15 mausym. Tanertennen bastap, jan-jaqtan telefon qonyraulatyp, dostarym men әriptesterim meni 24 jasqa toluymmen qúttyqtady. Saghat 10-da mening әriptesterimning biri telefon shalyp: «Bolat Atabaevty ýiinen tútqyndap әketti. Seni de qazir әketedi. Eshqayda shyqpa, saghan jurnalister bara jatyr!» dep habarlady. Dәl qazir meni de qamaytynyn týsindim. Sebebi Atabaev mening kórshim.

Úzaq keshikpey, ýiding esigin «KNB» «chekisteri» qaqty. Esikting «glazogynan» qaradym. Tórt-beseui túr, «qonaqtardyn» kim ekenin әke-shesheme týsindirdim. Olar da qobaljyp jýr. Kiyimderdi jinap, jurnalisterding keluin kýtip otyrmyz. «Chekister» temir esikti búzyp-jaryp kiretindey qaghuda. Almatydaghy әriptesterime habarlasyp, meni tútqyndaugha kelgenin aityp, barlyghymen qoshtastym. Saghat 11-ge tayau jurnalister keldi. Esikti ashtym. Syrtta «KNB» mayory Tólepbergenovpen birge taghy da tórt-beseui túr eken. Sottyng qamaugha alu turaly qaulysyn oqydy. Oghan sensem, men «beybitshilik pen adamzatqa qarsy qylmys jasappyn».

15 mausym. Tanertennen bastap, jan-jaqtan telefon qonyraulatyp, dostarym men әriptesterim meni 24 jasqa toluymmen qúttyqtady. Saghat 10-da mening әriptesterimning biri telefon shalyp: «Bolat Atabaevty ýiinen tútqyndap әketti. Seni de qazir әketedi. Eshqayda shyqpa, saghan jurnalister bara jatyr!» dep habarlady. Dәl qazir meni de qamaytynyn týsindim. Sebebi Atabaev mening kórshim.

Úzaq keshikpey, ýiding esigin «KNB» «chekisteri» qaqty. Esikting «glazogynan» qaradym. Tórt-beseui túr, «qonaqtardyn» kim ekenin әke-shesheme týsindirdim. Olar da qobaljyp jýr. Kiyimderdi jinap, jurnalisterding keluin kýtip otyrmyz. «Chekister» temir esikti búzyp-jaryp kiretindey qaghuda. Almatydaghy әriptesterime habarlasyp, meni tútqyndaugha kelgenin aityp, barlyghymen qoshtastym. Saghat 11-ge tayau jurnalister keldi. Esikti ashtym. Syrtta «KNB» mayory Tólepbergenovpen birge taghy da tórt-beseui túr eken. Sottyng qamaugha alu turaly qaulysyn oqydy. Oghan sensem, men «beybitshilik pen adamzatqa qarsy qylmys jasappyn».

Meyli, qamasa - qamasyn! Eng auyr tiygeni - sheshemning kóz jasy boldy. Beybit zamanda qylmys jasamaghan úlynyng tútqyngha alynghany qay anagha onay tiyedi?! Ákeme rahmet! Ol meni qoldady. «Kóz jasyndy tyi, jylaudy qoy! 37-shi jyly sottalghandardy atyp tastady emes pe? Búlar sottasa da, atpaytyn shyghar. Aqqa - qúday jaq, әli-aq jenip shyghamyz!» - deydi shesheme.  «Qayda jýrseng de, aman jýr!» - dedi sheshem. Biraq kóz jasy tyiylmady. «Stan», «Respublika», «Janaozen.net» jurnalisterine pikir aityp, «chekisterdin» «Toyotasyna» otyryp, «KNB» «SIZO»-syna tarttym. Zattarymdy tәrkilep, tómendegi kameragha týsirdi. Engezerdey týrme kýzetshileri bәri bir-birin «Vasya» deydi. Attaryn atamas ýshin. Bizding ne ýshin qamalghanymyzdy biletinder aqyryn qoldauyn bildirip jatyr. «Tughan kýninmen!» dep qúttyqtaghandary da bar. Búlardyng ishinde de әdil adamdary bar eken dedim ishimnen.

