Býginderi múghalim dese, kóz aldymyzgha «Mening atym Qoja» filimindegi Kenekeng (Kenenbay Qojabekov) somdaghan Rahmanov múghalim men Mayqanova apay elestemeytin boldy. Sol bir jýzi jadyraghan, qataldyghynyng ózinen meyirim shashyrap túratyn ústazdardyng beynesi kenes zamanymen birge mәngilikke jadymyzdan óshkendey. Tiyisinshe býgingining ústazy, auyl múghalimi kópke ýlgi boludan qalyp barady. Naryqtyq zamannyng qatal qyspaghyna úshyraghannan ba, әlde zaman aghymynyng tasqyny qatty boldy ma, әiteuir keybir múghalimning boyynan neshe týrli «minez» tabasyn. Bilimi men biligin saralamay-aq qoyalyq, qarapayym ghana әdeptilik pen meyirimidilik jetispey jatady keyde.
Tayauda Ontýstik Qazaqstan oblysyna qarasty Qazyghúrt audanynda jan týrshigerlik oqigha boldy. Qarapayym múghalim әiel tapa-tal týste qaryzyn súray barghan әriptesin soqqygha jyghyp, balghamen basynan tómpeshtep úryp óltirgen. Óz baqytyna «balta shapqan» Baqytkýl esimdi әlgi qanypezer ústazdyng aituynsha, jyl basynda qyzmettes qúrbysynan on myng tenge qaryz alghan. Áriptesi sol qaryzyn daulap ýiine kelipti. Bastauysh synyp oqytushysy qaryzdy ýsteme payyzben, on myndy elu myng tenge etip qaytarasyng dep aighaydyng astyna alsa kerek. Taban astynda onday aqshany qaydan taba qoysyn?! Onyng ýstine, bankten alghan nesiyesin uaqtyly tólemegeni ýshin jalaqy alatyn kartochkasy da jabylyp qalghan. Jan qúrby dep qaryz alghandaghy jaghdayyn aitqanymen әriptesi týsinbepti. Týsingisi kelmepti. Aqshasyn qaytarudy talap etip, jer tekpilep túrghanda onsyz da tútanudyng az-aq aldynda túrghan dau búrq etip, arty qyp-qyzyl tóbeleske ainalghan. Tóbelesting sony janaghyday. Bolmashy púldyng kesirinen bireui jer jastanyp, endi biri keshirilmes kýnәgha batty.
Qoly qangha boyalyp, esin jighanda ne isterin bilmey boyyn sharasyzdyq biylegen Baqytkýl әriptesining mәiitin kilemge orap, ýy artyndaghy saraygha jasyryp tastaghan. Arada eki kýn ótken song bir bәlening bolghanyn ishi sezgen kýieui Baqytkýldi súraqtyng astyna alypty. Bar jәitti estigen song búrynghy polisiya qyzmetkeri әielin polisiyagha óz erkimen baryp beriluge zorgha dep kóndirgen. Jasy 42-ge ayaq basqan Baqytkýlding artynda kózderi jәutendegen eki birdey balasy bar. Qylmysyn óz erkimen moyyndaghany eskerilip, qylmysker әielding jazasy qanshalyqty jenilderin endi tek sot sheshpek. Qan qyzuymen qyzmettesining ómirin qighan múghalim jasaghan qylmysyna qatty ókinip otyrsa kerek. «Shaytannyng arbauyna týsip qalghan ghoy. Áytpese búryn múnday qylyghy bolmaghan paqyr kisi óltirushi me edi» dep auyl túrghyndary oqighagha ne senerin, ne senbesin bilmey dal boluda. Qaytkende de qolmen istegendi moyyn kóteretini haq. Tek osynday jaghday basqa jerlerde de qaytalanbasa eken dep tileymiz Qúdaydan.
Degenmen múghalimderding qatysuymen jyl basynan beri tirkelgen qylmys tek búl emes. Nauryz meyramynyng qarsanynda dәl osy Qazyghúrtta shuly bir oqigha bolghan-dy. 36 jastaghy әiel kýndesining kózin qúrtu ýshin killer jaldaydy. Tang qalarlyghy - jaldamaly janalghysh ta әiel adam bop shyqqan. Al kýieuining ekinshi әielin óltirtpek bolghan kelinshek audandaghy mektepterding birinde múghalim eken. Tapsyrys berushi әiel 218 myng tengege qosa killerge jas toqaldyng meken-jayy men ol turaly tolyq mәlimetti de beripti. Alayda songhysy uәdesin oryndaugha asyqpaghan. «Qazyghúrtta qandy qylmys oryn alghaly jatyr» degendi estigen, múndaygha qúlaghy qashan da týruli tәrtip saqshylary aldymen jaldamaly janalghyshty qolgha týsiredi. Kýndesining kózin qúrtpaq bolyp killer jaldaghan әielding múghalim ekeni jәne búl tapsyrysty oryndaudy moynyna alghan da әiel bolghany poliyseylerdi tang qaldyrypty. Búl «pedagogikalyq tәsilge jatpaydy» dep týigen tәrtip saqshylary kýdiktini qylmys ýstinde qolgha týsirmek bolady. Ol ýshin ústalghan jaldamaly janalghyshtyng qatysuymen arnayy operasiya úiymdastyrylghan. Aqyry, kýndesin óltirtpek bolghan kelinshek killerge taghy da qosymsha aqshany berip jatqan jerinde ústalghan. Ústaz әiel otbasyn saqtap qalu ýshin osynday qadamgha barghanyn aityp aqtalghysy kelgen. Aytuynsha, osydan birneshe jyl búryn kýieui ekinshi әiel alypty. Odan eki perzenti de bar eken. Biraq bәibishe men toqaldyng ara qatynasy tyghyryqqa tirelgen. Aqyr sony janaghyday. Toqaldyng sonyna jetem dep, endigi qalghan ómiri abaqtyda ótedi.
Ústazdar qauymynyng qadirin týsiretin osynday oqighalardyng tym jiyilep ketkeni kónilge qorqynysh úyaltady. Sanany saban aqsha biylegen myna qatal zaman barlyghynyng esin alyp bitti әiteuir. Qylmystyng auyryn erkekter jasaydy, sonyng ishinde kisi óltiruge erkekter ghana barady degen týsinik kelmeske ketken. Eng soraqysy sol, osynday qanypezer múghalimderding qolynan dәris alyp shyqqan balalarymyz erteng qandyqol qaraqshy, kisi óltirushi bolmasyna eshkim kepil bola almaydy.
Ústaz bitkenning bәrine kýie jaghugha bolmaydy, әriyne. Degenmen bilim beru jýiesinde, jalpy mektepterde jýikesi syr bergen, minezinde agressiya belgileri bar ústazdar az emes. Oqushylardy soqqygha jyqty, balalar ýiindegi jasóspirimderdi zorlamaq boldy, atpaq boldy, óltirmek boldy degen siyaqty jer-jerlerden estilip jatatyn oqighalar osyghan dәlel. Reformalaudan kóz ashpaytyn bilim salasynyng basy-qasynda jýrgender osy mәseleni de oy elekterinen ótkizip, ústazdardyng psihologiyalyq jaghdayyn tekseru jaghyn oilastyruy kerek bolar. Qalay desek te eldegi 2.5 millionnan astam oqushylardyng taghdyryn kimning qolyna ústatqanymyzdy qoghamnyng biluge haqy bar. Búl jaghdaygha ata-analar da alandauly ekenin úmytpayyq.

Dәuren ÁBDIRAMANOV

Ontýstik Qazaqstan oblysy

«Týrkistan» gazeti