Abay danyshpangha tanghalamyn. Qoldyng qyrynday ghana kishkentay kitapsha bolyp shyqqan... shyghyp jatqan «Qara sózderinde» izdegen súraqtaryna jauap ataulynyng bәri bar ghoy. Bәri bar. Bizding kóptegen auzy dualy ataqty aqyn-jazushylarymyz, «oqu ótip ketken» ziyalylarymyz, tipti qaghaz shimaylap, «qarnyn toydyryp» jýrgen qatardaghy «jazghyshtarymyz»,  bәri-bәri birdene jazsa boldy, qarapayym halyq ómiri esimin estimegen shet elding «danyshpandarynan» mysqaldap-mysqaldap bolsa da mysaldar keltirgendi, jýdә, jaqsy kóredi. Qarapayym halyq ýshin jazylyp otyrghan dýniyege sol qarapayym halyq mýlde bilmeytin bireulerding «keremettey» sózderin mysalgha keltire beruding ne ýshin qajet ekenin óz basym onsha týsine bermeymin. Sol sheteldik danyshpandardyng aitqandarynyng barlyghyn abaylap qana aqyl-oy tarazysynan ótkizip kórsen, Abayymyzdyng óz qazaghymyzgha óte týsinikti, ózimizding jalpaq tilimizben jazylghan «Qara sózderinde» túnyp túrady ghoy, túnyp túrady. Osy Abay jaryqtyqtyn: «...birindi, qazaq, biring dos - kórmesen, isting bәri bos» degeni ayaq astynan oiyma oralmasy bar ma, ózim syrttay bolsa da syilap jýretin, әdebiyetin-mәdeniyetin óz basym óte jaqsy kóretin órkeniyetti oqymysty, aqyn-әdebiyetshi, zanger Áuezhan QODARdyn ótken aptada ótken bir basqosudaghy әngimelerin estigen kezde.

Endi Áuezhannyng әngimesinen týnile jazdaghan týitkilimizding týiinin tarqatyp kóreyik:

Abay danyshpangha tanghalamyn. Qoldyng qyrynday ghana kishkentay kitapsha bolyp shyqqan... shyghyp jatqan «Qara sózderinde» izdegen súraqtaryna jauap ataulynyng bәri bar ghoy. Bәri bar. Bizding kóptegen auzy dualy ataqty aqyn-jazushylarymyz, «oqu ótip ketken» ziyalylarymyz, tipti qaghaz shimaylap, «qarnyn toydyryp» jýrgen qatardaghy «jazghyshtarymyz»,  bәri-bәri birdene jazsa boldy, qarapayym halyq ómiri esimin estimegen shet elding «danyshpandarynan» mysqaldap-mysqaldap bolsa da mysaldar keltirgendi, jýdә, jaqsy kóredi. Qarapayym halyq ýshin jazylyp otyrghan dýniyege sol qarapayym halyq mýlde bilmeytin bireulerding «keremettey» sózderin mysalgha keltire beruding ne ýshin qajet ekenin óz basym onsha týsine bermeymin. Sol sheteldik danyshpandardyng aitqandarynyng barlyghyn abaylap qana aqyl-oy tarazysynan ótkizip kórsen, Abayymyzdyng óz qazaghymyzgha óte týsinikti, ózimizding jalpaq tilimizben jazylghan «Qara sózderinde» túnyp túrady ghoy, túnyp túrady. Osy Abay jaryqtyqtyn: «...birindi, qazaq, biring dos - kórmesen, isting bәri bos» degeni ayaq astynan oiyma oralmasy bar ma, ózim syrttay bolsa da syilap jýretin, әdebiyetin-mәdeniyetin óz basym óte jaqsy kóretin órkeniyetti oqymysty, aqyn-әdebiyetshi, zanger Áuezhan QODARdyn ótken aptada ótken bir basqosudaghy әngimelerin estigen kezde.