Birer saghattan song meni podvaldaghy 18-shi kameragha qamady. Ishte eki tósek, oryndyq, kýndiz-týni sónbeytin joryq, temir torly tereze bar. Jalghyz ózim jattym. Týrme jym-jyrt. Artyq sóileuge, dauys kóteruge, kýndiz jinalmaghan tósek ýstine jatugha bolmaydy. Temirdey tәrtip. Bara salyp kitap oqydym. Qansha uaqyt ótkenin bilmeymin. Ishtey Bolat agha qayda eken dep qoyamyn. Bir uaqytta bir-birden «opravkagha» (dәrethanagha) shyghardy. Ár adamgha 3 minut beredi. Kýnine eki uaq shyghasyn. Qalghan uaqytta shelekke «otyrasyn».

«Zdesi voprosy zadan - ya!» degen «Vasyanyn» dausy estildi. Artynsha Atabaevtyng tanys dausy estildi: «Hayuandar!» dedi de, kamerasyna kirdi. Qayda ekenin bildim. Qarama-qarsy kamerada otyr. Ishim jylydy. Bir mezette syrttan kóp adamnyng aiqay-shuy estildi: «Atabaev pen Mamay bosatylsyn!» dep úrandatyp jatyr. Arasynan әkemning zor dauysyn tanydym. Dauystardy ajyratu ýshin terezege jaqyndaymyn: Inga Imanbaydyng dauysyn tanydym. Polisiya kólikterining siyrenasy estildi. Búlardy da qamamasa boldy deymin ishimnen. «Men senderdi estidim!» dep aiqaylaghym keledi. Átten, dauysym jetpeydi! Birte-birte dauystar bәsensidi. Biraz uaqyttan song qanghyr-dúnghyr shu bastaldy. Eski alanda Resey júldyzdary әn saldy. Osylaysha «SIZO»-daghy birinshi kýn ótti.

16 mausym. Tanghy 5-30-da «podem». Tósegindi jinap, kezekti «opravkagha» barasyn. Ár jerden tang namazyn oqyghan adamdardyng azan shaqyrghan dauysy estiledi. Olardyng ne istep, ne qoyghanyn bilmeymin. Biraq kópshiligi namaz oqyp, qúdaygha qúlshylyq qylghany ýshin týrmede otyrghan sekildi kórinedi. Olar «KNB»-ny da, Aqordany da «úrmaydy». Olardyng payymdauynsha - Alla biyik. Saghat 7. 30-da tanghy as keledi. Sýtten jasalghan botqa. Óte dәmdi. Nany da «svejiy». «kim taghy da jeydi, «kinәsiz» myrzalar?» dep mysqyldaydy «Vasya». Kýlesin. Ózine aitylghanday. Saghat 11-de (Vasyanyng saghatyn kórip qaldym) ornymnan túrghyzdy. «Etapqa ketesin» deydi. Zattarymdy taghy bir tekserip, qolyma kisen saldy. Qasymda bes birdey qarulanghan «vasikalar»: «qylmyskerdi» tútqyndau onay ma endi! Avtozakqa qamady. Birden týsindim - «SIY-18»-ge kele jatyrmyz. «MVD týrmesi». Bolat aghany izdedim. Joq. Bir uaqytta: «Jigitter, su bar ma, dәri isheyin?» degen tanys dauys shyqty. Atabaev! Tura qasymda, kórshi kamerada otyr eken. Qolynda - kisen, temir tordyng ar jaghynda otyr. Kýlip, bir-birimizding jaghdayymyzdy súradyq.

Birshama uaqyttan song «SIY-18»-ge kirgizdi. Onda bizdi eki jay kiyimdegi ofiyser qabyldady. «Ekeuinizge kisen salyp, qaruly bes әskery jibergen be?» dep kýldi olar «vasikalar» ketken son. Atabaevpen sóilestim. Bet-auyzy kógala qoyday. Sol kózining asty, eki mandayy, qoldary kókpenbek. «KNB» qyzmetkerleri telefonyn tartyp alu ýshin, qorghaushyma qonyrau shalamyn degende, bas salyp Atabaevty ayausyz úrghan. Jerge qúlatqan. Qolyna kisen salyp, kólikke kýshpen tyqqan. Masqara emes pe! Jasy alpystaghy aurushang (qant diabeti, qan qysymy joghary) rejisserdi, aty әlemge әigili túlghany úrugha kimning qoly barady?! Baratyndar bar eken. Onyng aty - «KNB» «operi» Armanjan Núrghaliyev! Aty masqaramen tarihta qalugha layyq «chekist».

