Dýisenbi, 17 Qantar 2022
Alashorda 2544 5 pikir 20 Qazan, 2021 saghat 12:34

Ahmet Baytúrsynúlynyng Qostanayda jazylghan qoljazbasy tabyldy

JAZU MÁNERI ÚQSAS QOS QÚJAT

Ýstimizdegi jyldyng sәuir aiynda bizder Abai.kz portalynda «Ahmetting belgisiz bolghan jana qoljazbasy tabyldy» degen ataumen aghartushy ghalymnyng patshalyq Reseyding Ishki ister ministrine jazghan ótinishin jariyalaghan bolatynbyz. Onda ol Batys-Sibir oqu okrugining basshysynyng 1902 jyldyng 3 mamyryndaghy búiryghymen 1 mamyrdan bastap memlekettik qyzmetke, yaghny Aqmola jәne Semey oblystarynyng halyq mektepteri diyrektorynyng isjýrgizushi bolyp ornalasqanyn bayanday kele, Torghay oblysynyng salyq organdarynyng 1903-1904 jyldary aralyghynda búdan zansyz alynyp kelgen ýy salyghynan bosatudy súraydy (Marhabbat: https://abai.kz/post/132530).

Qolymyzgha osy bir ilik ilingennen keyin, sol baghytta iz kesip, indete izdeudi qolgha alghan edik. «Sabaqty iyne sәtimen» degendey, A.Baytúrsynúlynyng auyldyq mektepterdegi ústazdyq qyzmeti taqyrybynda QR BGhM Ghylym komiytetining 12 ailyq granttyq jobasy bizge búirylyp, sonyng negizinde mausym aiynan beri jýrgizgen zertteu júmystarymyzdyng barysynda A.Baytúrsynúlynyng Aqmola jәne Semey oblystary halyq uchiliyshesining (mektepterinin) diyrektoryna jazghan ótinishin jolyqtyrdyq.

A.Baytúrsynúlynyng ótinishi Aqmola jәne Semey oblystarynyng halyq uchiliyshelerining diyrektoryna (A.Alektorovqa) baghyttalghan. Ótinishting jazylghan merzimi – 1902 jyldyng 1 sәuiri. Qújattyng jazylghan mekeni – Qostanay qalasy (1 suret).

1 suret. A.Baytúrsynúlynyng Aqmola jәne Semey oblystary halyq uchiliyshelerining diyrektoryna jazghan haty

Ótinishting mazmúny eki bólikten qúralghan. Birinshi bólikte Orynbaev mektebi jәne Qostanay pedagogikalyq synybynyng múghalimi A.Baytúrsynúly diyrektordan isjýrgizushi lauazymyna óz kandidaturasyn Batys-Sibir oqu okrugining basshysyna úsynudy ótinedi. Ekinshi bólikte ol ózining bilimi turaly jәne Torghay oblysynda 6 jyldyq ústazdyq qyzmetti ótegenin jazady. Qújattyng sonyna «Múghalim Ahmet Baytúrsynov» dep qol qoyady.

Óz kezeginde Torghay oblysynyng halyq mektepterining inspektorlyghynan Halyq aghartu ministrligining búiryghymen Aqmola, Semey oblystarynyng halyq mektepteriining diyrektory lauazymyna jana taghayyndalghan A.Alektorov A.Baytúrsynúlynyng ótinishindegi aqparatty tilge tiyek ete otyryp, onyng kandidaturasyn Batys-Sibir oqu okrugining basshysyna úsynady. Úsynystyng hattalghan merzimi – 1902 jyldyng 17 sәuiri, qújattyng jazylghan mekeni – Qostanay qalasy (2 suret).

2 suret. A.Alektorovtyn  Batys-Sibir oqu okrugining basshysyna jazghan úsynysy

Demek, qos qújattyng derektik manyzdylyq túrghysynan qúndy bir qyry – onyng Qostanay qalasynda jazyluy. Búl - kóp nәrseni payymdaugha, zerdeleuge jol bastaytyn baghaly dereknama. Ol keyingi tereng zertteulerding nysanasy ekeni anyq.

