- Egor Andreevich, sizdi ýsh-tórt jyl kóleminde Astana men Almatydan jii kóretin boldyq. Bizding el  sizdi nemen qyzyqtyrdy?

-  Qazaqstanda  Almatyda mening anam dýniyege keldi. Atam men әjem osynda dýniyeden ótti. sizderde әli kóterilmey jatqan taqyryptar kóp. Al men jaqsy kino týsirgim keledi. Qazaqstangha qatysty, qazaq kinosyna qatysty kez kelgen janalyq mening janymdy jadyratady. Biraq kinondustriya әli әlsiz, kinoprakat jolgha qoyylmaghan. Reseyde de solay. Qazir sizderde bar bolghany elu-alpys ghana kinoteatr tolyqqandy júmys isteydi. Olardyng basym kópshiligi Astana men Almatyda. Al Reseyde búl kórsetkish tórt jýzge jetip qaldy.

- Siz «Shәken júldyzdary» festivaline qonaq retinde shaqyryldynyz. Festivali qorjynyna kelip týsken dýniyelerding basym kórshiligi jastargha arnalghan. Jastargha, eresekterge arnalghan filim nesimen erekshelenedi?

- Egor Andreevich, sizdi ýsh-tórt jyl kóleminde Astana men Almatydan jii kóretin boldyq. Bizding el  sizdi nemen qyzyqtyrdy?

-  Qazaqstanda  Almatyda mening anam dýniyege keldi. Atam men әjem osynda dýniyeden ótti. sizderde әli kóterilmey jatqan taqyryptar kóp. Al men jaqsy kino týsirgim keledi. Qazaqstangha qatysty, qazaq kinosyna qatysty kez kelgen janalyq mening janymdy jadyratady. Biraq kinondustriya әli әlsiz, kinoprakat jolgha qoyylmaghan. Reseyde de solay. Qazir sizderde bar bolghany elu-alpys ghana kinoteatr tolyqqandy júmys isteydi. Olardyng basym kópshiligi Astana men Almatyda. Al Reseyde búl kórsetkish tórt jýzge jetip qaldy.

- Siz «Shәken júldyzdary» festivaline qonaq retinde shaqyryldynyz. Festivali qorjynyna kelip týsken dýniyelerding basym kórshiligi jastargha arnalghan. Jastargha, eresekterge arnalghan filim nesimen erekshelenedi?

- Siz búl súraqty kinonyng tabighatyn týsinbegendikten qoyyp otyrsyz dep oilaymyn. Árbir filimning ózining taghdyry bar. Sondyqtan kinogha jas mólsherine baylanysty en taghugha bolmaydy. Kinonyng jastyghy nemese jasy, sol siyaqty rejisserding jastyghy men jasy ghasyrlarmen ólshenedi. 70-80 jasqa kelse de mәngi jas bolyp qalatyn rejisser bar, 40 jasqa  jetpey qarttardyng qasyna qosylatyn rejisser bar. Kenes Odaghy kezinde týsirilgen soghysty kórsetetin kino men Reseyding osy taqyryptaghy kinosyn qatar alyp kórinizshi. Olardy týsirgenderding birqatary dýniyeden ótip te ketti. Biraq kórermenderding kónilinde mәngi jas bolyp qaldy. Kenes Odaghy kezinde týsirilgen filimderding bәri nanymdy, sezimge negizdelgen. Kýni býginge deyin kórermenin  joghaltpauynyng da sebebi osy. Al qazirgi kinolarda ómir emes, әsireleu basym.

Kinondustriyanyng zany qatal. Ol tek myqtylargha - tabighy daryndargha ghana oryn beredi. Batysta  jastardyng kiyip - jaryp shyghuy óte qiyn. Álemning kez-kelgen nýktesinen ýy satyp alugha dәuleti jetetin batystyq oligarh 70 jasqa kelgende alghashqy debutin týsirui mýmkin. Al Qazaqstan men Reseyde,   jaghday kerisinshe. Parodoks. Kinoindustriya naryghynda jýrgenderding 80 payyzy - jastar.

- Siz songhy birer jyl kóleminde qanday qazaq kinosyn kórdiniz?