Atabaev «KNB»-gha týskende qysymy 200-ge biraq kóterilgen, óte qauipti. Sonymen ekeumizdi eki kameragha japty. Meni 48-ge, ony 58-ge. Qasymyzgha bir-bir adam әkeldi. Maghan Azamat degen 92-shi jylghy jigit keldi. Abaysyzda kisi óltirgen. Auylda júmyssyz jýrgen, ishken, sonymen qylmyskerler әlemine týsken. Baqanastyng jigiti. Momaqan, biyazy adam. Týrine qarap, qylmysker demeysin. Ómirding týrli jaghdayy bolady, sonyng synaghyna týsken jigit bolsa kerek. Kameranyng ishinde ne bar? Ashyghyn aitu kerek, adam emes, hayuan túrghysyz jer. Las, kir tósekter, jamylghyshtar. Jartylay synghan dush pen tek las su syzdyqtap aghatyn kran. Segiz adamdyq oryngha key-keyde 20-25 adamdy salatyn kez bolady. Kýpirshilik bolmasyn, tamaghyn әbden ashyqsanyz da jeu onay emes. Naghyz «balanda»! Jaryq kýndiz-týni qosuly. Postaghylar әr kameradan syghalap, ishindegilerdi tekseriste ústau ýshin. Mine, osynday kamerada tútqyndaghy eki kýn de ayaqtaldy.

17 mausym. Shamamen tanghy saghat 5-ting kezi. «Mamay, Atabaev!» degen aiqaydan oyandym. «Iya!». «Býgin týste etapqa ketesin, dayyndal!». Keyin súrastyrsam, etapqa keterde búlay erte oyatu - qúrmet kórsetuding belgisi eken. Buynyp-týiinip dayyn otyru ýshin. Qayta úiqygha kettim. Bir uaqytta dәu balghany kóterip, ýsh «oper» keldi. Kele salyp, terezedegi tordy qaqty. Tordyng kesilmegenin, ornynda túrghanyn osylay tekseredi eken. «Ne ýshin otyrsyzdar?» dep súrady «oper». «...Janaózen halqyn qoldadym!» - dedim. «Dúrys! Men seni qoldaymyn. Aq jol, bauyrym!» - deydi «oper».

«Mentterdin» arasynda da bizdi qoldaytyndar az emes.Týske qaray kameradan shyghyp, tómendegi «nakopiytelige» týstik. «BS, obiyjennyi, vyazannyy emessizder me?» - dep súraydy bir serjant «nakopiytelige» kirgizbesten búryn. «Ol ne?». Atabaev ekeumiz an-tanbyz. Sóitsek, «BS» - byvshiy sotrudniyk, «obiyjennyi» - zorlanghan zekter, «vyazannyi» - týrme polisiyasyna qyzmet etetinder. Búlardy «chernyilar», yaghny zekter jek kóredi. Olarmen qol alyspaydy, ydys-ayaqtarmen bólispeydi, bir jerde otyrmaydy. Birden «joq!» dedik. Ishte 20-dan astam adam bar eken.

Tanystyq, sóilestik. Kópshiligi «strogachtar» men «osobister». Ángimeleri dúp-dúrys, oilary bar jigitter kórindi. Bizden kim ekenimizdi súrady, arasynda tanityndary boldy. «Biz sizderdi syilaymyz, sizder halyq ýshin jýrsizder» deydi. Kópshiligi Aqtau lagerine bara jatyr. Janaózendegi jaghdaydan barlyghy habardar. «Bizden ne kómek kerek? Jol auyr, kerek-jaraqty súranyzdar» dep, azar da bezer bolyp jatyr. Atabaevtyng ýstindegi kiyiminen basqa dymy da joq. Jigitter baryn ortagha salyp, bireui kóilek, bireui shalbar, bireui nosky berip, Atabaevqa bir sómke kiyim berdi. «Kemedegining jany bir» degendi osy jerden úqtyq. Barlyghymyzdyng beynetimiz de, zeynetimiz de bir qazir. Birin-biri tanymaytyn adamdar týrmede tabysyp, aralas-qúralas bolyp jatady eken. Bir-birin qiyndyqqa tastamaydy, kómektesedi. Kónil-kýiimiz kóterildi. Kópten kórispegen tuystay arqa-jarqa boldyq.