Eki qújatty syrttay qaraghanda birden kózge týsetin kórinis – jazylghan qújattardaghy tanbalardy jazu mәnerining bir-birimen óte úqsastyghy. Múndaghy tanbalar óte súlu, birkelki týzu. Beyne bir suret syndy. Suret demekshi, belgili alashtanushy ghalym Súltan Han Aqqúly A.Baytúrsynúlynyng boyynda suretshilikke tәn talant bolghanyn jazady. Múny ol Á.Bókeyhannyng N.Potaninge jazghan hatynyng mazmúny boyynsha aiqyndaydy (Marhabbat: https://www.exclusive.kz/expertiza/kulturnaya_sreda/124081/?fbclid=IwAR2ovWk1tkGYireUb10EEhI6d3ntgTrFPN2mh_GXl2ZZhoUVgZFMKF0Bdgw#.YHdyjlev1hs.facebook)

A.Baytúrsynúlynyng ótinish sonynda qoyghan jeke qoltanbasy qújat mәtinindegi ózge sózderding jazu mәnerinen eshbir auytqymaghan, al Alektorovtyng jeke qoltanbasy mýldem bólek. Múnan shyghatyn qorytyndy: qos qújatty hattaghan – bir kisi. Ol kisi A.Baytúrsynúlynyng ózi boluy әbden mýmkin. Janama dәlel retinde A.Baytúrsynúlynyng 1904 jyly Ishki ister ministrine jazghan ótinishining jazu mәneri osy atalghan qújattargha úqsas ekendigin atap ótemiz. Oqyrman ózi salystyra qarau ýshin sol qújattyng ýzindisin úsynamyz (3 suret).

3 suret. A.Baytúrsynúylynyng 1904 jyly ishki ister ministrligine jazghan ótinishinen ýzindi

1902 jyly Qostanay qalasynda A.Baytúrsynúly men A.Alektorovtyng atynan jazylghan  qos qújattan bizder mynaday derekti zeyin zerdesine zerdeleymiz:

1. Ótinish jazylghan uaqytta (1902 jyly) A.Baytúrsynúly Orynbaev (Urunbaev) mektebinde jәne Qostanay pedagogikalyq klasynda múghalimdik qyzmet atqaryp jýrgen;

2. A.Baytúrsynúlynyng Orynbor múghalimder mektebining kursyn ayaqtaghan turaly kuәligining nomerlengen tanbasy - 260;

3. 1902 jyldyng 26 nauryzda onyng Torghay oblysynyng territoriyasynda atqarylugha tiyisti 6 jyldyq múghalimdik qyzmetining merzimi ótelgen.

ORYNBAEV (URUNBAEV) MEKTEBI

Torghay oblysy halyq mektepterining inspektory (1889-1994) A.V.Vasiliev 1896 jyly Orynbor qalasynda jariyalanghan «Istoricheskiy ocherk russkogo obrazovaniya v Turgayskoy oblasty y sovremennoe ego sostoyaniye» dep atalatyn zertteu enbeginde 1896 jyldyng 1 qantaryna deyingi esep boyynsha oblys kóleminde 35 auyldyq mektep júmys jasap jatqanyn, ol mektepterding qay jyly ashylghanyn, qanday eldi mekende ornalasqanyn, mektepting qalay atalatynyn (qystau boyynsha jәne mektepti ashugha kóp ýles qosqan kisining aty) jәne onda múghalim bolyp kim qyzmet etetinin kórsetetin derektik keste jasaydy Búl kesteden bizder auyldyq mektepti múghalimdik qyzmette bolghan 35 ústazdyng aty-jónin kóre alamyz. Solardyng ishinde Ahmet Baytúrsynúlynyng esimin de bar (4 suret).