- Kinoindustriya -tiri aghza. Sondyqtan pikir aitu qiyn. «Jau jýrek - myng bala myng bala» turaly pikirim on. Al den qoyyp kórgen kinom - Satybaldy Narymbetovtyng kinosy. Onda mening anam basty rolde oinaghan.

Jalpy, orystar, qazaqtar jaqsy kino týsire alady. Biraq ony satudy ýirene almay kele jatyr. Myqty, sauatty kino ýlken festivalidarda bolmashy qarjygha satylady. Búghan «memleket asyraydy» degen qalyptasyp qalghan qaghida kinәli. Kez -kelgen әlemdik kino-shedevrmen iyq tirese alatyn tuyndysyn bolmashy tiyn-tebenge satyp túrghan rejisserdyng sanasynda «qarjysyn memleket qúidy, shyghyndy da memleket óteydi» degen qaghida ýstemdik qúryp túrady. Al qarjysyn kinogha salghan jeke investor oghan jol bermes edi. Produser AQSh-qa nemese batys elderine  baryp kino-naryqpen tanysugha, kino saudasynyng tilin, aghylshyn tilin ýirenuge erinedi. Men múny baryp túrghan jalqaulyq der edim.

- Resey kinosy turaly: Orystyng qanday kinosyn kóruge kenes beresiz?

- Reseylik rejissyor Vyacheslava Zlatopoliskiyding «Dom vetra» kinosyn kórinizder dep kenes beremin. Jaqsy kino. Biraq ol qalyng kópshilikke jetken joq. Búghan prokat jýiesi kinәli. «Shәken júldyzy» tәrizdi kinofestivalder kórermenine jetpey jatqan kinolargha jol ashady, sonday tamasha kinonyng kelgendigi turaly  kópshilikti habardar etedi. Múnday kinofestivalder jas rejisserlar ýshin manyzdy.

- Al Batys, AQSh rejisserlary qanday kinosymen quantty sizdi?

- Men AQSh, Batys  rejisserlarynyng kinosyn kórmeymin. Sebebi onda ómir joq, tirshilik joq. Janyndy jadyrata almaydy. Batys rejisserlary adamnyng psihologiyasyn jaulap aludyn, kino týsiruding tehnikasy men tilin  jaqsy mengergen. Bar bolghany - sol. Jalpy rejisserlar kinony kóp kóredi dep oilasanyz - qatelesesiz. Olardyng kino kóruge uaqyty joq.

- Siz týsirgen "Antikillerdin" budjeti eki 2 million AQSh dollary. "Antikillera-2"-ge qansha qarjy júmsaldy.

- Oghan da 2 mln AQSh dollary júmsaldy.

- Demeushiniz qay elden tabyldy? Reseyden be?

- Joq. Men maghan sponsor bolynyz dep eshkimning aldyna barghan emespin. Aqsha meni ózi tabady.

- Qazir qanday jobalarmen júmys istep jatyrsyz?

- Qazaqstangha qatysty eki jobany ayaqtadym. Onyng alghashqysy «Jýregim mening -Astana» tәuelsizdikting 20 jyldyghyna arnaldy. Qazir Qazaqstangha qatysty kinoalimanahpen, Azerbayjannyng birinshi hanymy turaly qysqa metrajdy filim týsirip jatyrmyn. Taqyryby - «Baku - mahabbat alany».

- Sizding bizding elge de  qatysty kinoalimanahtarynyz patriottyq taqyryppen shekteledi. Siz tapsyryspen ghana júmys isteysiz be?

- Elbasylarynyz Núrsúltan Nazarbaev jastargha partiottyq tәrbie berudi ýndeytin filimderdi kóptep týsiru turaly jii  aytady. Demek, Elbasylarynyzdyng tapsyrmasyn oryndap jýrmin.

Reseyde de, Qazaqstanda da kinoalimanahtar jayly «dayyn dýniyemen ghana júmys isteydi» degen pikir qalyptasqan. Búl jansaq pikir. Aldyna kelip týsken ssenriyding tek qanqasy qana qalady. Qalghany - tapsyrysty qabyldap alushynyng qiyalyna baylanysty.

- Kinoqorjynynyzda bizge qatysty janarghan dýnie bar ma?