Tekseristen son, «avtozakqa» tiyedi. Kýn ystyq, «avtozak» kamerasy odan da beter qaynap túr. Almaty-1 vokzalyna toqtadyq. «Stolypinge» tieydi. «Stolypiyn» - etap alyp jýruge arnalghan vagon. Tergeushilerdi bir bólek, sottalghandardy eki bólek otyrghyzdy. Úiyqtaytyn jer - aghash taqta. Matras ta, kórpe-jastyq ta berilmeydi. Ishi las. Dәrethanasynda su joq. Eki kýn nәr tatpaghan qarnymyz asha bastady. Bizge bergeni - taban balyqtyng konservisi. Shirip ketken balyq. Uaqyty ótip ketken. Bireuin ashyp edik, vagon ishi mýnkip ketti. Bәri jeuden bas tartty. Tek nanyn aldyq. Barlary jaqtastaryna berip jatyr. Óskemennen etappen kele jatqandarda konservi bar eken, bizge sol tiydi. Sonymen Almatydan etappen Aqtóbege kettik. Jolda eki tәulik ótkizemiz. «Stolypinde» otyryp, týrmening adamdy qanshalyqty azapqa salugha bolatynyn týsinesiz. Bas bostandyghynan airylghandar adam emes tәrizdi. Januardan da tómen.

Týnge qaray Atabaevpen qal súrastyq. Kórshi kameradaghy Bolat agha auyryp otyr eken. Eki kýn boyy nәr tatpaghan. Qant týsiretin dәri ishken. Sodan qatty tómendep, komagha ketu aldynda otyr. «Basym ainalyp, mas siyaqtymyn, komagha ketuim mýmkin, eger ketsem...» deydi. Tez arada shay ishu kerek qantpen. Qaynaghan sudyng ózin bir vagon bolyp, әreng súradyq әskeriylerden. Sony iship, әreng óz-ózine keldi. Mening ghoy denim sau, qiyndyqty kóterem. Al 60-taghy aurushang Atabaevqa qiyn! Etapqa salmay, bir «operdi» qosyp, úshaqpen Aqtaugha jiberse, budjetke qiyn soghar ma edi? Olay jasamady. Biylikting eregisken týri. Oghan moyyghan Atabaev ta joq!

18 mausym. Biraz adamdarmen sóilestik. Joldyng biter týri joq. Shymkent pen Qyzylorda arasynda kýn ysy bastady. «Stolypinde» aua joq. Búl kýni ýlken ózgerister bolmady. Týnde sheshem týsime kirdi. Qobaljyp, meni oilap, jýregi auyryp jýrgen bolar. Bәri dúrys mende! Moyyghan da, sharshaghan da joqpyn. Búiyrsa, ýige kelemin. Jenemin!

19 mausym. Aqtóbe týrmesine jaqyndadyq. Shalqardan Erbol esimdi jigitti kirgizdi. «Kisi óltirdi» degen aiyppen tergeude jýr eken. Múnay kompaniyasynda qyzmet etken. Qasyndaghy eki aghasy da tergeude birge jýr. Bir otbasydan ýsh birdey balanyng týrmede otyruy qanday azap!

Mine, Aqtóbege de jettik. Arsyldaghan itter. «Avtozakqa» mindik. Aptap ystyq. Týrmege әkeldi. «Stolypinnen» song týrmening ózi eng ynghayly ýy siyaqty kórinedi. Sugha týsip, kiyim auystyrdyq. Týrmede otyrghandardyng kópshiligi bizdi tanydy. «Qaydan? Qalay?» desek, týrme arasynda habar taratu eng onay dýnie eken. Aqtóbege kele jatqanymyzdy búlar biz «stolypinde» otyrghanda bilipti. «El qúlaghy elu» degen, mine, osy. Qúrmetpen qarsy aldy. Almatydan kele jatqan Mereke degen jigitpen jaqsy tanystyq: on jeti jylgha kesilgen eken. Ángimesi, oiy-pikiri tereng jigit. Ómirge beyim, parasatty azamat. Múnday er jigit týrme syrtyndaghy ómirde de az shyghar!