4 suret. A.Vasilievting auyldyq mektepterding tizimin jasaghan kestesinen ýzindi

Búl jazba - A.Baytúrsynúlynyng múghalimdik qyzmeti turaly alghashqy aqparattyng biri. A.Vasilievting atalmysh kestesinde «Orynbaev mektebi» joq. Sonymen qatar ol  býkil Torghay oblysynda 1896 jylgha deyin ashylghan mektepterding kartasyn jasaydy. Múnda da «Orynbaev mektebi» kózge týspeydi (5 suret).

5 suret. A.Vasilievting Torghay oblysy kólemindegi mektepterdi belgilep  jasaghan kartasy

Demek, Orynbaev mektebi 1896 jyldyng 1 qantarynan keyingi mezgil-merzimde payda bolghan. Patshalyq Torghay oblysynyng satistikalyq esepterinde Orynbaev (oryssha tanbalanuy - Urunbaev) mektebi 1898 jyldardan bastap «qylan»  bere bastaydy. Mektepting ornalasqan mekeni – Qostanay uezi, Mendiqara bolysy, № 4 auyl. Sol jyldary atalmysh mektepte Or Múghalimdik mektebining 1887 jylghy týlegi Qazykerey Shotaev ústazdyq etken.

Qazykerey Shotaev – Orynborgha qaraghan Shyghys Ordanyng (keyin Qostanay uezining territoriyasy) әmirshi-súltany Baqtykerey Shotaevtyng nemeresi. 1895-96 jyldary A.Baytúrsynúly Aqtóbe uezining Bestamaq bolysyndaghy Arynghaziyev mektebinde ústazdyq etse, odan keyin ol mektepte Qazykerey Shotaev qyzmet jasaydy. Al A.Baytúrsynúly 1897-99 jyldary Amanqaraghay bolysyndaghy № 2 auyldaghy G.E.Lapshin basqaratyn Áuliyekól bolystyq mektebinde múghalim bolyp jýrgende, Q. Shotaev «Orynbaev mektebinde» ústazdyq etedi.

Shotay әuletining býgingi tandagha kózi tiri úrpaghy, Shyghys medisinasynyng dәriger mamany Marat Shotaevtyng aituynsha, Qazykerey Shotaev Qostanay oblysy Mendiqara audanynyng Qaratal auylynan 7 shaqyrymdyq jerdegi búrynghy «Úyalysay» degen jerde jerlengen, basyna belgi qoyylghan beyiti bar.

Al Orynbaev mektebin ashqan kim degenge keler bolsaq, qazaq dalasynda orys-qazaq mektepter jýiesi qalyptasa bastaghan HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy zamanda oqu isinde Orynbaev degen familiyamen ústazdyq etken eki kisining esimi kezdesedi. Biri – 1861 jyly Troisk mektebi ashylghan uaqytta «Músylman dini» sabaghyn jýrgizgen – molda Qazybay Orynbaev, ekinshisi – 1864 jyly Orynbor Múghalimdik mektebin ýzdik bitirgen týlek - Bayqadam Orynbaev. Ekinshi Orynbaev, inspektor A.Vasilievting jazuynsha, Orynbordaghy orys-qazaq mektebin bitirgen song Orynbor oblystyq basqarma janynda qyzmetke qalady. 1866 jyly ol zauryad-horujniy әskery ataghyn alady. 1867-68 jyldary B.Orynbaev Orynbordaghy qazaq balalaryna arnalghan mektepte «Is jýrgizu» pәnin jýrgizedi, al 1870 jyly ony bilim salasyndaghy qúzyretti mekeme Troisk orys-qazaq mektebining mengerushisi etip bekitedi.

1892 jyldan bastap Torghay oblysynda jyldyq shyghyny 324 som kólemine shaqtalghan auyldyq bastauysh mektepter jauynnan keyingi sanyrauqúlaqtay qaptaydy. Bәlkim, Baqtybay Orynbaev auyldyq mektep ashugha demeushilik jasap, oghan sol kezdegi dәstýr boyynsha, ol mektepke onyng  esimi berilgen boluy da ghajap emes. Sol tústa ashylghan auyldyq mektepterdi ashugha oryssha bilim alyp, týrli sheneunik qyzmette bolghan Arynghaziyev syndy kisilerding múryndyq bolghanyn eskersek, memlekettik qyzmette bolghan Baqtybay Orynbaevtyng da sonday is  atqaruy әbden mýmkin dep oilaymyz.

