batyryp qoyyp, jaybaraqat otyrghandar kimder? Deputattar aitpaqshy, bereshekting bir bóligi olardyng jalaqysynan ústala ma? Álde «qabyldanatyn sharalar» taghy da qaghaz jýzinen asa almay ma?

Nәziya JOYaMERGENQYZY

«Týrkistan» gazeti