20 mausym. Aqtóbe týrmesinde Platonnyng «Dialogtaryn» oqyp jatyrmyn. Sokrattyng danyshpandyghy, filosofiyasy men oi-auyly әli kýnge deyin ózektiligin joghaltpaghan tәrizdi. Ashy shyndyqty qaranyng da, hannyng da betine tike aitqan ataqty Sokrat ta әdiletsizdik qúrbany bolghan. Jaqynda Sokratty ólim jazasyna kesken sottyng sheshimin kýshin joyghan jana sot boldy. Grekiyagha aqiqat pen әdildik 2500 jylgha keshigip jetti! Tarih halyq sózin sóilegen Sokratty aqtap aldy. Janaózende múnayshylar jappay tәrtipsizdikterge bardy, qalany qiratty degenge eshkim de senbeydi. Sotta búghan birdi-bir dәlel keltirgen joq!

Aytpaqshy, Aqtóbede múnay úrlaghan, sol ýshin 6 jylgha sottalghan jigitpen tanystyq. Múnay úrlaghanda, onyng bastyghy bolghandar aqtalyp, úrlyq múnaydy tasyghan - oryndaushy sottalghan! «Ayran ishken qútylyp, shelek jalaghan tútyldy» degen osy. Sol jigitting bir sózi este qaldy. «Men múnaydy úrlaghan joqpyn. Ony qalauymsha aldym. Sebebi, búl múnaydan mening de, bala-shaghamnyng da, otbasymnyng da ýlesi bar. Bizding ýlesimizdi bizge nege bermeydi?». Rasynda, bizding ýlesimiz qayda?

21 mausym. Euro-2012 futbol dodasynyng keybir nәtiyjelerin bildim. Men neshe jyldan beri qoldaytyn Angliya qúramasy óz tobynda birinshi oryn alypty! Germaniya da toptan shiyrek finalgha shyqty dep estidim. Dәl osy dodada Angliyadan góri, Germaniya men Ispaniyagha kóbirek qoldau kórsetemin be dep oilaymyn. Sebebi Germaniya men Ispaniya Ukrainadaghy sayasy qudalaugha narazylyq bildirdi! Búl naghyz azamattyq qoldau! Juyqta kameralas agham Atabaev Germaniyanyng eng bedeldi syilyghyn aldy.

Sonymen birge 28 tamyzda ol Germaniyagha jiberudi súrady. Qazaqstanda qudalanghan Atabaev Germaniyada syily túlgha! Óz asyldaryn baghalay bilmeytin búl qanday biylik sonda?!

22 mausym. Býgin taghy da jolgha shyghamyz. Aqtau týrmesine. Dәl osy týrmede Janaózen múnayshylary, sayasatkerleri Vladimir Kozlov pen Serik Saparghali, basqalary otyr. Sotqa deyin biz de osynda, týrmede bolamyz. Bayaghy «shmon», «stolypiyn», aghash tósekter, konvoy. Aqtóbe «stolypiyni» Almatymen salystyrghanda әldeqayda taza. Konvoy bizdi tanydy. Atabaev ekeumiz birgemiz. Bizdi «podelinikter» deydi.

20 mausym. «Stolypinde» kele jatyrmyz. Azyghymyz - nan men shay. Múnday jerde nannyng ózi de dәmdi bolady eken. Bolat agha ekeumiz bólisip jedik. Densaulyghy qalpynda. Atyraugha jetkende kýn ystyq bolady degen edi bizge. Biraq býgin kýn salqyn, janbyr jauyp túr. Ol da qúdaydyng bergen syiy boldy. Jol boyy janbyr jaudy. Osynday qiyn kezde bólisip jegen nannyng qadirin úmytpau kerek. «Adamshylyqtyng belgisi búl», - deydi Bolat agham. Úmytpaymyn, әriyne! Ártýrli әngime aityp, kýldirip otyr Bolat agha. Qaljynnyng týbin týsiredi. Sot turaly sóilespeymiz. Absurd turaly ne aitugha bolady? Sotta bar shyndyqty aitamyz. Tergeude de sony aitamyz. Bizding tuymyz - shyndyq. Shyndyqpen ghana jenemiz.