QOSTANAY PEDAGOGIKALYQ KLASY

A.Vasilievting jazuynsha, 1892-1896 jyldar aralyghynda Torghay oblysynda oryssha bilim beretin auyldyq mektepter kóptep ashylady. Resey imperiyasynyng dalalyq oblystardy basqaru turaly 1891 jyldyng 25 nauryzynda shyqqan jana Ereje boyynsha, әleumettik salanyng shyghyny, sonyng ishinde aghartu salasy da jergilikti jerden jinalatyn salyq negizinde qarjylandyru kózdeldi. Sol sebepti mektep isi salasynda shyghyny az júmystardy qolgha alu qarqyndy jýrgizildi. Búl orayda әkimshilik qazaqtyng túrmys-tirshiligine qolayly, músylmandyq tatar bilimin taratushylardyng tәjiriybesinen ótken  kóshpeli mektepter júmysyn jolgha qoiydy qolgha alady. Múnday kóshpeli mektepti «auyl mektebi» dep ataldy. Onyng maqsaty «tatar, bashqúrt, ortaziyalyqtardy qazaq dalasyndaghy mektepterden yghystyru» bolyp tabyldy Auyldyq mektepting dәrejesi bir synyptyq, bolystyq mektep eki synyptyq mәrtebege ie boldy. Auyldyq mekteptin  bir jyldyq shyghyny 324 som, al bolystyq mektep 2 myng som  kóleminde qalyptasady.

Oryssha bilim beretin alghashqy auyl mektebi 1892 jyldyng 15 mausymynda Qostanay uezi Kenaral bolysynyng Qaraghayly (№4 auyl) auylynda ashylady. «Turgayskie oblastnye vedomosti» gazetining 1892 №6 sanynda jazylghan habarlamada (korrespondensiyada) alghash ashylyp otyrghan mektepti qoldau jәne onyng kerek-jaraghyna kómektesu maqsatynda Torghay oblysynyng әskery gubernatory oghan 324 som qarajat bóledi (mektepting bir jyldyq shyghynyn óteytin qarajat).

Ýkimet tarapynan auyldyq mektep turaly qabyldanghan Ereje sol jyly «Orenburgskiy listok» gazetinde qazaqshagha audarylyp basylady. 1894 jyldyng 1 qantaryna deyingi kórsetkish boyynsha oblys kóleminde 25 auyldyq bolsa, 1895 jyldyng basynda olardyng sany 35 mektepke jetedi. Auyldyq mektepterde sol jyldary 542 shәkirt bilim alady. Sonymen qatar Aqtóbe jәne Qostanay uezderindegi orys poselkalarynda orys balalaryna arnalghan mektepter ashylyp, olardyng dәrejesi auyldyq mektep mәrtebesinde bolady.

Oblys kóleminde tez kóbeyip jatqan bastauysh mektepterdi múghalimdermen qamtamasyz etu maqsatynda әkimshilik 1894 jyly Qostanay qalasynan eki klastyq Pedagogikalyq kurs ashu mәselesin kóteredi. Pedagogikalyq klass Y.Altynsarinnyng basshylyghymen 1884 jyly Troisk qalasynan Qostanay uezining jana ortalyghy Novonikolaevskige kóshirilgen 2 synyptyq orys-qazaq mektebining janynan ashylyp, 1897 jyly óz júmysyn bastaydy. Kurstyng ashyluy turaly «Turgayskaya gazeta» 1897 jyldyng №108 sanynda arnayy habarlama beredi. Onda Torghay oblysynan Orynbor múghalimder mektebine bólinetin 17 stiypendiyany Qostanaydaghy Pedagogikalyq kursqa auystyru mәselesi kóterilgeni jazylghan.