- Qazaqstan jayly kino týsirdim. Ol әzirge jalpygha birdey tarala qoyghan joq. Sebebi kinoprokattyng jaghdayy mening elimde de, sizding elde de mәz emes. TMD elderi ýshin qyzyqty bolady dep oilaymyn. Kino oqighasy Almaty men Mәskeude ótedi.

- Ssenariy avtory  bizding elden be?

- Ony aita almaymyn. Ázirge qúpiya. Mýmkin men tek produser ghana bolatyn shygharmyn.

- Egor Andreevich, sizge daghdarys dem bergen tәrizdi. Ózge rejisserlar «aqsha joq» dep jylap jýr. Al siz ...

- Maghan jurnalister osy súraqty jii qoyady. Daghdarys bastalghaly ýsh kartinany ayaqtadym. Onyng ishinde sizding el jayly iri kinojobam da bar.

- Áriptesteriniz tarapynan qyzghanyshty bayqaysyz ba?

- Talantty rejisserlar júmyssyz qaldy. Biliksizdiginen emes, tapsyrystyng joqtyghynan. Ekinshiden, men rejisserlarmen mýldem aralaspaymyn. Olardyng pikiri de qyzyqtyrmaydy. Sondyqtan súraghynyzgha jauap bergim kelmeydi.

- Sonda aqsýiekterding de bas qosu keshterine qatyspaysyz ba?

Maghan sizding súraqtarynyz únamay bara jatyr.

- Az ghana bolsa da olardyng pikiri qogham ýshin manyzdy. Sonda qoghamdyq pikirge de qúlaq aspaysyz ba?

- Jetistikti baghalaudyng nemese synaudyn, qyzghanyshtyng belgili bir shegi turaly oilanyp kórdiniz be? Mening birde bir halyqaralyq dengeydegi syi-marapatym joq. Týsirgen kinolarym az ghana taralymmen shyghady. Qazaqstan jayly týsirgen dýniyelerim az ghana taralymmen shyqty. Jan-jaghym onymen tanysyp ta ýlgirgen joq. Búl mәselening bir jaghy.

- Ekinshi jaghyn oilanyp kórdiniz be? Siz bir orynda qarap otyrmaysyz. Siz júrttyng kózi men sózinde jýresiz. Onday adamdar jan-jaghyna jagha bermeydi, dúshpandary da, ayaqtan shalushylary da kóp bolady. Múnday jaghday qazaqtyng ortasynda da kóp kezdesedi.

- Ras, bir jobadan ekinshi jobagha sýngip jýremin. Olar bir qalypqa týsip kele jatyr. Men eshkimning aulasyna kóz jýgirtken joqpyn. ózimning menshikti aulam bar. Oghan basa-kóktep kiruge ekining birining dәti bara bermeydi. Olargha únamaghan dýnie ózime únaydy.

- Ósip -óngen dәuletti otbasynda dýniyege balalargha   «kishi» degen anyqtauysh tirkesip jýredi. Qyryqtan asyp ketsenizde әli «kishi» atanyp jýrsiz?

- Múnday anyqtauyshtyng maghan qatysy joq. Men týsirip jýrgen kinolar ýlken Konchalovskiy nemese Nikita Mihalkovtyng júmystaryna mýldem úqsamaydy. Olar ýshin tipti bóten dep te aita alamyn. Olardyng pikirine syi-qúrmetpen qaraymyn, biraq jeke ústanymym manyzdyraq. «Sondyqtan kim ne deydi?» demeymin, oigha alghan dýniyeme alansyz kirisemin. Nikita Sergeevich pen Andrey Sergeevich Resey tarihyna qaytalanbas túlgha retinde enedi. Tarihtan alar mening enshim siz týgil ózime de búlynghyr.

Jasym 45-ten asty. «Tuysqandarym týsirgen kinolardyng qasynda mening dýniyem alasaryp túrmay me?» dep oilaugha qazirgi jasym da mýmkindik bermeydi. Osydan 10 jyl búryn jurnalister osynday súraq qoysa, mýmkin oilanar ma edim. Búl ýshin ókinuge blmaydy. Uaqyttyng әmirshisi bolyp, saghat tilin keri búru jer betinde jýrgen pendelerding mandayyna jazylmaghan. baqyt.

- Sonda da  óte yqpaldy әulettin, bedeldi tuystardyng kólenkesi degendi qalay týsinesiz?