24 mausym. Tanghy 9-da Aqtaugha jettik. Aldymen jay jolaushylardy týsirdi. Sosyn biz: ýsh adam - men, Bolat agha, taghy bir әiel Aqtau týrmesine kettik. Qalghandary - 23-tegi qatang rejimdegi lagerige. Bizge aq jol tilep jatyr, rahmet bәrine. Bayaghy «avtozak» jolda synyp qaldy. Múnday da bolady eken. Eki «breyvikti» әkele jatqanda, «avtozak» búzyldy da qaldy. Ekeuimizding qolymyzgha kisen salyp alyp shyqty. Syrtta jenil kólik túr. Bireuinde avtomatshy soldat Aqtau týrmesine alyp keldi. Jana týrme eken. «Operler» qarsy aldy. Bos kameranyng tabyluyn kýtip, biraz otyrdyq. Rejimnyy bólimge týsirmek. Meni - bólek, Atabaevty - bólek. Aldymen Bolat aghany әketti. Odan song - meni. Jolda Serik Saparghaliydi kórdim. Únjyrghasy týspegen, kónil-kýii jaqsy. Bizding keletinimizdi estigen eken. Tengriy.fm radiosynan habarlapty. Kameragha kire bergenimde «Janbolat» degen dauysty estidim. Kamerada Kozlov Volodya otyr eken. Qal jaghday súrastyq. Odan song Kozlov pen onyng kameralasyn әketip, meni onyng kamerasyna otyrghyzdy. Qasymda Saparghaliyding «eks-kórshisi» Isa degen jigit. Daghystannyng jigiti bes jylgha sottalghan. Shay ishtik, әngimelesip. Aqtaudaghy alghashqy kýn ayaqtaldy.

25 mausym. Býgin tútqyndalghanyma 10 tәulik. Songhy bir jylda osymen eki ret týrmege týstim. Byltyr da Janaózen múnayshylaryn qoldaghanym ýshin 10 tәulikke otyrghyzghan. Biyl qansha jaza keseri belgisiz. Bәri tek Aqordagha ghana belgili. Aqordanyng aq degeni alghys, qara degeni qarghys qazir. Búl zaman da ózgerer. Naghyz qylmyskerler týrmede otyratyn zaman tuady әli!

Keshke qaray «tergeu amaldaryna» shaqyrdy. «KNB»-dan kelipti. Operativti top jetekshisi Tolyqbaev keldi. «Advokat qashan keledi?» dep súraydy. Aqtaudan advokat tabudy bostandyqta jýrip oilastyrgham. Kelui kerek, advokattyng atyn aittym. Qoghamdyq qorghaushygha әkemning telefon nómirin berdim. Sonymen qoshtastyq.

26 mausym. Kameradaghy ómir. Isa Daghystan ómiri turaly aityp jatyr. Meni eshqayda shaqyrmady. Týrmede otyrghan 10 kýnnen týigenim - búl jaqta da ómir qaynap jatyr. Óz jýiesi, jazylghan-jazylmaghan zany bar. Mening ruhym synbady. Bostandyqtan aiyryldym, biraq oiym tәuelsiz. Aqyl-oydy týrmege otyrghyza almaydy ekensin! Ony týrmege otyrghyzyp qamaytyn adamnyng ózi. Biylik te, Aqorda da emes. Bizdi týrmege otyrghyzyp, jenemin degen biyliktiki - qúr dalbasa.

«Arasha» halyqtyq komiyteti qúrylghanyn estidim. Biz siyaqty sayasy tútqyndardy qorghau ýshin. Azammattargha, aghalaryma rahmet! Sizderding qoldauynyzdy sezinip otyrmyn týrmede de.Týrmeden qoryqpaymyn! Eger Aqordagha әlemdegi eng jas sayasy tútqyn kerek bolsa, meni-aq otyrghyzsyn! Jastardy qorqytu ýshin istep otyr osyny. Meyli! Biraq jastardyng ruhy synbaydy búdan.

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 28 (156) ot 04 iilya 2012 g.