A.Baytúrsynúly Mendiqara bolysyndaghy Orynbaev atyndaghy bastauysh mektepte múghalimdik qyzmet jýrip, auyldyq bastauysh mektepterge múghalim dayyndaytyn Qostanay Pedagogikalyq synybynda da sabaq beredi. Ótinishte de osy aqparat oryn alghan.

MAMANDYQ BOYYNShA 6 JYLDYQ ÓTELIM

Qostanaydan jazylghan qújattyng sonyna A.Baytúrsynúly «múghalim» dep qol qoyghan. HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda qazaq dalasynda ýkimetten kesimdi jalaqy alatyn «múghalim» degen mamandyq payda boldy. Onyng alghashqy sipaty 1844 jyly «Orynborlyq qazaqtardy basqaru Erejesinde» bekitildi. Onda qazaq balalaryna arnalghan mektepterde arnayy tórt (orys tili, taza jazu, arfiymetika, tatar tili), qosymsha bir  pәn (din zany) jýrgiziletin bolyp belgilenip, odan sabaq beretin kisilerding jalaqysy belgilenedi. Osy ýlgide Orynbor, Troisk, Torghay, Yrghyz, Rayym, Perovsk bekinisterinde mektepter ashylyp júmys jasady. Patsha әkimshiligi tarapynan 1868 jyldyng 21 qazanynda «Dalalyq oblystardy basqarudyng uaqytsha Erejesi» bekitilip, onda әrbir dalalyq oblystargha (Torghay, Oral, Aqmola, Semey) halyq aghartu isi ýshin jyl sayyn budjetten 8 myng som qarastyrylu kózdeledi.

Inspektor A.Vasilievting jazuy boyynsha, 1870 jyly Torghay oblysynyng әskery gubernatory Orynbor aimaghynyng basshysy Kryjanovskiyge oblystaghy halyq mektepterin damytudyn, halyq múghalimderin (narodnyy uchiyteli) dayyndau jobasyn úsynady. Ol jobany jýzege asyru ýshin әkimshilik: «bezotlagatelino ustroiti uchebnoe zavedenie dlya prigotovleniya uchiyteley, ne ostavlyaya dela obucheniya kirgizskih detey v rukah malogramotnyh kazakov, pisimovodiyteley volostnyh, ili, chto eshe vrednee, fanatikov iz bashkirskih y tatarskih mull, kotorye izdavna yavlyalisi pochty edinstvennymy provodnikamy v sredy kirgizov gramotnosti, religioznyh vyrovaniy y koe-kakih poznaniy, malo poleznyh dlya umstvennogo razvitiya stepnyakov y pryamo vrednyh v tom otnosheniy, chto v uchenikov vnedryalisi prevratnye ponyatiya o Rossiy» (Vasiliev A. «Istoricheskiy ocherk russkogo obrazovaniya v Turgayskoy oblasty y sovremennoe ego sostoyaniye». Orenburg, 1896, str.79) degen ústyn ústanyp, mektep jýiesin qúru jәne basqaru (sistemnoe adminstirovaniye) júmystarymen qatar halyq múghalimderin dayyndaytyn oqu oryndaryn ashudy josparlaydy. 1879 jyly Torghay oblysynyng oqu jýiesin basqaratyn әkimshilik lauazym (inspektor) bekitilip, 1883 jyly Or qalasynda Múghalimdik mektep ashylady. 1888 jyly Or qalasynda oryn alghan ýlken órtting saldarynan Múghalimdik mektep ghimaraty órtenip ketip, patsha әkimshiligi mektepti Orynbor qalasyna, búrynghy qazaq balalaryna arnalghan Orynbor mektebining ghimaratyna kóshiredi.