-Men eshkimning de kólenkesi emespin. Mәselege basqa qyrynan keler bolsaq, ol maghan kedergiden ózge eshnәrse syilaghan joq. «Nika» men «Altyn qyran» kinofestivalderine meni tek kishi Konchalovskiy bolghanym ýshin ghana shaqyrdy. Múnday jenildikter meni qanaghattandyrmaydy. Men Reseyding ghana emes әlemdik kino-tariyhqa Egor Konchalovskiy bolyp engim keledi, sonday atpen qalghym keledi.

- Siz tólqújat boyynsha Mihalkovsyz, al ómirde Konchalovskiysiz. Ekining birin tandau sizge qiyn tiygen joq pa?

- Konchalovskiy degen tekti әkem tandady. Sebebi Mosfilim eki Mihalkovqa tarlyq etipti. Al men tólqújat alatyn kezde «Egor Konchalovskiy-djunior» dep atasaq qalay bolady » degen úsynys týsti. Biraq ol kónilimne shyqpady. Al kishi Konchalovskiy degen ataudy oilap tapqan jurnalister.

- MEKTEPTE oqyp jýrgen kezinizdi eske týsirinizshi? Ata-analar jinalysyna kim baratyn edi? Ananyz ba?

- Áriyne, anam baratyn. Esesine әkem men anamnyng qoltanbasyn kýndeligime aina-qatesiz etip «kóshirip alatynmyn». Mektepte tym jaqsy oqydym dep aita almaymyn. Uniyversiytetti ýzdik baghamen bitirdim.

- Aghanyz Nikita Mihalkov siz jayly « Bala kezden bastap óz nanyn ózi tapty. Áskerge ketkenge deyin kólik jýrgizushisi boldy» deydi.

- Ol ras. Jәne oghan namystanbaymyn. Men bala kýnimnen somnyng ghana emes, tiynnyng da qadirin bilip óstim.

- Sizben súhbatqa dayyndyq barysynda ata -ananyzdyng avtobiografiyalyq shygharmasyn oqyp shyqtym. Shygharmashylyqtyng múnday týri sizge únay ma?

- Ádeby shygharmalar, әsirese әkemning shygharmasy turaly syn aitu maghan óte qiyn. Mektepte tym jaqsy oqydym dep aita almaymyn. Siz oqyghan biografiyanyng basty keyipkeri men ekenimdi siz jaqsy bilesiz.

-Sizdi kinoalimanahtardan bólek qanday taqyryp qyzyqtyrady?

- Qazir bizding ghasyrymyzgha deyingi 500 jyl búryn qazaq jerinde ótken tarihy oqighalargha den qoyyp jýrmin. Óte ertedegi Qazaqstanda bolghan tarihy oqighalar, saq taypalary - skifter jayly, monghol shapqynshylyghy kezindegi qazaq dalasy jayly kino týsirudi armandaymyn.

- Odan bergi oqighalar sizdi qyzyqtyrmay ma? Mysaly Tәuke han túsyndaghy  Qazaqstan men Resey arasyndaghy diplomatiyalyq qarym -qatynastardyng alghash ornay bastaghan kezeni,  qazaq handarynyng tarihy.

- Jaqynda ghana Iliyas Esenberlinning «Kóshpendilerin» oqyp shyqtym. Túnyp túrghan tariyh.

- Reseylik kinoakter Konstantin Habenskiy «Admiralida» Kolichaktyng tarihy beynesin keremet etip somdady.  Bizde tolyqqandy ashyla almay, kinonyng qaltarysynda qalyp qoyghan tarihy túlghalar kóp. Mysaly -  Kenesary han...  Sizdi qazaqtyng han Kenesining túlghasy qyzyqtyra ma?

-Siz Kenesary han ómirining qay kezenderin somdaghanymdy qalaysyz?

- Han Kenening ómiri dramalargha toly. Ony boyynda qazaqtyng qany bar  reseylik rejisser týsirse, keremet dýnie bolar edi.

- Oilanyp kóruge bolady eken.

- Siz bedeldi ata -ananyng yqpalynda qalyp qoymaymyn dep qoryqpaysyz ba? Shygharmashylyq derbestiginizdi saqtau sizge qiyn emes pe?