Endi Áuezhannyng әngimesinen týnile jazdaghan týitkilimizding týiinin tarqatyp kóreyik:

Ótken júma kýni Almaty qalasynda qazaq elindegi orys tilining rólin talqylaghan bir basqosu boldy. Basqasyn qaydam, qazaq elindegi orys tilining rólining qanday ekenin enbektegen baladan, enkeygen qariyagha deyin óte jaqsy biledi. Mәselen, Ata zanymyzda atap kórsetilgendey, qazaq elindegi orys tili memlekettik tilmen, yaghny qazaq tilimen tenestirilgen resmy til bolyp esepteledi. Búl az deseniz, taghy mynaday da talaptar bar: eger siz orys tilin oidaghyday mengermegen bolsanyz, memlekettik qyzmettegi karieranyzdyng ósuine «krest» qoyylady, óitkeni memqyzmetke qabyldanatyn kez kelgen ýmitkerden resmy tildi qalay mengergeniniz jayly «emtihandar» alynady. Úzyn sózding qysqasy, qazaq elining qay týpkirinen kelseniz de, orys tilin biluiniz shart. Onsyz sizding talantynyzdyn, «altyn basynyzdaghy kýmis miynyzdyn» týkke de qajeti joq. Auyldan kelgen talay da talay talanttylardyng Astana men Almatynyng «birjevikterinin» qataryn toltyryp, qanghyp-qanghyp qayyra auyldaryna qaytatyny jasyryn emes. Al auylda, bәrimiz de jaqsy bilemiz, araq ishuden basqa «deni dúrys» júmys joq. Bolghan da emes. Bolmaydy da jaqyn arada. Endi atalmysh basqosudaghy kelisuge kelmeytin keybir pikirlerge nazar audaryp kóreyik:

Belgili aqyn-jazushy, zanger, «TAMYR» atty jurnaldyng bas redaktory Áuezhan QODARdyn (qazaqshasyn qaydam, oryssha óte sauatty jazady ózi) pikirlerine qaraghanda, qazaq jәne orys tilderi eshqashanda birinen biri bólek «ómir sýre» almaytyn kórinedi. «Tilder birimen biri ózara eshqashan jaulasqan emes, - deydi, osy kisi otyrystaghy talqylau barysynda til mәselesine filosofiyalyq túrghydan oy jýgirtip, - biraq bizding elimizde onyng damuynyng ózi, mening oiymsha, tildik әlpet qabyldaghan tәrizdi. Eng alghash ret orys tildi qazaqtar turaly Shynghys Aytmatov «MÁNGÝRTter» degen termindi qoldanysymyzgha engizdi. Mine, sodan beri til ýshin bolyp kele jatqan kýres qazaq intelliygensiyasy ýshin memlekettik (últtyq demeydi) patriotizmning jalghyz ghana kórinisine ainaldy... mening oiymsha, qay tilde sóileu mәselesin adamnyng ózi sheshuge tiyisti...»

Ras, jýz otyzdan astam últ ókilderi túratyn qazaq elindegi kez kelgen últ ókili ózining ana tilinde qalay sóilegisi kelse, solay sóiley alady, óitkeni qazaq elinde ózge últ tilderine «gramm-gramm» bolsa da shekteu qoyylmaghan. Shekteu qoyylmaydy da. Tipti sany ýsh-tórt mynnan aspaytyn dýngen degender de ózderining ana tilderinde sóileydi. Orys, úighyr, armyan, azerbayjan, gruziyn, cheshen, nemis, qytay siyaqty kóptegen «alpauyt» últtardyng ókilderin atamay-aq qoyayyq. Al endi osylardyng qazaq elindegi MEMLEKETTIK TILDI mengeru mәselesi qanday dәrejede, osyny Áuezhan aghamyz aita ala ma? Ayta almaydy. Osy otyrysta da aitqan joq. Nege deseniz, qazaq elindegi kez kelgen ózge últ ókilining 95 payyzy (ashyghyn aitayyq, ótimiz jarylyp ketpes) ózi túryp jatqan memleketting memlekettik tilin mengermegen. Múny Qodar qalay bilmeydi? Biledi әriyne.

Qodardyng «qalay bolsa solay» jasay salghan «sayasy saraptamasynan» keyin Zhanaozen.net internet-portalynyng jurnaliysi Dias BEYSENBEK Áuezhan aghamyzgha mynaday súraq qoydy:

- Qazaq jerinde orys tilin damytugha kýsh saludyng qajeti bar ma? Eger Qazaqstan qazaqtar ýshin bolmasa, kim ýshin sonda? Óitkeni óziniz jaqsy bilesiz, Reseyde jergilikti últ ókilderi kóp jaghdaylarda: Resey - orystar ýshin... dep ashyq aitady.