A.Baytúrsynúly Orynbordaghy Múghalimder mektebine 1891 jyly týsip, ony 1895 jyly tamamdaydy. Mektepti bitirgen kisilerge «múghalim» degen mamandyq berilip, 180 som kóleminde kesimdi jalaqy belgilendi. Júrtshylyq arasynda ol mamandyq «halyq múghalimi» degen qúrmetke ie boldy. Múghalimdik mektepti bitirgenderding bilim dengeyi «orta bilim» dәrejesinde edi. Búl býgingi kýndegi pedagogikalyq kolledj dengeyindegi bilimge say kórsetkish. A.Baytúrsynúlynyng óz qolymen jazghan ómirbayandarynda bilimin «orta» dep kórsetetini jәne 1914 jyly A.Baytúrsynúly men M.Dulatúlynyng ýstinen domalaq aryz jazghandardyng búlardy «joghary bilimi joq» nemese «jana múghalimder» dep keketetinining sebebi de osy (Marhabbat: «Ahmet pen Mirjaqyptyng ýstinen domalaq aryz jazghan kimder?»).

A.Baytúrsynúly ózin «halyq múghalimi» mamandyq iyesi bolghanyn әrdayym atap ótip otyrdy. Múnyng bir kórinisin bizder A.Baytúrsynúlynyng 1922 jyly Tashkentegi qazaq ziyalylarynyng aldynda qalyng qazaqtyng kórsetken syi–qúrmet, qoshemetine rahmet aita sóilegen sózinen bayqaymyz. Onda ol bylay deydi: «Men – halyq múghalimimin. Oquym kóp emes, az, biraq bilimimdi halyq maqsaty ýshin júmsaghanym ras. Onyng da sebepteri bar. ...Meni tudyrghan – zaman, patsha zamanynyng zúlym sayasaty, zorlyghy, zombylyghy, qorlyghy» (Qamzabekúly D. Ruhaniyat (Maqalalar men zertteuler) A., 1997, 104 b.).

A.Baytúrsynúly ómir sýrgen tústa Múghalimdik mektepti tamamdaghan múghalim mamandar óte qat boldy. Sondyqtan da patsha ýkimeti sauatsyzdyq beleng alghan zamanda әleumettik manyzy zor múghalimdik mamandyqqa «qatty» kónil bólip, memleket esebinen mamandyq iygergen kisilerge 6 jyldyq merzim boyy mamandyq boyynsha qyzmet atqarugha jәne ol qyzmet ony oqugha jibergen ónirding (oblystyn) territoriyasynda jýruge tiyis degen talapty qoydy. Búl ýrdisting sarqynshaghy bizge kenes dәuirinen eptep tanys. Ony kezinde mamandyq boyynsha ótelim (otrabotka) dep ataytyn.

1895 jyly Orynbor Múghalimdik mektebin tamamdaghan A.Baytúrsynúly 1902 jyly ol kesimdi merzimning shartyn tolyq oryndaydy. Osylaysha onyng aldynan ózge mamandyqqa (Isjýrgizushi) jәne basqa oblys territoriyasyna (Aqmola oblysyna) auysugha kóldeneng túrar zandyq kedergiler joyylady. Múny A.Alektorov Batys-Sibir oqu okrugining basshysyna jazghan óz úsynysynda: «K semu schitai dolgom prisovokupiti, chto obyazatelinyy srok na doljnosty uchiytelya im vysmerjen (?) i  priyapyatstviy k ego peremeshenii ne iymeetsya» dep  oryndy atap ótedi.

Álqissa, halyq múghalimi A.Baytúrsynúly Ombygha A.Alektorovtyng shaqyruymen attanady (Jalghasy bar).

Almasbek Ábsadyq,

filologiya ghylymdarynyng doktory, A.Baytúrsynúly atyndaghy uniyversiytet professsory

Maqala QR BGhM Ghylym komiytetining 2020-2022 jyldargha arnalghan granttyq qarjylandyruyna ie bolghan «A. Baytúrsynúlynyng auyldyq mektepterdegi aghartushylyq jәne qoghamdyq qyzmeti (jana arhivtik derekter men ólketanushylyq maghlúmattar, túlghanyng tynnan tabylghan shygharmalary negizinde)» atty Joba negizinde dayyndaldy.

Taqyrypqa oray:

Ahmetting belgisiz bolghan jana qoljazbasy tabyldy

Ahmet pen Mirjaqyptyng ýstinen domalaq aryz jazghan kimder? (jalghasy)

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5789
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 6837