- Mening jasym 45 -ten asty. Ózimdi jastardyng sanatynan әldeqashan syzyp tastaghanmyn. әkem nemese Nikita Mihalkov 45 jasynda "Neskoliko dney iz jizny Oblomova", "Sibiriada", "Romans o vlublennyh"filimderin týsirdi. Al ekinshiden, 1977 jyldar men qazirgi 2012 jyldy salystyrugha mýldem bolmaydy.

- Siz әngimemizding basynda onsha ashyla qoymadynyz. «Tang atqaly basym auyryp túr. Búl «festival sindromy» dediniz. Sonda Almatygha ne ýshin keldiniz? Shygharmashylyq prosesterdi syrttay synau ýshin keldiniz be?

- Men Qazaqstangha baruyma jol ashatyn mýmkindikterdi bos jibermeymin. Sebebi elderinizdi sýiemin. Shyn aitamyn. Búl joly men emes, әielim kelu kerek edi. Almatygha kelu ýshin әielimning kónilin «kóbirek» tabugha tyrystym. TMD kinoinudstiyasynyng koriyfeyy Asanәli Áshimovpen amandasyp ketuding ózi nege túrady.

Men Qazaqstanda ózimning ekinshi otanym dep tanimyn. Almatygha degen yqylasym ala -bóten. Sebebi Almatygha bir kelip ketken sheteldik ony ómir boyy saghynyp ótedi. Maghan jurnalister «Astana men Almatynyng qaysysy kóbirek únaydy?» degen súraqty kóp únaydy. Eki qala bir-birine mýldem úqsamaydy. Tipti salystyra da almaysyn. Astana jer betindegi ómir sýruge ghana emes kino týsiruge de eng ynghayly qala. Keng kóshe, taza aua, kólik keptelisi de az. Kameragha qonghan shandy da Astananyng jeli sýrtip alyp ketedi. Maghan qazaq qyzdary óte únaydy. Múnda әdemi qyzdar óte kóp.

- Ananyz - Nataliya Arynbasarovany teleekrandardan siyrek kóretin bolyp jýrmiz.

- Anam ekrannan joghalyp ketken joq. Siyrek bolsa da kórinip túrady. Onyng qazirgi jasy kino ýshin óte qolaysyz. Jas kelinshek bolyp oinay almaydy, al kәri әjening roli oghan әli erte.

- Sizding atynyzgha syn óte kóp aitylady. Biraq soghan qaramastan óz-ózinizge senimdisiz?

- Siz meni ashulandyra bastadynyz. Bireuge qazy únaydy, bireuge qúrbaqanyng siraghy únaydy. Agham    Nikita Sergeevich Mihalkovtyng shygharmalary turaly pikirim birjaqty emes. Maghan onyng Kenes odaghy kezinde týsirgen shygharmalary kóbirek únaydy.

- Al atanyz nemese әkenizding atyna aitylghan syndy qalay qabyldaysyz?

- ÁKEM kinoda da, ómirde de ýlken bedelge ie boldy.

- Sizding әkeniz jaqsy әke bolghan shyghar.

- Men sizdi týsinip otyrmyn. Ol bes ret ýilendi. Balalary da kóp boldy. Men - túnghyshymyn. Bir әkeden tughan ini -qaryndastarymnyng birazyna ata bolarlyq jasqa jettim. Ákemning jaratylysy taudy tik jaryp shyqqan qaraghay tәrizdi. Anam turaly da sony aitamyn. Ras, әkem maghan kóbirek kónil bóle alamady. Biraq baylanysyn ýzgen emes, ýzilip qaluyna jol bergen de emes. Batys elderinde joghary bilim aluyma, fransuz, aghylshyn tilderin erkin mengeruime kónil bóldi. Al anammen bólinip kórgen emespin. Qazir de anamnyng qolyndamyn.

- Siz «Mening eng ýlken kýnәm - qateligim atammen aralasa almaghanym» depsiz. Búl qateliginiz әkenizdi alystan emes jaqynnan tanugha jol ashqan shyghar. Ákenizben jii aralasyp túrasyz ba?