Búl súraqqa Qodardyng qalay jauap bergenine nazar audarayyq: «Halyqtyng taghdyryn («...últtyng taghdyryn» demeydi. M.M.) eng birinshi tili anyqtaydy degenge asa mәn beru, mening oiymsha, dúrys emes, - dedi ol jurnalisting batyl saualyna birshama jaltara jauap qaytaryp, - óitkeni Kenes Odaghy kezinde bizder orys tilinde beymaral sóilesip jýrdik. Bizding deputattarymyz odaqtaghy Jogharghy Keneske saylandy, barlyq ýkimettik úiymdarda da osylar (orys tildilerdi aitady. M.M) boldy. Sodan ne boldy, eshtene de bolghan joq, respublikamyz oidaghyday damyp jatty. Eng bastysy,  әleumettik-ekonomikalyq damu, ruhany jetilu mәseleleri birinshi orynda bolugha tiyisti. Bizde nege osy kórsetkishter emes, kerisinshe TIL problemasy qashan bolsa da aldynghy oryngha shyghady... keybireuler til mәselesine jany ashyghan bolyp, qarapayym halyq arasynan sayasy úpay jinaugha tyrysady. Qazaqstanda qazaq tiline «jany ashityndar» kóbinese sayasy kapital jinap alyp, Parlamentten bir-aq shyghady. Sosyn... qazaq tilinde sóiley almay qalady...»

Qodardyng keybir pikirlerimen emes, osy jerdegi pikirlerimen tolyqtay kelispeuge әbden bolady. Birinshiden, sózderining aujayynan ótkendi... orys tildi odaq kezenin «ansau» bayqalatyn Qodardyng kommunister biyligi kezinde qalay damyghanymyzdy bilmeytini tipti de mýmkin emes. «...Y nichego, respublika razvivalasi», - deydi Áuezhan Qodar. Al respublikamyz - «...ne razvivalasi, a razvalivalasi...» Ol kezderi әleumettik jaghdayymyz damyp bara jatqan joq edi, kerisinshe keri ketip bara jatyr edi. «Tap-taza» bolyp túratyn dýken sóreleri, «tap-taza» bolyp túratyn qarapayym qazaqtyng qonaqjay shanyraghy. Qazaqtyng tili mýldem «bankrot» bolugha ainalyp edi. On jyldyqty orys tilinde bitirgen Qodar myrzanyng ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldary million túrghyny bar Almaty qalasynda jalghyz ghana qazaq mektebi (№12 mektep) bolghanynan habary joq shyghar? «Tughan tilimning erteng joyylatynyn bilsem, býgin-aq ólip ketuge dayynmyn», - degen ataqty avar aqyny Rasul GhAMZATOVtyn әigili óleng joldaryn әdebiyetshi Qodar oqymaghan bolsa, onda mýlde úyat eken. «Namysyndy nangha» aiyrbastap, joyylyp ketken tilinnen keyin әleumettik jaghdayynnyng jaqsy bolghanynyng nesi múrat? Ekinshiden, «til mәselesinen sayasy úpay jinap alyp, deputat bolyp alghan song bәrin úmytyp ketedi» degenning de qisyny joq. Qazaq tilining ystyghyna kýiip, suyghyna tonyp, aqyr ayaghynda «jýrekten kete» jazdaghan aqyn, qogham qayratkeri Múhtar ShAHANOVtyn dәl osy til mәselesining «kesirinen» Parlamentke «jete» almay qalghany aiday aqiqat. «Asaryn asap, jasaryn jasaghan» últ úlany Múhana eshqanday sayasy úpaydyng qajeti joq ekeni de aiday aqiqat.