- Ol ras. Songhy jyldary atammen aralasa almadym. 1990 jyldardyng alasapyrynynda ol jalghyz qaldy. Sol kezde ony jalghyzsyratpaugha tyrystym. Biraq ýnemi qasynda bola almadym. Al әkem maghan alysta bolsa jaqyn, jaqyn da bolsa -alys. Ákem maghan asqar tau tәrizdi. Ákemning aldyna jii bara almaysyn. Jiyirek aralasudyng qajet ekenin bilemin. Biraq qanmen bitken әdetti ózgerte almaydy ekensin. Uaqyt ótip jatyr. Al anama jiyirek kónil bólemin.

- Sizding jastyq shaghynyz shetelde ótti. Batysta joghary bilim aldynyz. Jalpy rejiissergha nemese jazushygha batys ne beredi?

- Batys senimdilik beredi. Tanym -órisindi kenitedi. Mening kózqarasymnyng jan -jaghymmen, tipti jaqyn adamdarymmen ýilesim taba bermeytindigine batys әlemimen tym erte aralasuym sebep boldy. Aynalamdaghylargha jәne qoghamgha degen kózqarasym qúrdastaryma úqsay bermeydi. «Qazir siz maghan sonda Resey sizge bóten be?» dep súraq qoygha dayyndalyp otyrghanynyzdy sezip otyrmyn. Joq olay emes. Men oryspyn Biraq 45 jyldy artqa tastaghan ómirimning teng jartysy Angliyada, Amerika men Fransiyada ótti. Búl mening orystyq -shyghystyq mentaliytetime әser ete almady.

- Reseylik basylym siz turaly «óte yqpaldy әuletting ónimi» deydi. Osyghan kelisesiz be?

- Siz de, men de qoghamdyq formasiyanyng auyspaly kezeninde qalyptasty. Sondyqtan bizding zamandastarymyz eshkimge úqsamaydy. Eshkimge eliktemeydi. Men әkemning ne bolmasa Nikita Mihalkovtyng kózqarasymen ósken joqpyn. Mening ústanymym olargha únamauy da mýmkin. Biraq әke men bala bolyp nemese agha men ini bolyp aralasaugha, syrlasugha kedergi keltirmeydi. Men de Konchalovskiy -Mihalkovtar әuletinde eshkimge úqsamaymyn. Mening qanymda qazaqtyng qany bar.

- Qazaqta «Cyrt kóz -synshy» degen bar. Osydan 10 jyl búryn shetelden keldiniz. Orys kinosyn kórdiniz. Áseriniz qanday boldy? Algha jyljushylyqty seze aldynyz ba?

- Alghashqy әserim quantty. 1990 jyldary daghdarysty bastan keshken Resey kinosy es jiya bastaghan. Algha jyljushylyq ta bar. Biraq bizding memleket eshkimning erkine baghynbaydy. Resey әli ózin-ózi tanyp bitken joq. Áp-әdemi dýnie kez -kelgen sәtte kýirep týsui mýmkin. Biraq búl tragediya emes. Orys kinosy myng ólip -myng tirilgen. Dauyl soghyp ótken kýnning ertenine-aq kýnning jylymyq sәulesine bas kóterip shygha keledi. qazir jaqsy kino týsiretin kez keldi.

- Qazaqqa da jaqsy kino týsiretin kez keldi. «Biraq kedergi ne?» degen súraqqa әrkim әrtýrli jauap beredi.

- Kinogha jeke itvestisiya tartyldy degendi әli estigen joqpyn. Tek memleket qoldap otyr. Búl qashangha deyin sozylady? On jyl, әri ketse jiyrma jyl. Kino ózin-ózi asyrau ýshin produserler - rejisserlar óz ónimin ózi satudy ýirenu kerek. Tek qazaqstandyq nemese reseylikter emes, TMD kólemindegi rejisserlar óz ónimderin sata almaydy.

- Sizding boyynyzda qazaqtyng da, orystyng da qany bar. Búl jayly ne oilaysyz? Qazaq pen orys últyna әlemdik órkenniyetting kózqarasy qanday? Siz ben bizge oryn bar ma?

-TMD elderindegi bir-birine eng jaqyn últ orys pen qazaq. Ekeui de maghan jaqyn. Mysaly, meni syrt kelbetime qarap orys últy dep aita almaysyz.

- Eki últtyng boyyndaghy sizge únaytyn qasiyetter belgili. Al únamaytyny, kónilinizden shyqpaytyn, sizdi jabyrqatatyn tústary bar ma?

- Únamaytyn tústary - órkeniyet kóshine ilese almay kele jatqandyghy. Spagetty jep, «Mersedes» minu -órkenniyetting bólshegi bolu degen sóz emes. Qazaqtar da, orystar jaqsy mashina jasap shyghara almady, tipti kóilek-kónshek tigip te jarytpady. Biz kiyip jýrgen kiyimimizge deyin ózgege tәueldimiz.

- Jana qazaq degen úghym bizding elde de, sizding elde de bar. Jana qazaq nemese jana orystargha tәn belgi qanday qasiyetterimen erekshelenedi?

- Búl qoldaghy qarjyny bey-bereket shashuymen erekshelenedi. Bizding úghymymyzdaghy «ýshinshi әlem» ókilderining shynayy bet -beynesi osy. Olar jeti atasynan beri baylyghy kertilmegen aghylshyndyq, amerikalyq milliaderlerge mýldem úqsamaydy. Qaltalylardyng batystaghy әriptesteri - gauharmen kómkerilgen «ROLEKS-terdi» satyp almaydy. Qolyndaghy bar qarjysyna 200 myng AQSh dollary túratyn «Mersedesterdi» satyp almaydy.  Syrt kózge órkeniyetti últ bolyp kórinuge tyryssaq ta - jabayylyqtan әli arylghan joqpyz. Dәmhanalargha baryp, tek qana fransuz sharabyn ishemiz. Bauyrsaq pen qymyzgha múrnyn shýiire qaraytyn qazaqtardy da da kórip jýrmin. Biraq soghan qaramastan әli jabayylyqtan arylyp bitkenimiz joq. Qazaqtar men orystardyng úqsastyghy osy jerde kóp bayqalady. Men búl tústa olargha jaqsy -jaman dep bagha beruden aulaqpyn. Tek saualynyzgha jauap berip otyrmyn. Orystar ózining mentaliyteti jaghynan shyghystyq topqa jatady. Ol tek qana syrttay ghana europa nәsildes, al ishki jan -dýniyesi shyghys.  TMD halyqtarynyng kózqarasy finder nemese shvedtermen salystyrghanda - optimist. Sondyqtan memlekettik qúrylym demokratiyalyq jýieden jekelegen adamdardyng baqylauyna negizdelgen jýiege tez oiysyp ketti.

- Búl sizge jaqpaytyn tәrizdi. Es bilgeli әkeniz batystyng ilimimen auyzdandyrugha tyrysty. Demokratiya sizding qanynyzda evolusiyalyq jolmen qalyptasuy tiyis edi.

- Men Kenes Odaghynyng adamymyn. Kózimdi ashqannan óz nanymdy ózim tabugha tyrystym. Tәrbiyem osy. Siz óziniz komsomol bolyp pa ediniz?

-Iya. Biraq mening ósken ortam sizge mýldem úqsamaydy. Ghúmyr boyy Qazaqstannyng bir qiyryndaghy orta mektepti basqarghan qarapayym da úly jannyng otbasynda óstim.

- Onda men sizding ólshemmen salystyrghanda jana orystardyng qatarynan shygharmyn. Biraq men jana qazaq nemese jana orystardyng - Brynsalovtardyng qatarynan emespin.

-Siz ótken jyly reseylik basylymdargha bergen súhbatynyzda «Shyghys әlemine jan-tәnimmen ghashyqpyn» depsiz. Býgingi aitqandarynyzdyng astary da osylay deydi.

- Shyghys shydamdylyqqa ýiretedi. Al Batys múny qabylday almaydy. Batys -ekspansiyagha iyek artady, shydamdylyq, danalyq, óner shyghystyqtargha tәn qasiyet. Qysqasy HH ghasyrdaghy batys óneri shyghystan nәr alyp jatyr. Men shyghystyq dertke tym erte shaldyqtym ba dep qorqamyn. Sebebi osyghan deyingiler tek qariyalyqqa bet búrghanda ghana shyghysqa moyyn búrghan.

- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken  Gýlbarshyn CABAEVA,

«Abay-aqparat»

(Eskertu:  "Alash ainasy"  gazetinde shyqqan súhbattyng tolyq núsqasy әriptesimizding qalauy boyynsha www.abai.kz aqparattyq portalyna jariyalanyp otyr).