Negizi, bastan-ayaq orys tilinde ótken basqosuda aty-jónin aitudan bas tartqan «BOLAShAQ» qozghalysynyng jalghyz ókili ghana jinalghandardan qazaq tiline qúrmetpen qaraudy talap etti. Qajet bolsa, til ýshin «qyp-qyzyl tóbeleske» de baratynyn ashyq aityp saldy. Osy jerde ótken jyly Tatarstan parlamentining minbesinen jergilikti jurnalist qyzdyn: «...ana tilim - tatar tili ýshin tap osy jerde kez kelgenindi bauyzdaugha barmyn», - dep ashyq aityp salghany esimizge týsti. Qatty aitqan qarshaday qyzdy dәl osy sózi ýshin qudalap, ertenine-aq qyzmetinen «quyp shyqqany» belgili. Alayda qarshaday qyz sol kýnnen bastap qarapayym halyqtyng ystyq yqylasyna bólenip, ÚLTTYQ BATYR dengeyine deyin kóterilip ketti. Múny da bәrimiz bilemiz, biraq ýndemeymiz. NEGE deysiz ghoy? Óitkeni dәl osy otyrysta ózin «atym - VADIYM, mәdeniyet salasynyng qyzmetkerimin» dep tanystyrghan týri qazaqqa úqsaytyn qatysushylardyng biri: «...men qazaq tilin jaqsy bilmeymin, alayda til bilmegenim ýshin qanday da bir qiyndyqtargha kezikken emespin. Maghan qazaq tili mýlde kerek emes, men qazaq tilin tipti túrmystyq dengeyde de paydalanbaymyn...» dep ashyq aityp saldy. Basqosudyng basty «túlghalarynyn» biri bolyp otyrghan Áuezhan QODAR búghan da jarytymdy jauap qaytara almady, tek «tóbeles tuyp» ketpesin dedi me, әiteuir tigisin jatqyza sóilep: «...biz qazaq tilin damytamyz dep otyryp, ony mýldem qúrtyp almayyq. Sol siyaqty qazaq tili, qazaq tili dep jýrip orys tilin de óltirip almayyq... - dep «tútana bastaghan tóbelestin» tigisin jatqyzyp jiberdi, - biz ýshin eng manyzdysy ne nәrse: tarihta qazaqtar saqtalyp qalsyn ba, joq әlde qazaqtyng tili saqtalyp qalsyn ba? Janyndaghy adamynan til tazalyghy turaly talap etui ýshin әrbir adam ózinen-ózi: mening ózim ne istedim? dep súraugha tiyisti...»

Jón-aq! Qodar myrza qalay-qalay sóileydi ә, «ógizdi de óltirgisi kelmey, arbany da syndyrghysy» kelmey? «Tildi damytu ýshin men ne istedim?» dep romantika quyp, emosiyagha berilgennen qazaqtyng tili damymaydy. Qazaqtyng tili memlekettik til retinde damuy ýshin ol ZANDY týrde kýndelikti qajettilikke ainalugha tiyisti. Qajettilik tuyndamay, til damymaydy. Shynghyrghan shyndyq osy. Qazaq tilining «it terisin basyna qaptap» otyrghan VADIYM degen mәdeniyet qyzmetkerining «mәdeniyettiligin» de betine basyp, ashyq jauabyn aita almady Áuezhan QODAR. Basqosuda birtalay әngimeler aityp, orys tilining «ólip bara jatqan» problemalaryn kótergen әdebiyetshi Pavel BANNIKOV ta, «ASPANDAU» dep atalatyn qordyng is basqarushysy Nikita BABAKOV ta, әri-beriden keyin, negizgi taqyryptan auytqyp (әdeyi auytqyghan siyaqty... M.M.), әngimening «órisin» internet pen integrasiyagha qaray búryp jiberdi. Osylaysha ontýstik astanamyzda «Orys tilining rólin arttyra otyryp, qazaq tilin qalay saqtap qalamyz?» degen taqyryppen taghy bir «sany bar, sapasy joq» basqosu ótti. Taza resmy tilde. Memlekettik tildi talap jey jazdaghan «dilmarlardyn» auyzdaryna QODAR myrza qaqpaq qoya almady. Qónilimizde kónilsiz aqyl-naqyl qaldy: «sengen qoyym sen bolsan, kýisegenindi úrayyn...» degen.

Marat MADALIMOV

«Halyq sózi» gazeti